"failidel" - 13 õppematerjali

Failihaldusülesanne arvutis

Klikkides failile hoides all Control'i. 6. Vajutades Control+A või valida faili kaustas ülevalt Edit ning see järel Select All. 7. Vajutades Control+C. 8. Vajutades Control+V. 9. Vajutades Control+C/Alt. 10. Klikkides parema klõpsuga failile ning sealt Rename. 11. Klikkides parema hiireklõpsuga faili peale ning valida avanevast menüüst Delete. 12. Ei tohi kasutada: / : * ? ,, ><| 13. Näitab faili tüüpi ning tähistatakse punktiga (.) , mis pannakse nime laiendaja ette. 14. Programm Failidel on tavaliselt .exe , failidel, aga .doc , .jpg, .pdf jne. 15. Neid võib olla mitu kui nende faililaiendid on kõik erinevad. 16. Tähistatakse näiteks C:/, D:/. Lisaks on ka võimalik tekitada enda virtuaalne ketas 17. Nimest ja nimelaiendajast 18. Klikkides My Computerile ning sealt valida Explorer. Kasutatakse failide haldamiseks. 19. Klikkides Failile ning avada sealt Properties 20. Klikkides parema hiireklõpsuga andmekandja kettale C:/ ning avada sealt Properties 21

Andmebaaside kasutamine ja loomine.

ANGELA ANDMEBAASIDE eksam 16.04.2014 1. Mis vahe on .bmp ja .jpg failidel? VASTUS: Midagi sellist, et nt. võrrelda NOTEBADI ja WORDI, sii NOTEBAD kuvab kogu teksti mida töötled, kuid WORD võib sul asju segi ajada. Wordis on ka mingi vormingu värk. .bmp on tunduvalt andmemahukam kui .jpg fail. 2. Pidin tegema päringu, kus klassifitseerib kõik nimed ja paneb taha numbri mitu, vaatamisväärsust antud inimese/organisatsiooni hallata on. ALGNE PÄRING JA TULEMUS: JÄRGNEV PÄRING JA TULEMUS: 3

Operatsioonisüsteemid, failisüsteemid

Operatsioonisüsteemid, failisüsteem Operatsioonisüsteem on programmide komplekt, mis korraldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsioonisüsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib arvuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt antud korraldusi ja täidab neid. Enamlevinud operatsioonisüsteemid on Windows 98, Windows 2000, Windows XP, tootjaks Microsoft. Järjest rohkem hakkab levima Linux nii kodu- kui ka tööarvutitesse. Veel on olemas Unix, OS/2, Mac OS, BSD. Operatsioonisüsteem installeeritakse ehk paigaldatakse arvuti kõvakettale, igakordsel arvuti käivitamisel laetakse operatsioonisüsteem arvuti põhimällu ehk RAM-i.. Arvuti töölaual ehk desktopil toimub kogu arvutikasutaja töö. Seal avanevad aknad, programmid jm. Hall riba ekraani allääres on tegumiriba ehk taskbar. Kogu töö toimub peamiselt akendes. Akendel paremal üleval nurgas on ...

Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus

Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa ­ kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks). Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente). Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is). Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbau...

GEIR TAGAPERE 142763IAPB Labor 4: Failide ja katalogide pääsuõigused Failide ja katalogide pääsuõigused o Looge kataloog /var/www/leiutised. (/var/www on veebiserveri juurkataloog) o /var/www/leiutised peab kuuluma grupile leiutajad ja kõik sinna loodavad failid peavad samuti automaatselt leiutajad grupile kuuluma. Kõigil teiste jaoks peab olema kataloogil ja selles sisalduvatel failidel ainult lugemisõigus. Kasutada tuleb klassikalisi pääsuõigusi. Abiks on korraldused chgrp, chmod, ls -l. Sudo chgrp leiutajad /var/www/leiutised (change the owning group of directory and all its sub-dirs) Sudo chmod g+s /var/www/leiutised (g+s sets the group id on directory, k6ik loodavad failid kuuluvad leiutajad grupile) Sudo chmod ug=rwsx,o=r,+t /var/www/leiutised === sudo chmod 3774 /var/www/leiutised

Windows7 administreerimine

tagant, kui arvutit ei kasutata. 14. Lähed programmi kausta, mida tahad deinstallida arvutist, ja sealt avad faili uninstall või lähed juhtpaneeli, programmid, programmid ja funktsioonid, seal valid vajaliku ja vajutad üleval ribal deinstalli. 15. Saab hallata Juhtpaneelis, Programmide all, Vaikeprogrammid, valides seal vajalik, mõeldud selleks, et saaks panna mingi formaadi automaatesituse mingi failidel. 16. Vanemad saavad jälgida laste käike, ja administraator näeb tavakasutaja tegevusi. 17. Teine kasutaja administraatori õigustega, külalise kasutaja, võrguhaldaja. 18. On aero kujundused, põhi- ja kõrge kontrastiga kujundused ning kasutaja saab ise mõne teema lisada, internetist allalaadides win 7. 19. Start menüü kohandamist saab kujundada ''Tegumiriba ja menüü Start atribuudid'' alt. Seal saab kujundada tegumiriba, menüü starti ja valida tegumiribale lisa tööristaribasid

Ubuntu referaat

Kasutajatel on võimalik saata läbi Launchpadi Rosetta tõlketööriistaga isetehtud tõlkeid. Ubuntu suunitlus kasutamise mugavusele ja lihtsusele väljendub sudo utiliidi laialdases kasutamises, mis võimaldab kasutajatel haldusülesandeid täita ilma potentsiaalselt turvaohtlikku superkasutaja sessiooni käivitamata. Failid Ubuntus Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). Ubuntu failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal Ubuntu kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha ­ mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile. Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA

Faililaiendid.

