ISLAMI KUJUNEMINE MAAILMAUSUNDIKS Islami usk sai 7. sajandil alguse Araabia poolsaarelt. Araabia keeles tähendab islam alamühendust, ühendust jumalaga. Inimest, kes on jumalaga ühenduses, kutsutakse moslemiks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit mõnikord kui muhamedlust, mis kõigile moslemitele ei meeldi -olevat solvang. Islami ajastu õitses 1600. aastani, mõjutades kogu maailma poliitiliselt, kultuuriliselt, sõjaliselt. Maailmas on 1,2 miljardit moslemit ehk 22% rahvastikust ja islam on teine suurim usk peale Kristust/kristlust. Siiamaani on muhamedi usk levinud kiiremini kui ükski teine usk, kasv pole tänaseni peatunud. Islam tekkis nomaadidest üheusklike beduiinide keskel, kelle rändav eluviis tagas selle, et inimesed käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju väiksem humanism neile ei meeldinud, siis nad põlgasid kristlust. Bed...
Esimene sümbol tähendab õpetlast, see tuletab inimestele meelde kui oluline on tarkus ja ensekontroll. Teine sümbol kujutab Konfutsiust, kes oli selle usundi rajaja. Kolmandat sümbolit kutsutakse Yin ja Yang’iks, see sümboliseerib tasakaalu. Neljas sümbol onn vesi, kuna vesi on üks põhilisi elu allikaid, siis see tuletab konfutsianismi järgijatele meelde loodus. Kas on usund, põhjenda Kuna Konfutsius õpetus sarnaneb pigem käitumisõpetusega, ei peeta konfutsianismi vahel usundiks, ning lisaks sellele ei ole konfutsianismis jumalat/jumalaid. Siiski liigitatakse konfutsinismi maailma üheks usundiks, kuna see vastab enamikkele usundite tunnustele.
varjeeruvad vastavalt regioonile. Venemaal on enim arenenud euroopa osa, kuna euroopasse läheb enamik venemaalt eksporditavast toodangust. Ülejäänud venemaa osad on vaesamad ning vähem arenenud. Rahvastik · Venemaal elab üle 160 erineva rahvuse neist enamuse moodustavad: 1) venelased(82%) 2) tatarlased (3,8%) 3) ukrainlased (3%) 4) tshuvashidid(1,2%) · Negatiivne iive. Usundid Venemaa peamiseks usundiks on õigeusk, kuid laialt on levinud ka islam, budism ja judism. Majandus Venemaa majandus toetub peamiselt maavaradele( nafta ja gaas) ning rasketööstusele. Venemaa on mailma suurim naftatootia. Ülejäänud majandus harud(kergetööstus, põllumajandus jt) on jäänud arengult Nõukogude Liidu aega. Kordamis küsimused Milline on venemaa rahvastiku tihedus? Mis keeled on venemaal ametlikud keeled?
Keskaja muusika (V saj a 1300) Varakristlik laul Kristliku muus. lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused (nt Antiookias). Kristlik liturgia koos oma põhitekstidega ja kloostritraditsioon kujunesid eelkõige Süüria aladel. Pika aega oli kristlaste ühiskeeleks kreeka keel (Kyrie). Apostel Pauluse sõnul on kristlaste lauludeks psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud. Pillide kasutamine kirikus algselt keelatud. 313 a saab ristiusk Milano ediktiga lubatud usundiks ning muutub varsti laguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, aluseks on Vana Testamendi lauluraamat, nimetatud ka Taaveti lauludeks. Hümnoodia ühehäälne pidulik laul stroofilise värsstekstiga keskaegses vaimulikus muusikas. Responsoorne laulmine eeslaulja ja kooriga laulmisviis, nn küsimuste vastuste laul. Antifooniline laulmine laulmisviis, kus kaks koori laulavad vastastikku, n.ö vastukõlav laulmine.
303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. ametlikuks usundiks. Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik paganlike jumalate kummardamine. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. sümboolika.
Henriku Liivimaa kroonika. KESKAEG (ka ORDUAEG) (1227-1558): · Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. · Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus). · Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste kristianiseerimine (e. ristiusustamine); valitsevaks usundiks kuni 1520-ndatel alanud reformatsioonini oli katoliiklus. Tegutsesid kloostrid. · Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule; perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. · Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343- 1345). · Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja
sikhismi- kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja religioosseid käsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Selle järgijate arv kasvab kiiresti. 2010. aastal hinnati hinduistide arvu kogu maailmas umbes 950 miljonile, mis oli umbes 14% maailma rahvastikust. Seda peetakse järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal, Pakistanis jm. Briti ülemvõim Indias soodustas hinduismi levikut Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesia ja Filipiinideni. Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti
Ürgaja kunst Kunsti tekkimine Kiviaeg · 40 aastatuhandet tagasi nooremas kiviajas tulid esimesed kunstilist väärtust omavad esemed. Mis oli kunsti tärkamise põhjuseks? Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee, looma rasva või verega. Skulptuur · Inimesi näeb paleoliitikumi kunstis harva. · Varaseim ja kuulsaim on Willendorfi Veenus. · See leiti 20. sajandi alguses Austraaliast Willendorfi küla juurest. · Kuju oli kivist, 12 cm kõrge ja u. 30 000 aastat vana. Ornamentika kaunistus, mis koosneb geomeetrilistest, loodus- või tehismotiividest.
