Vabad võnkumised (0)

Füüsika - Füüsika ii

5 VÄGA HEA

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

384 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mardikas18 Õppematerjali autor

Vabad võnkumised füüsika

Sarnased õppematerjalid

doc

Vabad Võnkumised

Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud:1303.07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT VABAD VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi

Füüsika

pdf

Vabad võnkumised - praktikum 26

!" # $$% & ' ( )'*#+,-) $$ . $$ /0 / 0 40 402 4 . 0 / 0 /5 12 3 Katseandmete tabelid Sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... A1 A R, A1 , A2 , A3 , ln ln 2 Nr. R+Ro A1/A2 A2/A3 A2 A3 mm mm mm 1. 2. 3. 4. 5. L = ........

Füüsika ii

pdf

füüsika praktikum

logaritmilise dekremendi määramine Skeem Töö teoreetilised alused Ainult võnkesüsteemi sisemiste jõudude mõjul toimuvaid võnkumisi nimetatakse vabadeks võnkumisteks. V aatleme võnkesüsteemi, milleks on ideaalne võnkering. See on suletud ahel kondensaatorist C ja induktiivpoolist L . Kui laadida kondensaator ja katkestada pärast seda ahela mõjustamine väljastpoolt, hakkavad võnkeringis toimuma vabad nn elektromagnetilised võnkumised, mis tähendab seda, et võnkeprotsessi iseloomustavad elektrilised ja magnetilised suurused (q, u, i, B, E jt) muutuvad ajas perioodiliselt. Kondensaatori tühjenemise käigus aja T/4 jooksul toimub tema elektrivälja energia muundumine pooli magnetvälja energiaks. Seejuures tekkiv omainduktsiooni emj takistab kondensaatori tühjenemist (Lenzi reegel). Järgmisel veerandperioodil tekib pooli

Füüsika

xlsx

Rakendusstatistika AGT-1 Excel fail

N N (variatsioonrida) Keskväärtus Dispersioon Standardhälve 12 1 45.12 1165.026667 34.1324869687 6 4 11 6 ÜL 4 62 7 Vahemikud Tõenäosus/laius 21 10 0-20 0.016 62 11 21-40 0.01 7 12 41-60 0.004 98 15 61-80 0.008 10 21 81-100 0.012 1 25 52 27 Normaaljaotus 27 33 Vahemikud Tõenäosus/laius 81 38 0-20 0.01

Rakendusstatistika

136

xlsx

Statistika töö: binoomjaotus, intervallid

Kehakaal Sugu Tähtkuju Pikkus (cm) (kg) Jalanumber (binaarne) (järjestustunnus) (pidev) (pidev) (diskreetne) naine Neitsi 172 63 39 mees Vähk 182 64 41 naine Sõnn 155 62 38 naine Kalad 171 55 38 naine Kaksikud 170 58 38 naine Neitsi 179 58 41 naine Veevalaja 173 55 38 naine Jäär 173 55 38 naine Kaljukits 170 58 40 naine Neitsi 173 65 41 naine Kaksikud 170 64 40 mees Kaalud 178

Statistika

xlsx

Statistika ülesanned 3. Andmetöötlus.

Näide 1 (binoomjaotus). Valikvastustega test koosneb kümnest küsimustest, iga küsimus sisaldab neli vastusevarianti, nendest ainult üks on õige. Oletame, et vastaja valib vastuseid huupi. Olgu juhuslik suurus X – õigesti vastatud küsimuste arv testis. Koostada juhusliku suuruse X jaotustabel ja tulpdiagramm, leida keskväärtus EX, dispersioon DX ja standardhälve σ. Binoomjaotuse B(n,p) parameetrid küsimuste arv valikvastustega testis: n= 10 tõenäosus, et vastaja vastab õigesti ühele küsimusele: p= 0.25 õigesti vastatud küsimuste arv k=1,2,…,10 Binoomjaotusele vastav jaotustabel Õigesti vastatud küsimuste arv k 0 tõenäosus P(X=k) =BINOMDIST(k;n;p;FALSE) 5.63135% kumulatiivne tõenäosus P(X<=k) =BINOMDIST(k;n;p;TR

Andme-ja tekstitöötlus

138

pdf

Elektrotehnika alused

ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e

Mehhatroonika

197

pdf

Elektroonika

RSIS 1012 1014 Ohm. Isolaator SiO2 Alus tavaliselt on ühendatud lättega. n- kanal ühendab taskud valmistamise hetkest alates. Paisupinge abil vaid laiendame või kitsendame seda kanalit. UPL pinge mõju all muutub paisualuse kihi juhtivus. n- kanali ja p- tüüpi aluse vahel p-n siire. 36 Indutseerkanaliga MOP- transistor (n- tüüpi kanal). Kristallis on 2 taskut. Paisule antakse positiivne pinge. Vabad elektronid kogunevad paisu alla. n- alas tekib ühendatav kanal. Seal saab voolata läbivvool. 37 Türistorid. Vahendid voolu sisse- (välja) lülitamiseks. Kasutusel jõuelektroonikas (energeetilises elektroonikas). Türistoril on neljakihiline pnpn struktuur. Diood türistor (Dinistor) mittetüüritav seadis. Türistoril on sisemine positiivne tagasiside. IK Ia = 1 - ( 1 + 2 )

Elektroonika ja it

Rohkem sarnaseid