Religioon ja usklikud Euroopas elavatest inimestest on religiooniga seotud 84%, mis on küllaltki suur arv. Ka mina olen üks nendest, sest mind on noorena ristitud, kuid sellest hoolimata pean ma ennast agnostikuks, sest ma tõesti ju ei tea kas Jumal on olemas või mitte? Ateistiks ma ennast siiski ei pea. Maailmas on palju erinevaid religioone ja kõigil on erinevad arusaamad Jumalast. Mina pigem välistaks religiooni, sest selle nimel on nii paljud inimesed surma saanud ning inimestele on erinevaid uske peale surutud. Palju lihtsam oleks ju kui maailmas oleks ühtne religioon ja kõik usuksid ühte ja kindlasse asja/isikusse. Mina isiklikult ei pea religiooni tähtsaks, kuigi kindlasti kuskil sügavalt usulises piirkonnas tapetaks mind sellepärast ära. Usklikutest ei oska ma eriti midagi arvata, sest minuarust nad loobuvad sellega paljudest lõbudest ja rõõmudest, mida saavad tavainimesed. Muidugi on usklikul...
On toodud välja näiteid ka minevikust. 3) SAARPOLL'i uuring on esitatud väga põhjalikult diagrammide ja tabelitena, teksti on väga vähe. Ajakirjandustekstides on harva diagramme ja tabeleid, seal on väga palju teksti. Uuringu eesmärgiks on koostada statistika, kuid artikli eesmärgiks on lugejate meelt lahutada. 4) Eesti on üks maailma kõige uskmatum riik, kus usku peab elutähtsaks vaid 14% elanikkonnast. Suurema osa usklikest moodustavad õigeusklikud ja luterlased. Neid usklikke, kellele pole usk elutähtis, on Eestis üle neljandiku selle elanikkonnast. Eestlased pole nii väga usklikud kui teised maailma rahvad. Eesti 81% rahvast, kes defineerib end mitteusklikuna on maailma üks kõrgemaid protsente. Seega saab järeldada, et eestlased on pigem uskmatud kui usklikud. Samuti on Atko Remmel oma arvamusloos öelnud ''Eestlased on ateistid. Usu möga meid ei köida.''. Minu
Udmurdi haritlaskond, kirjakeel ja professionaalne kultuur sündisid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul Elatusalad Peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus, loomakasvatus oli sekundaarne, kuid nõukogude perioodil selle tähtsus kasvas. Tegeletakse ka jahinduse, kalanduse ja mesindusega, 20. sajandi II poolest on paljud udmurdid leidnud rakendust tööstuses ning teistel moodsatel elualadel. Usund Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusku Ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Rõivad Toit Mahlade, kissellide, soustide ja kaljade valmistamine kohalikest viljadest ja marjadest. Lodjapuumarjad Rohkesti kasutatakse odra-, nisu- ja tatrajahu Pliinid. Liha värskelt või soolatult. Ka kala söödi kõige rohkem keedetult Seened ja vaarikad, maasikad ja murakad
eriti selle lõunapoolne osa Volga-Kaama-Bulgaaria mõju alla. 13. sajandil allutati udmurdid Kuldhordile, selle lagunedes läks suurem osa Udmurtiast Kaasani khaaniriigi koosseisu. Kõigi nende riikide alluvuses säilitasid udmurdid oma ülemkihi ning teatava autonoomia. 1552 vallutasid Moskva väed Kaasani ning varsti pärast seda läks Vene tsaaririigi koosseisu ka Udmurtia. Põhja-Udmurtia libises Moskva kontrolli alla juba 15. sajandi lõpul. Usund Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusu, ent ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures 20.saj on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. Elatusalad Udmurtide peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus, loomakasvatus oli sekundaarne, kuid nõukogude perioodil selle tähtsus kasvas. Endiselt tegeletakse ka jahinduse, kalanduse ja mesindusega, ent nende elatusalade osakaal piirkonna majanduses on tühine. Alates 20. sajandi II poolest on paljud udmurdid leidnud rakendust
