ellu tagasi pöördumiseks abi. Mida lapsed tunnevad? Lapsed muretsevad alkoholi tarvitava pereliikme tervise pärast ning kardavad tema surma Pereelu häirivad pidevad tülid ja konfliktid Lapsed õpivad äraspidist toimetulekut: ära räägi, ära usalda, ole täiuslik, sinu enda vajadused pole olulised, sest oled siin maailmas teiste jaoks. Võib esineda laste väärtkohtlemist ja hooletusse jätmist, mis süvendab väärtusetuse tunnet veelgi Neil võib olla häbi alkohooliku pärast ning nad võivad end tunda süüdi pereliikme alkoholi tarvitamises. Laste rollid probleemses perekonnas Noorim omab tavaliselt "nähtavamatu lapse" rolli, vanim kannab täiskasvanute asemel vastutust nooremate õdede-vendade eest Suurema laste arvu korral on keegi patuoina rollis ning kellegi teise kanda on nii-nimetatud meelelahutaja roll Sellise rollijaotusega püüab pere
Enamikul juhtudel ongi nii, et ühest nendest teguritest ei piisa, et depressioon tekiks, vaid mitu asja peab kombineeruma, et vastav häire ilmneks. 10. Kummal on täheldatud depressiooni rohkem, poistel või tüdrukutel? Tüdrukutel (umbes poole rohkem) 11. Millised häired võivad depressiooniga kaasneda? Söögi-, une-, ärevus- ja keskendumishäire, psühhomotoorne erutus või aeglus, düstüümia ja käitumishäire, lisaks veel uimastisõltuvused, väärtusetuse ja süütunded, enesevigastamine ja surmasoov. 12. Milliseid depressiooni ravi võimalusi on olemas? 1) Eneseabi, 2) psühhoteraapia, mille käigus siis proovitakse läbi erinevate võimaluste käitumist ja mõtteid kujundada, muuta või analüüsida, 3) tablettide võtmine. Düsleksia 13. Mis on düsleksia? Lugemishäire, mille puhul lugemisoskus on madalam kui tavalastel ja
Pärnu Vanalinna Põhikool Noorte meeleoluhäired REFERAAT Juhendaja: Ly Jagor Koostaja: Geya-Penelope Niinemets 7B klass Pärnu 2011 Sisukord 1. Mis on koolilapsel muret? Millega tuleb noorukil toime tulla? Väsitava ja stressirohke koolieluga, vanemate esitatud nõudmistega, kasvamisega ja organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus ja isiklike suhetega. Noori võivad tabada mitmesugused katsumused, olgu selleks rahulolematus oma välimusega, armu- või sõprussuhte purunemine, negatiivne seksuaalne kogemus, varane rasedus, pinged perekonnas, pidev kritiseerimine vanemate, klassikaaslaste ja õpetajate poolt, võimetus toime tulla esitavate nõudmistega, rahapuudus, soov olla üliedukas, seksuaalne, füüsiline või emotsionaalne vägivald, probleemid koolis, lähedase inimese kaotus või mure oma tuleviku pärast. ...
konkurentsiõhkkonnas isiklikule edukusele ning läbilöögivõimele tuginevas ühiskonnas kultiveeritakse noorte hulgas pahatihti aina rohkem tarbijalikku ja hedonistlikku suhtumist maailma. Äärmuseni arendatud individualism, empaatilise tunnetuse kasvav nüristumine ning elamuste jaht iga hinna eest ühest küljest ja turvalisuse puudumine, varakult väljakujunenud (väljakujundatud) toimetulematuse stress, isikliku väärtusetuse tunne teisest küljest need on vaieldamatuteks põhjusteks mitmesuguste sõltuvusprobleemide tekkele. Sõltuvusprobleemid on aga peaaegu sajaprotsendiliselt seotud kõikide sotsiaalse tõrjutuse ilmingutega seda nii põhjusena kui tagajärjena, nii otseselt isiku personaalse elukvaliteedi mõjutajana kui tema lähedaste elukaare kujundajatena läbi mitmete põlvkondade. Tekkemehhanismide poolest on anormsete suhete ja käitumise probleemid valdavalt sotsiaalset
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala NARTSISSTLIK ISIKSUSEHÄIRE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 Nartsissistlik isiksusehäire 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. ISIKSUSHÄIRETEST ÜLDISELT...................................................................................4 1.1. Isiksushäirete tüübid....................................................................................................5 Tabel 1. Isiksushäirete jaotus............................................................................................ 5 Allikas: Maailma Tervishoiuorganisatsioon 1999 ........
