Naha kihid Täiskasvanud inimese nahk on 1,5 – 2 ruutmeetrit. 1. Epidermis e. marrasnahk 0,05 – 0,2 mm 2. Dermis e. koorium e. pärisnahk 0,5 – 1,5 mm 3. Subkuutis e. nahaaluskude Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm Kõige paksem jalataldadel Kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25% Naha derivaadid 1. Näärmed, eritavad peamiselt vett, NaCl, väikestes kogustes rasvhappeid ja uureat 1. Merokriinsed higinäärmed – osalevad soojusregulatsioonis, on üle keha, eriti palju peopesades, jalataldadel 2. Apokriinsed higinäärmed – kaenlaaukudes, suguelundite ümbruses, päraku ümbruses 2. Karvad – sarvkihi struktuurid, keratiinist, need on surnud rakkude jäänused, enamus valgud. Neid toidab karvasibulasse tungiv karvanäsa. Juukseid ~ 100 000, lokilisuse määrab juuksevalkude vahelised sidemed. Värvus tuleneb
poole. Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus 4 soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Ööpäevas eritub uriini umbes 1.5l, millest ca 95% on vett. Rohkesti on seal lämmastikku sisaldavaid jääkaineid: uureat (15- 30g), kreatiini (1.6g), kusihapet (0.7g) ja ammooniumiooni (0.7g). Soolad erituvad enamasti ioonidena: naatriumioonina (2-5g), kaaliumioonina (1-3g), kloriidioonina (4-9g), kaltsiumioonina (0.3g), fosfaatioonidena (2.5g). Sapipigmente leidub uriini värvaines, ketoained (e. atsetoained) ilmuvad sinna nälgimisel. Valke normaalselt ei ole, küll aga pisut glükoosi (mitte üle 1,0 mmol / liitris). Vähesel määral võib leiduda uriinis veel tuhandeid teisi aineid. Urineerimishäired
polüsahhariide, rauda (transferriin) VEREPLASMA FUNKTSIOONID Ülesanne: Lahustunud toitainete transport (oluline vere ja kudede vahelises vee ja ainevahetuses), vere osmootse rõhu määramine (seeläbi rakkude ja vere veesisalduse regulatsioon), organismi happeleelistasakaalu säilitamine. Transpordib mitmeid aineid (kaltsium, rasvhapped, ravimid), ioone, glükoosi, amino- ja muid orgaanilisi happeid, kolesterooli ja teisi rasvu, hormoone, uureat ja muid ainevahetuse jääke. Vereplasma valgud on ka valgureserviks. VEREPLASMA ÜLESANDED Vereplasma valkude osmootne rõhk ehk kolloidosmootne ehk onkootne rõhk on keskmiselt 3,3kPa. Onkootne rõhk moodustab vere kogu osmootsest rõhust 1/200, kuid siiski oleneb sellest vere ja kudede vaheline ainete vahetus ning esmauriini teke. Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist veres. Albumiinidega on
sisekeskkonna säilitamisel kõige olulisem roll: neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi Neerude töö neerusid läbib minutis 1,2 liitrit verd s.t. tunnis käib kogu keha veri 14 x läbi neerude neerukoores olevates neerukehakestes( nefronites) tekib ESMANE URIIN- 150 liitrit ehk igas minutis 125 cm3, sisaldab vett, suhkruid näiteks glükoos,soolasid,kusiainet ehk uureat sisaldab peaaegu kõiki aineid mis vereplasmaski väänilistes kusetorukestes ( umbes 80 km) tõmmatakse organismile vajalikud ained tagasi s.t. suurem osa veest, suhkrud, osa soolasid. LÕPLIK URIIN sisaldab vett,kusiainet ja sooli, tekib umbes 1,5 liitrit ööpäevas, 1cm3 minutis VEEBILANSS vee saamine veekadu Uriini teket kontrollib peaajus asuv hüpotaalamus, mille osmoretseptorrakud on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes.Kui osmootne rõhk tõuseb, on see
