Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Dundesi järgi on rahvas mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus, nagu rahvus, religioon, elukutse, riiklus või perekond jne. Seega vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid. Varajasem käsitlus pidas ,,rahvaks" eelkõige maarahvast ja linnatsivilisatsioonist kõrvale jäänud kihte. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 9. Missugune on (Eda Kalmre järgi) Lilla Daami kummitusjutu funktsioon Eesti Kirjandusmuuseumi töötajate kollektiivis? 10. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta?
Dundesi järgi] rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? 6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. 3 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? 4 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Slaidide lehel. 11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Slaidide lehel. 12. Missuguseid rühmi saab [P
6.Moodustatakse sisuvaldkondade üldine struktuur 2.7.Sisuvaldkonnad integreeritakse üldisesse tähendusvõrgustikku 8 Uurimuse usaldusväärsus Feneomenoloogilise uurimuse usaldusväärsust võib mõjutada uurija vaatenurk. Uurijal võivad uurimisobjektiga seoses olla eelarvamused, huvid ja oma arusaamad kõik see moodustab uurijaprofiili. Selleks, et fenomenoloogiline uuring oleks usaldusväärne, tuleks uurijaprofiili kirjeldada võimalikult läbipaistavana, et lugeja saaks ettekujutuse uurija lähetkohtadest uuringu kavandamisel ja läbiviimise ajal. (Laherand 2008: 101) Laherand (2008: 101-102) on teinud Virtanenile viidates kokkuvõtte fenomenoloogilise uuringu kvaliteedi hindamise kriteeriumidest, mis on järgmised:
Kvantitatiivses vaatluses on täpselt paika pandud mida vaadelda, kui pikalt jne. Vaatluse tulemusi peab olema võimalik panna numbritesse. Vaatlus võib olla süstemaatiline või süsteemitu, ühekordne, pidev, episoodiline või longituudne, loomulikus keskkonnas, laboris või instseneeritud olukorras; konstateeriv, tõlgendav või hinnanguline; avatud või varjatud, kõrvalejääv või osalev. 3.3 Intervjuu Suuline küsitlus on ajakulukas ja seda kasutatakse enamasti uurimisobjektiga tutvumiseks, et hiljem rakendada paremini formaliseeritavaid meetodeid. Kuid suulisel küsitlusel on teiste meetodite ees ka eeliseid: intervjuus võib vastustest olenevalt valida paindlikult alternatiivseid jätke, kõrvaldada täpsustavate küsimustega ebaselgus, süveneda lisaküsimustega huvi pakkuvaisse probleemidesse jne. Pealegi suhtub osa inimesi ankeetidesse-testidesse tõrksalt ja ainus viis neile subjektiivselt omast, näiteksnnende hoiakuid või informeeritust uurida ongi intervjuu
käsitlus varasematest rahva määratlustest? A. Dundesi järgi on rahvas mistahes inimeste rühm, kus on vähemalt kaks inimest (nt ka perekond) kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Tunnuseks võib olla nii keel, elukutse, religioon. Varasema käsitluse järgi peeti rahvaks talupoegi, kirjaoskamatuid kirjaoskajate ühiskonnas, metslasi, kõrgklassist erinevaid inimesi. 5. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma allikat, kogumised 6. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ''esimese elu'' etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 1. Folkloori iseloomulik ja märkamatu olemasolu ühiskonnas pärimuskultuuri nähtusi ei ole teadvustatud ega sildistatud folkloorina. 2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt folkloori äratundmine ja määratlemine seal, kus seda kasutatakse 3
anonüümne kunstilooming. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest? Rahvas on mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt ühine tunnust (elukutse, keel, religioon, vms) Vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid (st. mitte ainult rahvus ja perekond, vaid ka muud rühmad) 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks. Folklorist, kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahenditeks on vahetu jälgimine/osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli-ja videosalvestuste tegemine jne. 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Esimene elu (I): 1
käsitlus varasematest rahva määratlusest? Dundese järgi on rahvas inimeste rühm, kellel on vähemalt 1 ühine tunnus(elukutse, keel, religioon). Rahvarühmi võib mdoosutada linn, küla, osariik Varasem rahva määratlus rahvas on inimeste hulk, kes moodustav alamliigi, see on tsivilisatsiooni vastand, näiteks talupojad. A. Lang nimetas rahvast kui ,,kirjaoskamatuid kirjaoskusega ühiskonnas" 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks. Ta on justkui kahe maailma vahendaja 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Esimene elu: 1. Folkloori loomulik olemasolu pärimusühiskonnas pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 2. Folkloori osaline äratundmine seespoolt toimub folklooriliikide määratlemine
Kalmre artiklis on spekuleeritud sõjaaegse vorstivabriku kuulujutu üle, mis tekkis inimeste hirmust ja teadmatusest. Paralleele saab tuua tänapäeval aktuaalse pagulasteemaga. Ka siin on tegemist “võõrastega”, kes ohustavad eestlaste endi arvates meie identieeti. Me ei tea, kes nad on ning see hirm teadmatuse ja tundmatu ees tekitab võõraviha ning vallandab mitmeid kuulujutte. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks, kirjandusteadllasel on uurimisaines juba varem olemas. 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Folkloori muudavad nähtavaks inimesed konkreetses ajas ja ruumis toimunud kohtumiste tulemusena. Folkloristi töövahendid on vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. 10
