kõige rohkem, kuna(eelpool öeldu). Verduni leping- Frangi riik jagati kolmeks,nii joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid. Läänikord: läänisuhe oli: Lepinguline-Mõlemal osapoolel olid kohustused ja kui üks pool kohustust ei täitnud, siis lepinguline suhe katkes. Hierarhiline- Lepingu pooled ei olnud võrdsed, senjöör oli kõrgemal. Isikuline- kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Vasalli kohustused senjööri ees-ustavusvanne, sõjaline abi, nõuanded Senjööri kohustused vasalli ees- kaitsmine, lääni(maatüki) andmine. Rendihärrus oli talupoegadele raskem, sest talupojad pidid suutma oma kauba ise maha müüa, et rent ära maksta. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Visitatsioon- piiskopi kõlastus oma piiskopkonna kirikutesse Kümnis- tähtsaim maks maal. Kirikuisa- teoloog, kes arendas katoliku kiriku õpetust.
Vara-uusaeg 1.) LIIVISÕDA - Jaanuar 1558 - 1583 1560-talurahva ülestõus 1561-ustavusvanne (Tallinn andis Rootsi kuningale) Venemaa vallutused Liivimaal 1570- Tallinna esimene piiramine (7 kuud) 1572- Ivan Julm saabus Liivimaale, hakkas vägesid juhatama - vene rüüsteretked ulatusid ka Saaremaale ; mõne aastaga said venelased rootslaste ja poolakate käest suurema osa mandri-Eestist. 1577- Tallinna teine piiramine -(7 nädalat) vene väeülemate juhtimisel; hävitati Pirita klooster.
sõjameeste seisusega; poliitilise võimu killustatus; sellest lähtuv maaomandi killustatus. Feodalism senjööri ja vasalli vaheline suhe. Benefiits sellest kujunes pärandatav maa-ala feood. Domeen kuninga isiklik maavaldus. Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus. Vasalli kohustused fidelitas truudus, lojaalsus; auxilium sõjaline, materiaalne abi; consilium nõuabi. Vasalli rituaalid - hominium ustavustunnistus; fidelitas ustavusvanne; asculum lepingumusi. 13. Peatükk Bond My name is Bond, James Bond. Viikingite taluperemees. Vaba oli ta. Konung Viikingite kogukonna pealik (kuningas), kes valiti ülikute seast. Neist tähtsamad said maakondade ja liitude juhtideks. Viikude nimed varjaag Ida-Euroopa, ;normann Lääne-Euroopa, "põhja mees". Erik Punane X sajandil rändas ta rahvaga Islandilt Gröönimaale. Seal kasvatati karja. Erik põgenes Norrast. Leif Eriksson Eriku poeg
/ kõikide feodaalkohustuste kaotamine / Maksimumhindade kehtestamine *1795 AASTA KONSTITUTSIOON / Rahvaesindus SEADUSANDLIK KORPUS koosneb 2 kojast: -alamkoda VIIESAJANÕUKOGU ning ülemkoda VANEMATENÕUKOGU / Riigipea ülesanded 5-le Direktooriumile. / Riigi juhtimiseks 7 ministrit. *UUS KIRIKUKORD / Kodanlik abielu / Sündide ja surmade reg. läks riigiametnike kätte / Kloostrite sulgemine / Vaimulike arvu vähendamine / Küreed ja piiskopid / Kindel palk / Ustavusvanne uuele riigikorrale / Abielluda preestritel / Nunnadel ja munkadel õigust kloostrist lahkuda *DEKRISTIANISEERIMINE / Religioossete sümbolite hävitamine / Missa keelustamine / Vaimuliku hariduse keelamine / Ilmalike kultuste sisseseadmine *UUED KULTUURIASUTUSED REV. AJAL / Kunstimuuseum / Rahvusliku arhiivi loomine / Raamatukogude võrgu loomine *MUUDATUSED ELUS JA OLMES / Uus pöördumine üks teisesuhtes / Lihtrahvalik riietus / Parukate kadumine
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel.