muhameedlus loodususundid KRISTLUS - kristlus on ristiusk, mille rajajaks peetakse JEESUS KRISTUST - Kristus on jumala poeg - Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDictus XVI - Eestis on katoliku kiriku usu juhiks piiskop philippe jourdan rooma protestandid? paavst? PROTSETANTLUS -protestandid eitavad paavstivõimu -protenstanlusel on mitu haru -üks neist harudest on luterlus -rajati saksamaal 16.saj -M.Luther -ta laskis kirikutest kõrvaldada pühakujud -alatskivi kirik -eesti luterliku kiriku peapiiskop on praegu andres põder
Mida ma arvan religioonist ja usklikest Iga inimene puutub kokku oma elus usundiga. See on lai ning huvitav mõiste, mis hõlmab paljusid valdkondi. Inimesed on alati otsinud põhjuseid maailmakorralduse ja selles juhtuva kohta. Kuidas maailm üldse alguse sai ja teised taolised küsimused. Üks seletuskatseid ongi usund. See on kogum tõekspidamisi, millega proovitakse seletada elunähtusi. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundiks võib lugeda ka uskumist kummitustesse, nõidadesse, ennetesse, UFO-desse vms. Religiooniga on seotud palju tavasid ja need on piirkonniti väga erinevad. Usundi teadmine ja tunnetamine avardab silmaringi. See kõik on meie ümber ning kujundab meid. Kuid see toimub ka vastupidiselt. Meie ise oleme loonud usundi ning muudame seda enda jaoks nii kuidas tahame. Kindlasti ait...
Etioopia on üks maailma vanimaid riike ja Aafrikas rahvastiku suuruselt teine. Samuti on see üks vanima inimasutuse jälgedega riike. Etioopia on jaotatud 14 provintsiks, pealinn on Addis Abeba. Riik koosneb rassilisest ja kirevast rahvastikust, mis tõttu räägitakse seal mitmeid keeli. Etioopia on unitaarne vabariik. Kõrgeim võimuorgan on Ajutine Sõjaväline Haldusnõukogu, mille esimees on ühtlasi riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Rahvastikust on 40% usklikest kristlased ja 50% muhameedlased. 19. sajandi lõpus toimunud Itaalia-Etioopia sõjas suutis Etioopia oma sõltuvust kaitsta ja Menelik II ühendas Etioopia lõunaosa islamiriigid ning selle tulemusena saigi riik oma nüüdsed piirid. 1889 sai pealinnaks Addis Abeba. Riik hakkas arenema ning suhted Euroopaga paranesid. Meneliku tütre, Haile Selassie I, keisriks saamisega algasid riigid mitmed reformid. 1935. aastal tungis Etioopiale taas kallale
1. Maardu Paeingel Miikaeli kirik. Vastavalt elanikkonna kooslusele on suurem osa Maardu usklikest vene õigeusklikud, loomulikult on nende elu paljuski seotud kirikuga. Seetõttu saigi nii linnavõimude kui õigeuskliku elanikkonna jaoks kõige suuremaks uhkuseks uus õigeusupühamu, Maardu Peaingel Miikaeli Kirik, mis õnnistati sisse Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Korneliuse poolt 9.juunil 1998. aastal. Maardu Miikaeli kirik on ehitatud Moskva arhitekt P.Vlassovi projekti järgi koguduse annetustest.
veise- ja lambakasvatus. Eksporditakse loomanahku. Maa külastamiseks Viisa, kuus kuud kehtiv pass Ohtulikud piirkonnad:Eritera, Sudaani ja Keenia piiri lähedale, kuna seal on ebaturvaline. Mitmed piirkonnad Somaalia piiri ääres on samuti ohtlikud . Kraanivett mitte juua. Kuna sularahaautomaatide arv riigis on väga piiratud, tuleks võtta kaasa piisavalt suur summa USA dollareid. Usk:40% rahvastiku usklikest on kristlasedja 50% muhameedlased. Etioopia on üliusklik riik. Huvitavat Harilikult on Etioopias hommikusele ärkamisele taustaks ortodoksi muusika. Tihtipeale algavad hommikud ilma elektri ja veeta Suuremale osale etiooplastele ongi pesemine luksus ja vähimagi näljatunde järel söömine samuti. Selline päriselu asub lihtsast hotellist umbes kilomeetri kaugusel, kus on tuhanded perekonnad ilma pesuveeta.