moodustab Austria pinnast koguni 44% ● Magnesiit, grafiit, pruunsüsi, nafta, maagaas, sool, rauamaak, wolframimaak Rahvastik ● Rahvaarv: 8402900 inimest ● Keskmine eluiga riigis on 80a, meestel 77.7a ning naistel 83.2a ● Austrias elavad enamasti austrialased, kuid leidub ka türklasi, hollandlasi, endise Jugoslaavia elanikkonda ning palju muude maade rahvast ● Kõneldav keel on saksa keel ● Valdavaks usundiks on katoliiklus ● Rahvastiku tihedus on 100,2 in/km² Majandus ● Austria peamiseks majandusharuks on teenindus ● Üpris suur osa Austria majanduses on ka tööstustel ● Põllumajanduse poolelt peamiselt kasvatatakse peamiselt suhkrupeeti, nisu ja maisi ning loomadest veiseid, lambaid ning sigu ● Eksport: puit, tselluloos, masinad ja varuosad ● Import: metallikaubad, masinad ja varuosad, nafta, kemikaalid
Nimi Klass Kool 9.Mai 2009 · Eestis enamlevinud usundiks on kristlus · Protestandid · Katoliiklased · Ortodoksid Tavaliselt ühe torniga Risti kujuline Terava tipuga torn Altar asub üldjuhul kiriku idapoolses osas ning sissepääs läänes Piibel Koosneb 66 raamatust Uus- ja vana testament Vana 39 Uus 27 Jutustab inimese ja jumala suhetest Eestis on jumalaks Kristus Vanarahvas pidas oma jumalaks Taara- pitat ehk Taarat http://kristlus.varstukk.edu
Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. · Varajane faas: vedade usund Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse vedade usundiks ehk veda usundiks. Vedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. · Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Buddhism (budism)
Hinduism Hinduism on Indias levinud usund. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumalakäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, selle järgijate arv kasvab kiiresti. Teda peetakse praegu järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistlikud kogukonnad on Nepaalis, Indoneesias, Malaisias, Tais, Sri Lankal ja Pakistanis. Paljudesse riikidesse on rajatud ka hinduistlikke templeid. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: nyaya, jooga, mimansa, vedaanta, vaisheshika ja sāmkhya
Palverändurid käivad ära ka Arafati mäel ja loobivad Mina külas 7 sümboolset kivi Saatanat kujutava samba pihta Palvekoht- Mosee Pühakoda, kus käiakse palvetamas ja jutlusi kuulamas Seal ei tohi olla pilte ega skulptuure Sinna peab sisenema paljajalu Mööblit on vähe kuna palvetatakse palvemattidel Mosee õuel peab olema purskaev või koht, kus pesta saab Islami levik Tänapäeval on Islam suurusest teine religioon maailmas Aafrikas, Aasias, eriti aga Lähis-Idas on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Egiptuses, Iraanis, Türgis ja paljudes teistes riikides Äitäh kuulamast!
Keskaeg pöördepunkt eestlaste ajaloos Keskaega nimetati ka orduajaks see oli 1227-1558 aastatel. Muistse vabadusvõitluse lüüasaamise tulemusena tekkis Eesti alale (keskaegne nimetus Vana-Liivimaa) esmakordselt riiklus- Liivi ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond ja Taani kuningriigi valdused. Euroopa eeskujudest lähtuvalt kujunes Eesti alal välja läänikorraldus (e. feodaalkorraldus).Vallutusjärgselt (13.sajandil) toimus eestlaste ristiusustamine. Valitsevaks usundiks kuni 1520- ndatel oli katoliiklus. Tegutsesid ka paljud kloostrid. Eestlased allutati võõrvalitsejate ülemvõimule, selle perioodi jooksul nende õiguseid ja vabadusi vähendati pidevalt ning keskaja lõpuks oli enamus eesti talupoegadest pärisorjastatud ja sunnismaised. Suurimaks katseks taastada muistne eestlaste iseseisvus oli Jüriöö ülestõus (1343-1345). Keskajal (13-14.saj.) kujunesid Eesti alale linnad (9 tk), mis olid käsitöö ja kaubanduse keskusteks. Eesti linnad
Eestlaste loodususundid Taissija K- Diana B. Meie usundiks oli Toome ohvrikivi loodususund ehk animism. Usuliste tegevuste sisuks oli inimese ja looduse hea vahekorra tagamine. Meie jumalate selgepiirilisus on vaieldav, tihti pöördusime lihtsalt ilma nimeta jumalate poole. Vägi Muinasusundis peetsime oluliseks väe mõistet, mis oli lausa rahvusvaheline. Arvasime, et vägi on kõikjal ja kõiges toimiv jõud, mis on üliinimlik. Meie usk väesse kajastub mitmesugustes uskumustes.