annab nõu, millest peaks hoiduma, toimib häiresignaalina, enne kui ollakse lausumas või tegemas midagi oskamatut. Positiivne sõnastus väljendab üldisi põhimõtteid, mille suunas pürgida, on laiahaardelisem ja neist kahest olulisem. 2.6 Ohud On olemas vähemalt kaks ohtu, mille puhul tuleb kõlbluse arendamisel ettevaatlik olla. Esimene neist on kuuletumise ja ,,patu" kontseptsioonide importimise oht teistest religioossetest traditsioonidest, mis võib sisendada süü- ja väärtusetuse tunnet. Teine on ebaloomulik karmus iseenda vastu. Käitumisjuhised kirjeldavad, kuidas käituks virgunud olend, kuid ise ei ole virgunud ning kuni selle seisundini jõudnud ei ole, on võimatu neist orientiiridest täht-tähelt kinni pidada. Juhiseid nimetatatkse mõnikord ,,treeningprintsiipideks" ning tähtis on näha neid selles valguses harjutustena, mis võimaldavad vastavat oskust aegamööda arendada. Eetiline käitumine on oskus. Kui mis tahes oskuse korral, näiteks
suurem osa 20 miljonist neegrist hääbub vaesuse ühiskonnas, mis upub oma rasva; kui tunned, kuidas su keel jääb kurku kinni, kui püüad oma kuueaastasele tütrele selgeks teha, miks ta ei Autor: Merit Varul tohi minna puhkeparki, mida just televiisoris reklaamiti, ja näed ta silmis pisaraid, kui ta kuuleb, et see park on värvilistele lastele suletud; kui näed tema lapsemeele taevasse kogunemas tusapilvi oma väärtusetuse äratundmisest, mis tahes-tahtmata kutsub välja viha valgete vastu; kui pead välja mõtlema igasuguseid luiskelugusid vastamaks oma viieaastase poja pärimisele: ,,Iss, aga miks valged värvilisi ei salli?"; kui reisides mööda maad pead magama autos kägaras, sest et sind ühtegi motelli ei lasta; kui päevast päeva saadavad sind alandavad sildid ,,Ainult valgetele", ,,Ainult värvilistele"; kui sind ei kutsuta nime järgi, vaid
· Kritiseerida. · Muretseda liialt ja jätta enda elu hooletusse. Sümptomid, mis võivad viidata koolistressile : · Laps on kurnatud ja ärrituv · Huvi õppimise vastu kahaneb · Sageneb haigestumine · Uskumine oma võimetesse väheneb · Koolist tihe puudumine · Järsk kaalutõus või - langus · Keskendumisvõime kahanemine · Kurbus · Enda väärtusetuse väljendamine · Otsustusvõimetus · Alkoholi, uimastite tarbimine Kuidas aidata koolistressis noort ? Räägi ausalt oma murest tema pärast ja küsi, kuidas saaksid teda toetada. Nii näitad, et oled märganud temas toimunud muutust. Ära kohku tõrjuvast vastusest! · Julgusta teda abi otsima arstidelt ja psühholoogidelt. Kui ta ei nõustu, austa tema otsust, aga jätka diskreetselt tema julgustamist.
EESTI - ROOTSI VAIMSE TERVISE JA SUITSIDOLOOGIA INSTITUUT (ERSI) ESTONIAN - SWEDISH MENTAL HEALTH AND SUICIDOLOGY INSTITUTE (ERSI) ENESETAPPUDE ENNETAMINE: ABIKS ESMATASANDI TERVISHOIUTÖÖTAJATELE WHO väljaande Eestile kohandatud ja täiendatud tõlge Tallinn 2008 Originaali tiitel: WHO/MNH/MBD/00.4 Original: English Distr.: General PREVENTING SUICIDE: A RESOURCE FOR PRIMARY HEALTH CARE WORKERS This document is one of a series of resources addressed to specific social and professional groups particularly relevant to the prevention of suicide. It has been prepared as a part of SUPRE, the WHO worldwide initiative for the prevention of suicide. Keywords: suicide / prevention / resources / primary health care workers. Mental and Behavioural Disorders Depart...
kool Nartsissistlik isiksusehäire Referaat Koostaja: nimi klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.........................................................................................3 2. Nartsissism ja kõrge enesehinnang...........................................................4 3. Ei hooli teiste tunnetest...........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7. Ravimeetodid...................................................................................
