rääkima Somnambulism Hiljem ei mäletata juhtunut Arvati, et esitatakse oma unenägusid Esineb sagedamini lastel, vanemaks saades tavaliselt kaob. Narkolepsia Kontrollimatu lühiajaline unevajadus Võib esineda 10–15 minutilisi teadvusekaotusi Inimene langeb sügavasse unne ja sellest äratada on raske Hoo möödudes teadvus taastub Narkolepsia Unetsükkel on teistsugune Tekib kohe REM-uni, ei eristu ärkvelolekust Enamasti pärilik, siiski ei teata, kuidas haigus järgmisele põlvkonnale edasi kandub Täname kuulamast!! https:// www.youtube.com/watch?v=oC5rGUagBrE
paradoksaalne uneseisund REM silmad liiguvad kiiresti, südamerütm ja hingamine on korrapäratud, nähakse unenägusid. Unetus e. insomnia inimesel on raskusi magama jäämisega, sageli ärgatakse kest ööd ega suudeta taas uinuda, võidakse ärgata hommikul liiga vara, tavaliselt nad magavad mõne tunni aga nad ei teadvusta seda. Kontrollimatu lühiajaline unevajadus e. narkolepsia kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 min teadvusekaotusi, inimest haarab sügav uni ja nende unetsükkel algab kohe REM unega. Uneapnoe une ajal tekkiv hingamiskatkestus, tekib 8 korda tunnis, inimene on hommikul väga kurnatud. Unesrände e somnambulism inimene on võimaline magades nägema, kõndima ja rääkima, pärast ei mäleta ta ise sellest midagi.
vaid ajutiselt, piisavalt tugev ärritaja on võimeline inimest äratada. Selles aspektis erineb magamine koomaseisundist ja anesteesiast. Enamusel inimestel on magamise ajal silmad kinni, osa ajast on magajad liikumatud, teatud ajavahemike järel liigutavad nad ennast unes. Vahel lõdvestuvad näo ja kukla lihased nii palju, et lõug vajub alla ja suu avaneb. Hingamine on magamise ajal aeglasem ja sügavam; arvatakse, et norskamist tekitab ülemiste hingamisteede lõtvumine. Unetsükkel kestab 90-100 minutit, tavaliselt on magamise kestel 4-6 tsüklit. Esimest nelja faasi nimetatakse NREM-uneks (ing.k. Non Rapid Eye Movement) ja viies faas on REM-uni (Rapid Eye Movement). NREM-une ja REM-une tsükkel kordub kogu öö jooksul ja mida aeg edasi, seda lühemad on NREM-une perioodid ja pikemad REM-une perioodid. Imiku unes on rohkem REM-und kui NREM-und. Faasid: 1.faas. Ärkvelolekust unne üleminek, magaja on "ära vajunud". 2.faas
Kui palju und inimene vajab? Suurtest uneuuringutest on tulnud välja, et tervisele kõige kasulikum on 78tunnine magamine. Miks on inimesel vaja nii palju aega oma elust kulutada magamisele? Uneuurijad eristavad magajal nelja nn mitte-REM-une staadiumi ja REM- ehk kiiret und (REM - rapid eye movements, kiired silmade liigutused), mis vahelduvad teatud perioodilisusega. Uni koosneb 4-5 unetsüklist, mis algavad mitte-REM- ja lõpevad enamasti REM-unega. Unetsükkel kestab umbes 90-100 minutit ja tavaliselt on igas unetsüklis on 5 faasi... Selgitage, mida need une faasid tähendavad · NREM 1 faas: · NREM 2 faas: · NREM 3 faas: · NREM 4 faas 1 · REM-uni: Mida sügavam uni, seda madalam on aju aktiivsus. Kuigi iga inimese uni koosneb tsükltest, on erinevate inimeste magamisvajadus väga erinev.
