Use case: Actor Tegutseja Collaboration Koostöö Dependency Sõltuvus Generalization Üldistus Note Märge System Süsteem Association Ühing Constraint Kitsendus Extend Laiendus Include Sisaldus Realization Realiseerimine Use Case Kasutus juhtum Component: Aggregation Koondamine Component Komponent Constraint Kitsendus Generalization Üldistus Interface Liides Note Märge Realization Teostus Association (Without Suh...
docstxt/123667833834067.txt
Regiina Lopetaite 120658 YASB11 R e g i i n a x x L 2 0 6 5 8 8 5 6 0 o 2 0 6 5 8 8 5 6 0 p 2 0 6 5 8 8 5 6 0 e 2 0 6 5 8 8 5 6 0 t 2 0 6 5 8 8 5 6 0 a 2 0 6 5 8 8 5 6 0 i 2 0 6 5 8 8 5 6 0 t 2 0 6 5 8 8 5 6 0 e 2 0 6 5 8 8 5 6 0 x 2 0 6 5 8 8 5 6 0 Kokku 20 0 60 50 80 80 50 60 0 27.09.2012 x Kesk 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 2 4,2 20 Regiina Lopetaite 120658 YASB11 R e g i i n a x x L ...
1. Keerukaid näiteid käsitletakse mudelite kaudu. Mudel on reaalse maailma eesmärgipärane lihtsustatud esitus. esitab Mudel Vaade Mudel on lausete hulk uuritava Valdkonna (semantikavaldkond ehk kontekst mudeli jaoks) kohta kindlas modelleerimiskeeles. Mudeli lausetele annab tähenduse Intepretatsioon, mis loob vastavuse Mudeli elementide ja Valdkonna elementide vahel. 2. UML Unified Modeling Language. Üldotstarbeline standardiseeritud modelleerimiskeel tarkvaratehnika alal. Kasutatakse tarkvaramahukate süsteemide visuaalsete mudelite loomiseks. Loodi 90ndatel. Grady Booch, Ivar Jacobson, James Rumbaugh – Rational Software. Haldab alates 97ndast Object Management Group (OMG). Diagrammitüübid Struktuuridiagrammid: klassi-, objekti-, paketi-, komponendi-, rakendus-, liitstruktuuri-, profiilidiagramm.
riigis. Tööprotsessi hulka kuuluvad kaupade ost, müük, läbirääkimised jne. Tegevus toimub ühes kohas, mis ühendab endas kauplust, ladu ja kontorit. Igapäevases tööelus on haaratud juhtkond, kontoriinimesed, laotöölised, autojuhid, klienditeenindajad ja muud abilised. Protsess eeldab pidevat infoliikumist firma sees ning töötajate ja partnerite vahel, milleks kasutatakse kõike võimalusi: internet, telefonikõned, postiteenused. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1 TAUST Organisatsiooni valdkonnaks on ehituskaupade hulgikaubandus. See on kontor, ladu ja kauplus ühes kohas ühe ettevõttena. Firma suudab korraldada oma protsessi väiksema hulga inimetsega, kuna peategevuseks on hulgimüük. Samuti tegevuste hulka kuuluvad väiksemal määral jäemüük. Juhtkond loob suhteid varustajatega ja tegeleb kaupade tellimisega. Tellitud kaupadele tuleb korraldada logistikateenust kuni
Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" VARUOSADE HANKIMINE ETTEVÕTTES Tallinn 2014 1.Üldvaade Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1. TAUST Järgnevas projektis kirjeltatakse ühe väikefirma klientide teenindamiseks varuosade hankimise ja nende üle arve pidamise infosüsteemi. Projektis keskendutaksegi just sellele, kuidas vajaminevaid varuaosasid tellitakse ja kuidas nad ka samal ajal andmebaasi kantakse. Tegu on ainult ühe väikese osaga firma infrastruktuurist ja selles projektis ei keskenduta firma juhtimisele ega millelegi muule.
...........................................................................................................................30 3 1 Üldvaade Järgnevalt esitatakse organisatsiooni Fototellimus taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud programmiga IBM Rational Rose Enterprise Edition UML keeles. 1.1 TAUST Järgnevas projektis kirjeldatakse, kuidas organisatsioonis Fototellimus korraldatakse inimeste pildistamist, fotode tellimist, fotode ilmutamist ning vastutatakse selle eest, et klient saab oma fotod kätte. Inimeste pildistamisega kaasneb fotograafi kohalekutsumine. Projektis vaadeldakse lähemalt fotograafi kohalekutsumise ning fotode tellimise protsessi. Klient esitab pildistamise korraldajale soovi tellida endast fotosid
vaadelda tarkvarasid ning igapäevaseid kasutusotstarbeid Scenario diagram´i puhul; kirjeldada infootsingu protsessi ning edasiseid uurimusküsimusi. Eesmärkide lahendamiseks tutvutakse erinevate internetiallikatega. Allikadena kasutatakse varasemaid üliõpilastöid, esitlusi ning muid otsingumootorist leitud infoallikaid. Töö koosneb kolmest osast. Esimeses osas kirjeldatakse referaadis käsitletavaid mõisteid. Teine osa sisaldab kokkuvõtlikku ajaloo kirjeldust UML-i kohta. Kolmas osa kirjeldab Sequence-ja Scenario diagram´i struktuuri, tarkvara ning kasutusvaldkondi. 1. MÕISTED Referaadi teema võib olla spetsiifiline tavalugejale ning paljud lühendid ning võõrsõnad võivad jääda arusaamatuks. Võõrkeelsetest sõnadest ka eesti keelde tõlkimine ei pruugi olla piisav mõistete seletamiseks. Järgnevalt selgitab autor mõned mõisted, mis teevad edasise referaadi lugemise lihtsamaks ja jälgitavamaks.