Eesmärgiks säilitada korrastatus riitustel tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. 3) Kolmas faas: Hinduism Tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Mõiste Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Hinduism on maailma vanim järjepidav religioon. Hinduismi võib ka pidada usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Hinduismi järgijaid kutsutakse hinduistideks või ka hindudeks. Järgijate arvult peetakse kolmandaks usundiks maailmas. Hinduism on väga salliv. Ainus nõue on tunnistada Veedade autoriteeti. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline. Suunad ja koolkonnad Hinduismi suunad: 1. višnuism 2. šivaism 3. šaktism 4. smartism Hinduismi koolkonnad: 5. nyaya 6. vaisheshika 7. sāmkhya 8. jooga 9. mimansa 10. vedaanta Teoloogia Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liidetud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad: dharma - seadmus;
● Mošeesse peab sisenema paljajalu Palveesemed Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas: ● Tigiya - meessoost moslemite heegeldatud peakate. ● A'baia - mosleminaiste riietusese. ● Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks. ● Levik ● Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas ● Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides ● Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. ● Islam Eestis ● Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal. ● Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. aastal Narvas ● Eestis on moslemeid kokku umbes 10 000 ● Islami kultuurikeskuse
Kõige olulisem inimese jaoks on tundmus,määrab tõe ja hea ning halva.Epikuurlase eetika on õnn.Sisemine ja välimine rahu mida ei saa keegi ära võtta. Ristiusu mõju filosoofiale + aeg. Ristiusu lähtepunkt on see, mis kerkib esile 1.saj.usund sünnib palestiinas.Asja tuumaks on see,et teatud grupp hakkab uskuma et jeesus on surnud ning siis surnust üles tõusnud.Ristiusk kaotab ära orjanduse antiiikajast.Maailm ja inimene on jumala loodud.Ristiusk levis väga kiiresti.311 sai lubatud usundiks rooma impeeriumis,sest ennem oli see illegaalne.380 saab riigi usundiks ja ainsaks lubatud usundiks.Ristiusu domineerimine ja lääne-rooma riigi langus juhatab sisse perioodi mida tuntakse keskajana ehk neg. ajajärk. 1)patristiline periood-kirikuisad A.Augustinus 354-430. ,,jumalariigist","pihtimused" astub skeptitsismi vastu .Oli üks esimesi filosoofe kes arutles aja üle.Ajal on algus ja lõpp.Lõppu pole veel olnud aga see tuleb.Aeg on ring või tsükkel,korduv
Kõige olulisem inimese jaoks on tundmus,määrab tõe ja hea ning halva.Epikuurlase eetika on õnn.Sisemine ja välimine rahu mida ei saa keegi ära võtta. Ristiusu mõju filosoofiale + aeg. Ristiusu lähtepunkt on see, mis kerkib esile 1.saj.usund sünnib palestiinas.Asja tuumaks on see,et teatud grupp hakkab uskuma et jeesus on surnud ning siis surnust üles tõusnud.Ristiusk kaotab ära orjanduse antiiikajast.Maailm ja inimene on jumala loodud.Ristiusk levis väga kiiresti.311 sai lubatud usundiks rooma impeeriumis,sest ennem oli see illegaalne.380 saab riigi usundiks ja ainsaks lubatud usundiks.Ristiusu domineerimine ja lääne-rooma riigi langus juhatab sisse perioodi mida tuntakse keskajana ehk neg. ajajärk. 1)patristiline periood-kirikuisad A.Augustinus 354-430. ,,jumalariigist","pihtimused" astub skeptitsismi vastu .Oli üks esimesi filosoofe kes arutles aja üle.Ajal on algus ja lõpp.Lõppu pole veel olnud aga see tuleb.Aeg on ring või tsükkel,korduv
Mis on tähtsamate idausundite hindiusmi, budismi, konfutsianismi ja taoismi põhilised sarnasused ja erinevused? Hinduismil ja budismil on üpris palju sarnaseid jooni, kuna mõlemad on pärit Indiast. Mõlemas õpetuses on tähtsalt kohal meditatsioon ning enesega tegelemine. Hinduismi ülimaks eesmärgiks on reinkarnatsioonist vabanemine ehk tasakaalu saavutamine. Budistid peavad tähtsaimaks kirgastatus. Hinduismi peetakse maailma vanimaks usundiks, mis on tihedalt seotud India kultuuriga. Hindu ühiskonna peamine mõiste on kastisüsteem, inimese koht selles määratakse sünniga. Süsteemis saab taassündides üles-alla liikuda, see tähendab et kõrgemas kastis sündinu on eelmises elus omandanud positiivse karma. Hinduismil pole rajajat ning erinevalt teistest idausunditest on hinduismis jumalad. Budism on Buddha Skjamuni õpetus. Budismil põhiseisukohtadeks on neli õilsat tõde, mis võib kokku võtta lausega ,,Elu on kannatus."
jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Aafrikas ja Aasias, eriti aga LähisIdas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Islamiusuliste osakaal riikide rahvastikus Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada.