umbes 45 minutit peale magamajäämist maksimumini, püsib seal umbes pool tundi ja hakkab seejärel ruttu langema. Järgnevate tundide jooksul kuni hommikuni on uni jälle võrdlemisi kerge ehk pealiskaudne. Mõned uurijad on leidnud, et kui ülesärkamise järel uuesti magama jääda, siis järgneb sellele jälle unesügavuse maksimum, kuigi väiksem ja lühema kestvusega. Seda olen ma ka ise märganud. Teine levinud arvamus, mida mina isiklikult rohkem pooldan, on, et unetsükkel jaguneb mitmeks faasiks, millest esimene on ,,aeglane uni". See koosneb neljast seisundist, millest viimane on kõige sügavam, kui ajuvõnked on kõige aeglasemad. Sel ajal on raske inimest üles äratada. Umbes 90 minuti pärast algab ,,kiire uni", mil ilmuvad kõige elavamad unenäod. Kiire une faasid korduvad 4-5 korda öö jooksul, aeglase une vahepeal. Kiire une faas on eelmisest pikem ja intensiivsem ning kestab esimese faasi 15 minutist kuni
Seetõttu on kõrge suhkrusisaldusega rämpstoite tarbivatel lastel sageli vähem motivatsiooni aktiivseteks ülesanneteks ning liikumiseks, see aga omakorda tõstab veelgi ülekaalulisuse ohtu. Kõrge suhkrusisaldusega joogid õhtusöögi kõrvale võivad mõjutada ka laste unetsüklit. Sageli sisaldavad cola-joogid ka väheses koguses kofeiini, mis mõjub stimulandina ning hoiab lapsi ärkvel. Kofeiin mõjutab negatiivselt ka laste ainevahetust. Rikutud unetsükkel, ülekaalulisus ning muud tervisehäired, mis rämpstoidu tarbimisega kaasnevad, mõjutavad kindlasti lapse füüsilist arengut, kuid ebakorrapärane uni ning keskendumishäired mõjutavad tugevalt ka vaimset arengut. Artikkel on üldiselt kooskõlas „Areng ja õppimine” kursuses läbitud materjaliga ülekaalu kohta, samas on artiklis detailsemalt välja toodud just nimelt käitumuslikud ning vaimse
Inimese vajadustasandid Maslow'i järgi Eneseteostus Püüe maksimaalselt rakendada oma võimeid, arendada ennast, oma võimeid ja omada võimalust eneseväljenduseks. Enesehinnang Enesest ja teistest lugupidamine, oma "ego" vajaduste rahuldamine. Suhtlemine (sotsiaalsus) Suhtlemine teiste inimestega, kuulumine gruppidesse, saada ja jagada sõprust, kiindumust ja armastust. Ohutus Kaitse ohtude, ähvarduste ja oluliste kaotuste eest. Füsioloogilised tarbed Nälg, janu, töö-unetsükkel, sex ja tualett. Probleemide lahendamise viisid: Metoodiliselt -Sõnaliselt Visualiseerides Arvutades Katsetades Mõttetööga Küsimustega täpsustamine Mis on see probleem? Miks see probleem on olemas? Kus on see probleem? Miks me ta sealt leidsime? Miks see probleem üldse esineb? Miks just seal ja siis? Kellele on see probleem? Miks just neile? Kui üldine (suur, tähtis, raske, ...) see probleem on? Millised on alamprobleemid ja kuidas on nad seotud?