INFOSÜSTEEM? Millised Zachmani raamistiku ridadest esindavad "puhast valdkonda" ehk ärisüsteemi? 1-2 Millised Zachmani raamistiku ridadest esindavad IT infrastruktuuri? 3ndast allapoole Milliseid MDA (Model Driven Architecture) mudelitüüpe Te teate? CIM, PIM, PSM Millistele Zachmani raamistiku ridadele iga nimetatud mudelitüüp vastab? 2.; 3.; 5 Milliste Zachmani raamistiku veergudega on UML Kasutusjuhtude diagramm otseselt seotud? UML keele abil on võimalik modelleerida Zachmani teist kuni viiendat rida Milliseid SÜSTEEME me eristame ? Äri(valdkond), tarkvara(rakendus), füüsiline(tehnoloogia) Milliseid MUDELEID me eristame ? Analüüs saab aru (`musta kasti' mudel; MIDA süsteem teeb/teab) o Liidesed (funktsioonid/teenused, sisendid/väljundid) o Välise käitumise ja suhtluse kirjeldused (n. kasutusjuhud) Disain annab lahenduse (`valge kasti' mudel; KUIDAS teeb/teab) o Lahenduse koostisosad
Nooltel olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning neid infosüsteemis kajastavad infotöö Tegevused. ELUTSÜKKEL objekti kulgemine ajas läbi erinevate võimalike olekute. Elütsüklid kirjeldatakse Olekudiagrammiga. Olekudiagrammi alusel saab objektiklassi jaoks defineerida nn. dünaamilised alamklassid. Olekudiagramm väljendab objektide elutsüklit. 2. Protsessid, tegevusdiagrammid. Protsesside modelleerimisel saab rakendada peaaegu kõiki UML käitumisdiagramme. Tegevusdiagramm kirjeldab äri- või tehnilise Süsteemi (komponentide) tööd (tegevusi). Tegevusdiagramm väljendab protsesside elutsüklit. ,,Ümar" ristkülik Tegevuste esitamiseks, Romb otsustuste ehk tingimuselike hargnemiste jaoks, paksud paralleelsed jooned paralleelsete-konkureerivate tegevsuharude esitamiseks. Must ringike töövoo algoleku jaoks, ,,härjasilma" sümbol lõppoleku jaoks, ,,ujumisrajad" Tegutsejate (rollide) jaoks
Ema, anna padruneid ma hakkan UML-i uurima 1. Ärimudeli mõiste Omab erialakirjanduses kahte tähendust - mudel selle kohta, kuidas äriüksus teenib raha (loob väärtust) VÕI äriüksuse toimimise kirjeldus. Süsteemianalüüsi lähenemine - ei vastanda ärimudeli tähendusi, sest ärimudel on ka ärisüsteemi arhitektuuri kirjeldus. Ühte ja sama äriarhitektuuri saab kirjeldada erinevas vaates erinevatele huvigruppidele nt äripoole jaoks on tähtsam mudel see, kuidas raha
On lausete hulk uuritava valdkonna kohta kindlas modelleerimiskeeles. Lausetele annab tähenduse interpretatsioon, mis seob mudeli elemendid valdkonnaga. 2. Erinevaid mudelitüüpe? Midgetite BMW, gloobus, nukud, 3. (Mu lemmik kordamisküsimus, otse slaididelt) Miks on hea/kasulik osata modelleerida? 4.Valdkonna ja interpretatsiooni seos? Interpretatsioon seob elemendid valdkonnaga. 5. Mudeli ja konteksti seos? Tähtkuju suur vanker vs ostukäru näide. 6. UML trivia!!!! Loodi 90ndatel (1800) Booch, Jackobson, Rumbaugh poolt (valged mehed?), Rational Software firmast 97ndal Object Management Group (OMG) poolt standardiks võetud keel Praegune ver. 2.5 (Märts 2015) Iseennast kirjeldav e standard on kirjutatud UMLi enda vahendeid kasutades (klassidiagramme) 7. Mudel vs diagramm Mudel analoogia andmebaasiga, sisu mõttes on nagu tekstidokument (kasutusjuhtude puhul)