Sri Lanka maastik Saare kõige kõrgemaks mäeks on Pidurutalagala, mis on 2524 meetrit merepinnast Saare põhjaosa on tasandikuline, lõunaosa mägine Adama mägi on 2243 meetrit kõrge http://srilankan-natural- http://wallpaper-windows7.ru/? beauty.blogspot.com/p/mountain.html image=145193&lg=ee Rahvastik 753 000 inimest elab Colombos 74% sinhalid, 12,6 % Sri Lanka tamilid, 5,5% India tamilid, 7% moslemid Usundiks on budism, induism, islam ja ristiusk http://www.srilanka.travel/festive Majandus Kasvatatakse leivapuid, suhkruroogu, kaunvilja, kakaod, pipart, kardemoni ja kaneeli Peetakse veiseid, pühvleid. Kala püütakse aastas umbes 140 tuhat tonni toodetakse tsementi, paberit, riiet,kaevandatakse grafiiti, vääris-ja poolvääriskive Kõige suuremat tulu annab tee Kasutatud materjalid http://www.wris.ee/reisikataloog/
Indiaga võistelda. Siin ongi sündinud neli suurt usundit: hinduism, budism, dzainism ja sikhism, millest kaks esimest on maailmareligioonid. hinduism on pooldajate arvult suuruse poolest kolmas usund maailmas (ristiusu ja islami järel). Hinduism sisaldab: polüteismi, monismi, panteism, monoteismi ja ateismi. Kui hinduismi hulka lugeda sellele eelnenud arenguastmed- veeda-usund ja brahmanism, siis võib seda pidada maailma vanimaks ja mitmepalgelisemaks usundiks. Hinduismi võib nimetada ka usundite kogumiks, sest see sisaldab väga erinevaid jumala- ja lunastuskäsitlusi. Samas usundis eksisteerivad üheaegselt jumalate paljusus ja ainujumalus, jumala kõiksus e. panteism ja isegi ateism. Selline uskumuste vastandlikkus leiab lahenduse sel teel, et igaüks võib valida meelepärase koolkonna või vastuvõetava jumaluse. Ka tähtsamad pühad raamatud sisaldavad vastuolulisi arusaamu, nii et iga koolkond ja suund leiab neist endale midagi sobivat.
Karina Repetun 11.klass Kui Eesti muutuks islami riigiks Eesti ametliku usundiks võib peeta luterlikus, kuid saab öelda, et Eesit on riik ilma usundita. Kui ühel päeval eestlased ärkavad islami riigis siis peavad nad uuesti õppima elama. Esiteks,kõik naised peaksid kandma parandzaat. Eestlased on väga nn. free love rahvas,eestlased ootavad suve,et vaadata kui ilusad nendel naised on, naised riietuvad nii nagu nendele meeldib. Islami seadustega ei saa nad väljendada enda isikut. Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole
Ajalugu Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 3000 1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. Varajane faas: veedade usund Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarialased, kelle usundit nimetatakse veedade usundiks ehk veeda usundiks. Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. Teine faas: brahmanism Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Pühad tekstid
igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus teistesse usunditesse sallivalt, sattus ristiusk sellega vastuollu. Kristlasi heideti amfiteatris metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal kuulutati ristiusk lubatuks, 380-ndal aastal juba riigi ametlikuks usundiks. Esialgu oli visuaalne kunst kristlastele lubamatu. Raamatute illustreerimisest tärkas miniatuurmaal. Diptühhoniks nimetati kaheosalisi kaunistatud kirjutustahvleid, hiljem kaheosalisi altareid. Tagakiusamiste tõttu pidid kristlased kokku saama kas jõukamate koguduseliikmete elamutes, vabas looduses või katakombides (koopad, kuhu maeti ka surnuid; osalt looduslikud, osalt inimese loodud; Rooma
Islam Levik • Suuruselt teine • Enamiku elanikonnast religioon maailmas. moodustavad moslemid: Liibüas, Afganistanis,Türgis, • Islam on juhtivaks Albaanias, Alžeerias, usundiks paljudes Egiptuses, Iraanis, Iraagis, riikides Aafrikas, Jordaanias, Malaisias, Aasias ja eriti Lähis- Maldiividel, Nigeerias, Palestiinas, Saudi Araabias, Idas. Somaalias, Sudaanis, Süürias ja Usbekistanis. Õpetuse alused Muslimid usuvad, et Ustavus tähendab Muhammad oli Allahi eesmärkide viimane prohvet. teenimist