Sulfolobus, Stygiolobus, Metallosphaera. Need on kõik arhed. Kõige atsidofiilsem bakter on arhe Picrophilus. Kasvab hästi pH 0.7 juures. Aga ka eubakterite hulgas on atsidofiile. Thobacillus thioxidans. G(-) bakter. Vist kõige atsidofiilsem bakter. Talub ka pH 0.5, optimaalne on talle pH 2-3. Thermoplasma acidophila. Kestata arhe. Lüüsub pH väärtustel üle 5.0. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid ja ka nitraate redutseerivad bakterid. Uriini leelistumine Proteus mirabilise ja Ureaplasma toimel toob kaasa fosfaatide väljasadenemise ja neeru- ja pöiekivide tekke. Helicobacter pylori lagundab ka uureat ja kaitseb end NH3 pilvega maohappe eest. Üks paremini läbiuuritud alkalifiil on Bacillus firmus. Bacillus licheniformis'e eksoensüüme (amülaasid, lipaasid, proteaasid) kasutatakse pesupulbrite lisandina, sest nad töötavad hästi aluselises keskkonnas
· Eemaldavad verest jääkaineid ja vett · Hoiavad organismi veebilansi tasakaaslus · Aitavad säilitada vere keemilist koostist ja pH-d Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on mõlemas neerus umbes miljon. See kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Neerude töö Esmase uriini teke: Veresoonte kapillaaridest imendub vesi koos lahustunud jääkainetega neerutorukestesse. Esmasne uriin sisaldab vett, glükoosi, sooli, vitamiine, uureat. Uurea-Kusiaine, tekib maksas aminohapete lagundamisel. Uriini teke: Verre filtreeruvad tagasi kõik organismile vajalikud ained, kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukestesse ja väljuvad uriiniga. Inimese veesisalduse regulatsioon Neerude tööd regullerib hüpotaalamus. Hüpotaalamusel asuvad osmoretseptorid, mis on tundlikud vere keemilise koostise suhtes. Kui organismis on vett liiga vähe, reageerib hüpotaalamus sellele kahel viisil: 1)Stimuleerib ajus olevat janukeskust.
recta eemaldab pidevalt vett - vasa rectas on suhteliselt kõrge plasma onkootne rõhk ja see soodustav vee liikumist kapillaari valendikku)ja 2) võimendada vee läbilaskvust kogumisjuhakestest ADH olemasolul. Ülenev jäme osa Henle lingust imendab aktiivselt NaCl, kuid on läbimatu vee jaoks. See lubab veel liikuda läbi vett läbilaksva alaneva peene lingu ja minna tagasi tsirkulatsiooni. Kogumisjuha lõpus on segment – uriin päsmakesest kuni selleni sisaldab uureat - Inner medullary collecting duct (IMCD) aktiivselt imendab NaCl ja imendab ka uureat (esinevad uurea transporterid). Siin läheb uurea Henle lingu ümbritsevasse koesse sh verre, sest on uurea transporterid. Uurea liigub passiivselt tagasi verest Henle lingu peene ossa (on läbitav uurea jaoks). Sealt läheb uurea jälle IMCD-sse – ring kordub. Koos uureaga liigub ka verre ja kudedesse ka vesi – ehk hoitakse nii vett kokku. ADH mõjutab seda, et uureat võetakse IMCD-st korduskasutusse.