Faililaiendid Sissejuhatus Peaaegu kogu informatsiooni, mida hoitakse meie arvutis, võib nimetada failideks. Programmid, dokumendid, pildid/fotod, muusikafailid, filmid, videod, mängud jne--kõik nad on failid ja neid erinevaid failitüüpe on palju. Faile hoitakse olenevalt operatsioonisüsteemist kas kaustades või kataloogides. Faile eristatakse nende nimede järgi ning ühes -ja samas kaustas peavad kõikidel failidel olema unikaalsed/erinevad failinimed. Mõnedes operatsioonisüsteemides kirjeldatakse faile nende formaatide järgi ja faililidele lisatakse lõppu nn suffix ehk laiend Tavaliselt koosneb see laiend 3 tähest ja ta eraldatakse failinimest punktiga (.), näiteks: Minu_foto_2007.a..jpg või Kassi-pilt.gif või Koera_pilt.bmp--kõik nad on pildid, aga nad on eriformaatides ja nad on seega erinevad failitüübid, sest nende laiendid (.jpg, .gif ja .bmp) on erinevad.

Operatsioonisüsteemid

piiratud maksimaalne faili suurus failisüsteemis 4GB suurusega, mis kaasaegsete multimeediumrakenduste kasutamisel saab kiirelt vägagi häirivaks. FAT failisüsteemi suurim puudus on failiõiguste puudumine ning suurim tugevus see, et enamik operatsioonisüsteeme on võimelised seda failisüsteemi kasutama! NTFS (New Technology File System) on tänapäeva Microsofti operatsioonisüsteemides enim kasutatav failisüsteem. NTFS failisüsteemis on failidel olemas kasutajaõigused, võimalus failisüsteemi tasemel failide pakkimiseks või krüpteerimiseks, maksimaalne loogilise ketta ja faili suurus on 16EB (16 700 000 TB). NTFS on logiv failisüsteem. NTFS sisaldab mitmeid kaasaegsele failisüsteemile iseloomulike omadusi, näiteks võimaldab NTFS ühendada (mount) uue loogilise ketta olemasoleva loogilise ketta kataloogi külge, võimaldab failisüsteemi indekseerida jne. NTFS suurim puudus on, et ainult Microsofti kaasaegsed (NT-seeria)

Unix

edasiarendamisest ning kasutab edaspidi operatsioonisüsteemina uuest loodavast süsteemist kohandatud versiooni, mille nimeks saab Solaris. Mõnedes allikates nimetatakse SunOS ja AT&T System V ühendatud varianti ka SunOS 5.0- ks. Nimi Solaris tähendab sel juhul aga SunOS 5.0 koos OpenWindows töökeskkonna ning teiste rakendusprogrammidega. Failid Unix'is Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). UNIX'i failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal UNIX'i kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha ­ mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile. Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid `maja.bmp' ja `MAJA

Pääsuõigused ja kettaruumi haldamine

owner). Käsu nimele järgneb uus omaniku ja grupi nimi, kujul omanik:grupp . Antud juhul me omanikku muuta ei soovi, seega võime omaniku nime ära jätta ja kirjutada: student@server:~$ sudo chown :leidurid /var/www/html/leiutised  leidurid peavad saama leiutiste kataloogi kirjutada ning kõik sinna loodavad failid peavad samuti leidurid grupile kuuluma. Kõigi teiste jaoks peab olema kataloogil /var/www/html/leiutised ning sinna loodavatel failidel ainult lugemisõigus. Muudame loodud kataloogi pääsuõigusi käsuga chmod (change mode). Soovitud tulemuse saamiseks peame aktiveerima SetGID-biti (set group identification), lubama omanikule ja grupile kõiki õigusi ning teistele ainult lugemisõigusi. Uute õiguste oktaalesitus on 2775 . 2 määrab SetGID-biti, mis tähendab, et kõik loodavad failid hakkavad kuuluma samuti grupile leidurid . Edasi määratakse omaniku, grupi ja teiste õigused, selles järjekorras

Mis on uurimistöö?

Tabelite, diagrammid lisamine 1 Piltide lisamine 1 Heading, lehekülgede numeratsioon 1 Kogu töö ühes failis 1 Kõik tööga seotud failid koos ühes kaustas 1 Failidel (pildid, lisad) on sobivad nimed 1 Varukoopiate tegemine 1 Kirja- ja trükivigade parandamine (Tools-Spelling 1 and Grammar) Muudatuste ja paranduste esiletoomine (Tools-Track 1 Changes)

Andmeturve konspekt / kokkuvõte

02000 setgid - omab erinevat tähendust failidele ja kataloogidele 04000 setuid - omab tähendust käivitatavatele failidele ... Kataloogidele vaja execute-õigust, et näha kataloogi sisu Kas käivitatavatele programmidele on vaja read-õigust? Programmi puhul ei ole vaja (binaarfailidel on vaja execute-õiguseid), skripti puhul on vaja (shell on kasutaja õiguses käima minev). Unix: umask · umask -- bitimask nendest õigustest, mida uutel failidel kindlasti olla ei tohi · umask pärandub alamprotsessidele · Näide: ­ Olgu protsessil umask 027 ­ Protsess teeb open("file.txt", O_RDWR, 0666) ­ umask 0 puhul tekiks fail õigustega rw-rw-rw- ­ Nüüd aga tekib fail õigustega 640: rw-r----- Unix: tänapäev Loengust vaadata, alates 50. minutist · Esimene suund: tuua sisse pääsuloendid (ACL), et süsteemi paindlikumaks teha · Olemas enam-vähem standardne liides (setfacl, getfacl), realiseeritud esialgu kommerts-