KLIENDIRAHULOLU HINDAMINE ETTEVÕTTES X Maret Uibopuu Eriala: Majandusarvestus ja finantsjuhtimine Uurimisprobleem Milline on klientide rahulolu ettevõttes X pakutavate toodete ja teenindusprotsessiga? Kliendirahulolu on vaja mõõta selleks, et saada teada mida oleks vaja muuta ning milliseid valdkondi veel arendada. Rahulolevad kliendid jagavad oma kogemust vähemate inimestega, kui seda teevad rahulolematud kliendid. Samuti on praegusel ajal väga levinud oma kogemuste jagamine sotsiaalmeedias, mis tähendab, et halb kogemus võib jõuda ka tuhandete inimesteni ning see mõjutab omakorda uusi potentsiaalseid kliente. Lojaalsed ja rahulolevad kliendid kalduvad enam teie firma teenuseid ka teistele soovitama, tehes teile nii efektiivset ja soodsat reklaami. Seepärast on kliendi rahulolu uuringud muutunud firmade jaoks tähtsaks turundusvahendiks. Kõrgekvaliteediliseks klienditeeninduseks on ...
Elisabeth Emily Rosenberg Kriminaalsete kuritegude tõttu karistatud inimeste internetikasutamise harjumused võrreldes karistamata inimeste harjumustega Internetis erinevatel lehekülgedel käimine või otsingusüsteemide puhul märksõnade kasutamine annab küllaltki hea pildi sellest, milline on konkreetne inimene tema huvid, oskused, eelistused, harjumused ja muu. Samuti aitab see ennustada, millest inimene võiks huvitatud olla. Taolist strateegiat kasutavad juba paljud, näiteks Facebook ja Google. Meediasse ilmub aeg ajalt artikleid näiteks Facebooki teemal: Breivikul pole Facebooki kontot või sarimõrvarid/psühhopaadid tunneb ära selle järgi, et nad ei kasuta internetis sotsiaalvõrgustikke. Samas on tõenäoline, et kriminaalse taustaga inimeste interneti kasutamise eesmärgid on teised. Näiteks kasutavad nad internetti selleks, et välja otsida või valida oma uued ohvrid. Eelkõige võiks see olla seksuaalkurjategijate puhul, kes lepivad ko...
seaduspärasuse vms kohta. Inimgograafia- geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel Mõõtkavad nt mitu pikkusühikut päriselus vastav teatud arvu pikkusühikutele kaardil: arvmõõtkava(1cm:45cm), võrdlusmõõtkava(1cm-4km), joonmõõtkava Maa energiabilanss- maale jõudnud valgusenergia ja maalt lahkuva soojusenergia vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine, uurimisprobleemi sõnastamine, hüpoteesi sõnastamine, andmete kogumise kavandamine) 3. Uurimise läbiviimine(andmete kogumine ja analüüs>tulemused>arutelu>järeldused)4. Töö vormistamine 5. Retsenseerimine 6. Kaitsmine Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontakttis. Ntks lennukid, satelliidid. GIS- geoinfosüsteem GPS- satelliitidest ja maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis
otseselt või kaudselt seotud isikuile ei füüsilist, vaimset, moraalset ega materiaalset kahju Eetilised küsimused sotsiaalteadustes Kui uuritakse inimesi ja ühiskonda, siis tuleks olla tähelepanelik oluordades, kus: osalejad võivad saada kahju infoallikad ei nõustu uuringus osalema (`informeeritud nõusolek') esineb privaatsuse rikkumist on oht pettuseks Informeeritud nõusoleku (informed consent) saamiseks peab uuritav teadma(1): 1. Uurimisprojekti sihti, tingimusi ja lähtealuseid antud uurimuse läbiviimiseks 2. Piisavalt selgelt uurimise käigust ja üksikprotseduuridest (nende eesmärk ja vajalikkus koos võimalike riskide selgitusega) 3. Uuringus osalev isik on piisavalt pädev ja küps ise otsustama ning osalemisnõusolek on vabatahtlik Informeeritud nõusoleku saamiseks peab uuritav teadma (2): 4. Igasugust kasu/kahju, mis võib puudutada uuritavat või uurimisgruppi 5