Muhamed oli Islami rajaja Muhamed sündis umbes 570. aasta paiku pKr Meka linnas levitas islamit araabiamaailmas laialt suri 632. aastal "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on Loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga LähisIdas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Prohvetid on allahi tahte kuulutajad ning neid oli maailmas kokku 124000 Viimane neist oli Muhamed Palvetavad 5 korda päevas näoga Meka poole Palvus peab toimuma puhtas paigas või võib piirduda palvevaibaga Koraan on raamat mis on pühendatud Muhameedile esimese ilmutuse sai Muhhamed 610 aastal 23 aasta jooksul sai prohvet 114 ilmutust
See on lai ning huvitav mõiste, mis hõlmab paljusid valdkondi. Inimesed on alati otsinud põhjuseid maailmakorralduse ja selles juhtuva kohta. Kuidas maailm üldse alguse sai ja teised taolised küsimused. Üks seletuskatseid ongi usund. See on kogum tõekspidamisi, millega proovitakse seletada elunähtusi. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundiks võib lugeda ka uskumist kummitustesse, nõidadesse, ennetesse, UFO-desse vms. Religiooniga on seotud palju tavasid ja need on piirkonniti väga erinevad. Usundi teadmine ja tunnetamine avardab silmaringi. See kõik on meie ümber ning kujundab meid. Kuid see toimub ka vastupidiselt. Meie ise oleme loonud usundi ning muudame seda enda jaoks nii kuidas tahame. Kindlasti aitab usundi tundmine paremini mõista inimesi ning nendega läbi saada. Usund võib paljastada meile
Jamaica;Reggae 1.Jamaica rahvastik ja sotsiaalne olukord: Jamaica rahvaarv 2013.a. seisuga on 2,9 mln. inimest.Jamaica peamised usundid on kristlus, budism ja mulism,kuid juhtivaks usundiks on kristlus.Jamaica elanikkonna moodustavad 90,9% aafriklased,7,3% segaverelised,1,3% lääneindiaanlased,0,2% hiinlased,0,2% valged ja 0,1% muud etnilised grupid.Jamaica kultuur on kokku pandud nende rahvaste kultuuridest.Meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naistel 75 aastat. Vastsündinute suremuseks märgitakse 141000 sünni kohta.Riigipeaks on Inglismaa kuninganna Elizabeth II,kuid teda asendab saarel kindralkuberner Patrick Allen
Kunsti tekkimise põhjused: -- kusti olemuseks on mäng joonistati loomi mida sooviti jahil kätte saada -- kunsti tuletamine usundist Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn -- bioloogiline tingitud oli lihtsal vaja joonistada ESIAJAKUNST Vanem, keskmine ja nooremkiviaeg.(Paleo-/Meso-/Neoliitikum) Loomakujukesed olid tehtud luust, mida nim. Statuettid. Kõige kuulsam naistefiguurides Willendorfi veenus vanim u 3000 eKr paekivist. Veenused kivist naisekujud
scriptum õigus loodi selle kirjapanemise läbi. Kuid ka siin ei olnud roomlased esimesed, kes niimoodi oleks talitanud. Vahemereäärsetes maades pandi seadustekstide koostamisele algus juba varem, kirjutatud õigusest on märke ka varasest kuningate ajajärgust. Rooma 449. aastal eKr kehtestatud seadused sidusid esmakordselt aga kõiki selle riigi kodanikke, olles nõnda eelkäijaks kaasaegsetele konstitutsioonidele. Kristlus, mis on kujunenud peamiseks usundiks Põhja-Ameerikas ning Euroopas, pärineb samuti Rooma riigist, kus veetis oma elu ka selle keskne tegelane Jeesus Naatsaretist. Kuigi algselt kummardasid roomlased sarnaselt paljudele teistele muistsetele tsivilisatsioonidele suurt hulka erinevaid jumalaid, siis aastal 381 sai suuresti judaismil põhinevast uudis-usundist impeeriumi riigiusk. Kristlased, kes seni olid olnud põrandaalune vähemus, said endale aja möödudes äärmiselt suure mõjusfääri, mis on säilinud tänaseni
valgustatud roheliste tuledega). Mosees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist. Moseesse peab sisenema paljajalu.Mosees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mosee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil,