7-
aastaseni viibis poiss kodus vanemate hole all. Seejäel saadeti ta kõrgema feodaali teenistusse, kust
temast sai paaz. (õpetati häid kombeid, seltskonnas käitumist, daamidega vestlemist, tabtsu,
muusikariistal mängimist, hiljem lisandusid ka relvad, ratsutaine, sõjapidamine).
15-aastasena saadi kannupoisiks. (kandis isiklikku relva, harjutas võitlusvõtteid, saatis isandat)
18-20 aastaselt löödi hoolikalt teeninud kannupoisid rüütliteks.
Isandale anti ustavusvanne, oldi valmis tema eest surema.
1534 Briti Parlamendi supremaadiakt 27. Millised põhimõtted kehtestati Inglise usuelus 1534.a Supremaadiaktiga? · Inglise kirik allub kuningale ja Canterbury peapiiskopile, mitte paavstile · Kloostrite laialisaatmine ja vara riigistamine · Kirikukeeleks inglise keel. Piibel ingliskeelne · Kirikukombestik jäi samasuguseks nagu katoliku kirikul · Riigiteenistujad peavad olema anglikaani kiriku liikmed, vaimulike ustavusvanne kuningale 28. Milliseid meetmeid rakendas katoliku kirik võitluses usupuhastusega?
aluseks ja lõpetades aruteludega, kas kõlblusseadused on Jumala või inimese loodud ja mis on õnn. Näiteks Aristotelese arvates kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Õnn on inimese jaoks parim, mida taotleda. Hellenismiajal sai eetikast kõige olulisem filosoofia haru ning tekkisid mitmed koolkonnad ( nt epikuurlased, skeptikud ). Eetikasse puutuvate küsimustega tegeldi ka Vana-Indias ja Vana-Hiinas. Budismis on vennaskonnasisesed nõuded ja munga ustavusvanne ning käsitletakse eetilisi väärtusi. Kristlikus eetikas on aluseks kristluse ettekirjutused, mis määravad kõlblusnormid. Kadus antiikaja tees: tähtsaim on õnn. Tähtsaim oli püüdlemine Jumala poole, reeglitest arusaamine ja nende järgi elamine. Keskmeks on küsimused: mis on hea ja halb; milline on õige ja vale. Need on suunatud mõistmisele, milline on Jumala silmis kõlbeline inimene. Normide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega: jumala igavene tasu või
kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust. · Territoorium · Rahvas Funktsioonid: võimu objekt, luua ja määrata avalikku võimu, mis vastutab tema eest(riigivõimu subjekt). Kodakondsus on isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos. Kodakondsuse saamise viisid: · Sünniga · Naturalisatsiooniga ehk juurdumisega - tingimused määrab iga riik ise: paiksustsensus, riigikeele tundmine, isiklik sooviavaldus, ustavusvanne Bipatriitsus - topetkodakondsus Apatriit kodakondsuseta isik Lisaks iseloomustavad riiki veel riigilaenud ja maksud, riiklik sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jms. 2.1.2. RIIGI FUNKTSIOONID. RIIGIORGAN. RIIGIORGANITE LIIGID. Lk 22-26 Riigi funktsioon riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja
sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahva ülestõus Harju- ja Läänemaal, eestlaste toetus Rootsi võimule. Piirama Koluvere linnust, kuid nad hävitati. Palutakse abi Rootsilt, 1561-Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvanne. Rootsi väed Tallinna, tugipunkt. Poole nõudis ordu alistumist. 28.11.1561- Vilniuse leping, ordu ja Riia ppk täielikult Sigismund II Augusti valitsemise all. Liivimaa aadli privileegid: usuvabadus, õigus täita riigiameteid, kohalik õiguskord ja avardas lääniõigust. Liivi sõda rahvusvaheline heitlus. Ordu ja ppk, Pärnu, Paide, Karksi, Helme linnus Poolale; Tallinn ja lähiümbrus Rootsi; Narvast Viljandini ja Tartu pk - Vene; Saare-Lääne Taani. 1560
Vasall sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike? a) benefits maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski kujunes tava, et vasallile teatud ajaks, tavaliselt eluajaks kasutada antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse.