ümbritseda eduga isegi siis, kui see on meiega vaid väga pealiskaudselt seotud(kodukoht, sookaaslased,oma kultuuri esindaja, oma riigi sportlane). Loodame, et seotus võitjatega jätab meist positiivse mulje ja me meeldime teistele rohke (võit-samastumine meeskonnaga;kaotus-distantseerumine).See tendents ilmneb kõige tõenäolisemalt spordis ja nende inimeste juures, kellel on madal enesehinnang-sügavas sisemuses on neil väärtusetuse tunne, mis suunab neid tunnustust otsima mitte enda saavutuste eest, vaid enda sidumisega teiste inimeste saavutustega. Assotsiatsioonprintsiip- assotsiatsioon kas heade v halbade asjadega mõjutab inimeste suhtumist meisse või toodetesse. Mõjutajad püüavad ennast või oma tooteid seostada positiivsete asjadega, mis meile meeldivad)naised+autod;krediitkaardid+märgised;kultuuris hetkel popid asjad;olümpia)
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülp...
õigusvastast kahju. (Lasteombudsman, 2014) 4. Kiusajat juhib sageli hirm, et tema positsioon klassis või rühmas ei ole kindel. Ta usub, et kiusamine või selle korraldamine aitab tal säilitada positsiooni kaaslaste seas või võita nende heakskiitu. Kaaslaste hinnangust sõltumine on eakohane ning eriti murdeeas möödapääsmatu. Oma kahjustava tegevusega võib kiusaja püüda juhtida tähelepanu eemale iseenda võimalikelt "puudustelt" nagu ebakindlus, hirm, väärtusetuse tunne või oskamatus keeruliste olukordadega toime tulla. (Lasteombudsman, 2014) 16 5. Kiusaja käitumist "hoiavad elus" pealtvaatajad ehk inimesed, kelle arvamusest ta sõltub või kelle arvamus on tema jaoks oluline. Seetõttu ei ole piisav pelgalt kiusava käitumise taunimine, pöörduda tuleb ka kooli poole, et otsida üheskoos lahendusi. (Lasteombudsman, 2014) 6
tõenäosus PTSDle - Mid aneam sündmus paneb inimest senisest erinevalt käituma, mõtlema ja tundma - Madal intellektuaalne võimekus - Geneetiline faktor - Tugev sotsiaalse toetuse võrgustik Komplekts PTSD diagnoosimine - Ptsd ja kompleks ptsd on nö sibling disorders - Komplekts PTSD = PTSD põhikomponendid + spetsiifilised komponendid - Emotsionaalne ebastabiilsus, mpulsiivsus dissotsiatiivusus - Negatiivne mina kontseptsioon väärtusetuse, häbi, süü, tõrjutuse, lootusetuse hms tunded - Suhteprobleemid raske olla lähedan, suhetest tagasitõmbumine, raskused suhete hoidmisel K-PTSD tunnused - Olulised raskused emotsionaalses, interpersonaalses ja tööalases toimetulekus o Funktsioneerimine baseerub ellujäämis-strateegiatel kui tervel autentsel minapildil o Kompensatoorsed mehhanismid, mis on teiste eest varjatud nt sõltuvus,
rahulik ja kiretu kirjeldus vägistamisohvriks langemise kohta). Emotsionaalsed/kognitiivsed tajumised: 14 · Ärevus, paanika, segadus. · Tuimus. · Uskumatus (,,see ei ole võimalik"). · Mälulüngad. · Pärsitud mõtlemis/tegutsemisvõime. · Moonutatud ajataju. · Tundetus (nn tardunud hirm). · Depressioon, väärtusetuse tunne. · Süütunne, häbi. Miks naine ei lahku vägivallatseja partneri juurest? HIRM. Naise ratsionaalne kaalutus: ,,Kui ma ära lähen ja ta mu üles leiab, lööb ta mind hullemini või tapab mu päris ära." ,,Kui ta mu leiab, tapab ta mu ära, ja kui ei leia, tapab ta enda." Paljud mehed on oma naisi sellega ähvardanud ja risk on muidugi olemas. MAJANDUSLIK SÕLTUVUS. ,,Kes toetab mind ja mu lapsi?" LAPSEVANEMA VASTUTUS.