Unetus Meeleolu labiilsus Erutatus Ärevus, paanika hood Paranoidne psühhoos Deliirium Kardio-vask. toksilisus Mõõdukates doosides südame löögisageduse ja vererõhu tõus. Mürgistuse korral surm arütmia, müokardi infarkti või otsese müokardi pärssiva toime kaudu. Neeru- ja sooleinfarkt Kokaiini toime rasedusele Tingitud sümpaatomimeetilisest toimest Mürgistus nt. aju infarkt Võõrutusnähud ärritatavus, värisemine, ebanormaalne unetsükkel, isutus, hüpotoonia. Nähud kuni 10 nädalat. Hiljem on sage arengu peetus
Ehkki Parkinsoni tõbi ei mõjuta intellekti, toovad selle sümptoomid kaasa patsiendi enesehinnangu languse, sest ta tajub enda erinevust omaealistest. Sekundaarsed sümptomid Esmalt tuleb mainida depressiooni, mida esineb kuni pooltel Parkinsoni tõbe põdejatel. See on samas normaalne reaktsioon haigusele, selle aste jääb madalaks või keskmiseks. Unehäired esinevad Parkinsoni haiguse korral sageli: kas uinumisraskused või sagedased ärkamised. Harvem võib kogu unetsükkel paigast nihkuda, nii et haige magab päeval ja on öösel ärkvel. Samas võib uni olla rahutu, unenäod ähvardava iseloomuga. Umbes 15 %-il haigeist esineb kaugelearenenud juhtudel dementsust, mis väljendub enamasti mäluhäiretes, äratundmisraskustes, üldistushäiretes ja arvutusraskustes. Dementsusest tavalisem on mälu mõõdukas nõrgenemine. Kõnehäired väljenduvad enamasti kõne valjuse languses ja artikulatsioonihäiretes. Kõne muutub "pehmeks" ja tasaseks
kuna ei jõuta sügava une staadiumisse. · Sagedamini esineb unetus naistel ja vanematel inimestel. Selle põhjustaja noorematel inimestel võib olla stress. · Narkolepsia on kontrollimatu lühiajaline unevajadus : kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi väliselt teadvusekaotuse sarnaseid seisundeid. Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni). · Uneapnoe on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8 korda tunnis või sagedamini). Esineb tihedamini ülekaalulistel meestel ja eakamatel inimestel. · Somnambulism e. Unesränne (rahvakeeles kuutõbi), selle häire korral kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ei mäleta sellest pärast midagi
metaboliseeru organismis 12. Kokaiini kroonilise tarvitamise tagajärjed? • KNSi stimulatsiooni tagajärjed • Kardio-vask. süsteemi haigused • Nina limaskesta kahjustus • Hüpertermia ja rabdomüolüüs • Kahjustav toime rasedusele • Äge mürgistus – surm krampidest või südameseiskusest • Eufooria 13. Kokaiini toime rasedale? • Tingitud sümpaatomimeetilisest toimest • Mürgistus – nt. aju infarkt • Võõrutusnähud – ärritatavus, värisemine, ebanormaalne unetsükkel, isutus, hüpotoonia. Nähud kuni 10 nädalat. • Hiljem on sage arengu peetus 14. Kuidas jagunevad sünteetilised lokaalanesteetikumid ja mille poolest rühmad erinevad? Estrid (novokaiin, tetrakaiin)-metabolism on kiirem. Amiidid (lidokaiin, bupivakaiin) 15. Lokaalanesteetikumide toimemehhanism? Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. 16. Lokaalanesteetikumide farmakokineetilised omadused ja nende erinevus?
oma pead püsti hoida tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magajal on muutunud hingamine, pulsi sagedus, ta võib võpatuda ja aeg-ajalt ennast pöörata. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra. Keskmiselt on öise une pikkus vahemikus 6 9 tundi, mille jooksul läbib inimene neli või viis erinevat tsüklit, igaüks kestvusega umbes üheksakümmend minutit. Need tsüklid vahelduvad lühikeste ärkveloleku perioodidega. Iga unetsükkel koosneb viiest faasist (välja töötatnud Kleitmani õpilane Dement): unisusest, kergest unest, kahest sügava une faasist ja REM- unest.Terve täiskasvanu uni sisaldab umbes 25% sügavat und, 50% kerget und ja 25% REM- und. Uni on midagi palju enamat kui lihtsalt puhkus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda. On tõestatud, et inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust
ajal läbielatud sündmuseid ja õpitud uusi teadmisi ning suunab info lühimälust pikaajalisse mällu. (Uni ja unehäired). Uni on psühho-füüsiline nähtus: Une ajal on meie rakud pidurdusseisundis ning saavad päevasest koormusest puhata. Ka elundid töötavad uneajal väiksema pingega - lihased lõdvestuvad, ainevahetus ja näärmete töö aeglustub (Tlu õppematerjal). Unestaadiumid Kuna aju elektriline aktiivsus muutub une ajal pidevalt, on unetsükkel jagatud viieks staadiumiks. Esimesed neli staadiumit moodustab NREM-uni ning viimase täidab REM-uni, kusjuures REM-une osakaal kasvab öö edenedes. Iga osa unest on organismi funktsioneerimise seisukohalt vajalik ning evolutsiooniliselt väga täpselt välja kujunenud (Walker, 2017). Ajuaktiivsust, lihasaktiivsust ja silmaliigutusi jälgides ja registreerides eristatakse viite erinevat staadiumit: 1. Staadium alfa lained hakkavad kaduma, asenduma kiirete ebaregulaarsete teetalainetega.