erinevatele nähtustele ja probleemidele nende mõistmiseks, kirjeldamiseks ja selgitamiseks. 6.Oskab kasutada UMLi põhilisi diagrammitehnikaid (UP - Unified Process-i) ärimodelleerimise ja (kasutusjuhtude ning/või kasutuslugude keskse) nõuete analüüsi kontekstis 7.Oskab kirjeldada, analüüsida, hallata ning selgitada infosüsteemi/arenduse osapoolte nõudeid ja eesmärke, mõisteid, kasutuslugusid ja kasutajaliideseid. 8.Oskab ühendada tekstilist ning graafilist (sealhulgas UML) modelleerimist, ning päringute (vaadete) koostamist (valdkonnamudeli alusel nõuete modelleerimiseks). 9.Oskab püstitada ülesannet disainerile (disainer-programmeerijale). 10.Tunneb iteratiivse arendusprotsessi UP põhiloogikat ning oskab näha süsteemianalüüsi distsipliine (ärimodelleerimine ja kasutusjuhtude keskne nõuete analüüs) selle terviku osadena. 11. Oskab hallata (iteratiivse arendamise käigus tekkivaid) mudelite versioone ja muudatusi. 12
Mähise keerdude arv on endiselt w = 300. Südamiku materjali magneetimiskõver on toodud joonisel. Leida vool mähises, mis tekitaks õhupilus induktsiooni B0 = 1,0 T. Puistet mitte arvestada. Andmed: Lk=148mm=0,148m l=2m=0,002m W=300 B0=1,0T Hk=1000A/m I=? _______________________________________ Leiame magnetilised pinged ahela lõikudel: Umk= Hklk =1000 X 0,148=148 A Leiame õhupilus oleva väljatugevuse. Ho=B0/µ0 µ0 =4 X 10-7 H/m (konstant) H0=1/(4 X 10-7) Uml =H0 X l = 795774,7 x 0,002 = 1591,5 A Leiame magnetmotoorjõu: F= Umk + Uml F= 148 + 1591,5=1739,5 A F=Iw I=F/w I=1739,5/300=5,8A
kasutajad/tellijad ja arendaja. Mudel peaks kohanduma vastavalt valdkonnale – kui tehakse kindlustusfirmale mudel, siis see peaks antud äris osalejatele arusaadav olema. 8. Millised read esindavad IT infrastruktuuri? Al kolmas rida ja allapoole. 9.MDA mudelitüübid ja mis ridadele need vastavad? CIM (2), PIM (3) , PSM (4) ja kood(5). 10. Milliste veergudega on kasutusjuhu diagramm seotud? Neljas (rollid), kuues (eesmärgid ja nõuded), teine (funktsioonid) 11. UML klass, mis osadest sisaldub? Klassi kujutatakse ristkülikuga, mis koosneb kolmest osast (ülevalt alla) – nimi, atribuudid ja operatsioonid. Nt 1.Isik 2.eesnimi, isikukood, perenimi 3. anna_eesnimi(), eemalda(), lisa_uus() 12.UML klassidevaheliste seoste tüübid (vähemalt 3) Assotsatsioon – tavaline binaarne seos, nt Õppejõud õpetab ainet. Seose põhjal on võimalik välja lugeda lause ja seal on ka märgitud võimsustik.
-56 17 -27 76 first last nr of values -4 -100 100 20 -62 37 Antud nr 50 70 23 57 -68 62 -60 92 -87 -88 59 -24 -7 -76 UML SumOfBiggerThanGivenNum maximum miinimum Positsioon 92 17 1 SumOfBiggerThanGivenNum 168 BiggerThanGivenNum SmallestPosNum
) • Common attributes, operations, and/or relationships are shown at the highest applicable level in the hierarchy IV Relationships: Realization • One classifier serves as the contract that the other classifier agrees to carry out • Found between: – Interfaces and the classifiers that realize them – Use cases and the collaborations that realize them 5. UNIFIED MODELING LANGUAGE Use Case Analysis is a technique to capture business process from user’s perspective. What is the UML? • UML stands for Unified Modeling Language • The UML combines the best of the best from – Data Modeling concepts (Entity Relationship Diagrams) – Business Modeling (work flow) – Object Modeling – Component Modeling • The UML is the standard language for visualizing, specifying, constructing, and documenting the artifacts of a software-intensive system • It can be used with all processes, throughout the development life cycle, and across different implementation technologies
tase= 1 Liida_lahuta min=1 ; max=10; p=1 ei tase=2 a = juhuarv(min, max min=5; max=20; P=5 ei tase=3 min=10; max=50; P=10 kuva a "+" b tulem = c punkte = punkte+ Algoritm (UML) Liida_lahuta punkte = 0 kutsu Tee tase * lõputult a = juhuarv(min, max) b = juhuarv(min, max) c=a+b tehe = juhuarv(1,2) tehe = 1 tehe = 2 kuva a "+" b kuva c "-" a tulem = c tulem = b loe vastus vastus= tulem ei punkte = punkte+p kuva Vale!