roomajaid 97 ja kahepaikseid 25 liiki. Kivu järv 4. 99% rahvastikust moodustavad bantu keelte hulka kuuluvat ruanda keelt kõnelevad ruandid. Neist 84% on hutud ja 15% tutsid. 1% Rwanda rahvastikust on pügmeed (batvad ehk tvaad). 1996. aastat on peale ruanda keele ametlikud keeled ka prantsuse ja inglise keel, suhtluses kasutatakse ka suahiili keelt. Rwanda on Aafrika tihedaima asutusega riik ( keskmine asutustihedus 334 in/km2). Usklikest 56,5% katoliiklased, 26% protsetandid, 11% adventistid ja 5% muslimid, on ka hõimuusklikke. Kirjaoskajaid on umbes 2/3 täiskasvanud ruandalastest. 5. Rwanda on vaene, majanduslikult mahajäänud põllumajanduslik maa, tema arengut on pidurdanud hutude ja tutside vastasseis. Umbes 60% ruandalastest elab allpool vaesuspiiri. Ligikaudu 90% rahvastikust tegeleb põllumajandusega. Põllumaad on 45,6% territooriumist (2005) ja püsikultuuride all on 10,3%
Mustanahalised elavad rannikul. Indiaanlased, kes moodustavad rahvastikust umbes veerandi, nõuavad Equadori nimetamise paljurahvuseliseks riigiks, kus erinevaid indiaani hõime tunnustataks igaüht rahvusena. Selle tagajärjel on kujunenud tugev ning ühtne indiaaniliikumine. Ametlikuks keeleks on hispaania kui kõneldakse ka ketsuka keelt. Keskmine asustustihedus Ecuadoris on 44 in./km, tihedaim on see mägedevahelistes nõgudes, väga hõredalt on asustatud Oriente ja Galapose saared. 95% usklikest on katoliiklased. Umbes 7% täiskasvanud elanikest ei oska lugeda ega kirjutada. Riik asub igaveses troopikakuumuses, sademete hulk väheneb põhjast lõunasse liikudes varieerudes vihmametsade niiskusküllasusest kuni poolkõrbete kuivuseni. Mullad on kivised, kuid viljakad. Riigi peamiseks ekspordiühikuteks on banaanid, nafta, krevetid. 1999. Aastal põdes Ecuador läbi suure majandusliku katastroofi, mille üheks põhjuseks oli El Nino. 2000
Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga. Filipiinide kultuur on ainulaadne Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. (3) Filipiinide 7107 saarest on asustatud ainult u. 800. Pindala on 299 700 km2. Rahvaarv on 52 milj., bisasid (ehk visasid) on 41%, tagaleid 21%, morsid 7%, hiinlasi 1,2%. Pealinn Manila (Suur- Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. (1, lk 111) Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N
1880ndatel sisse toodud suhkrurooistanduste tööliste järeltulijad. Enamik neist räägib ka hindi keelt. Pärast 1987.a. riigipööret indialaste osatähtsus rahvastikus vähenes. Fidzil on ka anglosakse (australlasi, uusmeremaalasi, inglasi). Polüneeslastele lähedase omaette etnilise rühma moodustavad Rotuma saare põliselanikud rotumalased. 70% riigi rahvastikust elab Viti Levu saarel. 94% täiskasvanutest on kirjaoskajad. Usklikest on 52% kristlasi, 38% hinduiste ja 8% muslimeid, leidub ka sikhe ja konfutsianiste. KEEL Riigi ametlik keel on inglise keel, kuid umbes 300 000 Fidzi saarte põlisasukat räägib fidzi keelt. See kuulub Austroneesia keelte hulka ja tal on palju murdeid. Üks enam kasutusel olev on tuntud kui baulaste murre ja pärit Bau piirkonnast. Kirjakeel põhineb samuti sellel Viti Levu lõunaosas Suva ümbruskonnas räägitaval Bau murdel. Indialastel on neile iseloomulik Fidzi-Hindu murre