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvahe...
Selle seadmega on võimalik uurida une ja narkoosi sügavust. Unestaadiume ehk faase registreeritakse elektroentsefalogrammi lainete, silmade liigutuste ja muskulaarse aktiivsuse järgi. (Loogna et al... 1998: Lk 20) Uni jagatakse kaheks: NREM (non rapid eye movement, ingl. k) ehk aeglane (ortodoksaalne) uni ja REM (rapid eye movement, ingl. k) ehk kiire (paradoksaalne) uni. Lähtuvalt 2007. aasta AASM-i (American Academy of Sleep Medicine) uuringust selgub, et üks unetsükkel koosneb kolmest NREM-faasist ja ühest REM-faasist. NREM-une esimest staadiumit nimetatakse uinumiseks või kergeks uneks, teist staadiumit nimetatakse süvaune kergeimaks vormiks, mis on eelnev samm süvaunele ehk kolmandale staadiumile. (Sleep... 2009) Unetsükkel lõppeb REM-faasiga. Selles faasis voolab läbi aju peaaegu veerand üldisest verehulgast, mistõttu aju on selle faasi ajal eriti aktiivne. Sellega on seletatav unenägude esinemine
Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma silmaliigutusteta uni ja REM (rapid eye movement) ehk kiirete silmaliigutustega uni. Une ajal kogeb keha just neid kaht faasi. Tavaliselt algab unetsükkel NREM, millele järgneb väga lühike REM tsükkel. Unenäod tekivad just REM tsükkli ajal. NREM tsükklil on 1-4 astet, millest iga aste kestab umbes 5-15 minutit. Täiuslik uneringlus koosnebki nendest neljast tsüklist, milele järgneb REM tsükkel ning seejärel hakkab kõik otsast peale. Need faasid on kirja pantud polüsomnograafia ehk uneuuringute põhjal. · 1. tase: Silmad on esimese faasi ajal kinni, inimest saab sel ajal kergelt üles äratada. Kuigi magaja
Adopteeritud lastel on IQ sageli kuni 20 ühikut kõrgem kui nende emal. Tegelikud vanemad: keskmine IQ 90, adopteeritud lapsed: keskmine IQ 110, vanemad adopteerijad: keskmine IQ 120. 87. Biorütmid inimesel. Bioloogiliselt määratud rütmid (nt ööpäevarütm). 23. päevaline füüsiline tsükkel. 28. päevaline emotsionaalne tsükkel (menstruatsioonitsükkel), 33. päevaline intellektuaalne tsükkel. 88. Unetsükkel. Täiskasvanutel (k.s vanuritel) 7-9 tundi. Une pikkust mõjutavad geenid (nt geen ABCC9). 89. Inimese tsirkadiaanrütm. Inimese ööpäevane bioloogiline rütm (24H). 90. Ajavahe ja melatoniini tase. Õhtul tõuseb inimese melatoniinitase, mistõttu inimene jääb uniseks ja saab uinuda. Melatoniini manustamisel taastub ajavööndi muutusest tekkinud ööpäevarütm. 91. Bioloogiline kell. Organismid on eolutsiooniliselt kohastunud
o Sagedamini esineb naistel ja vanematel inimestel. Selle põhjustaja noorematel inimestel võib olla stress. - Narkolepsia - on kontrollimatu lühiajaline unevajadus kutsub esile päeva jooksul korduvaid 10-15 minutilisi väliselt teadvusekaotuse sarnaseid seisundeid. o Inimest haarab sügav uni, millest äratada on teda raske. Hoo möödudes teadvus taastub. o Selle häire korral on unetsükkel teistsugune (kohe tekkib REM uni). - Uneapnoe - on une ajal tekkiv hingamiskatkestus. See võib ilmneda üpris tihti (isegi 8 korda tunnis või sagedamini) o Esineb tihedamini ülekaalulistel meestel ja eakamatel inimestel. - Somnambulism e. unesränne - (rahvakeeles kuutõbi), selle häire korral kombineeruvad uni ja ärkvelolek: unesrändaja on võimeline nägema, kõndima ja isegi rääkima, kuid ta ei mäleta sellest pärast midagi.