IT infrastruktuur alates kolmandast allapoole. MDA (Model Driven Architecture) mudelitüübid: CIM (Computing Independent Model) – teine rida PIM (Platform Independent Model) – kolmas rida PSM (Platform Specific Model) – neljas rida Kood – viies rida UML Kasutusjuhtude diagramm otseselt seotud kahe ülemise reaga. KIHI VAATE OBJEKTI PROTSESSI ASUKOHA INIMESE SÜNDMUS EESMÄRGID D D D D D ED MIKS? D MIS? KUIDAS? KUS? KES? MILLAL? JUHTKONNA Objektide Protsesside Asukohtade Osapoolte Sündmuste Eesmärkide
objektmudel Domeenimudel vs andmemudel Domeeni mudel ei ole (otseselt) andmemudel või andmebaasiskeem. Domeeni mudel luuakse ärimodelleerimise distsiblinnis (ma tglt tean kuidas seda sõna õigesti kirjutada) Disaini distsipliinis võidakse doomeenimudeli alusel luua (insert picture of a buttered broomstick) Tarkvara objektmudel (tarkvara klassid,...) või/ning Andmebaasiskeem (andmetabelid) Domeenimudeli koostisosad Domeeni mudel esitatakse UML klassidiagrammide hulgaga, milles näidatakse: Domeeni objektid e kontseptuaalsed klassid Assotsiatsioonid kontseptuaalsete klasside vahel Kontseptuaalsete klasside atribuudid Operatsioone kontseptuaalsetele klassidele üldjuhul EI defineerita (erandina võib soovi korral defineerida operatsioonid, mis väljendavad inimtegutsejate rolle) 2. Kontseptuaalne Klass Tal on sümbol, sisu ja laiendus. See ütles tohutult palju, right? 1
välismõjudele. Kasutusmallid peegeldavad süsteemi funktsionaalsust, lähtudes tähenduslikku tulemuse saamisest kasutaja poolt. Seega võimaldavad nad korrastada funktsioone, saadava tulemuse tähtsust silmas pidades. 2. USE CASE DIAGRAMM 2.1. Kasutusmallide diagrammide üldinfo Kasutumallide diagrammidel näidatakse näitlejaid ja kasutusmalle, kelle vahel on suhe. Siin saab samuti näidata ka teisi elemente UML (näiteks, klassid võivad näidata millised olemused sündivad ja on kasutatud konkreetsetes ´s vt pilt.1). Operaator avada uus arve füüsilise isiku arve Joonis . Kasutusmallide diagramm 2.2. Näitlejad Näitlejaks nimetame PS-välise olemuse, mis saab mõjuda vastastikku süsteemiga. Näitlejateks võivad olla nii inimesed kui ka välissüsteemid või seaded. Tuleb alati mäletada, et näitleja ei ole konkreetne inimene või seade, vaid roll (amet), mida näitleja
15.Milleks kasutatakse versioonihaldust? eksam 16.Funktsionaalne nõue eksam 17.Mittefunktionaalne nõue eksam 18.Tarkvara elutsükkel 19.Millest koosneb tarkvara? 20.Mis on testimine? 21.Staatiline testimine eksam 22.Dünaamiline testimine eksam 23.Valge kasti testimine 24.Musta kasti testimine 25.Testimise tasemed 26.Re-testmine ja regressioonitestimine 27.eXtreme programmingu alustalad 28.Kirjelda lühidalt XP-d 29.Mis on mudel? eksam 30.Mis on UML? Miks on seda vaja? 31.Tarkvaratehnika 3 vaadet. 32.Tarkvara protsessi etapid. 33.Tabel disaini ja analüüsi abstraktsioonitasemete kohta 34.XP, Scrum’i ja Kanbani peamised erinevused Listis ei ole, aga eksamil küsiti. 35.SCRUM eksam 36.low cohesion, high coupling eksam LOENG 1 Erinevates ettevõtetes on agiilsele arendusele erinev lähenemine. Labor 50% (40+10p) kirjalik eksam 50% (50p)
et luua konkreetset objekti, mis on osa ühisest kujundusest. Klient ei tea ega huvita, mis konkreetne objekt kutsutakse välja nendest sisemistest tehastest, kuna ta ise kasutab ainult üldist liidest. Rakendatavus: Võimaldab luua mitmeid erinevaid liideseid, et luua ühest konkreetsest liidesest erinevad väljundid. Näiteks veebileht koosneb vaatest, vaade võib välja näha erinevad: XML, HTML, Excel jne. Struktuur: Klassi ja seos diagramm (UML class diagram) Osalejad: Client: Suhtleb ainult läbi abstraktsete klassi liideste nagu abstraktne vabrik (AbstractFactory) ja abstraktne toode (AbstractProduct) AbstractFactory: Abstraktne vabrik, milles on vajalikud meetodid, mis loovad abstraktseid tooteid. ConcreteFactory: Konkreetne vabrik, milles on vajalikud meetodid loomaks konkreetseid tooteid. AbstractProduct Abstraktne toode koos vajalike meetoditega Product:
peatselt jõustatakse õigusakt; kolmas osapool loob liidestatava süsteemi; · käitluskeskkond - kirjeldab platvormid, millel toode peab töötama, sh operatsioonisüsteemid, riistvaraplatvormid, andmebaasimootorid, veebiserverid, rakendusserverid, monitooringuliidesed jms; · kõikide funktsionaalsete ja tehniliste (turva-, kasutatavus- jm) nõuete detailne kirjeldus, sh kasutuslood ja UML kasutuslooskeemid. Nõuete dokumendi koostab analüütik koostöös tulevaste kasutajatega. Arhitektuurse disaini dokument kirjeldab süsteemi ülesehitust, süsteemi komponente ning mooduleid, liideseid komponentide vahel ja liideseid teiste süsteemidega. Kirjeldatakse ka füüsiline arhitektuur - riistvara ja näidatakse, milline tarkvara komponent millisele riistvarale paigutatakse. Arhitektuurse disaini dokument peaks katma järgmised teemad:
2. Software design 3. Software develompment 4. Software testing 5. Software maintenance 6. Software configuration managment 7. Software engineering managment 8. Software development process 9. Software qengineering tools 10. Software quality Ex 1 1. analysing and defining the problem to be solved. 2. Desiging the program. 3. Coding. 4. Testing. 5. Training the users. 6. Dockumenting. 7. Obtaining feedback from user UML- united modeling language Algoritm- eeskiri mis tleb kuidas seda prorgammi kirjutada. Teine tund. protsessori- keskmine keel on assemble languages. Interpreted languages- tlgendamine. Declarated languages- kirjeldatakse programmi omadusi. Object- oriented class- based languages 1) multiple dispatch 2) single dispatch. Scripting languages- java script, THP. XML- based languages. A BASING PROGRAMM 10 REM AVARAGES 20 CLS 30 PRINT 'TYPE 999 TO INDICATE END OF DATA'
Eraldab erinevate rollide (tegutsejate) poolt läbiviidud tegevused. 36. Mis ülesanne (vastutus) ei kuulu infosüsteemile? Ettevõtte eesmärkide täitmise takistamine 37. Täidke lünk. “Tahtes amazon.com lehelt tellida lemmikfilmi avastatakse , et soovitud DVD on välja müüdud. Tegemist on….. rakendamisega. Ärireegli 38. Andmetüübiga “text” tähistatud veerule saab sisestada E) kõike variantide A, B ja C all kirjeldatud 39. Millist tüüpi UML diagrammiga esitatakse andmemudelit? Klassidiagrammiga, (Class diagram) 40. Täidke lünk “... võivad võtta erineva vormi alates inimorganist, kuni arvuti tarkvarani välja.” Komponendid 41. Täidke lünk. “Allsüsteem on süsteem, mis….” on osa suuremast süsteemist. 42. Täidke lünk. “Kordineeritud tegevusehulka mingi eesmärgi saavutamiseks või tulemi saavutamiseks nimetatakse…” äriprotsessiks 43. Täidke lünk. “Infosüsteem on …
äljastab selle lahrisse "S". Kutsub välja lle lahtrisse minallPD. Kutsub välja arvud ja väljastab need nihkega massiivist. vektor. ga vektorist. umma liikmete arvuga. alpool oleva ala. e elemendi veeru summa. l peadiagonaali. rkond. ega. n ruutmaatriksiga, siis ka etteantud arvu. rolli tulemusena lahtrisse "tüüp" maatriksi n ruutmaatriksiga, siis ka etteantud arvu. rolli tulemusena lahtrisse "tüüp" maatriksi utab väärtuse lahtritest "tüüp", UML-id etteantud protseduuridest RISTKÜLIK Liita vektor nendele veergudele, kus esimene element on negatiivne. A(), vektor, m, n * j = 1..m A1, j < 0 ei * i = 1..n * i = 1..n Ai, j = Ai, j + vektor i Ai, j = Ai, j A i, j RUUT Leida minimaalne element allpool peadiagonaali.
Lisandite tegemisel võib kasutada Paint'i ja teisi graafikaprogramme. Pilte (klippe) saab hankida ka Internetist. Toodud näitel ,,Unistuste kodu" on joonistatud maja ja aed. Kõik muu on lisatud pildid Kompositsiooni elementidest võiks moodustada liitkujundi (grupeerida). NB! Palun ärge kopeerige taiest pildiks! Vajaduse korral peab olema võimalus degrupeerida kujund, et oleks võimalik eristada elemente. 5 UML'i diagrammid Selles ülesandes tuleb teha kaks UML diagrammi. Nende tegemisel kasutage tekstikaste (Text Box) ja automaatselt ühenduvaid konnektoreid (Elbow Connector). Vormindada tekstikaste ja konnektoreid oma soovi kohaselt. Valmis diagrammidel grupeerida kujundid üheks tervikuks. Diagramm 1 Valige üks neljast allolevast diagrammist oma matrikli viimase numbri (a) järgi: a 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
.....................................................................10 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM........................................................................................ 10 1 Üldvaade 1 Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1 TAUST Järgnevas projektis kirjeldatakse üht füüsilistele ja juriidilistele isikutele torutöid tegevat ettevõtet. Vastava teenuse osutamine toimub projektipõhiselt, kus igale kliendile lähenetakse individuaalselt, arvestades nende soove, aega ja raha. 1.2 EESMÄRGID Torutöödega tegeleva ettevõtte eesmärgid on:
(objektide seisundeid ja objektide koostoimet e. kollaboratsioone väljendatakse dünaamika diagrammidega). Klassidiagrammi klassi saab otseselt realiseerida objektorienteeritud programmeerimiskeeles (n. Java,C++,..), mis toetab klassi konstruktsiooni. Klassidiagramm esitab ainult klasse, kuid eksisteerib ka objektidiagramm, kus näidatakse klasside objektieksemplare. Nimi Atribuudid Operatsioonid Joonis 2. Klass UML-is. Klass joonistatakse ristkülikuna, mis on jagatud kolme ossa. Neis kasutatav süntaks on programmeerimiskeelest sõltumatu. Kuidas leida klasse ? Klasside identifitseerimine on loominguline tegevus, mida tehakse koostöös probleemvaldkonna ekspertidega. Klassid tulenevad meie arusaamisest antud probleemvaldkonnast ning selle järgi peavad klaasid saama ka oma nime. Klasside ülesleidmisel võib abiks olla objektide üldine liigitus:
vahendid (näiteks mäluhaldus). Ka ei tohiks alamsüsteemidevaheline interaktsioon olla liiga keerukas. Eraldi peaks olema kirjeldatud iga alamsüsteemi funktsioonid ja esialgne mooduliteks jaotus ja milline infovahetus on erinevate alamsüsteemide vahel lubatud (hea arhitektuuri korral toimub kommunikatsioon võimalikult väikese arvu alamsüsteemide vahel, isegi kui selleks on vaja mõnes alamsüsteemis lisakoodi luua). Suuremamahuliste projektide kirjeldamiseks peaks kasutama UML-i (Unified Modeling Language). Juba arhitektuuri etapil peaks püüdma määratleda need tarkvaraosad, kus kõige tõenäolisemalt võib edaspidi osutuda vajalikuks muudatuste sisseviimine (põhjustatuna näiteks muudatustest arendatava tarkvaraga seotud tarkvaras), aga samuti tarkvarakomponendid, mis ostetakse/tellitakse väljastpoolt, mis võetakse kasutusele varemarendatud tarkvarast ja mis arendatakse uuena. Viimati nimetatud
saavutamaks vajalikku täpsust arendamise alustamiseks Funktsionaaldisain- protsess, mille käigus defineeritakse seosed süsteemi komponentide vahel. o Arhitektuur on disain aga mitte kõik disainid ei ole arhitektuur o Arhitektuuri juhivad mittefunktsionaalsed nõuded, funktsionaaldisaini juhivad funktsionaalsed nõuded o Pseudo kood kuulub detaildisaini dokumentatsiooni o UML komponendi-, paigaldus- ja paketidiagrammid on enamasti arhitektuuri dokumentatsioonis o UML klassi-, objekti-, käitumisdiagrammid funktsionaaldisaini dokumentatsiooni Erosioon o o See tähendab seda, et lepitakse kokku ühes aga tulemus on teine, ning selle tulemuseks on suur jama o o Klient- Server –See on süsteem mida kasutati rohkem kunagi o Client-Queue-Client süsteem o P2P
1. UML Skeemid_Sugu VBA, ( "mees" "naine" "vale esimene sümbol" "Vale pikkus")) 2. Skeemid_Kuupaev VBA, : Date "Vale kuupäev" "Vale pikkus" "Vale esimene s 3. , . 4. , , , . 5. Sugu(kood) Kuupaev(kood) Personal . : SAAKKPPXXXX, S - , S - , = "naine", S - , = "mees"; 3<=S<=6 AA - , S=3 4, 19, S=5 6, 20. KK - ; PP - : MOD, LEN, LEFT, MID, DATESERIAL, VAL VBA, "Vale pikkus")) VBA, Vale pikkus" "Vale esimene sümbol" ) . , mees"; 3<=S<=6 Function sugu(kood) pikkus = Len(kood) esimene = Left(kood, 1) teade = test(pikkus, esimene) [teade<>"korras"] sugu = teade [jah] ...
...........................................15 5.1. PROTSESSI TEGEVUSDIAGRAMM......................................................................15 5.2. SEISUNDIDIAGRAMM............................................................................................16 1. ÜLDVAADE Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1. TAUST Tegemist on tegutseva ga, mis pakub klientidele stividoriteenuseid kõikide t läbivate kaubaliikide osas. Töös esitatud vaated on koostatud firmasiseste infovoogude kohta, täpsemalt tellimuse töötlemise kohta. 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID Ettevõte eesmärgid on järgmised: töödelda klientide tellimusi võimalikult kiiresti;
.................................................................... 15 5.2. SEISUNDIDIAGRAMM ................................................................................................................ 17 2 1 ÜLDVAADE Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1. TAUST Tegemist on füüsilistele ja juriidilistele isikutele transporditeenuseid osutava ettevõttega. Vastavate teenuste osutamine toimub individuaalselt, kus igale kliendile lähenetakse optimeerides nii aja kui raha kasutust. 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID Firma eesmärgiks on osutada oma klientidele integreeritud logistilist teenust, mis vastab kõrgetele kvaliteedi standarditele. 1.3. PROTSESSIDE LOETELU Ettevõtte protsessiks on:
struktuur. Taolisi tabeleid võib vaadelda kui ühe klassi erinevate objektide omaduste kogumit. Iga rida sisaldab ühe objekti omadusi. Selliseid tabeleid nimetakse sageli andmeloenditeks või ka andmebaasi tabeliteks. Nende töötlemiseks saab kasutada spetsiaalseid vahendeid sorteerimiseks, filtreerimiseks (päringute tegemiseks), otsimiseks, koondite tegemiseks jm. Nimetatud tüüpi tabeli kirjeldamisel võib kasutada UML klassiesitlust, millel puudub operatsioonide sektsioon: näidatakse ainult omadused. Allpool on toodud näiteks kolm tabelit: arvutite hinnakiri, töötajate nimekiri ja müükide arvestamise tabel Arvutid Mark Protsessor Mälu, MB Ketas,GB Hind, Kr ... Aragorn Pent 4; 3,0 512 160 5 990 Aura AMD 64; 3,0 512 160 5 990 Arvutid Balrog Pent 4; 3,0 512 160 4 990
......... 14 5.2 Seisundidiagramm........................................................................................... 15 2 1.ÜLDVAADE Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1 Taust Projektis kirjeldatakse Autorendi infosüsteemi. Organisatsioon tegeleb sõiduautode, maasturite, kaubikute ja väikebusside rendiga. Projektis vaadeldakse autode välja laenutuse ehk rendi osa, auto seisundi ning aruannete osa ehk tagasitoomise protsess ei ole antud kasutusloos kirjeldatud ning kuulub eraldi vaatuse alla. Infosüsteem toetab laenutusprotsessi ning võimaldab kliendi ja rendileandja tegevuste jälgimist.