Samuti pakkus senjöör oma vasallidele kaitset. Vasall – sõjateenistuse kohustus. Tavaks kujunes, et vasall pidi senjööri väes teenima 40 päeva aastas. Enamasti piirdus see kohustus maakaitsmisega, erandi moodustasid ristisõjad. Teine vasalli põhikohustus oli osalemine senjööri nõukogus. Lisandusid veel erakorralised kohustused, nt toetus senjööri vangilangemise korral. Viimasel juhul ostsid vasallid senjööri välja. Vasall pidi oma senjöörile andma truudusvande. Ustavusvanne + ustavus + abi + nõuanded 3) Selgita, mis iseloomustas järgmisi keskaja maavalduse liike? a) benefits – maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski kujunes tava, et vasallile teatud ajaks, tavaliselt eluajaks kasutada antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse. b) feood – pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi
Saksmaaga 167 km, Luksemburgiga 148 km, Taaniga 450 km. Geograafilised koordinaadid 50 50 N, 4 00 E (vt Lisa 1) Pindala: 30,528km² (maismaa sellest 30,278km² ja meri 250km²) Rahvasarv: 10,392,226 (Juuli 2007) Linnastumise tase: 97% Riigikord: konstitutsiooniline monarhia/parlamentaarne demokraatia. Riigipea: Kuningas Albert II. Troonipärija prints Philippe. Rahvuspüha: 21. juuli - kuningas Leopold I ustavusvanne riigi põhiseadusele (21.07.1831). Parlamendivalimised: Üleüldised ja kohustuslikud alates 18. eluaastast. Järgmised üldvalimised toimuvad juunis 2011. Riigikeeled: madalmaade ehk hollandi keel ligi 60% elanikkonnast, prantsuse ligi 40% ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri äärsetes valdades). Religioon: katoliiklus 75% elanikkonnast Raha: euro (1 = 40.3399 BEF) Tööpuudus: Tööealisest elanikkonnast (15-64a) töötab 60,3 %
Etikett rõhutab viisakust ja taktitunnet. E alged arhailises ühiskonnas; Etikett Multikultuurses maailmas oluline silmas pidada erinevate rahvaste kultuurietikette. III. KUTSE-EETIKA AJALOOST. KOODEKSID Kutse-eetika allikad: vanas Egiptuses preestrite koostatud ,,SURNUTE RAAMAT" (25-24 saj eKr) Vana-India veedade (XII-VII saj. eKr) HÜMNID; Hammurapi seadused (1792-1700 eKr); budha munkadele mõeldud ustavusvanne (10 tõotust) Eetikateoorias vahe: üldine eetikakoodeks (kõlblusnormide kogud, mis mõeldud kõigile: ld k. Codex raamat, köidetud käsikiri. Tavaliselt on autor teada: Mooses jne.) ja kutse-eetika koodeks. I.Kanti kategooriline imperatiiv; J.Benthami utilitarism jt. 8 Esimesed teadaolevad ametikodeksid pärinevad India preestritelt (Veedade õpetus, ,,Rigvedda")
oma koosseisus. 1533 Henry VIII lahutas oma esimese abielu ilma paavsti sanktsioonita. Seda peetakse anglikaani kirikud alguseks, kuningast sai kiriku pea, löödi lahku katoliku kirikust. 1534- Britiparlamendi supermaadiaktiga kinnitati, et kirik allub kuningale ja Cantenbury peapiiskopile; kloostrid saadeti laiali ja varad riigistati; kiriku ja piibli keeleks inglise; riigiteenistujad peavad olema anglikaani kiriku liikmed, vaimulike ustavusvanne kuningale. Võitluses protestantlusega lõi katolik kirik jesuiitide ordu, mis koosnes 10 mehest (1640). Valiti kavalad, targad, ilusad noormehed. Valitsejate pihiisad, koolide/kolleegiumide/ülikoolide rajajad, misjonärid. Vaesus, kasinus, alandlikkus. Nad ei kasutanud vägivalda, imbusid õukonda ja hakkasid mõjutama valitsejaid. Reformiti ka katoliku kirikut (Trento kirikukogu), nad lükkasid tagasi reformi ideed. Kuid tagasid korra ja distsiplineerisid kirikut
