Ralph Goings Sündis 1928 Tema kunst näitab ilu igapäevastes asjades Põhiliselt kujutas Galifornia villasid,aedu ja autosid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Richard Estes Sündis 1936 Kujutas New Yorgi arhitektuuri Annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikerdatud osadel või vaateakende klaasidel. Ta täiendab pisut fotot,et saavutada efektne lineaarne konstruktsioon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Aitäh!
filmimõistete leksikon A. Altvalgus- valgus, kasutatakse õudust tekitavates episoodides või tegelaskuju moonutamiseks. Arvustus- arvamus, mis kirjutatakse vahetult pärast filmi vaatamist. Autor- isik, kes on loonud kirjandus-, kunsti-, teadus-, tehnilise vm. teose (jutustuse, pildi leiutise, projekti jne.). D. Debüüt- esmakordne avalik esinemine. Dekoratsioon- ruumide, vaateakende ja tänavate kaunistus, kujundus. Detail- üksikasi, üksikjoon; osa tervikust; pisiasi. Dialoog- kahekõne; kõnelus kahe või mitme tegelase vahel. Dirigent- koori- või orkestrijuht. Dramaturg- näitekirjanik. Dramaturgia- draamateose ülesehituse ja lavastamise teooria, näidendi- ja lavastamisteadus; draamakirjandus. Duubel - korduvalt filmitud kaader ehk ühest kaadrist mitme pisut erineva võtte tegemine. E.
selle ,,jahe", objektivistlik suhtumine tegelikkusesse lähtumine mitte silmaga nähtud tegelikkusest, vaid fotost või slaidist rõhutas fotolikkust motiivid läbinisti linlikud NEOEKSPRESSIONISM tärkas Euroopas võib eraldada rahvuslikke koolkondi: Saksa kunst, Itaalia kunst, New Yorgi koolkond grafiti Richard Estes kujutas New Jorgi arhitektuuri annab virtuooslikult edasireflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel täiendab pisut fotot joonte korrastamiseks Robert Cottingham tema omapära on terava nurga all nähtud rõhutatult juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest suur huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus Jörg Immendorf kuulus USA-
protsessile, mille baaasil kujundab ta aastaid hiljem välja oma stiili. Alguses tahtis ta saada arstiks ja astus Bologna ülikooli meditsiiniteaduskonda. Pärast kahe kursuse läbimist võeti ta sõjaväeteenistusse, mille jooksul töötas sõjaväehaiglas, sealsed nähtud koledused veendsid teda, et meditsiinikarjäär pole tema jaoks ning ta loobus meditsiiiniõpingustest. Esialgu sai ta tööd Milano kaubamaja La Rinascente reklaamiosakonda vaateakende kujundajana. Peagi sai temast Milano suure kaubamaja heaks töötavate arhitektide asssistent. Seejärel sai ta tööd kaubamaja meesteriiete osakonna varustajana, kus sai hindamatu kogemuse rõivaste turunduse vallas, ta lõi kaubama imagot. 1961–1970 töötas ta Nino Cerruti moemajas meesterõivaste projekteerijana, kus lõi Hitman kollektsiooni . See oli aeg, mil Giorgio Armani iseseisvus ning ta polnud enam ebakindel poisike
ning kõigi teisitimõtlejat tagakiusamine. Demokraatia hävitati. 10. novembri öösel 1938 organiseerisid natsid pogrommi juutide vastu: purustati 177 sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse. Paljud juudid põgenesid seepeale Saksamaalt, kuid järjest rohkem riike sulges põgenike ees oma piire. Pogrommi tuntakse Kristalliöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega. Juutidel tuli kinni maksta ka sellele järgnenud koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele. 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse-getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagritessesse
turundus vs traditsiooniline turundus. Jaotus on tehtud selle alusel, et esmalt saada baasteadmised turunduse ajaloost, tutvuda turunduse mõistega ja seejärel võrrelda kahte erinevalt turunduse osa. Referaadi materjal on kogutud internetiallikatest. Põhinen Annika Laansoo õppematerjalil, Vikipeedia vabaentsüklopeedial ja Kristjan Raude artiklil. 1. TURUNDUSE AJALUGU Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist, mil alustati kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamisega. Esimene reklaamiasutus leidis aset Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal. Turundus sündis aga 20. sajandi alguses USAs, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes võis osaleda turunduskursustel. (Jaansoo, 2012) Turunduse arengut võib mõtteliselt käsitleda viie etapina: Esimene etapp, mille umbkaudset toimumist Lääne-Euroopa ajaloo põhjal võib lugeda kuni 1950
Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Kristallöö 10. novembri öösel 1938 organiseerisid natsid programme juutide vastu: purustati 177 sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse. Paljud juudid põgenesid seepeale Saksamaalt, kuid järjest rohkem riike sulges põgenike ees oma piire. Programme tuntakse Kristallöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega. Juutidel tuli kinni maksta ka sellele järgnenud koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele. Kristallöö oli pöördepinktiks natside juudivastases poliitikas: juutide väljatõrjumine asendus nende hävitamisega. Juutide saatus teise maailmasõja ajal ja "juudiküsimuse lõplik lahendamine" 1939
venelased oleksid mänginud Eesti oma ja eestlased "Internatsionaali", kuid venelased ei tundnud Eesti hümni ja eestlastel tuli mängida mõlemaid. (Oras Ants. Eesti saatuslikud aastad 1939 1944. Tallinn. 2002, lk 32) Neile oli kehtestatud erakordselt soodus rubla vahetuskurss: 80 senti ehk umbes kaheksa korda nii suur kui rubla tõeline väärtus. Seetõttu oli neil võimalus rahuldada suurimal määral oma ostukirge. Algul nad ebalesid pisut, nähes vaateakende kaubarohkust: kingad, särgid, ülikonnad, kindad, täitesulepead, kellad jne. Kõike oli külluses ja see tundus neile nagu muinasjutt. Kuid olles aru saanud, et neil on tõesti võimalik kõike seda osta rubladega, asusid nad täie hooga kauplusi tühjendama. Tavaline vaatepilt oli, et venelased lahkusid kauplusest, kaasas 8-10 paari kingi või 6-7 kella..... Võiks arvata, et Vene politrukkidel oli raske seletada sellist heaolu kapitalistlikul
samaaegselt galeriis näitusel vaatamiseks avatud. (www.christojeanneclaude.net) Christo ja Jeanne-Claude, elu ja looming 6 4. 1964 1964. aasta veebruaris saabusid Christo ja Jeanne-Claude New Yorki. Kuigi Christol jäi vajaka inglise keele oskustest demonstreeris ta oma töid mitmetes galeriides, sealhulgas tuntud Castelli galeriis. Lisaks muudele pakitud töödele hakkas Christo looma ka poodide vaateakende fassaade, millest teenitud summad aitasid tal samuti suuremaid projekte rahastada.(www.christojeanneclaude.net) Christo ja Jeanne-Claude, elu ja looming 7 5. 1968-1969 Little Bay ranniku pakkimisega tegeles paar 1968-1969, Sydneys, Austraalias. Vaikse ookeani ranniku kaldapiirkond, mis sai pakitud, oli ligikaudu 2,4 kilomeetrit pikk, 46 kuni 244 meetrit lai ja 26 meetrit kõrge
