LAUSELIIKMED 1. Lause tuum on ÖELDIS, mis näitab tegevust. August tegi plangusse augu. 2. ALUS näitab tegijat või olijat (võib lausest ka puududa). August kükitab plangu taga. 3. Kellele või millele on tegevus sihitud, on SIHITIS. August uudistab plangu taga maailma. 4. Olema-verbi juurde kuuluv sõna, mis näitab, kes, mis või missugune on alus, on ÖELDISTÄIDE. August on kelmikas poiss. Poisi nimi on August. 5. Mitmesuguseid suhteid määrab MÄÄRUS: a) kohamäärus (August vaatab meid august.) b) ajamäärus (Augu tegi August augustis.) c) viisimäärus (August uurib meid kelmikalt.) d) hulgamäärus (August näeb august palju põnevat.) 6. Nimisõna iseloomustav sõna on TÄIEND.
Vaatlemise aeg: Peale lõunat Vaadeldav: Juku Vanus: 1,4 a Tegevused: Uudistab kaamera juures, et mis see on. Toas mängib lastelaul. Tantsib muusika saatel. Mängib autoalusega, millel on rool ja erinevad nupud. Vaatab kuidas õepoeg kõrval mängib. Teeb veel paar tantsuliigutust ja plaksutab. Poisid uurivad koos mängu kasti, mille igal küljel on erinev mäng. Teeb ukse lahti võtab seest klotsi ja üritab seda õigesse auku toppida. Teisel küljel vaatab ennast peeglist ja teeb nägusi. Võttis palli läks selle peale kõhuli, kuid kukkus ümber.
Vihm päiksesilmad loputab pungad põõsal, pungad puul, Siis lumememm reisima läheb aasal tansib lõunatuul. Öö taevasse riputab tähed Tuuleke kevade lõhna kannab Päike soojust juurde annab Lepik sinililli täis, Lumehangedest tekkinud ojad särab õie kõrval õis, Okstel pajukassipojad lõhnab värske rohutukk, Sinilill ärkab ja pilgutab silma ülane ja nurmenukk. Tärkab kevad Karupoeg uudistab kevadist ilma Aias vilistab kuldnokapaar Karupoisi kevad Õhus liblika lennukaar Õues nägin eile karu, Kevad karu oli veidi pahur. Soojemad kevadilmad Pidi ärkama ta talveunest, Kollased päikesesilmad Kaevama end välja lumest. Piiluvad mu poole Ta õues nägi kevadlilli, Läbi akna koolis.
palju erinevaid segajaid kui on praegu. Polnud arvuteid, metsikuid pidusid, igal ei olnud ka televiisorit ning palju muudki. Inimestel oli aega igapäeva tegevuste kõrvalt haarata raamat ning seda lugeda. Küsides mõnelt noorelt, tema õhtu kohta, on seal alati hetked, mis on veedetud arvuti taga. Võimalusi on väga palju. Oleneb küll vanusest, kuid kõige tavalisem ajaviitmise meetod on mängude mängimine internetis. Kes aga ei mängi suhtleb sõprade ja tuttavatega või uudistab niisama ringi. Ka televiisori vaatamisele kulub noortel palju aega, siis ei ole imestada, et keegi ei jõua lugemisega tegeleda. Siiski tuleks seda aega leida. Raamatute lugemisel on väga palju pluss punkte. Üheks positiivseks asjaks võib pidada seda, et lugedes palju ning erinevaid raamatuid, muutub meie jutt väljenduste rohkeks. Kellegagi rääkides ei ole meie tekst igav ning üksluine. Hoopis vastupidi, suudad
toite. Kui koer on saanud 2 kuuseks on soovitatav minna arsti juurde üldkontrolli ja teha ära üks vaktsiin. See on koerakatku jms. vastu. Siis kui koer on 3 kuune tuleks minna temaga uuesti süstima,aga seekord juba marutõve vastu. 4 kuuselt võiks käia viimast korda arsti juures süstimas teda juhuslike haiguste vastu, (palavik, nohu jne.). Ussirohtu tuleks 17 kuusele kutsikale sisse sööta iga kuu tagant, sest kutsikas, kes maast kõike uudistab võib kogematta solkmed kõhtu saada. Kui kutsikas saab vanemaks kui 7 kuud, siis tuleks anda koerale 23 korda aastas ussirohtu. Muff on mul 2 kuune ja käisime just temaga esimesel süstil. Ta ei saanud arugi kui süst tehti, oli sama rõõmus ja tore edasi. Umbes 412 nädalaselt hakkab kutsikas uute helide vastu huvi tundma. Sellel ajal tuleks talle õpetada selgeks käitumise põhireeglid. Kutsikale meeldib ka kõike mänguhoos haarata oma teravate hammastega, (kaasa arvatud sind