sotsiaal-psühholoogilisel kui ka individuaalsel tasandil. Varaste, röövlite ja kelmide hulgas leidub sagedamini neid, kes kehtestavad end teisel ja kolmandal tasandil. Mõnikord kasuahne kuriteo toimepanemine kindlustab inimesele peale seisuslike veel ka mingite sisemiste probleemide lahenduse. Materiaalsete hüvede omandamine annab inimesele kindlustunde, vähendab rahutust oma sotsiaalse määratlematuse pärast, kõrvaldab, tõsi küll, enamasti ajutiselt, kadeduse, isikliku väärtusetuse tunde.75 Eneseteostus vägistamise kaudu 73 . . (1990). . : , lk 157. 74 . . (1999). : : , lk 78. 75 . (2008). . [http://www.in1.com.ua/book/10113/5146/index.html]. 16. Märts 2009 a. 32 Vägistamist on alati hinnatud üheks kõige raskemaks isikusevastaseks kuriteoks ja seepärast on karistatakse ka tulevikus vägistamise eest rangelt
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi hea...
omaks. See on minu elu, need on minu valikud. Nii halva kui hea külje pealt. See on paratamatu ja muutumatu asi. See seob inimese mina-tervikuks. Negatiivne kriisi lahenemine tähendab seda, et mingil põhjusel mingid valikud inimene mõtleb enda jaoks üle ja ei kiida heaks. Siis tekibki selline protsess, et ta hakkab mõtlema "ma poleks pidanud seda tegema.." ja tal tekib selline tunne, et elu on ära raisatud. Sellega kaasneb selline kahetsustunne, väärtusetuse tunne ja selle taustal on raske rahu ja rõõmu leida. Eriksoni teooria kokkuvõtteks võiks öelda seda, et see ühendab geneetilised soodumused ühiskondlike nõuete või protsessidega. See teeb ta ka eelkõige noefreudistiks, sest ta seob isiksuse arengut ühiskonnaga. Enne Eriksoni oli ülekaalus see väide, et isiksuse areng lõpeb põhiliselt nooruki eas, siis tema teooria vaidleb vastu ja ütleb, et isiksus areneb praktiliselt elu lõpuni. Nagu enamus psühhoanalüütilisi teooriaid, ei
ȱReȬ vueȱOfficielleȱDeȱl’OrdreȱDesȱInfirmiéresȱetȱInfirmiersȱduȱQuébec,ȱ8(1),ȱ27–32.ȱ Westermeyer,ȱJ.ȱ(1989).ȱCrossȬculturalȱcareȱforȱPTSD:ȱResearch,ȱtrainingȱandȱserviceȱneedsȱforȱtheȱfuȬ ture.ȱJournalȱofȱTraumaticȱStress,ȱ2(4),ȱ515–536.ȱ 286 6. valdkond: enesetaju Olukorrast tingitud madal enesehinnang (00120) (1988, 1996, 2000) 6. valdkond: enesetaju 2. klass: enesehinnang Definitsioon Konkreetses eriolukorras kujunenud enese väärtusetuse tajumine. Määravad tunnused EiȱhindaȱennastȱvõimeliseksȱsündȬ Kaebabȱolukorraȱhalvaȱmõjuȱüleȱ mustegaȱtoimeȱtulemaȱȱ eneseväärikuseleȱ EiȱhindaȱennastȱvõimeliseksȱoluȬ Kaebabȱabitustȱ kordadegaȱtoimeȱtulemaȱȱ Kaebab,ȱetȱtunnebȱendȱkasutunaȱ Otsustusvõimetuȱkäitumineȱ Ennastȱeitavadȱväljaütlemisedȱ Suutmatusȱendȱkehtestadaȱ Seonduvad tegurid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