kirgastuksid. Usutakse, et inimest ei tohi õpetada ega juhatada, inimene peab ise jõudma Nirvaanasse. Asjade üle vaidlemine ning tõe otsimine pole vajalik, sest see segab õigele teele jõudmist. Budismi tulekuga muutusid oluliselt ka konfutsionism ja taoism ning võeti mitmeid asju budistidelt üle – nt mediteerimine, kloostrite rajamine, pühade tekstide kirjutamine. Mingi dünastia ajal püüdsid paljud suured mõtlejad ühendada kolme usundit. Enamik usklikest hiinlastest tunnistab omavat segu kõigist kolmest suurreligioonist. Kõik kolm õpetust mitte ei konkureeri omavahel, vaid täiendavad üksteist – see on ka põhjus, miks need kolm õpetust on Hiinas aastatuhandeid koos eksisteerinud. Perekonna, riigi, valitsemise ja ühiskonnakorra korraldust puudutav – konfutsionism. Kõik, mis puudutab maagiat, vaime ja hinge – taoism. Hinge pääsemine, põrgu ja paradiisi, kloostri ja koguduse mõiste – budism.
Kagu-Aasia ja Lääne kultuuri segu, mida on mõjutanud Filipiine koloniseerinud Hispaania ja USA kultuur. 2 Filipiinide 7107 saarest on asustatud ainult u. 800. Pindala on 299 700 km . Rahvaarv on 52 milj., bisasid (ehk visasid) on 41%, tagaleid 21%, morsid 7%, hiinlasi 1,2%. Pealinn Manila (Suur-Manilas, mis hõlmab ka eeslinnu, on u. 10 milj. Elanikku). Riigikeeled on tagalogi (tagali) ja inglise keel. Usklikest on 86% katoliiklased, 10% muhmaeedlased, ülejäänud pooldavad kohalikke usutunnistusi. Filipiinide geograafilised koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. Itta jääb Filipiini meri, läände Lõuna-Hiina meri ning lõunasse Sulawesi meri. Filipiinidest lõuna pool on Indoneesia koosseisu kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edela pool on Kalimantani Malaisiale kuuluv osa. ida pool teisel pool Filipiini merd laiuskraadil 7,5° N. on Belau ning otse
Rohkesti leidub kivisoola ja paljusid ehitusmaterjalide tooraineid. Mineraalvee allikaid on säilinud umbes 800. 1929 aastal loodi esimesd looduskaitsealad, kuid kaitsma hakati loodust juba peale teist maailmasõda. Praeguseks on neid loodud 7 ja suueim neist on Vitosa(22800 ha.). Rahvastik ja Kultuur Lõunaslaavalste hulka kuuluvaid Bulgaarilasi on ligi kaudu 83% , suuremad vähemusrahvuslased on türklased 9%, rumeenlasi 4% ja 2 % muid. Ida-Rodopes, mustlased ja rumeenlased. Usklikest tunnistavad enamik õigeusku, türklased on muhameedlased u üks kümnendik rahvastikust. Rahvaarvu kasv on aeglustunud loomuliku iibe vähenemise tõttu kuna 1970 oli iive 7,2% aga juba 1980-1981 3,2 promilli. Linna- ja maarahvastiku vahekord on 70% ja 30%. Noorte linna siirdumise tõttu on eriti väike maa iive. Rahvastiku tihedus on umbes 68ini/km 2. Tihedamalt asustatud on madaliku ja nõgude alad . Muidugi mägi aladel on tihedus selle võrra väiksem
kolonistide segaverelised järglased, kuid sellesse arvatakse ka khoisani keeli kõnelevad busmanid, hotenotid jm rahvas. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest; aasialased on põhiliselt Indiast sisse toodud tööliste järeltulijad. 3.2 Usuline koosseis Usuline koosseis ei ole väga kirju. Usklikest 64% on kristlased, 35% tunnistab Aafrika usundeid, 1.5% islamit. Apartheidi ehk rassilise eraldatuse tagajärjel on rahvusrühmade suhted pingelised, suhtumine ja eelised erinevate rasside vahel on erinevad. Rahvaarvu ja rassirühmade suurusvahekord on mõjutanud varasem vilgas immigratsioon Euroopast. Seetõttu on enamik LAVi rahvastukust segaverelised ehk värvilised. Nüüdisajal kasvab rahvaarv loomuliku iibe teel. Kuid maailma suurima AIDSi suremise protsendi tõttu on