Üldiselt tekib võõraviha stereotüüpide pealt, näiteks sõjas on vastased vaenlased, halvad. Suur roll on ka kommete, usu ja rassi erinevustel. Võõrad ohustavad eestlaste endi arvates meie identiteeti. Me ei tea, kes nad on ning see hirm teadmatuse ja tundmatu ees tekitab võõraviha ning vallandab mitmeid kuulujutte. Võõraviha kuulujutud tekivad segastel perioodidel, muutuste ajal. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist peab looma usaldusliku ja sooja suhte inimestega kelle käest ta tahab ainest koguda. Kui uuritav on juba talletatud materjal, siis on suhe sarnasem, oluline on kirjapandu aeg koht ja kontekst. Kirjandusteadlasel on suurem distants uuritavaga, ning valik kas ta tahab suhestuda uuritavasse läbi ajaloo ja kirjaniku eluloo, või võtta teksti tekstina, folklorist peab arvestama ajalooga. (arvan ma) 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor
veendumused NB! Nn. "puhast" kõlbelist tegevust ei ole olemas, eetilised eesmärgid teostuvad teiste tegevuste kaudu. NB! Eetiline käitumine eeldab valikuvõimaluste olemasolu ja oma tegevuse tagajärgede selget teadvustamist. Aristoteles eetikast Aristoteles (384 322 eKr) oli esimene, kes hakkas tegelema eetika kui iseseisva uurimisobjektiga. A. huvitab tegutsev ja toimiv inimene. A. käsitluses inimene on: · zoon politikon (ühiskondlik olend) · zoon logistikon (mõistuslik olend) A. ei lähtu käskudest ja keeldudest vaid püstitab küsimused: mis on hea elu? (kuidas on meeldiv elada?) mis on hüve? mis on õnn? Praktilisel tegutsemisel on suundumus mingi hüve poole ülim hüve on eudaimonia (õnn või parim elu), sest õnne me valime tema enda pärast.
" Varem oli arusaam rahvaluulest selline, et rahvaluule sai olla vaid rahval ning rahvaks peeti haritud ühiskonna harimata inimesi. Samuti arvati, et rahvaluule saab olla maarahval, ning seda ei saa olla linna elanikel või metslastel/tsivilseerimata maailmas. Talupojad olid kuskil metsiku(primitiivse) inimese ja tsiviliseeritud inimese(eliidi) vahepeal. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Kirjanduse uurijal on olemas mingi teos, ajaline raamistik vms, mida ta uurib. Kirjanduse uurija uurib kirjapandud kirjandust, mis on mingi autori poolt kirja pandud. Folkloristi töö seisneb selles, et ta kogub materjale, osaleb rahvaluule protsessides, jälgib folkloori muutusi. Folklorist teeb ,,nähtamatust" folkloorist ,,nähtava", kirjandus on aga juba nö ,,nähtav". 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,esimese elu"
" Varem oli arusaam rahvaluulest selline, et rahvaluule sai olla vaid rahval ning rahvaks peeti haritud ühiskonna harimata inimesi. Samuti arvati, et rahvaluule saab olla maarahval, ning seda ei saa olla linna elanikel või metslastel/tsivilseerimata maailmas. Talupojad olid kuskil metsiku(primitiivse) inimese ja tsiviliseeritud inimese(eliidi) vahepeal. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Kirjanduse uurijal on olemas mingi teos, ajaline raamistik vms, mida ta uurib. Kirjanduse uurija uurib kirjapandud kirjandust, mis on mingi autori poolt kirja pandud. Folkloristi töö seisneb selles, et ta kogub materjale, osaleb rahvaluule protsessides, jälgib folkloori muutusi. Folklorist teeb ,,nähtamatust" folkloorist ,,nähtava", kirjandus on aga juba nö ,,nähtav". 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,esimese elu"
tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. Kuulujutud arenevad sotsiaalsete pingete aegadel tõlgendades vaenulikku uskumust faktina ja edaspidi tugevneb see uskumus veelgi. Kuulujutu vormis avaldusid üldised stereotüüpsed kujutelmad, lihtsustatud ja karmid hinnangud naabrite ja sisserännanute suhtes. Kuulujutud ja muud folkloorivormid aitavad tugevdada rühma enesemääratlust. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? • Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks • Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folklorisi tegevuse dialoogilisus • Folklorisi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? • Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud
keeldude ja ettekirjutuste süsteemina. Kultuur on erinevate semiootiliste süsteemide hierarhia, tekstide summa ja nendega seotud funktsioonide kogum, mis genereerib uusi tekste. 2. Mida tähendab kultuuriline pööre? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616) Kultuuri mõiste levik ja omaksvõtt. Erinevate teadusharude huvi kultuurinähtuste vastu. Uut tüüpi uurimisobjektiga kaasnevat metodoloogilist segadust ja epistemoloogilist ümberorienteerumise vajadust. Kultuuri fenomeni teoreetiline kontseptualiseerimine. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 16–19] Kultuuriliseks pöördeks hakati 1990. aastatel nimetama kultuuri populariseerimist erinevates teadusharudes (see hakkas toimuma 20.sajandi teisel poolel) ja ka akadeemilisest maailmast argikeelde
kriitiliste, rahulolematust tekitavate probleemide väljendmaiseks, samas ka hinnatud kunstilised väljendusvahendid eetika ja maailmavaate edastamiseks.” (Lk 20) “[...] tehnoloogia ei sureta folkloori välja; pigem on ta saamas folkloori levitamise võimsaks vahendiks ja annab põnevaid inspiratsiooniallikaid uue pärimuse loomiseks.” (Lk 30) 7. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? 8. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Mille poolest erineb “nähtamatu” folkloor “nähtavast” folkloorist? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks (vt “nähtav” ja “nähtamatu” rahvaluule) Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folkloristi tegevuse dialoogilisus.