olemas). Töötaja kasutab vastavat tööriietust, töötervishoiualaseid iõudeid ja soovitusi. respiraatorit, kaitseprille, kummikiidaid, kummikuid. Soovitatav kasutada kätekreeme, mis sisaldavad vaseliiiiõli või uureat 3. BIOLOOGILISED OHUTEGURID Parasiitide, viiruste Kõik töötajad/liiiud Kollektiivis levivad viirushaigused. I...III Töötajatel soovitatav mitte viibida tööl või bakterite Osad haigused kattuvad iii iiimestel kui liidudel. hiigamisteede iakkushaigusega – võimalik põhjustatud Salmoiella, liiiugripp
5) Harjunud elama happelises keskkonnas, aluselises keskkonnas nende membraanid lüüsuvad. Suhteliselt madal pH (3-4) on soovees, happelistes kuumaveeallikates ja happelistes muldades. Seal leidub atsidofiilseid mikroobe. Alkalifiilid = optimaalne pH 8.5-11.5 Aluselist reaktsiooni vöib esineda nii vees (soodajärved) kui ka mullas. Põlevkivikaevanduste heitveed ja tuhamägedelt leostuvad veed. Muld, kus toimub aktiivne valkude lagunemine. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid. 75. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too näiteid. Kääritaja-bakterid. Acetobacter aceti toodab äädikhapet. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid. Proteus mirabilise ja Ureaplasma 76. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Suuõõnes on rohkesti ureaaspositiivseid (uureat lagundavaid) baktereid, kes aitavad uureat
Neerupuudulikkus suurendab kreatiniini sisaldust veres. Kui tuvastatakse neerupuudulikus, siis selgitatakse järgmisena neeruhaiguse täpsem diagnoos. Selleks tehakse neerudele ultraheliuuring või kompuutertomograafia. Sageli on vajalik ka võtta õõnsa nõelaga proovitükk (biopsia), mida patoloog uurib mikroskoobi abil. Uurea (fS-Urea) Peale kreatiniini võib neerude talitluse hindamiseks kasutada ka uureat. Uurea on maksas tekkiv valkude lämmastiku ainevahetuse lõpp-produk. Seda ei taaskasutata ning seetõttu tuleb see organismist väljutada. Uurea kogus veres suureneb märgatavalt alles neerupuudulikkuse korral. Günekoloogiline tsütoloogiline uuring (PAP-test) Tsütoloogilise uuringuga võib välja selgitada kolm asja. Tuntuim kasutusviis on vähi sõeluuring. Uuringut võib kasutada ka põletiku hindamiseks. Kolmas kasutusvõimalus on
Mao distaalses osas on pH üsna madal ja süljeensüümid inaktiveeritakse. Ehk kohe kui toit makku jõuab, ei segata maonäärmetega. Liigilised erinevused Mäletsejalistel tugevalt aluseline - bikarbonaat (HCO3 - ) neutraliseerib suuõõnes ja vatsas bakterite toodetud happeid (kaitseb hambaemaili). Mäletsejalistel lisaks bikarbonaadile ka palju fosfaatioone – vatsakeskkonna puhverdamine ja toitaine mikroobide. Mäletsejaliste sülg sisaldab ka uureat – proteiini sünteesivate vatsabakterite toitaine. Ruminantide sülg on isotooniline, kõrge bikarbonaatide ja fosfaatide konts, kõrge pH. Vaja, et neutraliseerida fermeteerimisel tekkinud happeid vatsas. 100-200 l sülge eritavad lehmad päevas. Sülg ja elektrolüüdid tuleb taasimendada kiiresti, muidu tekib dehüdratatsioon. Koeral nõrgalt aluseline, hüpotooniline, väike elektrolüütide sisaldus. Salivatsiooni regulatsioon
2. Terminaalselt ja ei paisuta rakku (batsillaarne spoor). B. megaterium, B. cereus, B. mycoides, B. subtilis. 3. Tsentraalselt ja paisutab rakku (klostridiaalne spoor). B. polymyxa, B. macerans. 4. Külgmiselt. B. laterosporus. Sporosarcina. Erandlik sporogeensete bakterite seas, sest rakud on mitte pulgad, vaid kokid. Rakud on paaris, tetraadide või pakenditena. Rakul enamasti 1 vibur. Ümarad endospoorid. Aeroobsed. Varem kuulusid need liigid perekonda Planosarcina. P. ureae. Lagundab uureat ja teda on palju sõnnikuga väetatud mullas. Ehitus ja omadused Endospooril on veevaene ja mineraalaineterikas südamik (core), milles paikneb DNA (nukleoid). Südamikku katab peptidoglükaanist kiht (korteks), selle peal on spoorikest (coat). 1. Endospoor on väga termoresistentne. Kuumuse toime eest kaitsevad spoori DNA-d DNA-ga seostuvad SASP valgud, spoorisüdamiku (core) väike veesisaldus ja kõrge kahevalentsete katioonide (Ca, Mg ja Mn) sisaldus
Leidub soovees, happelises mudas, happelistes kuumaveeallikates. Nt Picrophilus. Alkalifiilid eelistavad aluselist keskkonda. Optimaalne pH 8,5-11,5. Nt Bacillus firmu. Ka tsüanobakterid eelistavad aluselist keskkonda. 72. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Millised muudavad selle aluseliseks? Too 1-2 näidet. Hapestavad atsidofiilid, kääritajad bakterid. Nt Picrophilus. Aluseliseks muudavad alkalifiilid. Keskkonna leelistavad valke ja uureat lagundavad bakterid ja ka nitraate redutseerivad bakterid. Nt Ureaplasma, Helicobacter pylori. 73. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Suuõõnes on palju ureaaspositiivseid baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja taksitada habakaariese arengut. 74. Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) seentevastaste konservantidena.