Kodakondsuseta isikud- isikud kes mingil põhjusel asuvad riigi territooriumil ,kuid kellel ei ole riigi ja isiku vahel püsivat poliitilist seost.Kodakondsus:Omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras.Eestis omandatakse sünniga kellel sündimise ajal vähemalt üks vanematest on EESTI kodanik. Kodakondsuse saamise tingimused (naturalisatsioooni korras):1.paiksustsentsus- elanud riigis kindlaksmääratud aja;2.vabatahtlikkus- antakse isiku soovil;3.ustavusvanne riigile.4.keeletundmine;5.põhiseaduse tundmine;6.võime ennast ja perekonda ülal pidada;7.võlgnevuse puudumine kodakondsuse riigis. Territoorium ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu:1.riigipiiriga piiratud maismaa osa2.territoriaal- ja siseveed3.õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 4.atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid5.maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all6.kauba- ja reisilaevad avamerel riigilipu all7
Sünniga omandab laps kas vanemate kodakondsuse või sünnikoha riigi kodakondsuse Naturalisatsiooni korras kodanikuks saamise tingimused kehtestab riik seadustega. Tingimused, mis on kodakondsuse saamisel muutunud tavalisteks: 1) Paiksustsensus – nõue, et kodakondsuse taotleja oleks riigis seaduslikult elanud sedusega kindlaksmääratud aja 2) Kodakondsuse taotlemise vabatahtlikkus – isiklik avaldus 3) Ustavusvanne uuele riigile Paljudes riikides lisanduvad veel: 4) Keele tundmine 5) Riigi põhiseaduse tundmine 6) Võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada 7) Võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis Eesti: Sünniga omandab kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik Naturalisatsiooni korras on tingimused üldjoontes vastavad eeltoodud
isikud- isikud kes mingil põhjusel asuvad riigi territooriumil ,kuid kellel ei ole riigi ja isiku vahel püsivat poliitilist seost.Kodakondsus:Omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras.Eestis omandatakse sünniga kellel sündimise ajal vähemalt üks vanematest on EESTI kodanik. Kodakondsuse saamise tingimused (naturalisatsioooni korras):1.paiksustsentsus- elanud riigis kindlaksmääratud aja;2.vabatahtlikkus- antakse isiku soovil;3.ustavusvanne riigile.4.keeletundmine;5.põhiseaduse tundmine;6.võime ennast ja perekonda ülal pidada;7.võlgnevuse puudumine kodakondsuse riigis. Territoorium ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu:1.riigipiiriga piiratud maismaa osa2.territoriaal- ja siseveed3.õhuruum maismaa, sise- ja territoriaalvete kohal 4.atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaatide kabiinid5.maapõu riigipiiriga piiratud territooriumi all6
Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes) Rahvas on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ning samas ka riigivõimu teostaja. Kodakondsus- isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilis-õiguslik seos (kasutab riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Kas omandatakse sünniga v saadakse naturalisatsiooni korras ( paiksustsensus- peab mingi aja olema elanud selles riigis, vabatahtlikkus ja ustavusvanne, keele tundmine, põhiseaduse tundmine, võime end ja pere ülal pidada, võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. ) Riigivormi mõistet kasutatakse õigusteoreetilises kirjanduses kolmes erinevas tähenduses (riigivalitsemise vorm, riikliku korralduse vorm, poliitiline reziim) Riigivalitsemise vorm iseloomustab riigivõimu seesmist organisatsiooni, st kõrgemate riigivõimuorganite loomist,
PS §56 Riigivõimu teostab rahvas läbi hääleõiguslike kodanike. Kodakondsus – isiku ja riigi vaheline püsiv poliitilisõiguslik seos, mille alusel laieneb talle riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul omandatakse kodakondsus sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras (tingimused: paiksustsensus, kodakondsuse taotlemise vabatahtlikkus, ustavusvanne riigile). Riikkondsus – kasutatakse riikides, kus on monarhia. Monarhil pole kodanikke, vaid on alamad. Riigi lisatunnused: riigilaenud ja maksud, riigi sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jne. Riigiorganite tunnused (riigiaparaat). Riik ei saa ise tegutseda – otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimesed. Riik on juriidiline isik, kes tegutseb oma organite süsteemi (riigiaparaadi) kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (nt
