Õpimotivatsioon Tegurid, mis panevad õpilase õppima (teadmisi omandama, ülesandeid lahendama) Bandura tajutud võimekuse ehk enesetõhususe teooria Usk, et suudetakse õppida soovitud tasemel. Arvamus oma võimekusest mingis valdkonnas. Kas ma saan selle ülesandega hakkama? Tajutud võimekusest sõltub: Mida tehakse Kui palju ja püsivalt pingutatakse Mida läbi elatakse Weineri atributsiooniteooria Miks mul niimoodi (hästi või halvasti) läks? Võimed Pingutamine Ülesande raskus Õnn/vedamine/teiste abi Püsiv(ajutine Seesmine/välimine Kontrollitav/kontrollimatu Kui mu lapsel läheb koolis hästi, siis on see ilmselt sellepärast, et.. Teda on hästi õpetatud Ta pingutab Ta on võimekas Ülesanded on minu lapse jaoks liiga lihtsad
Tarve ja sotsiaalne surve kombineeruvad käitumise teemaks. Maslow tarvete hierarhia Kognitiivne dissonants ja atributsioonid motivatsiooni kujundajana Festingeri (1957) kognitiivse dissonantsi (ebakõla) teooria kohaselt tunnevad inimesed pinget ja ebamugavust, kui nende sügavalt juurdunud tõekspidamised või väärtused on ohustatud. Atributsiooniteooria keskendub seletustele, mida inimesed kasutavad kognitiivse dissonantsi leevendamiseks. Weineri arvates on enamik edu või ebaedu seletusi ja põhjendusi iseloomustatavad 3 aspektist. Atributsiooniteoorias vaadeldakse tavaliselt edu ja ebaedu seletusi saavutussituatsioonides võimete, jõupingutuste, ülesande raskuse ja nn vedamise valguses. Edu ja ebaedu atributsioonid B. Weineri (1986) järgi Atributsioon Püsiv faktor Ebapüsiv faktor Sisemine VÕIMED J ÕUPINGUTUS
Kuigi seletused on sageli täiesti subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui sellega kaasnevad emotsioonid meie edasises tegevuses. 15. Kuidas nimetatakse mõttekonstruktsioone, millega inimesed püüavad seletada oma edu või ebaedu põhjuseid? Atributsioonid ja emotsioonid. 16. Millisest kolmest aspektist (vastanditena) saab Weineri järgi iseloomustada atributsioone edu või ebaedu põhjustena? Weineri järgi on enamik atributsioone iseloomustatavad kolmest aspektist. Kuivõrd inimesed... a) näevad oma edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid sisemiste või välimistena; b) näevad oma edu ja ebaedu põhjusi püsivate või ebapüsivatena; c) tajuvad oma edu ja evaedu põhjusi kontrollitavate või kontrollimatutena. 17
Nad võisid tunda raevu võideldes konkurendiga, hirmu põgenedes tugevama looma eest, tülgastust sülitades välja maitsetu toidupoolise, rõõmu paaritumisel. Samas on aga emotsioone, mis on omased vaid meie liigile inimestele, näiteks kahetsus, viha (ärritus), süütunne. Viha, kahetsus, süütunne Kõik need emotsioonid on põhjustatud mingist ebaõnnest: töökoha kaotusest, ebaõnnestunud eksamist ja nii edasi. Bernard Weineri järgi sõltub meie emotsioon sellest, kuidas me seletame toimunud ebaõnnestumise põhjust. Kui me usume, et toimunu oli kontrolli all, tunneme viha; kui meile näib, et juhtunu oli kontrollimatu tunneme kahetsust. Kui Joe põrus eksamil ja oli eelmisel õhtul pidutsenud, teeb see meile viha, kui aga ta oli olnud möödunud semestril pikalt haige, siis kahetsust (muidugi juhul, kui Joe käekäik meile tõesti oluline on).
kõik see, mis oleneb komplekssest tunnetuslikust analüüsist, miks me või keegi teine oma püüdlustes läbi kukub või edukaks osutub, analüüsist, mida ka kõige targen simpans pole võimeline tegema. Kaastunne, vihkamine ja süütunne Vaatleme emotsioone, nagu vihkamine, kaastunne ja süütunne. Igaüks neist tekkib ebaõnnestumise tagajärjel: töökoha kaotusel, eksamist läbipõrumisel jne. Vastavalt Bernard Weineri seisukohale, on meie erilise emotsiooni tunnetus sõltuv sellest mida me eelnevalt ebaõnnestumise toimumise kohta arvasime. Kui me uskusime, et lõpptulemus oli piisavalt kontrolli all, me vihasume. Kui me arvasime, et lõpptulemus meist ei olene, tunneme endale kaasa. Kuuldes, et Joe kukkus tema jaoks tähtsast eksamist läbi, sest pidutses eelmisel ööl kaua, tunneme tema vastu veidi viha (seda enam, kui ta meile meeldib ja me soovime, et tal kõik hästi läheks)
või töökusele, ebaõnnestumisi aga asjaoludele, mida nad ei saa mõjutada või kontrollida. Kontrollitud tingimustes tehtud eksperimendid on kinnitanud, et edu ja ebaedu atributsioonid on subjektiivsed. Kui kahel katserühmal lasta lahendada ülesandeid, millega nad võrdselt toime tulevad, ja lahendamise lõpus öelda ühe rühma liikmetele, et nende töö eba õnnestus, ja teisele rühmale, et õnnestus, siis on põhjendused, miks nii juhtus, erinevad. Weineri arvates on enamik edu või ebaedu seletusi ja põhjendusi iseloomustatavad kolmest aspektist. Esiteks võivad inimesed näha edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid kas sisemiste või välimistena. Sisemisteks põhjusteks võidakse pidada võimeid, tunnetusstiili, jõupingutust, õpimotivatsiooni jne. Teiseks võivad inimesed näha edu ja ebaedu põhjusi püsivate ning ebapüsivatena. (Isiklikke võimeid tajuvad inimesed enamasti püsivate
Tunneb huvi, kuidas seletavad inimesed oma edu või ebaedu põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel (vt Weiner, 1986 ja 1989). Seletustega püüavad inimesed lepitada kognitiivset dissonantsi nende kujutletava ideaalse "mina" ja reaalsuse vahel. Kuigi seletused on sageli täiesti subjektiivsed, määravad nad suures ulatuses ära nii käitumise kui sellega kaasnevad emotsioonid meie edasises tegevuses. Weineri järgi on enamik atributsioone iseloomustatavad kolmest aspektist. Kuivõrd inimesed... (1) näevad oma edu ja ebaedu põhjuslikke faktoreid sisemiste või välimistena; (2) näevad oma edu ja ebaedu põhjusi püsivate või ebapüsivatena; (3) tajuvad oma edu ja ebaedu põhjusi kontrollitavate või kontrollimatutena. Fundamentaalne atributsiooniviga (Ross, 1977) - kipume liialdama isiksuse mõju käitumise põhjendamisel, ning samal ajal vähendame situatsiooni faktorite mõju:
annaabi.ee 