PRPP fosforibosüülpürofosfaat on puriinide sünteesis limiteeriv aine. Seedetraktis toiduga omistatud nukleiinhapped hüdrolüüsitakse nukleotiidideks nukleaaside ja fosfodiesteraaside toimel. Nukleotidaasid ja nukleosidaasid vabastavad riboosi ja fosfaadid, mille tulemusena tekivad vabad lämmastikalused. Degradatsiooni lõpp-produkti, kusihappe, eritavad inimesed uriiniga, kuigi suurem osa lämmastikust väljub uurea kujul. Linnud, maismaa-roomajad ei tooda uureat ning eritavad lämmastiku ainult kusihappe kujul (tahkelt), mis aitab säästa vett. 4. Pürimidiinide biosüntees. Lähteühendid: karbamoüülfosfaat, aspartaat, 5-fosforibosüülpürofosfaat. Tsükkel sünteesitakse 6 astmega. Uridiinmonofosfaat (UMP) on aluseks ntks CTP sünteesiks. CTP süntees UTP-st. Amineerimine UTP pürimidiinringi 4. asendis. Eukarüootides pärineb aminorühm glutamiini amiidrühmast, + bakterites on allikaks NH4 .
Otseselt mõjutab pH rakkude pinnalaengut ja selle kaudu rakkude adhesiooni. Kaudselt näiteks mõjutab pH rakku ainete lahustuvuse kaudu. Atsidofiilid ja alkalifiilid. Millised bakterid hapestavad oma elutegevuse käigus keskkonna? Kääritaja-bakterid. Acetobacter aceti toodab äädikhapet. Millised muudavad selle aluseliseks? Too paar näidet. Alkafiilid. Proteus mirabilise - uurea. Miks on karbamiidiga nätsul kaariesevastane toime? Suuõõnes on rohkesti ureaaspositiivseid (uureat lagundavaid) baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja takistada hambakaariese arengut. Nõrgad orgaanilised happed (bensoehape, sorbiinhape, äädikhape) hallitusseente vastaste konservantidena. Bensoehappe anioon koguneb rakku. Kõrge bensoaadi kogus rakus on toksiline pärmid ja hallitusseened ei suuda seda kahjutustada. Häirub rakkude energeetiline ainevahetus Osmootse rõhu mõju mikroobidele.