kehtivast korrast. Naturalisatsiooni korras riigi kodanikuks saamise tingimused kehtestab iga riik oma seadustega. Kuid aja jooksul on välja kujunenud mõned tingimused, mis on muutunud rahvusvahelises praktikas kodakondsuse saamisel tavalisteks. Niisugusteks tingimusteks on: 1) paiksustsensus-nõue, et kodakondsuse taotleja oleks riigis seaduslikult elanud seadusega kindlaksmääratud aja; 2) kodakondsuse taotlemise vabatahtlikkus, mida tõendab isiklik avaldus kodakondsuse taotlemiseks; 3) ustavusvanne uuele riigile. Paljudes riikides lisandub nendele nõuetele veel: 4) keele tundmine; 5) riigi põhiseaduse tundmine; 6) võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada; 7) võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. Vastavalt põhiseadusele ei tohi ühtki Eesti kodanikku Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast, erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes eeldab Eesti
seos mille alusel isikule laieneb riigi täielik jurisdiktsioon, ta kasutab kõiki riigis kehtivaid õigusi ja vabadusi ning annab kodanikele teatuid kohustusi. Kodanikuks võib saada sünniga ja naturalisatsiooni korras. Ka sünniga on kaks võimalust: laps saab vanemate kodakondsuse, kus laps sünnib. Naturalisatsiooni korras on kodakondsuse saamine teatud tingimustel. Naturalisatsiooni põhilised tingimused: paiksus tsensus, kodakondsuse taotlemise vabatahtlikus, ustavusvanne uuele riigile, keele teadmine, riigi põhiseaduse tundmine, võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada. Välismaalased on kõik isikud kes ei ole antud riigi kodanikud. Välismaalasi iseloomustab: neil ei ole selliseid poliitilisi õigusi nagu valida kõrgemaid riigiorganeid, aga mõnes riigis on lubatud osaleda kohalikes omavalitsuse valimistes, nad on allutatud asukoha riigi jurisdiktsioonile. Teiste riikide kodanikud on siis
sõltuvalt riigi kehtivast korrast. Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise tingimused kehtestab iga riik ise. Osad tingimused on muutunud tavaliseks, nt: keele tundmine, paiksustsensus (Eestis 5. a enne kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva ja üks aasta pärast seda) – isik peab olema riigis elanud seadusega kindlaksmääratud aja, kodakondsus taodeldakse vabatahtlikult, põhiseaduse tundmine, ustavusvanne uuele riigile, võime end ja oma perekonda aineliselt ülal pidada, võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. Eestis omandab sünniga kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik. Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud. Töötamine ametikohtadel riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes eeldab Eesti kodakondsust. Vabariigi Presidendi ametikohta võib täita vaid Eesti kodanik sünnilt.
kannab kodanikele pandud kohustusi. Üldjuhul kodakondsus kas omandatakse sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Naturalisatsiooni korras kodanikuks saamise tingimused: 1) paiksustsensus nõue, et kodakondsuse taotleja oleks riigis seaduslikult elanud seadusega kindlaksmääratud aja; 2) kodankondsuse taotlemise vabatahtlikkus, mida tõendab isiklik avaldus kodakondsuse taotlemiseks; 3) ustavusvanne uuele riigile. Paljudes riikides lisandub neile nõuetele veel: 4) keele tundmine; 5) riigi põhiseaduse tundmine; 6) võime end ja oma perekonda ülal pidada; 7) võlgnevuste puudumine eelmise kodakondsuse riigis. Kodakondsuse mõiste peaks täpsel kasutamisel olema seotud vaid vabariiki kuuluvate isikutega, kuna monarhias ei ole kodanikke, vaid on monarhi alamad. Seetõttu kasutatakse
annaabi.ee 