ja riiakas, tundub aga, et tema riiakus on iselaadselt mänglev ja lõbus. Kuigi nad ühtelugu üksteist jälitavad ka tiksuvalt tõrelevad, hoiduvad lähestikku nad lähestikku ning on üksteisest huvitatud. Inimese suhtes on punarind nii mõõdukalt ettevaatlik kui ka usaldav. Kui inimene teda tähele ei pane askeldab punarind temast mõne sammu kaugusel. Metsas liikuvat inimest või koera seirab ta tähelepanelikult, tuleb talle tükk maad vastu, uudistab tema igast küljest ja teeb ta ümber pool- või täisringi, saadab teda ka tukike maad oma territooriumilt võit tegutsemispiirkonnast väljaspool. Toit: Toiduks tarvitab punarind ülekaalukalt maas elutsevaid selgrootuid( putukaid, liblikaröövikuid, limused jt.), suve lõpul ja sügisel marju. Et suur osa tema soolestikku läbinud marjaseemneist säilitav idanemisevõime, aitab lind vastavaid taimeliike looduses levitada. Laul:
Õde eemaldub ja Karl vaatab Talle järele, õde liigub toas ja Karl jälgib teda. Kui õde kaob nurga taha, siis saavutab tähelepanu jälle vaatleja. Laps jälgib vaatlejat pikalt, suu lahti. 10.07 Ka vaatleja kaob nurga taha, ning laps vaatab paar korda ringi, teeb "mmmm" ja liigutab jalgu kiigutades üles-alla, on rahulik. 10.08 Laps on nüüd üksi elutoa poole peal ja põrandal, seega ta ei näe, mis toimub paar astet ülevalpool söögitoas. Ta hakkab uuesti ringi vaatama, uudistab natuke kaamerat segaduses oleva pilguga ja avastab lutipudeli oma lähedusest, näole manab sihikindla ilme. Ta haarab lutipudeli järele ja kompab seda, üritab omale suhu saada seda, aga see ei õnnestu. Karl hakkab mõmisema selle peale, vahepeal vaatab mujale, kuid siis keskendub jälle lutipudelile. Mõmin muutub järjest valjemaks ja riiakamaks, trotsi märgiks üritab ennast käpukile ajada, kiigutab ennast, kuid see ei liiguta pudelit.
Enrik sööb ja ütleb ,,mämm-mämm''. Vahepeale mainin, et lapse esimene sõna oli mämm, kui ta oli veidi vähem kui aasta vanune. Raamatus ,,Psühholoogia gümnaasiumile'' on kirjas, et oma esimese sõna ütleb laps sagedamini 10. Elukuul ning seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile. Näiteks Enrik kasutab sõna ,,mämm'' nii söömie tähenduses, kui söögile osutades jne. Nüüd uudistab laps rohkem seljataha, kus on onu. Patsutab veidi hoogsamalt kätega vastu lauda häälitseb ja läheb järjest valjemaks, osutab käega venna poole ja läheb näost punaseks ning karjub venna peale. Kuid nähes vanaemal jopet seljas unustab Enrik venna sootuks ja lehvitab ühe käega vanaemale öeldes samal ajal ,,taa-taa''. Paistab, et laps mõtleb ja tajub toimuvat hästi. Laps nägi vanaemal jopet seljas ja see tähendaski, et vanaema hakkab lahkuma ning kui keegi ära läheb,
* Peeter – Laura lasteaiaealine poeg/ armastas süüa pehmeid sööke- kummalised toidu ja värvieelistused/ ei usu jumalasse, aga kuradisse usub/ kartis äikest/ tahtis endale naist/ armastas bensiini ja atsetooni lõhna/ nuusutas omaenese gaase suure huviga/ kummalised lõhna ja kompeeelistused,uuris ennast ümbritsevat, seda oli vähe, 4 seina,lagi,põrand väike laps suures maailmas. Ta tunneb siirast huvi kõige vastu oma ümbruses ja uudistab igat pisimatki asja. Vaatlemine ja uurimine on tema lemmiktegevused. Maailm on tema jaoks üks imeline paik ja ta suudab isegi varblaste kõndimist mööda välisseina hämmastusega vaadata. Talle meeldib ka öösiti suvalistele inimestele helistada ja küsida mõistatusi (ta helistab ka teose teistele peategelastele). Kui poiss vahel ema käest maailma asjade kohta aru pärib, ei saa ta peaaegu kunagi vastust. Peeter on sunnitud avastama seda maailma üksinda
- Põhjuseks hirm tundmatu ees o Hirm mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Võõra olukorra meetod - Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse kiindumussuhte kvaliteedi mõõtmiseks - Jälgitakse väikelapse reaktsiooni: võõras keskkonnas, võõrale inimesele ema juuresolekul, võõraga üksi olles, emaga uuesti kokku saades Neli kiindumuse kategooriat - Turvaline kiindumus o Aastane laps uudistab ema juuresolekul ümbrust o Reageerib võõra ilmumisele positiivselt o Ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt ehk ei lähe täielikult endast välja) o Taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätab mängu, pooleli jäänud tegevust o 60% - Vältiv-ärev kiindumus o Ei otsi lähedust emaga o Last ei häiri võõraga üksi jäämine o 15% - Tõrjuv-ärev kiindumus