uollesTlerlual attrarlxa ato 1q3noq1 a,u - uo11er{ua Pg Jo -uepqns Pue'aPeceP Ped aql lStneSe luaun8re UBJOaJOrU s1qset{} Strlpiuorcraao aIlL relb t!41r6 o1u1awm aldoad 'eas aqt l[q aoelos uo11llu 9'g 1oA a^sq ad' 'lsaft 'uollepdodqsqlrg aql qaes i(1rap1a aql sE -qlnos {arl 8uo[ B olq uml or reaf e 000'09lmf PalnqFt -uoc seq apecap Ped aql ra,ro uo11elFn laN'palBw -llsara^o f11q311s uoPe:8 -IuuI puB palelupsarapun ,ipse,r uaaq seq uo11e61m
Referaat Johanna-Margret Kakko 2010 SISUKORD ANDMEBAASID. Informatsioon ja andmed. Andmebaaside põhifunktsioonid. Andmebaaside tüübid. Andmelaod ja andmeaidad. ANDMEBAASIDE PÕHIMÕISTED. Objektid, atribuudid, võtmed, indeksid. Seosed 1:1, 1:M, M:M. Atribuutide tüübid. Normaliseerimine, normaalkujud (3). Semantilised mudelid (UML). Andmebaaside käivitamine (installeerimine, avamine). Uue andmebaasi loomine (objektsüsteemi analüüs). Olemasoleva andmebaasi kopeerimine. TÖÖ TABELITEGA. Tabeli väljade lisamine, kustutamine, ümbernimetamine. Primaarne võti. Väline võti. Unikaalne entifikaator. Tabelite seostamine (relatsioonid). TÖÖ ANDMETEGA. Andmete sisestamine töökirjetega. SQL KEELE ALUSED. Standardid (syntaks). Loogilised operaatorid. ANDMEBAASIDE KASUTAJAD. Kasutajad.
neid täiendatakse iga iteratsiooni käigus ● Ei defineerita enamiku disaini enne realiseerimise alustamist ● Ei defineerita täielikult ja lõplikult arhitektuuri enne iteratiivset programmeerimist ja testimist ● Enne progemise alustamist ei kulutata palju aega nõuete või disaini tööle ● Iteratsioonid on lühikesed, ca 3 nädala kaupa pigem ● UML diagrammide koostamise ajal ei defineerita täielikult ja detailselt disaini ja mudeleid. Porgrammeerimine ei ole nende mehaaniline teisendamine koodiks. ● EELMISELE ERAND - Model Driven Architecture põhinevad UP versioonid, kus UMLi kasutatakse programmeerimiskeelena, mitte ainult disainikeelena ● UP =/= palju võimalikke tegevusi ja hästi palju dokumente ● Ei ole formaalne protsess, mis sunnib järgima paljusid samme
........................................18 loodud_TREV_arv............................................................................................................19 ...........................................................................................................................................19 Ülevaatlik disaini klassidiagramm............................................................................................20 Üldvaade Siin kasutatakse C. Larmani Applying UML and Patterns toodud kuju (samad osad on nõutud ka ametlikus RUP-is). Oma iseseisvas töös võib kasutada üldvaadet eelmistest projektidest. Visioon Sissejuhatus Antud dokumentatsioonis esitatakse nägemus loodavast TTÜ õppekohtade haldussüsteemist, mis võimaldaks eraldatud õppekohtade elektroonilist arvestust ja veebipõhist järelkonkurssidel osalemist. Süsteem peab kontrollima ja garanteerima TTÜ ametlikest
.......................................17 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM......................................................................................................................18 Informaatikainstituut 2 1Üldvaade Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1 TAUST Tegemist on erakapitalil põhineva meditsiinilaboriga. Ettevõtte põhitegevuseks on laboriteenuse pakkumine oma klientidele – perearstidele, ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi osutajatele, töötervishoiukeskustele, erinevatele riiklikele institutsioonidele ja eraisikutele. 1.2 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda inimestele tervisliku seisundi hindamiseks laia valikut
NB! Faili lainediks on .html Faili nimes ära kasuta täpitähti ega tühikuid. Võib : "minu_sobrad.html" Ei või : "minu sõbrad.html" ` 2. Kõik browserid oskavad avada kaustas public_html asuvat faili nimega index.html Täpitähtide saamine : Kõik brauserid ei tunne täpitähti ! Täpitähed e. erisümbolid tuleb asendada koodiga > ä asemel tuleb kasutada ä ; Efektikoodid: Õ tilde Ä,Ö, Ü uml ~ see on tilde Ä asemel tuleb kasutada Ä 1.Sümbol "&" nim. Ampersand ! 2. "alusmärk" (näiteks "a" täiendatakse) 3. efektikood "uml" või "tilde" jne 4. ; semikoolon Neid kirjutatakse niii : ä -> ä 14 ö > ö ü -> ü õ -> õ Tekstinäide Võib võib Söök söök
. . . . . . . . . . . . 18 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18 1 ¨ PEATUKK 1 ¨ ULDVAADE Moeateljee ”ANADI” on v¨aljam˜oeldud autori poolt ja sellist ettev˜otet antud hetkel ei eksisteeri. J¨argnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesm¨argid, p˜ohiprot- sesside, p˜ohiobjektide, s¨ undmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joo- nised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1 TAUST Kunsti k¨asit¨oo¨ loomise protsess on peaosa moeateljee ”ANADI” igap¨aeva- t¨o¨ost. Kliendid v˜otavad u ¨hendust oma vajaduste ja k¨ usimuste lahendamise eesm¨argil ning panevad kinni aega vastuv˜otule spetsialisti juurde. Spet- sialistide u ¨lesanded on klientide konsulteerimine, tellimuste vastuv˜otmine ja teostamine ning tehtud t¨o¨o esitamine. Igale kliendile l¨ahenetakse individu- aalselt
Arhitekti töö seisneb töös vormi, funktsiooni ja kontseptsiooni kui tervikuga. Vormist (arhitektuurist) tulevad kulud, funktsioonid tulud. Nende vahe ongi profit. Süsteemi arhitektuur on struktuuride kogum, mis aitavad mõista süsteemi, hõlmates tarkvara elemente, seoseid nende vahel ja elementide ning seoste omadusi. Arhitektuur on vundament millele, tarkvara ehitatakse. Arhitektuuri juhivad mittefunktsionaalsed nõuded, funktsionaaldisaini juhivad funktsionaalsed nõuded. UML komponendi-, paigaldus- ja paketidiagrammid on enamasti arhitektuuri dokumentatsioonis. Arhitektuurne disain - protsess, mille käigus defineeritakse riistvara ja tarkvara komponendid ja nende liidesed, kujundamaks välja raamistikku tarkvara arendamiseks. Eeldisain - protsess, mille käigus analüüsitakse arhitektuuri alternatiive ja defineeritakse arhitektuur, komponendid, liidesed igale tarkvara komponendile.