sõnadeks ja eesti keelde on neid vahendanud ennekõike saksa, vene ja inglise keel. Räägitakse palju, kui kasulikud on niisugused ühtemoodi sõnad. Olgem aga siiski ettevaatlikud: pahatihti langeb sõna väliskuju küll kokku, aga tähendus on keeliti eksitavalt erinev. Nt abiturient tähendab meil `keskkooli viimase klassi õpilane', aga vene keeles `kõrgkooli vm õppeasutusse astuja, kellel keskkool juba seljataga'. Dekoratsioon tähendab eesti keeles `1. vaateakende, ruumide vm kaunistus ning kujundus; 2. teatris: lavakujundus või selle osa'; prantsuse samakujulisel sõnal décoration on lisaks sellele veel tähendus `aumärk, orden'. Inglise control on `juhtimine; reguleerimine; võim; enesevalitsemine' ja lõpuks ka `kontroll'. Usutavate rahvusvaheliste sõnadena paistavad eesti bensiin ja petrool. Ent tegelikult on nii, et kui eestlane vajab bensiini, siis tuleb tal Inglismaal öelda petrol, USAs gas või gasoline ja Prantsusmaal essence
hooneid ja teeäärseid puid. "Jõuluvanikuid on meil kokku üle 70 meetri. Kesklinnas on valgustatud postide külge paigaldatud üle 40 lumehelbekujulise või kuusnurkse tähe. Meil on vana ja ajalooline linn, seetõttu oleme dekoratsioonide puhul jäänud klassikaliste valgete pirnide juurde. See sümboliseerib põhjamaist külma ja jääd," rääkis Inge Angerjas. "Varasematel aastatel oleme korraldanud ka vaateakende konkursse. Igal aastal on vaateakende kujundamisel ja hoonete välisfassaadide dekoreerimisel silma paistnud Põltsamaa Majandusühistu." "Jõgeval on igal aastal paigaldatud väikesed elektripirnid Suure ja Aia tänava puudele, nii ka tänavu. Linnavalitsuse hoonet ehib 120 meetrit valgusketti (nn tuliuss). Uue aasta esimestel minutitel korraldatakse linnas ilutulestik, see kujutab endast 5 minutit pidevat tuld," rääkis Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer. Jõulukirik
- mt oleks tahtnud seda lagendikku kaitsta maailma lõpu eest, kuid ta käed olid liiga lühikesed, sama oleks ta tahtnud teha Angeloga 29. - mt teadis, et elu ahvatlustele ei tohi järele anda, see tähendab halba õnne, ent siiski jäi ta Franzu korterisse elama seniks, kuniks mees ära sõitis, andis kiusatusele järele, algselt logeles niisama, nägi taaskord veidrat unenägu (toitis kerjust), siis aga tuli teotahe ja ta läks välja, et ringi hulkuda, jäi seisatama vaateakende juurde, kuid lahkus sealt kiirelt, et mitte neid hilpe ihaldada - polnud sihti kuhu minna, kuid tee äärde jäi kirik, mille uks oli lahti ja mt läks sinna sisse, kirikus polnud hingelistki, see lõhnas nii nagu teisedki tühjad ja mahajäetud majad 30. - mt sõitis Versailles'sse, rong oli umbne, käis Versailles' lossis - mt arvates kaasnes inimeste ja nende tahtmistega häda ja viletusus, ta läks Franzi ja
Sellega vallandas ta Euroopa ajaloo suurima organiseeritud pogrommi. 9. novembri õhtul ja ööl vastu 10. novembrit hävitati tuhandeid sünagooge ning rüüstati ja rikuti tuhandeid juudi kauplusi. Juudi surnuaiad rüvetati, umbes sada juuti tapeti ja kümned tuhanded juudi mehed arreteeriti ning saadeti koonduslaagritesse. Pogrommi tuntakse Kristalliöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega. Natslik valitsus süüdistas isegi nendes sündmustes juute ning Saksamaa juudiorganisatsioonidel tuli maksta riigile hiiglaslik, ühe miljoni marga suurune ,,kompensatsioon". Juutide kindlustusrahad konfiskeeriti ning juudi ettevõtjatele anti korraldus rusud ära koristada ja ,,tänavapilt taastada". 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele.6 6http://www.hmk
viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936) Estes kujutab New Yorgi arhitektuuri ja linnakeskkonda. Ta annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel. Estes on üks neid hüperrealiste, kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks, nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest.Huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus. DUANE HANSON (s. 1925)
ühtlasemalt ja suurema täpsusega. Foto annab ka ruumilist sügavust teisiti edasi. Nende teosed olid tehislikkud. 3. Milliseid motiive eelistasid hüperrealistid? Kuidas neid kujutas näiteks Richard Estes? Eelistati läbinisti linlikke motiive. Suhteliselt jahedad, kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. Estes annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikerldatud osadel või vaateakende klaasidel. 4. Millistel ameerika hüperrealistidel ja milliste teemade puhul näeme ühiskonnakriitilist hoiakut? John Salt, Don Eddy. 5. Mis iseloomustab hüperrealistlikku skulptuuri? Tähendas mulaažide tegemist George Segali jälgedes, kuid nende muutmist täiesti illusionistlikuks. 6. Millega vapustas vaatajaid Chuck Close? Tal on ülilähivaates kujutatud inimnägusid, mis mõjuvad lausa näonaha kliinilise analüüsina. 7. Kus kerkis esile neoekspressionism? Euroopas. 8
Dialoogaken on avatav ka ikoonilati Object Properties ikoonilt Layers, samuti rippmenüü Format valikuga Layer.... Joonis 10. Iga kihi korral saab muuta kaheksat parameetrit: · On kiht on lülitatud sisse (ON lamp põleb) või välja (OFF lamp kustunud); · Freeze... kiht on kas "sulatatud" (THAW kollane päike) või "külmutatud" (FREEZE sinine lumehelbeke); · L... kõikide vaateakende kihid on lukustatud (LOCK) või lukust lahti (UNLOCK); · Color kihile värvuse kehtestamine (vt. käsku `COLOR); · Linetype kihile joonetüübi kehtestamine (vt. käsku `LINETYPE); · Lineweight kihile joonekaalu kehtestamine (vt. käsku `LINEWEIGHT); · Plot Style kihile printimisstiili kehtestamine; · Plot kiht on printimiseks avatud (keelumärk puudub) või suletud (keelumärk esineb).
värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936) Estes kujutab New Yorgi arhitektuuri ja linnakeskkonda. Ta annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel. Estes on üks neid hüperrealiste, kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks, nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest.Huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus. DUANE HANSON (s. 1925)
Igal neist võib kehtestada erineva vaatesuuna ja/või visualiseerida joonise vaateid erineval viisil (käskudega HIDE, SHADEMODE ja RENDER). Märgime, et igal neist vaateakendest on siiski üks ja sama joonis. Vaateakna jooksvaks muutmiseks tuleb tema piirkonnale osutada hiirega. Jooksva vaateakna raam on tume, ülejäänutel aga hele. Vahekaardilt Named dardseid vaateaknaid 12 viisil valida ja soovi korral Viewports saab muuta redaktoriboksi New name: abil panna vaateakende komplektile nimelise vaateakende nime. Kui loendiboksis Apply to: on väärtus Current Viewport, komplekti jooksvaks. siis jooksev vaateaken on omakorda vaateakendeks jaotatav, Dialoogakna vahekaar- vastasel juhul (Display) luuakse dil New Viewports (vt. joonis 18) saab stan- 22 Joonis 18. uued vaateaknad seniste asemele