Bowlby (1969): mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega 6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu Emast lahutamine tekitab lapsel distressi, tihti on mingi turvaese (tekk, mõmmi, lutt) e Linus'e turvatekk. 4 seotuse tüüpi: 1. Turvaline seotus (2/3 lastest) * Aastane laps uudistab ema juuresolekul ümbrust * Reageerib võõra ilmumisele positiivselt * Ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt) * Taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätkab mängu, pooleli jäänud tegevust 2. Ärev-vältiv seotus (~1/6) * Ei otsi lähedust emaga * Last ei häiri võõraga üksi jäämine 3. Ärev-resistentne seotus (~1/6) * Hoidub ema lähedusse ja on ärev * Laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral end lohutada
vanemate poolt valiku tegemine, millal distsiplineerida ja millal mitte ehk vanemlik tolerants. Põhimõtteks on see, et distsiplineerida last siis, kui ta teeb midagi sellist, mida kohe kuidagi sallida ei saa, muul juhul ignoreerida. Kui laps rõõmsalt raamaturiiuli sisuga tutvub, võib vanem seda vaikselt eemalt jälgida või need raamatud kõrgemale paigutada, mida laps rikkuda ei tohi. Kui aga laps uudistab nugade-kahvlite sahtlit, tulist pliiti või lennutab legoauto väikevenna poole, tuleb tõenäoliselt sekkuda. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates keskkondades (vt Smetana, 1993). Nende reeglite mõistmine on vajalik eeldus sotsiaalselt kompetentseks käitumiseks. Reeglitest arusaamist täheldatakse juba alla kolmeaastastel lastel. Kuueaastased eristavad juba üsna hästi moraalseid ja
· Võõristamine u 3k äratundmine, 8-9k mälu oluliste inimeste kohta, võõraste suhtes ettevatlikud ja kartlikud; 6-8k nutab, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib lahus olemise vastu distress · Lapseaia mõju kognitiivsele arengule saavutavad rohkem koolis, seotusele vanematega- muutuvad iseseisvamaks ja loovad rohkem iseendale, sotsiaalsemad ja järjekindlamad (, ). SEOTUS: 1. Turvaline (2/3) ema juuresolekul uudistab ümbrust, reageerib võrra ilmumisele positiivselt, ema lahkumisel on häiritud, taaskohtumisel otsib emaga lähedust- jätab mäng pooleli. -> Lasteaias populaarselt ja kohandatud. 2. Ärev-vältiv - ei otsi emaga lähedust, last ei häiri võõraga üksi jäämine 3. Ärev-resistentne (1/3 ärevalt seotud) - laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral end lohutada, taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas
ostab kohe. • Skeptiline ostja – ei taha ostuhullusesse sukelduda, kuna see mõttetu ajaraiskamine. Teda häirib rahvamass. Meeldib teha oste vaikselt ja rahulikult. • Uudishimulik ostja – iga suurema allahindlusekampaania ajal läheb poodi. Tal on piisavalt aega et kõigega tutvuda ja vahest ehk teha ka mõni ost. Küsib iga uue asja kohta müüjalt infot, kui seda kuskil kirjas pole. Enamasti aga ei osta midagi vaid lihtsalt uudistab. Neile meeldivad kõige rohkem pilakaubad, et neid kellelegi kinkida. Tarbijakäitumine lk 75 („musta kasti“ mudel lk 76) • Majanduslikud – sissetulek, ostujõud • psühholoogilised – vajadused, motiivid, isiksus, elustiil • sotsiaalsed tegurid – väärtushinnangud, normid, sotsiaalne kiht, positsioon Passiivne vs aktiivne tarbija lk 78 Keeruline käitumine; vaheldust otsiv käitumine; ebakõlasid vähendav käitumine; harjumuslik käitumine
kindel. Istub oma diivanil, joob serrit ja sööb kompvekke. Ja nii iga päev. Oma lapsest ei tee ta välja. Ja kõik meeste lähenemiskatsed tõrjub ta tagasi. Laura on tegelikult üksik televiisor tekitab temas illusioone sõpradest ja kaaslastest. Kaaslasteks on aga väljamõeldud tegelased seriaalidest. Laura poeg Peeter on väike laps suures maailmas. Ta tunneb siirast huvi kõige vastu oma ümbruses ja uudistab igat pisimatki asja. Vaatlemine ja uurimine on tema lemmiktegevused. Maailm on tema jaoks üks imeline paik ja ta suudab isegi varblaste kõndimist mööda välisseina hämmastusega vaadata. Talle meeldib ka öösiti suvalistele inimestele helistada ja küsida mõistatusi (ta helistab ka teose teistele peategelastele). Kui poiss vahel ema käest maailma asjade kohta aru pärib, ei saa ta peaaegu kunagi vastust. Peeter on sunnitud avastama seda maailma üksinda.
· Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse vahelise seotussuhte kvaliteedi mõõtmiseks · Becker & Rauh (200)) The stranger in the strange situation: does her behavior need more standardization? · Jälgitakse väikelapse reaktsiooni võõras keskkonnas võõrale inimesele ema juuresolekul võõraga üksi olles emaga uuesti kokku saades Neli seotuse tüüpi · Turvaline seotus (2/3 lastest) aasta vanune laps uudistab ema juuresolekul ümbrust reageerib võõra ilmumisele positiivselt ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt) taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätkab mängu, pooleli jäänud tegevust 2/3 kõigist uurimuses osalenud lastest · Ärev-vältiv seotus ei otsi lähedust emaga last ei häiri võõraga üksi jäämine · Ärev-resistentne seotus hoidub ema lähedusse ja on ärev
Võõra olukorra meetod Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse vahelise kiindumussuhte kvaliteedi mõõtmiseks Jälgitakse väikelapse reaktsiooni o võõras keskkonnas o võõrale inimesele ema juuresolekul o võõraga üksi olles o emaga uuesti kokku saades Neli kiindumuse kategooriat Turvaline kiindumus o aastane laps uudistab ema juuresolekul ümbrust o reageerib võõra ilmumisele positiivselt o ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt) o taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätkab mängu, pooleli jäänud tegevust o 60% uurimuses osalenud lastest Vältiv-ärev kiindumus o ei otsi lähedust emaga o last ei häiri võõraga üksi jäämine o 15% uurimuses osalenud lastest Tõrjuv-ärev kiindumus
ei olnud kerge toime tulla. Enamik seadusi, mis Meri Riigikokku parandamiseks tagasi saatis, osutusidki puudulikuks," tuletab Soosaar meelde.Välispoliitika oli ta lemmikvaldkond. Siin on saavutused sedavõrd silmapaistvad, et neid on olnud nõus tunnistama ka tema poliitilised vastased. Ühelt poolt on Lennart Meri oma eesmärgi saavutanud. Lk 14 Eesti ei ole kindlasti enam see võõrvõimu ikke alt äsjavabanenud riik, kes uudistab talvevangist kevadisele karjamaale pääsenud vasikana ümbrust, ebaleb ega mõista uues olukorras uut moodi käituda. Majanduslike edusammude kõrval oleme märgatavalt arenenud ka poliitiliselt. Poliitilise maastiku kujundamisel ning korrastamisel on osalenud paljud, kuid ei kellegi roll üksikisikuna ole olnud määravam kui presidendil. Teiselt poolt oleme siiski alles poolel teel, meie Rubico on ületamata ja tagasilöökide ning venimajäämise oht endiselt
kuu vanuselise väikelapse vahelise seotussuhte kvaliteedi mõõtmiseks. Jälgitakse kõige rohkem lapse reaktsiooni taaskohtumisel emaga. Jägitakse väikelapse reaktsiooni võõras keskkonnas; võõrale inimesele ema juuresolekul; võõraga üksi olles; emaga uuesti kokku saades. Vastavalt lapse reaktsioonile on jagatud lapsed erinevatesse rühmadesse, jagunendes neljaks erinevaks seotustüüpideks: Turvaline seotus. Laps uudistab ema juuresolekul ümbrust; võõra ilmumisele reageerib laps uudishimuga, positiivselt; kui ema ära läheb on laps häiritud, aga mitte täiesti endast väljas (ei reageeri ägedalt); taaskohtumisel otsib laps emaga kontakti, lähedust, kui on sülle saanud, lähedus saavutatud, rahuneb ja on valmis maha minema ja oma poolelijäänud tegevust jätkama. Umbes 2/3 kõikidest uurimuses osalenud lastest. Ärev-vältiv seotus
annaabi.ee 