Lugemispäevik 2 Orvar Löfgren Kultuuri anatoomiast 1081 Nii Gullestad kui Löfgren viitavad samale aspektile, et ennem peame etnoloogidena õppima enesekriitilist uurimist, et näha ja mõista teisi kultuure. Löfgren keskendub oma artiklis raskusi, mis võivad kultuuri uurimisel tekkida ning kuidas nendega toime tulle ning neid ületada. Ta lahkab oma uurimisprojekti „Kultuur ja klass. Uurimus sotsiaalsetest ja kultuurimuutustest Rootsis 1880-1980“. Tema eesmärk polnud mitte uurimine ise, vaid pigem materjali süvaanalüüs. Olulisemad punktid: Samamoodi nagu Gullestadi artiklis, jõuab ka Löfgren selleni, et mitte vaja ei ole uurida üksi kultuuri või inimese mõtlemist vaid seda, kuidas mõjutab kultuur inimese mõtlemist ning igapäevaseid valikuid. Victoria-ajal oponeeriti kultuuri ja loodust. See mõte on mulle võõras ning seetõttu
45–74. Tallinna Ülikool Kelli Luik. Artikli analüüs. Artikkel kirjeldab keelesüsteemide võrdluse rakendusvõimalusi lähtekeele mõju uurimisel ja keeltevahelise tegeliku, tunnetatud ja oletatava sarnasuse seoseid eesti ja soome keele näitel ning soome noomenimorfoloogia omandamst käsitlevate uurimuste põhjal. Teoreetilise taustana antakse lühiülevaade kontrastiivse keeleuurimise ajaloost ning tutvustatakse samal süsteemil rajanevat Soome ja Eesti keeleteadlaste ühist uurimisprojekti ”Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus”. Uurimisprojektil olid lisaks keelesüsteemide teoreetilisele võrdlusele ka praktilised eesmärgid ja selle tulemusena pandi alus eesti ja soome keelesüsteemide võrdlevale analüüsile. 1983.aastatel alguse saanud vigade analüüsi seminaridest kasvas välja Lähivõrdlusi. Lähivertailuja nime kandev väljaanne, mis sisaldab eesti ja soome keele võrdleva ning eesti ja soome keele omandamise uurimise tulemusi.
et ka uurimus on omistatud õigele autorile / loojale. (lk 42-47) 2.4 Kontekstuaalse arvustuse ettevõtmine: maa-ala kaardistamine Kontekstuaalset arvustust võid kasutada: · oma professionaalse teadlikkuse demonstreerimiseks · oma uurimuse väärtuslikkuse teatud töökontekstis demonstreerimiseks · finantseerimisressursside jaoks avalduse esitamiseks · oma kindla praktika asukoha määramiseks ja seostamiseks · uue uurimisprojekti väljatöötamiseks. Kontekstuaalse arvustuse sisu peaks hõlmama: · iga põhiviite selget ja lühikest eesmärki kirjeldavat kokkuvõtet · lühikeste põhitsitaatide läbimõeldud kasutamist, et illustreerida olulisi argumente / ideesid · visuaalsete ülevaadete ja spetsiifilisemate visuaalsete materjalide kasutamist · viitematerjalide olulisuse ja väärtuse kriitilist hindamist laiema uurimiskonteksti ning sinu uurimisküsimuse suhtes
Rakendamine ja tunnetamine. kunagi ei ole sellist tunnet, et asuda rakendama, aga sellist aega, et saada täielikud teadmised, seda ei ole. Probleem tuleb lahendada kiiresti. Kiirete rakenduste puhul tekivad aga kõhklused. Eetika. rakendusvaldkond on mõjutanud kõvasti antropoloogilist eetikat. Kas just peavad uuritavad kasu saama, aga vähemal ei tohi neid kahjustada. Eetiliselt tuleb kohelda ka riiki, kus uuritakse, teisi uurijaid, riiklikke institutsioone, uurimisprojekti, rahastajaid ja ka tudengeid. Ameerikas oli see patriootiline kohustus: antropoloogid peavad eeskätt silmas idama oma riigi huve. Kui riik on sõjas siis antropoloogid uurivad vaenalst, et oma riiki patriootilikult abistada (Vietnami sõda, II maailmasõda).