Seega võib vererõhk oluliselt tõusta, pulss ja hingamine muutuda ebakorrapärasteks ja ilmneda ilmsielus suureks erutuseks või isegi suureks paanikaks nimetatud kõik sümptonid. Esimese 90-minutilise unetsükli algul on normaalsel inimesel üksteisest isoleeritud piltidega katkendlikud unenäod; neid nimetatakse hüpnagoogilisteks või uinutavateks unenägudeks. Sellise unega ei kaasne kiireid silmaliigutusi (REM). Esimese 90-minutiline unetsükkel vahetub peagi sügava ja enamasti unenägudeta unefaasiga. Juba poole tunni möödudes näitab magaja EEG graafik koomalähedast und, milles harva väidetakse und nägevat. Erksad unenäod saabuvad meile sageli iga unetsükli lõpul, 1.unefaasi naastes. Selle unefaasi EEG graafikuga kaasnevad kiired silmaliigutused (REM) räägivad sellest, et magaja jälgib tähelepanelikult midagi, mis teda huvitab.
Uni kuulub inimese elutähtsate funktsioonide hulka: une ajal organism taastab ennast. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid. Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud ööpäevane une ja ärkveloleku rütm. Uneaeg koosneb omakorda perioodiliselt korduvatest, kuid proportsioonilt muutuvatest unetsüklitest. Unetsükkel jaotub järgmiselt: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni. Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni ja hommikupoole ööd seevastu on ülekaalus unenägude uni. Süvauni on vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks kuni rakulise tasemeni, unenägude perioodil korrastub ja taastub aga inimese vaimne ja emotsionaalne tasakaal. Suguhormoonid (östrogeen, progesteroon, testosteroon) aktiveerivad käbinääret, mis toodab melatoniini, mis on oluline unehormoon
326. Laste adopteerimise efekt: adopteeritud lastel on IQ sageli kuni 20 ühikut kõrgem kui nende bioloogilistel vanematel, tegelikud vanemad-keskmine IQ=90, adopteeritud lapsed- keskmine IQ=110, vanemad adopteerijad- keskmine IQ=120 327. Biorütmid inimesel: 23. päevaline füüsiline tsükkel28. päevaline emotsionaalne tsükkel (nn. Naistetsükkel) 33. päevaline intellektuaalne tsükkel, Kokkulangevuse sagedus- 23 ja 28 iga 644 päeva järel, 23, 28 ja 33 iga 58 aasta järel 328. Unetsükkel: REM staadium- magamine (atsetüülkoliin), unenäod; lühiajalised ärkvelolekud, une sügavus- staadiunid 1-4; une pikkust mõjutavad geenid nt geen ABCC9; unevajadus vastsündinu 12-18h, väikelapsed 12-14h, koolilapsed 10-11h, täiskasvanud 7-9h 329. Inimese tsirkadiaansüsteem: 24h bioloogiline kell, 02.00 Sügavaim uni, 04.30 Madalaim kehatemperatuur, 06.45 Kiire vererõhu tõus, 07.30 Lõpeb melatoniini sekretsioon, 08.30 Seedetrakt hakkab tööle, 09