hotenotid jm rahvas. Aasialased pärinevad valdavalt Indiast. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest; aasialased on põhiliselt Indiast sisse toodud tööliste järeltulijad. 4.2 Usuline koosseis Usuline koosseis ei ole väga kirju. Usklikest 64% on kristlased (enamik valgeid), 35% tunnistab Aafrika usundeid, 1.5% islamit. Apartheidi ehk rassilise eraldatuse tagajärjel on rahvusrühmade suhted pingelised, suhtumine ja eelised erinevate rasside vahel on erinevad. Rahvaarvu ja rassirühmade suurusvahekord on mõjutanud varasem vilgas immigratsioon Euroopast. Seetõttu on enamik LAVi rahvastukust segaverelised ehk värvilised. Nüüdisajal kasvab rahvaarv loomuliku iibe teel. Kuid maailma suurima AIDSi suremise protsendi tõttu
ja veel mõningad. Aasialased pärinevad valdavalt Indiast ning on suuremalt jaolt sisse toodud tööliste järeltulijad. Mustanahalised jagunevad üheksaks rahvaks, kelle seast arvukaimad on suulud ja kosad. Valgetest on suur hulk buurid ning ülejäänud enamasti inglaste järeletulijad. Segaverelised ehk värvilised pärinevad enamjaolt buuridest ja bantudest. 4.2 Usuline koosseis Usuline koosseis Lõuna - Aafrika Vabariigis ei ole väga mitmekesine. Usklikest 64% on kristlased ning neist enamik on valged, 35% tunnistab Aafrika usundeid ja 1.5% islamit. Apartheidi ehk rassilise eraldatuse tagajärjel on rahvusrühmade suhted pingelised, suhtumine ja eelised erinevate rasside vahel on erinevad. Rahvaarvu ja rassirühmade suurusvahekord on mõjutanud varasem immigratsioon Euroopast. Seetõttu on enamik LAVi rahvastukust segaverelised ehk värvilised. Nüüdisajal kasvab rahvaarv loomuliku iibe teel. Kuid maailma suurima AIDSi suremise
Noored kaupmehed pidid kõik olema ka head sõdalased. Kaupmeeste pojad käisid tavaliselt ka linna, kloostri- või katedraalikoolis, see, mis linnas parajasti tegutses. Loomulikult pidid nad selgeks saama kirjutamise, lugemise ja arvutamise ning lisaks olid nad ju usklikest perekondadest ja õpetajad pidid neid juhatatama õige usu, moraali, traditsioonide ja kommete maailma. Isad hoidsid neil pilku peal ja püüdsid varakult tutvustada oma eriala alustega. Ka siin, nii kodus kui koolis, oli põhiliseks karistajaks vits
. ................ Kas nad teavad, kellega sa suhtled, kes on su sõbrad? ................................................................................................................................ ............. Kas su pere on usklik? ................................................................................................................................. ............ Kui jah, siis kas see on sulle midagi juurde andnud või hoopis milleski vastumeelsust tekitanud? Kui ei, mida arvad usklikest? Kas kavatsed ka ise usklikuks hakata? ................................................................................................................................ ............. Aitäh, et leidsite aega vastata mu küsimustele! Teele Sarapuu 21