katsepüüke vähiveekogudel. Äärmiselt vajalik on seire jätkamine olulisematel vähiveekogudel ning asustamise tulemuslikkuse hindamine. Kasutatud allikad 1. Riiklik keskkonnaseire programm, Keskkonnaministeerium http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php? id=13&act=selected_subprogram&prog_id=628219542&subprog_id=1089102874 (20.05.2010) 2. Tegevuskava jõevahi varude kaitseks, taastamiseks ja kasutamiseks 2009.a Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud uurimisprojekti aruanne http://www.trykised.envir.ee/files/1275.pdf (21.05.2010) 3. Nikolai Laanetu artikkel ,,Jõevähk elab vees ja meie südames, aga sureb meie tegudest" Eesti Looduse artikkel 2004 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel790_787.html (23.05.1010)
Sekundaarne ja ajalooline analüüs: uuriv, kirjeldav ja selgitav teadustöö siis, kui sobilikud andmed on saadaval (n.ö arhiiviuuring). Eelised: hoiab aega ja kulutusi kokku andmete kogumisel. Võimaldab ajaloolised uurimistööd. Puudused: Uuringu läbiviijal pole kontrolli eelarvamuste üle andmetes. Andmed võivad ainult pooleldi sobida antud uurimustööga. 7. Kuidas planeerida sotsioloogilist uurimisprojekti? Õpikus on toodud 10 sammu, mida peaks hästi planeeritud projekti puhul järgima. Sa ei pea taasesitama kõiki samme, aga esita tööde ja planeerimise järjekord loogilises järjestuses ning sammude põhjendustega/kirjeldustega. 1. Uurimisprobleemi püstitamine, teema määratlemine (Pea uurimistöö arengu kohta märkmikut) 2. Selgita, mida teised on antud teema kohta juba uurinud 3. Hinda uurimistöö tegemise tingimusi (vajaminev raha, ajakulu, tehnika, oskused, inimjõud, võimalikud
Tegelevad käitumist juhtivate protsessidega ja nende protsesside ilmnemise tingimuste seletamisega. Reaalelulised uuringud: Tugevad piirangud 11. Psühholoogilise uuringu üldine käik ja etapid. (õpik) Psühhol. uurimistöö eesmärgiks on leida teaduslikke seletusi sellele, miks inimesed (ja loomad) käituvad nii nagu nad käituvad. Teine ülesanne on sageli ka praktiliste probleemide lahendamine. Uurimisprojekti läbiviimine koosneb järgmistest etappidest: 1. idee tekkimine 2. uurimuse eesmärkide, uurimisküsimuste, kontrollitavate hüpoteeside sõnastamine 3. kirjanduse uurimine ja ülevaate koostamine 4. metoodika väljatöötamine ja piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; 5. lõplik uurimiskava koostamine; 6. andmete kogumine; 7. andmete statistiline töötlemine; 8
Uuringu tulemused näitasid, et sotsiaalselt tundlikumad kavandatavad uuringud (näiteks vähemuste diskrimineerimise uuringud, AIDSi uuringud) lükati kaks korda enam tagasi kui need uurimused, mis sotsiaalselt tundlikke teemasid ei puudutatud. Seega, võib arvata, et ka lihtsalt vedamine võib olla seotud kavandatava uuringu ja eetikakomitee poolse heakskiiduga. Soodne otsus võib olla seotud ka sellega, kus uurija parasjagu töötas kui oma uurimisprojekti nõusoleku saamiseks eetikakomiteele esitas (Ceci et al., 1985). AIDSi uurijad viivad oma uurimusi vakstiini leidmiseks läbi just arengumaades, kus nõudmised ei ole nii ranged kui industriaalmaaldes (Rosnow et al., 1993; Thomas and Quinn, 1991). Nõuandeid eetiliseks ülevaatuseks Kuigi enamus uurijaid aktsepteerib eetilise ülevaatuse käsitlust, on nende hulgas ka palju neid, kes väljendavad tegelikus praktikas oma rahulolematust.
sõnastamine 2. Uurimistöö eesmärgi (purpose) määratlemine 3. Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused) 4. Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine 5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (prognoositava) situatsiooni vahel.