Osmootse rõhu mõju mikroobidele. Miks peab osmootne rõhk raku sees olema suurem kui väljaspool rakku? Mis on osmoprotektorid ja milleks neid elusrakkudele vaja on? Oska nimetada paar osmoprotektorit. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel. Kuidas mõjub mikroobidele kuivus? Kuidas rakud saavad end kaitsta kuivamise eest? Miks soola või suhkru rohke lisamine toiduainetele aitab neid hoida riknemise eest? Suuõõnes on rohkesti ureaaspositiivseid (uureat lagundavaid) baktereid, kes aitavad uureat lagundades neutraliseerida kääritajate poolt toodetavaid happeid ja takistada hambakaariese arengut. Karbamiidiga näts sisaldab aineid, mis muudavad pH suus vähem happeliseks, aga mitte täiesti neutraalseks. Nõrgad orgaanilised happed (äädikhape, propioonhape, bensoehape, piimhape jne) on happelises keskkonnas ioniseerimata vormis. Sellisel kujul läbivad nad hästi membraane tungivad rakku difusiooniga
Neil mükoplasmadel, kel steroole membraani ei lülitata, on membraanis karotinoidid, mis tugevdavad seda. Osadel mükoplasmadel on membraanis lipoglükaanid, mis meenutavad ehituselt lipopolüsahhariide, kuid lipiid A puudub neis. Ka see teeb membraanid tugevamaks ja võib aidata ka seostuda mükoplasmadel eukarüootsetele rakkudele (rakkude pinnaretseptoritele). Nii nagu lipopolüsahariididki on lipoglükaanid antigeensed ja nende vastu moodustuvad antikehad. Mõned mükoplasmad vajavad ka uureat. Osad kasutavad biokeemiliste reaktsioonide energiaallikana ATP asemel pürofosfaati. Mükoplasmade genoome iseloomustab väga madal GC-sisaldus (23-41%). Madalaim 23 %-line GC-sisaldus on teoreetiliselt minimaalne väärtus, mis veel võimaldab kodeerida normaalse aminohappesisaldusega valke. Koodoni 3. positsioonis kasutavad mükoplasmad enamasti A-d või U-d. Mycoplasma ja Spiroplasma liigid kasutavad universaalset stop- koodonit UGA trüptofaani koodonina nagu mitokondrid
Kui ei toodeta thyrotropin'i ja T4 sünteesi ei aktiveerita, siis säilib kullese keha, kuid organism on suguküps (neoteenia). · Amfiibide metamorfoosi muutused, näited ja põhjused kulles- veeline eluviis, sabauim (lagund osaleb T3) täiskasvanu- 4 jalga hemoglobiin teistsugune -''- herbivoorne toitumine, pikk sooltoru karnivoorne toitum, lühike sooltoru eritavad ammoniaaki eritavad uureat limanäärmed puuduvad limanäärmed silmad külgedel - monokulaarne nägemine silmad otse binokulaarne nägemine (ühest silmast liiguvad aksonid vastasajupoolkerale) (mõlemast silmast väljuvad aksonid) kolju neuraalharja päritolu kõhr kolju neur.harja päritolu luukude · Putukate metamorfoosi tüübid, näited
neurotoksiline. Kõik lapsed lähvad peale sündi kollakaks- füsioloogiline kollasus; osad lähevad tuntavalt kollaseks- mõõdetakse veres taset, kui see tase ajas tõuseb, risk närvisüsteemi kahjustusteks. Vastsündinu viiakse patoloogia osakonda, kuvöösi, sinine valgus [soodustab nahas bilirubiini lagunemist], vooliku kaudu glükoosi-magneesiumi segu suhu. Kui tase ei alane vaid tõuseb, siis verevahetus), glükoosi saab, uureat annab; Läbi platsenta lähevad ema antikehad- kaasasündinud immuunsus, mis püsib mõned kuud eeldusel et laps ei saa rinnapiima, kui ta saab rinnapiima, siis omandatud immuunsus püsib oluliselt kauem. b) loob platsentaalbarjääri (omalaadne kaitseorgan)- peab kinni teatud molekulid ja teatud haigustekitajad. Lähevad läbi väikeste mõõtmetega molekulid (alkohol), ebatüüpilised molekulid (ravimid), viirused (süüfilis, algloomad jne) C) toodab hormoone (segatüübiline nääre) (vt