See pühamu püstitati mälestusmärgina Kaasani vallutajate auks, keda juhtis Ivan IV, Kolmainu kirikust kujunes aga uue pühakoja osa. Kuna selle kiriku müüri äärde maeti rahva hulgas populaarne vagamees Vassili Blazennõi, hakatigi kirikut kutsuma hoopis tema nime järgi, pühamu esialgne nimi jäi aga tahaplaanile. Kogu kompleks koosneb üheksast omavahel ülekäikudega ühendatud hoonest, neist kaheksa keskel kõrgub Jumalaema Kaitsmise kiriku torn. Usk Suurema osa vene usklikest inimestest moodustavad õigeusklikud. See seletub maa ajaloolise minevikuga: kui 988. aastal sai Venemaast kristlik riik, oli neis paigus eelkõige tegu kreeka õigeusuga. Vene õigeusu kiriku koosseisu kuulub praegu ligi 150 miljonit inimest, suurem osa neist elab Venemaal. Õigeusu kiriku pea on Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II (sündinud 23. veebruaril 1929. aastal Tallinnas).Õigeusul on Venemaa ajaloos olnud oluline
valitav president, keda ei saa tagasi valida. Seadusandlik organ on ühekojaline Türgi Suur Rahvuskogu, mille 550 liiget valib viieks aastaks rahvas. Kehtib 1982.a. põhiseadus, mida täiendati viimati 2004.a. Türgi keskmine asustustihedus on 97 in/km2 ning 2/3 rahvastikust elab linnades. Tihedamalt on asustatud lääne ja põhjarannik, hõredamalt Ida-Anatoolias. 70% moodustavad türklased, 20% kurdid ja 2% araablased. 99% usklikest on muslimid, enamik sunniidid. Üle 2 miljoni türklase elab välismaal, enamik neist Saksamaal. Musta mere ja Vahemere rannik on vähe liigestunud ja saartevaene, Egeuse mere rannik aga saarterohke. Anatoolia on mägine piirkond, mille siseosas on kiltmaa. Türgi kõrgeim tipp on 5165 meetri kõrgune Ararat. Anatoolia kiltmaa idaosas asub ka Vahemeremaade kõrgeim tegevvulkaan, peaaegu 4000 meetri kõrgune Erciyes. Madalikke on vaid kitsal rannikuala ja jõgede alamjooksu piirkonnas
siiani, teised on aktiivsuse ja raha puudusel soikunud (Taagepera, 2000: 313-316). Elatusalad Udmurtide peamine traditsiooniline elatusala on maaviljelus, loomakasvatus oli sekundaarne, kuid nõukogude perioodil selle tähtsus kasvas. Endiselt tegeletakse ka jahinduse, kalanduse ja mesindusega, ent nende elatusalade osakaal piirkonna majanduses on tühine. Alates 20. sajandi II poolest on paljud udmurdid leidnud rakendust tööstuses ning teistel moodsatel elualadel. Usund Suurem osa usklikest udmurtidest on õigeusku, ent ka animism on jätkuvalt elujõuline, eriti lõunaudmurtide juures. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul ka nn uususundid. 22 Ingerisoomlased Nimetused Ingerisoomlaste endanimetuseks on inkeriläinen, alates 19. sajandist ka Inkerin suomalainen. Etnonüüm on ilmselt
maha matta, et palvetada enese või teiste eest. Pariisi vaesed olid talle ilusa, pisara- ja õnnistusrikka matuse teinud, kuid nende suureks kurvastuseks ei kuulutatud seda jumalakartlikku naist pühakuks, sest tal puudusid mõjusad eestkostjad. Need, kelle hinges pisut ketserlust peitus, lootsid, et paradiisis asi kergemini otsustatakse kui Roomas, ja nad pöördusid oma palvetes kadunu eest otsekohe jumala enese poole, mööda minnes paavstist. Enamik usklikest aga leppis sellega, et Rolande'i mälestuses pühaks peeti ja ta hilbud reliikviateks tehti. Linn omalt poolt asetas kadunu mälestuseks avaliku palveraamatu kongi akna-augu kõrvale, et möödaminejad võiksid seal peatuda ja palvetada, aga ka selleks, et palve viiks mõttele anda almust vaestele preili Rolande'i keldrisse sulgunuile, nii et nad seal unaruses mitte päris nälga ei tarvitseks surra. Säärased hauad polnud keskaja linnades sugugi 194 haruldased