Identsed kaksikud avastati 1500 valgusaasta kaugusel asuvas Orioni udukogus, mis on tuntud kui tähtede lastetuba. Äsja tekkinud tähed on umbes miljon aastat vanad. Arvestades tähtede umbes 50 miljardi aasta pikkust eluiga, on nad võrreldavad umbes päeva vanuse lapsega. Vanderbilti Ülikooli õppejõud Keivan Stassun ütleb, et varjutavad kaksiktähed on meile võtmeks, et mõista äsja tekkinud tähtede elulugu. Tema ja Robert D. Mathieu WisconsinMadisoni Ülikoolist juhtisidki uurimisprojekti. Varjutavad kaksikud on tähepaarid, mis pöörlevad ümber telje, mis on maa suhtes sobiva nurga all. Selline asend võimaldab astronoomidel tähepaari heleduse muutumist jälgides kindlaks teha, kui kiiresti nad teineteise ümber tiirlevad ja seda isegi siis, kui üksikuid tähti ei suudeta eristada. Newtoni seadusi kasutades on nende admete põhjal võimalik arvutada tähtede mass.
Turundusuuringud Meelis Zimmermann Uurimisprobleemi defineerimisel on tähtis tunnetada, kas firmas tegelikult on see probleem olemas või on tegemist pseudoprobleemiga. Üheks raskemaks momendiks uurimisprobleemi sõnastamisel on vaidlusküsimus, kas üldse on mõtet hakata pakutud uurimisprojekti läbi viima (s.t. on vaja hinnata, mida see juhtidele annab). Turundusuuringu projekti väärtust võib hinnata neljast punktist lähtudes: - uringutulemuste potentsiaalne kasulikkus, - juhtide suhtumine uuringutulemustesse, - uurimistulemuseks vajalike ressurside olemasolu, - kulude-tulude hindamine. Teine etapp – situatsioonianalüüs ja infovajaduse määramine. Uurijad püüavad saada
Muutujad empiirilises uuringus: Hästi korraldatud eksperimendis muudetakse e. varieeritakse eksperimentaatori poolt teatud suurusi neid nimetatakse sõltumatuteks muutujateks (independent variable); teatud suurusi (KI vastuseid, reaktsioone jne) mõõdetakse eksperimendi käigus neid nimetatakse sõltuvateks muutujateks (dependent variable). teatud suurusi v. tingimusi hoitakse muutumatutena - neid nimetatakse kontrollitavateks muutujateks (control variable). Uurimisprojekti läbiviimine koosneb enamasti järgmistest etappidest: a) idee tekkimine (aluseks vaatlused ja tähelepanekud elust; ekspertide hinnangud ja soovitused; ajakirjad); b) testitatava hüpoteesi sõnastamine - see sisaldab kahe v. enama muutuja vahelise teoreetilise suhte lühikirjelduse, samuti muutujate mõõtmisviisi kirjelduse (nimetamise). (näit. Kas õppimine on efektiivsem üksinda v. väikeses grupis? Tuleks lisada, kuidas me õppimise efektiivsust mõõdame!)