65.Skisofreenia - 50% enesetappe seotud vaimsete häiretega. - Enim enesetappe venemaal. - Skisofreenia – häired tajumises, mõtlemises, dopamiiniretseptori üleaktiivsus kindlates ajukesksetes. Avaldumisel suur osa keskkonna mõjuritel. Kõige rohkem skisofreenikuid Indoneesia saarestikus. Päritav haigus 66.Unetsükkel - REM staadium – magamine - Lühiajalised ärkvelolekuajad - Une sügavus - Une pikkust mõjutavad geenid - Vastsündinud 12-18h - Imikud 14-15h - Väikelapsed 12-14 - Koolieelikud 11-13 - Koolilapsed 10-11 - Noorkuid 8,5-9,5 - Täiskasvanud 7-9 67.Bioloogiline kell Biorütmide geenid - Tsirkulaarrütmid seentel ja bakteritel - Äädikakärbse perioodilisuse geenid
poolt, 1/3 osa tunnusest avaldub aga koostoimes ja keskkonnamõjutuste tulemused 10. Laste adopteerimine 11. Bioloogilised rütmid inimesel 1. Biorütmide geenid a. Tsirkulaarrütmid seentel ja bakteritel b. Äädikakärbse perioodilisuse geenid c. Biorütmid taimedel d. Biorütmid loomadel e. Ajavahe mälu inimesel 2. Käitumisgeenid a. Kemo- ja fototaksis b. Putukate pesakoristuskäitumine c. Seksuaalne käitumine 12. Unetsükkel REM staadium = magamine (atsetüülkoliin). Unenäod Lühiajalised ärkvelolekud Une sügavus (Staadiumid 1-4) Une pikkust mõjutavad geenid (nt. geen ABCC9) Vastsündinud (0-2 kuud) 12-18 tundi Imikud (3-11 kuud) 14-15 tundi Väikelapsed (1-3 aastat) 12-14 tundi Koolieelikud (3-5 aastat) 11-13 tundi Koolilapsed (5-10 aastat) 10-11 tundi
keeruline sest mõte läheb enda seisundile) - Alanenud enesehinnang ja eneseusaldus - Süü- ja väärtusetusetunne (võib minna ka psühhoosisesiundisse, tunneb et mingid katastroofid on tema süü) - Trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku, elab ainult minevikus ja kardab et tema seisund ei möödu - Enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod - Häiritud uni (ärgatakse vara või häiritud unetsükkel) - Alanenud või suurenenud söögiisu/kehakaalu langus või tõus Välised ilmingud: - Vähe miimikat, liigutusi, juttu - Aeglased liigutused - Palju nuttu - Vaikne hääl - Kurb näoilme, longus poos, vähe silmsidet, vaatab maha - Peab kestma 2 nädalat vähemalt Eristatakse F32 Kerge depressioon - Vähemalt 2 sümptomit + 2 lisa sümptomit - Ükski neist ei tohi olla tugevasti väljendunud
Siiski EEG-s(elektro-entsefalogramm (mõõdab ajutegevuse aktiivsust)) on enamasti nähtav saehambaid meenutavad pilt, selle poolest see erineb ärkveloleku EEG-st ja on seega äratuntav; väga madala lihastoonusega; kiired silmade liigutused, sellest ka lühend REM (rapid eye movements);REM-episoodi ajal kiired silmade liigutused ei esine püsivalt vaid lühemate perioodidena; REM-episoodid kestus une 2. poolel suureneb. Une kestus kokku: 7 - 8 tundi Unetsükkel Uneajal võib perioodiliselt näha mitte-REM-une ja REM une vaheldumist. Selliseid tsükleid, mis kestavad umbes 90-110 minutit on une ajal 4 - 5. 52. Tähtsamad mediaatorained. Atsetüülkoliin (Ach )- on esimene sajast keemilisest ainest, mida me tunneme kui neurotransmitterit. Atsetüülkoliini võime me leida nii kesknärvisüsteemist kui ka perifeersest närvisüsteemist. See kemikaal on
annaabi.ee 