1. Millised on organisatsioonikäitumise kolm uuritavat tasandit? 10p Indiviid baasteaduseks on psühholoogia, mis uurib isiksust, motivatsiooni, emotsioone, stressi, taju, hoiakuid, väärtuse töörahulolu jne. Juhtimisteadusteks, mis selle uurimisobjektiga tegelevad on organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Grupp baasteadusteks sel tasandil on sotsioloogia ja sotsiaalpsüholoogia. Sotsioloogia uurib grupikäitumist tööjaotust, konflikte ja organisatsioonikultuuri. Sotsiaalpsüholoogiaga uuritakse näiteks kommunikatsiooni, grupiprotsesse ja otsustamist. Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine.
omand; 3) neutraliteet: teaduslikku teavet tuleb otsida ja esitada uurija oma isiklikku karjääri ja teaduslikku autoriteeti arvestamata; 4) süstemaatilise kahtluse põhimõte: teaduslikud tulemused tuleb allutada teaduskühiskonna avalikule kriitilisele kontrollile. (2004: 2324) Uurimisteema valimine on keerukas, sest arvesse tuleb võtta, et vaja on teadusalalt spetsiaalseid teadmisi, meetodeid ja uurimisviise. Peale teema valikut tuleks kindlaks määrata (aja)kava, tutvuda uurimisobjektiga ja uurimuse metodoloogiaga, täpsustada töö eesmärk ja vaatenurki ning formuleerida juhtmõte. Uurimuse läbiviimisel tuleb kindlaks teha, et uurimuses osalevad inimesed on teadlikud sellest, mil moel nende vastuseid kasutatakse. Uurimistöös ei tohi olla ebaausust (n plagiaat, tulemusi ei tohi väänata), sisu peab olema kvalifitseeritud ja võimalikult sõltumatu keele- ja stiilivarude poolest. Tekst tuleb liigendada.
pikka aega vaidlusi tekitada. Tähtsaim uurimisobjekt. Põhiküsimus on, kuidas saame suunata ja toetada inimese kasvu, arengut ja õppimist. Kuidas on nende nähtusega seotud kasvatus ning selle sisalduv koolitus ja õpetus? Nimetatud seoste vaatlemine ongi kasvatusteaduse tähtsaim uurimisobjekt. 31 Kooli tekitatud probleemid. Üks kasvatusteaduse uurimisobjektiga seonduvaid erijooni on see, et inimese kasvu ja arengut püütakse suunata rühmiti: kooli institutsioon, kus suunatakse korraga palju inimesi. Eesmärgid ja teadustöö ideoloogia Koolituse laiahaardelisus. Teaduslik uurimistöö on probleemikeskne. Uusi probleemii tekib pidevalt ja nende lahendamiseke püütakse kasutada teaduslikke meetodeid. Teadusutöö eesmärgid Platonist ja Aristotelesest lähtuv traditsioon. Teadmised kui väärtus omaette. Lääne
Ta võrdsustab kultuuri tekstiga. Kultuuri võib lugeda nagu raamatut. See on sarnane semiootikale. Ka teistusugi metafoore, kuidas kultuuri mõista. NT hermeneutilises lähenemises kasutab nt dialoogi metafoori. See tuleb ka antropoloogiasse, uurimine toimub dialoogiliselt. Kui kultuur on tekst või raamat. Dialoogimetafooris on uurija dialoogis selle kultuuriga, mida ta uurib, see on mõlema poolt aktiivne protsess. Ka kasutatakse läbirääkimise metafoori. Räägime oma uurimisobjektiga(e nende inimestega) Kultuurimaterialism See on funktsionalistlikus laadis teooria, üritatakse leida põhjuslike seoseid kultuuri seletamisel. Kuulsaim eestvedaja Malvin Harris(1927-2001). Püüab näidata et mitte alati ideed juhivad kultuuri arengut. Püüab näidata, et paljud kultuurilised arengud ei ole sõltuvuses sellest, mida inimesed mõtlevad. On mitmeid asju, mis on inimese seisukohast paratamatud. Kuulus näide: India Püha lehm. Miks on lehmad pühad Indias
annaabi.ee 