kokkupõrgete põhjused? Iga tsivilisatsioon erineb teistest ning samuti ka inimesed nende sees. Erinevused tekitavad aga erinevaid huve ja arusaamu. Võib oletada, et erinevate huvide ja vaadete tõttu tekivad rahvaste vahel teatud konfliktid, mis võivad lõppeda sõjaga, halvimal juhul mõne tsivilisatsiooni hävinguga Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud islamiusust inimeste massiline sisseränne Euroopasse. Kardetakse, et islam pääseb Euroopa Liidu peamiseks usundiks. Islami usu levimist soodustab euroopa riikides olev madal sündimus ja fakt, et eurooplased on muutumas üha enam ilmalikumaks. See on põhjustanud paljudele inimestele meelehärmi. Eurooplased on koguni selle vastu võitlema hakanud. Kõige värskem ning verisem näide võitlusest islami vastu on Norras, Utøya saarel toimunud veretöö, kus julmalt tapeti vähemalt 76 inimest. Tapatöö toimepanija toetas anti-
Varakristlik kunst Valitsevaks usundiks saab 4. Sajandil 313 Milano edikt. Avalikud jumalateenistused. Tuntuimad ehitised maa-alused haudehitised e. katakombid. Kasutati ka palve- ja varjupaikadena, 300-400 km pikad, isegi 900 km Rooma linna alused katakombid. Pehmesse vulkaanilisse kivimisse tuffi oli kerge käikusid uuristada. Katakombides leiduvad ka esimesed varakiristlikud kunstiteosed: seina- ja laemalid. Meenutavad rooma seinamaale, kuid kõrvale
pöördutakse üha enam vastuste saamiseks astroloogiasse. Kõik see nätab, et inimesed vajavad usku ja see areneb pidevalt. Hinduismiks hakkati 19. sajandil nimetama India usundeid. Termin tuleb Pärsiakeelsest sõnast hindu, mis tähendab jõge ja vihjab Induse oru rahvastele. Hinduismi varasemased juured pärinevad 2500 1500 aastatest eKr India lõunaosast. Rohkem on teada usuosast, mis arenes välja 1500 eKr aarialaste poolt, kes vallutasid India loodeosa. Nende usku nimetatakse veeda usundiks, mis põhineb ohverdamisel ja pühade tekstide veedade endasiandmisel. Veedad koosnevad neljast tekstikogumikust, mis sisaldavad igavesi tõdesid ehk seda, mida on peetud juba vanemate usuliste poolt ainuõigeks. Hiljem on lisandunud ka ruti tekstid, mis otsetõlkes tähendavad õpetust "nii on kuuldud" ehk teisisõnu targematelt inimestelt kuuldud õpetused. On olemas ka smriti õpetused, mis taaskinnitavad ruti tekste. Otsetõlkes võib nende kohta öelda: "see, mida mäletatakse"
http://www.srilanka.travel/index.php?route=theame/main&theame=6&article=10 Sri Lanka metsad Mägede nõlvadel kasvavad vihma-ja igihaljad metsad Põhjaosas kasvavad heitlehise metsad ja astelvõsad Sri Lanka asub puisrohtlas ja hõrendikus ja väike osa kuulub vihmametsa loodusvöötmele http://www.srilanka.travel/scenic_beauty Rahvastik 753 000 inimest elab Colombos 74% sinhalid, 12,6 % Sri Lanka tamilid, 5,5% India tamilid, 7% moslemid Usundiks on budism, induism, islam ja ristiusk http://www.srilanka.travel/festive Majandus Kasvatatakse leivapuid, suhkruroogu, kaunvilja, kakaod, pipart, kardemoni ja kaneeli Peetakse veiseid, pühvleid Kala püütakse aastas umbes 140 tuhat tonni toodetakse tsementi, paberit, riiet,kaevandatakse grafiiti, vääris-ja poolvääriskive Kõige suuremat tulu annab tee Reisimine Sri Lankale Sri Lankale võib minna igal ajal, sest aasta-
11c 2. Usundid ja religiooniõpetus Usunditeks olid hinduism, budism, Kunstiajalugu Usunditeks olid Idamaad konfutsianism ja taoism. Algseks usundiks oli sintoism, mis dzainism ja need olid rajatud Konfutsianism taotles ühiskonna harmooniat ja õpetab, et kogu loodus on hingestatud. looduse kontrastide, hävitavate ja pidas selle saavutamise vahenditeks Usuti, et keiser, kes oli vahendajaks sigitavate jõudude seosele
Rangete reeglite puudumist võib seletada sellega, et tol perioodil polnud reegleid veel antud, Allah alles ilmutas neid Muhammadile. Peale Muhammadi surma sai moseest oluline islami sümbol. Mosee püstitati iga sõjaväelaagri keskele. Vallutatud linnades rajati mosee paika, kus asus eelmine religioosne keskus. Nii ongi paljud moseed olnud algselt kristlikud kirikud. Paljudel juhtudel toimus muutus pikema aja jooksul - kuna kristlust loeti lähedaseks usundiks, võisid moslemid pühakojana kasutada ka kirikut, mida samaaegselt kasutati kristlaste poolt. Aja jooksul kristluse mõju kahanes ning järk-järgult jumalateenistused lõppesid - kirikust sai mosee. Tänapäeval on enamik moseesid mitte-moslemitele suletud. Vaade esimesele moseele ja kuulsale Kaaba kivile. Mosee traditsiooniline ülesehitus Täpseid reegleid mosee ehitusele on vähe. Kohustuslik on orienteeritus Meka suunas (nn qiblah)