c) meditsiinidoktor (MD) mis omistatakse arstiteaduskondade lõpetajatele väitekirja kaitsmiseta, tõendamaks õigust iseseisvaks arstitööks. Teaduse õpetamine Kutsenimetus- Professor Dotsent või kaasprofessor Vanemassistent Lektor Assistent Vanemteadur on kõrge kvalifikatsiooniga teadlane, kes täidab töörühmas professori teadusala asetäitja funktsiooni või realiseerib iseseisvat uurimisprojekti. Kvalifikatsiooninõuded ühtivad dotsendile esitatavatega. Teadur on professori, dotsendi või vanemteaduri juhtimisel töötav uurimisrühma liige, kes iseseisvalt uurimisülesannet ei täida. Aunimetused Akadeemilise tava kohaselt omistavad ülikoolid audoktori nimetuse eriti suurte saavutustega teadlastele või kultuuriinimestele. Audoktori tiitli omistab ülikooli nõukogu. 9
analüüsimisel ja selle arvestamisel arengukavades. Lisaks annavad antud uurimuse tulemused võimaluse prognoosida potentsiaalseid transpordikasutuse muutusi ja selle mõjutamise väljavaateid. Ankeet koostati Tallinna Ülikooli uurimisgrupi poolt, võrreldavuse tagamiseks lähtuti 2001.a. ankeedist. Uurimisgruppi kuulusid Jüri Uljas (projekti juht), Reet Reispass, Ave Uudmäe ja Thea Rumberg. Nõu ja jõuga aitas ankeedi parendamisele kaasa Jüri Kruusvall. Uurimisprojekti teostamisel osales palju inimesi. Nii ankeedi koostamisel kui projekti elluviimisel oli oluline roll kanda SA REC Estonia töötajatel, eelkõige Heidi Hansonil. Ankeedi koostamisele aitasid kaasa Tarmo Pauklin (Eesti Keskkonnauuringute Keskuse juhatuse liige), Madis Kõrvits (Tallinna Keskkonnaamet, juhataja asetäitja). Kokku küsitleti 2001.a. 607 inimest. Küsitluse viis läbi ja valimi moodustas TNS Emor. TNS Emor omnibuss-tüüpi uuringute valim moodustatakse isekaaluvana, st et
4. Kordusuurimus. Andmeid kogutakse ühtsete protseduuride alusel teatud ajavahemike järel mitmelt erinevalt, kuid sarnases sots situatsioonis olevalt kontingendilt. Sihid: 1) Protsessi dünaamika, muutuste tendentsi väljatoomine 2) Nähtuste arengu prognoosimine Kordusuuringute intervall on tavaliselt mitte vähem kui 2-aastase intervalliga, reeglina on need ajavahemikud aga palju pikemad. 6.4.1. Õigussotsioloogilise kordusuuringu metoodikast. 6.5. Paneeluurimus. Ühe uurimisprojekti raames kogutakse andmeid ühtedelt ja samadelt indiviididelt mitmel korral. Eesmärk: enne/pärast info saamine. Intervall alla 2 aasta. 6.6. Longituuduurimus. Paneeluurimuse alaliik pikemaajaline uurimustegevus, ajas pikemalt kulgevate nähtuste analüüs. Kasutatakse mitut järjestikust andmekogumist. Saab jälgida uurimuses haaratud inimrühmitustele omast isearenemist, seesmist muutumist. ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA VII SEMINAR 08.05.2007 1
ja 4. löögile, kuigi 1. ja 3. löök jäid endiselt rõhulisteks. Nii sündis omalaadne hõljumine, four beat jazz, mis nimetati svingiks. Sellega seoses tuleks mainida veel üht seika: nagu eespool mainitud, on svingist alates kokkuleppeline reegel mängida Ɖ-noote trioolina, s.t nende suhe peaks olema Ҁ:ѿ. 2003. aasta sügisel Haagis toimunud IASJ I džässikonverentsil tutvustas muusikateadlane James L. Collier USA-s läbi viidud svingialase rahvusvahelise uurimisprojekti tulemusi, kus peale muusikute olid kaasatud ka tipptasemel arvutispetsialistid ja psühholoogid. Eesmärk oli välja selgitada “õige” svingivate kaheksandike suhe (Collier 2002: 463–483). Selleks sisestati arvutisse üldtunnustatud “svingietalonide” L. Armstrongi, Ch. Parkeri, D. Ellingtoni orkestri jt parimad lindistused ning arvuti analüüsis neid 0,01-sekundilise täpsusega. Tulemus osutus seatud eesmärgi (leida svingietalon) suhtes katastroofiliseks – selgus nimelt, et igal
annaabi.ee 