Kuulub valkudesse, nukleiinhapetesse, mõnedesse lipiididesse, vitamiinidesse. Kõige enam on baktereid, kes on suutelised kasutama orgaanilisi N-ühendeid (valke, aminohappeid, N-aluseid). Need on heterotroofsed bakterid e saproobid. Kasvavad hästi puljongsöötmel (LB sööde jne). Nad kasutavad neid orgaanilisi N-ühendeid nii energia hankimiseks kui ka biosünteesiks. Esimesed puljongisöötmed koostas juba Robert Koch. 4 Osa mikroobe suudab lagundada ka uureat ja kasutada seda N-allikana (Ureaplasma, Proteus, vatsabakterid, Helicobacter, mõned suuõõne bakterid). Osa baktereid saab N-allikana kasutada N 2. Mügarbakterid, Azotobacter jt. Mineraalsetest N-allikatest on kõige paremad ammooniumsoolad, sest seal on N oksüdatsiooniaste sama, mis org.molekulides (-3). NH4+ transpordiks kulutavad mikroobid rohkesti energiat. Raku sees moodustub NH3 nitraatide redutseerimisel, õhulämmastiku redutseerimisel ja orgaanilistest ühenditest (nt valkudest)
Värvitakse Grami järgi. IDENTIFIKATSIOON BIOKEEMILISE AKTIIVSUSE ALUSEL. Võib kasutada API Coryne paneeli, Vitek 2 (bioMerieux) süsteemi. Katalaastest. NB! Kõik potentsiaalselt toksigeensed korünebakterid on katalaaspositiivsed. Uurea lõhustamistest spetsiaalses söötmes (võimaluse korral esmakülvidest), võtab umbes 4 tundi aega ja aitab koos iseloomuliku pesade morfoloogiaga anda kiiresti esmase mikrobioloogilise diagnoosi. Difteeria tekitaja ei lõhusta uureat. TOKSIGEENSUSE MÄÄRAMINE. Ainult need C. diphtheriae tüved, mis toodavad eksotoksiini, põhjustavad haigust. Isoleeritud tüve toksigeensuse määramiseks on võimalik kasutada katseloomi (merisiga), koekultuuri või siis PCR otseselt tox geeni detekteerimiseks. Levinum on in vitro Elek’i test e pretsipitat- sioonireaktsioon geelis (vt.õpik, I osa). Seerumagarile asetatakse filterpaberi riba (disk), mis on immutatud
täiskasvanud konnale iseloomulikud vererakud on moodustunud o Paljudel liikidel (nt prk Rana konnadel) võib muutuda sekreteeritavate jääkainete koosseis, mil kullesed eritavad jääke ammoniaagina, täiskasvanud aga uureana (karbamiid e kusiaine), et vältida liigset vedeliku kadu 76 Metamorfoosil hakkab maks sünteesima vajalikke ensüüme, mis aitavad toota uureat CO2-st ja NH3-st Lisaks muutub ka naha koostis, tekivad antibakteriaalseid aineid tootvad limanäärmed (kullese õhukesel nahal limanäärmed puuduvad) Amfiibide metamorfoos on reguleeritud peamiselt keskkonna ja hormoonide poolt. Hüpotalamuse neurosekretoorsed rakud vallandavad kortikotropiini vabastavat hormooni (CRH), mis põhjustab ajuripatsist türeotropiini (TSH) ja prolaktiini vabastamist
H. pylori periplasma pH on stabiilselt 6,1 vaatamata keskkonna pH 2-le. Helicobacter'i periplasma pH homöostaas saavutatakse ureaasi ja -karbonaat dehüdrataasi abil. Esimene lagundab inimese mao rakkude eritatud uurea ammoniaagiks (NH3) ja karboksüülhappeks (H2CO3) ning teine ensüüm lagundab karboksüülhappe H2O-ks ja CO2, mis liigub periplasmasse ning -karbonaat dehüdrataasi abil HCO3- ja H+. Ammoniaak liigub sama moodi periplasmasse ning muudetakse ammooniumiooniks (NH 4+). Uureat transpordib pH-tundlik transporter UreI periplasmast tsütoplasmasse. Ammoniaak ja CO 2 difundeeruvad tsütoplasmast periplasmasse. Atsidofiilidel aitab taluda madalat pH-d ka prootonite vesiikulite teke tsütoplasmas. Lisaks aitab atsidofiilidel prootonite transporti vastupidine membraanipotentsiaal, mis saavutatakse K+-ioonide transportimisega 39
annaabi.ee 