Piibel, Koraan jt. Pärimususundid pühakiri puudub, religiooni põhisõnumit antakse põlvkonnalt põlvkonnale edasi suuliselt; näiteks maausk. Usundid muutuvad Usundid on sündinud ning vormunud eri viisil. Paljud on etnilised ehk rahvuslikud: need on kas hõimu- või rahvuse usundid ning neid ei saa vaadelda eraldi sellest rahvagrupist. Teised usundid on asutatud ning seotud ajalooliste sündmuste ja tegelastega. Mõned neist on jäänud rahvagrupi usundiks, kuid mõni on ületanud kultuurilised piirid. Aafrikas ja Vaikse ookeani saartel leiab mitmeid etnilisi usundeid, ka judaismi ja Jaapani sintoismi võib pidada etniliseks. Kosmopoliitsemad on islam ja ristiusk, mida kohtab ühes või teises vormis pea kogu maailmas. Kõiki neid usundeid ühendab aga see, et muutuvates geograafi- listes, ajalistes ja kultuurilistes oludes on need (või arusaam neist) ka ise suuremal või vähemal määral pidevas muutumises. Religioonid maailmakaardil
koos käima katakombides - maa-alustes labürintides, kuhu nad ka oma surnud matsid. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus peaaegu 900 kilomeetrile. Käigud ei olnud ühesuguse laiuse ja kõrgusega, vaid avardusid saalideks, kus sai koosolekuid pidada. Seintesse olid uuristatud suured tühemikud, kuhu asetati surnu. Tühemik kaeti kinni marmorplaadiga. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Aastal 380 aga kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. 1-2 sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks ongi katakombides leiduvad seina- ja laemaalid. Tagakiusamise tõttu hakkas kristlaste arhitektuur arenema alles 4. sajandil. Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid ja lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Laemaalidest tuntuim on Santa Luina katakombi kaunistus Roomas. Tihti kujutati stseene surmast. Kristlased
Hinduism-elu pärast surma Sissejuhatus Hinduism on tõenäoliselt maailma vanim religioonisüsteem. Hinduismi juured asuvad Indias, Induse oru tsivilisatsioonis, mis eksisteeris ajavahemikul 2500-1500 eKr. Väidetakse, et hinduism on praegu eksisteerivatest usunditest ka kõige keerulisem. Hinduism on maailma suuruselt kolmas usund ja tegelikult peetakse hinduismi isegi rohkem elamisviisiks, kui usundiks. Usundi juured ei lähtu üksikust ajaloolisest isikust vaid hinduismis kummardatakse lugematul hugal jumalaid, kui ka jumalikke olendid nagu Visnu, Siva ja Krisna. Tänapäeval on hinduismil palju eriharusid. Kolm kõige levinumat hinduismi filosoofilist süsteemi on: sankhja, jooga ja vedanta. Elu peale surma Üldine eshatoloogia (s.o. õpetus, mis saab maailmast kauges tulevikus) käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäeva sündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja
Matkisid palju juutide kombestikku. Võib arvata, et laul võis sarnanedajuutide laulutraditsioonidega. Pillidekasutamine keelati. Muusikateoora(helilaadi) võeti üle kreeka keel. Levinud olid 2 kristliku laulu tüüpi: psalinoodia-salmide laulmine hümiooda-pidulik üldistuslaul jumalate või pühakutele. Võttis kasutusele Amboosiuus. Uutele tekstidele loodud laulud. Lihtsad sakmilaulud. "Veni vreator spenitus" "Tule looja vaius" 11 sajand sai kristus jaguneva Rooma riigi ametlikuks usundiks. ROoma riigi lõhenemisel 395 a. sisuliselt ka kiriku lähenemle , kujunes välja läänekristus KESKAEG 5-13 SAJAND Greogooriuse koraal Mitme sajandi jooksul eksteeris lääne suur hulk erinevaid liturgia tüüpe, oma erinevate tekstide ja lauludega. läänekiriku muusika sündi seostatakse sümboolselt Ambrousega. Tegemist on Läänekiriku vanima kihistuseg, mida nimetatakse Amerosuse lauliku loodud palju Pärast kristuse legariseerimist 11.sajand hakati .....rooma paastide autoriteeti.
Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islami levik Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna- Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust. Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias,
Hingeline rahutus väljendub ka selle aja portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid valitsus jätkas selle tõrjumist. Kõige julmema jälitamise vallandas 303. aastal keiser Dicoletianus, kuid 10 aastat hiljem kulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja lasi ka ennast 337. aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks levinud juba kõigis riigi osades ja ühiskonnakihtides ja 380. aastal kuulutati ristiusk ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väiksed. Visuaalne kunst oli esialgu isegi lubamatu. Pühakirja tähtsus tõi kaasa aga raamatukunsti sünni. Varem kasutatud papüüruse asemel võeti kasutusele palju vastupidavam pärgament. Pärgamendiga sai köita raamatuid ja maalida pilte. Nii tärkas raamatumaal e miniatuurmaal. Usukommete täitmiseks oli tarvis hooneid, kuid tagakiusamise tõttu saame arhitektuurist rääkida alles alates 4. saj
vahemikku. Elatustase on riigis keskmine. Suuremateks miljonilinnadeks peale pealinna Brasília on Recife, Salvador, Rio de Janerio, Sao Paulo ja Belem. Brasiilia riigikeeleks on portugali keel. Rahvuslikku koosseisu kuuluvad lõunaeurooplased, indiaanlased, europiidid- indiaanlased (mestiitsid), aafriklased, europiidid-negriidid (mulatid). Usundite järgi on Brasiilias enamasti katoliiklased, protestandid ning põlisusundite järgijad, leidub ka budiste. Peamiseks usundiks on siiski katoliiklus. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Naftatoodangult on ta 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast
Ajalugu ja iseloomustus 1935 aastal toimus Rooma jagunemine Ida-Roomaks ja Lääne-Roomaks. Bütsants ehk Ida- Rooma. Bütsants oli hilisantiikajal ja keskajal tuntud kui Ida-Rooma impeerium. Bütsantsi enda ja tema naabermaade elanike jaoks oli riik "Rooma impeerium", mis kasvas otseselt välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik- Roomast eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist, ise on mõjutanud vene ja kreeka kunsti. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Bütsantsi tarbekunst oli idamaade mõjutustega (metallehistöö, emailimistehnika), kõrgel järjel oli tekstiilikunst
1986 oli 2755 $. Rahvastik Põhirahvus on prantslased, umbes 85%, kuid viimastel aastatel on sisse rännanud palju aafriklasi. Aastal 2004 immigreerus Prantsusmaale 140 000 inimest, neist 90 250 Aafrikast ja 13 710 Euroopast. Järgneval aastal langes immigratsioon 5000 võrra. Ta on juhtivaks sisserändesihtpunktiks Lääne-Euroopas, 50 000 avaldusega aastas. Prantsusmaa on ainus Lääne-Euroopa riik, kus on ainult üks riigikeel. Juhtivaks usundiks on kristlus (54%) ja sellele järgnevad ateism (31%), islamiusk (4%), budism (1%), judaism (1%) ja teised usundid (9%) Keskmine eluiga on 80 aastat. 2003. aasta seisuga oli Prantsusmaal 120 000 AIDSi nakatunud inimest. 5 Soolis-vanuseline koosseis Sündimus on üpris hea, poisse ja tüdrukuid sünnib suhteliselt võrdselt. Tööealisi on väga palju ning nende osakaal ühiskonnas suur. Eluiga on keskmisest kõrgem, umbes 80 eluaastat.
Maroko asub Põhja-Aafrikas. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Seda on raske pidada Aafrika riigiks, pigem on tegu tüüpilise vahemerelise araabia riigiga. Tema araabiakeelne nimetus al- Maghreb al-Aqsa tähendab kauget maanurka läänes, kus päike loojub. Maroko pealinn on Rabat, rahaühik on dirham (MAD) ja riigikeeleks araabia. Ajavööndina on seal maailma aeg (GMT). Maroko peamiseks usundiks on islam, vähesel määral leidub ka kristlust ja judaismi. Riigikorraks on põhiseaduslik monarhia ja ta on iseseisev riik. Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga. Maroko kliimale on iseloomulikud kuumad ja kuivad suved ning pehmed, niisked talved. Sisemaa poole liikudes on temperatuurid veel ekstreemsemad, suved kuumemad ja talved külmemad. Marokos asuv Atlase mäestik on kaetud lumega enamuse osa aastast
jne. Lühiülevaade levinumatest maailmausunditest:Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus sai alguse 1. saj. pKr Palestiinas, algselt oli ta üks judaismi sekte. Kristluse loojaks peetakse Jeesus Kristust, kelle õpetust ja eeskuju kristlased järgivad. Kristlaste püha raamat on Vanast ja Uuest Testamendist koosnev Piibel. Nüüdseks on kristlusest saanud maailmareligioon, ta on valitsevaks usundiks Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aasias, Austraalias ja Okeaanias; kristlus on ühtlasi maailma levinuim usund. Kristluse aluseks on usk kõikvõimsasse Jumalasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg Jeesus Kristus suri ristilööduna, tõusis surnuist üles ja läks taevasse. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle. Jeesust peetakse ühtaegu jumalikuks olendiks ja inimeseks