(üldistatud, fotolik, idealiseeritud, siiski proosaline) Leon Golub; Eric Fischl (realiste oli väga erinevat stiili, Fischl on üsna pikantsete teemadega noorte seksuaalsus) HÜPERREALISM : realismi äärmuslikum variant, fotolik. Aluseks Malcolm Morley teos foto mille peale on maalitud punane X. Richard Estes (suurlinnapildid, klaasis peegelduv tänav); Ralph Goings (juhuslikud vaated); Don Eddy (tänavad vaateakende kaudu); Chuch Close (inimnäod, ülidetailsed kuni viimase poori ja karvakeseni); Duane Hanson (riietatud figuurid, absoluutne reaalsus) John DeAndrea (alasti hüperrealistlikud figuurid) NEOEKSPRESSIONISM: selline kunst tugevnes just Ida-Saksas kapitalismivastasus oli igati teretulnud Ida-Saksa ametlikus ideoloogias. See kunst tekitas huvi ka Lääne-Saksas, tekib üleriigilisem ühtsus (seni tehti Läänes rohkem järgi Ameerikat minimalismi jne)
tegevust, nagu ruumiliste objektide nähtamatute joonte kustutamist; nähtamatuid objekte ei saa objektivalikuga haarata 3) Külmutatus või sulatatus: "päike" on hele – kiht on "sulatatud" ja seega ka töödeldav (aga ta võib olla siiski nähtamatu); “päikese asemel lumehelves” – kiht on "külmutatud" ja ta on nähtamatu ja pole töödel- dav ning ta ei mõjuta enam mitte midagi. See omadus võib kehtida kas kõikide vaateakende või ainult kasutatava tööakna kohta 4) Lukustatus „avatud tabalukk” – kiht on avatud ja töödeldav; "suletud tabalukk" (kinnine) – kiht on küll nähtav, kuid pole töödeldav ja on “lukkus" ("näha on, aga näppu ei saa"). Lukustatud kihil töötavad punktivaliku täppismoodused ja juurde saab ka joonestada, aga seal olevaid objekte ei saa kustutada, pöörata, peegeldada, nihutada jne
võib turundustegevus kaasneda kasumile mitteorienteeritud tegevusega - näiteks haiglate, kõrgkoolide, muuseumide ja politsei korral. Turg (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. 1.2. Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal (tegevusvaldkonnaks oli seejuures kuulutuste, plakatite, vaateakende jms kujundamine). Turunduse tegelikuks sünniajaks loetakse 20. sajandi algust ja sünnikohaks USAd, kus ettevõtetes hakati looma vastavaid osakondi ning õppeasutustes viidi sisse turunduskursused. Turundustegevus muutus ettevõtete jaoks oluliseks siis, kui müüjakeskne turg hakkas asenduma ostjakeskse turuga. 1950ndad ja 1960ndad aastad olid masstoodangu ja massturunduse kõrgaeg. 1970ndatel aastatel oli võtmesõnaks turu segmentimine ning 1980ndatel aastatel laienes nišiturundus. 1.3
uusi võtteid, näiteks pritsisid värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936) Estes kujutab New Yorgi arhitektuuri ja linnakeskkonda. Ta annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel. Estes on üks neid hüperrealiste, kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks, nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest.Huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus. DUANE HANSON (s. 1925)
värvi aerograafiga, see võimaldas lihtsalt saada siledat viimistlust. Hüperrealistide motiivid on, nagu popkunstiski, läbinisti urbaansed. Suhtumine motiivi oli enamasti ,,jahe", kuid mõnel juhul on tajutav kunstniku vaimustus tehniliselt täiuslikust ja külluslikust linnatsivilisatsioonist. KUNSTNIKUD RICHARD ESTES (s. 1936) Estes kujutab New Yorgi arhitektuuri ja linnakeskkonda. Ta annab virtuooslikult edasi reflekse autode nikeldatud osadel või vaateakende klaasidel. Estes on üks neid hüperrealiste, kes pisut täiendab fotot, mitte fotolikkuse vähendamise suunas, vaid joonte korrastamiseks, nii et pilti ilmub elegantne lineaarne konstruktsioon. ROBERT COTTINGHAM (s. 1935) Kujutab samuti New Yorgi linnapilti, tema omapära on terava nurga allnähtud rõhutatud juhuslikud fragmendid kõrghoonete fassaadidest ja valgusreklaami neoontorudest.Huvi sõnaosade ja kirjatähtede vastu näib olevat popkunsti pärandus. DUANE HANSON (s. 1925)
annaabi.ee 