täpsust arendamise alustamiseks ● Funktsionaaldisain protsess, mille käigus defineeritakse seosed süsteemi komponentide vahel. ● Arhitektuur on disain aga mitte kõik disainid ei ole arhitektuur ● Arhitektuuri juhivad mittefunktsionaalsed nõuded, funktsionaaldisaini juhivad funktsionaalsed nõuded ● Pseudo kood kuulub detaildisaini dokumentatsiooni ● UML komponendi, paigaldus ja paketidiagrammid on enamasti arhitektuuri dokumentatsioonis ● UML klassi, objekti, käitumisdiagrammid funktsionaaldisaini dokumentatsiooni 89. Mis on arhitektuuri erosioon. Oletame, et meil on valitud 3kihiline arhitektuur. Me oleme kokku leppinud, et suhtlus käib oma lähima kihiga. Arhitektuur on paigas, arendajad hakkavad programmeerima. Ühel
order to achieve some goal] Scenarios Scenarios are structured descriptions of how a system can be used. They should include: - A description of the starting situation; - A description of the normal flow of events; - A description of what can go wrong; - Information about other concurrent activities; - A description of the state when the scenario finishes. Use cases - Use-cases are a scenario based technique in the UML which identify the actors in an interaction and which describe the interaction itself. - A set of use cases should describe all possible interactions with the system. Nõuete protsessid Requirements discovery - Interacting with stakeholders to discover their requirements. Domain requirements are also discovered at this stage. Requirements classification and organisation - Groups related requirements and organises them into coherent clusters.
2. Linuxipõhised 1992 Windows 3.11, TCP/IP internetiotsad kogu töö.Põhimälu - hoiab aktiivses kasutuses virtualiseerimisvahendid(Virtuozzo. OpenVZ, 1867 "Type writer" sholes,glidden,soule. Eestis, wolfenstein 3d,gsm mobiil(esimene olevaid programme ja andmeid.Välismälu - Vserver, XEN, UML,QEMU). pikaajaliseks säilitamiseks (kõvaketas, flopid 1.Operatsioonisüsteemi tuuma funktsioonid: operaator Radiolinja Soomes). jne).Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne. Turing ressursside haldamine (mälu, protsessor,
2. Linuxipõhised graafikaprotsessorid muutuvad oluliseks standard- jms klassikaline insenerivärk. Katkevad ehk virtualiseerimisvahendid(Virtuozzo. OpenVZ, muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)- diskreetsed asjad:Täisarvud,Loogika,Hulkade Vserver, XEN, UML,QEMU). programm koosn loendite hulgast. kaubaartikliks.Apple läks üle UNIXi-põhisele struktuurid, Tekstid, Programmid. Mõtlemisviisid - 1.Operatsioonisüsteemi tuuma funktsioonid: opsüsteemile (OS X).Microsoft konvergeeris Arvutiteadus: teha võimalikult keerulisi asju; ressursside haldamine (mälu, protsessor, 1963 hiire patent(Engelbart)
realisatsiooni. Kontseptuaalse andmemudeli võimalikku struktuuri kirjeldab järgmine valem: Kontseptuaalne andmemudel = andmebaasi kontseptuaalset struktuuri esitavad diagrammid + diagrammide elementide tekstilised spetsifikatsioonid (semantika kirjeldus) + andmetega seotud kitsenduste spetsifikatsioonid. Võib dokumenteerida kasutades olemi-suhte diagrammid, olemitüüpide, atribuutide ja seosetüüpide definitsioonid. Olemi-suhte diagramme võib luua kasutades UML klassidiagramme kasutades alamosa UML klassidiagrammide notatsioonist Üks võimalik alternatiiv oleks dokumenteerimine ORM (Object-Role Modeling) mudelite abil (http://www.orm.net). Andmemudelite tüübid: Mõisted: Olem (olemieksemplar, ilming) on reaalse maailma füüsiliselt eksisteeriv või abstraktne asi (objekt). Olemitüüp (olemiklass) on reaalses maailmas esinevate objektide üldistus. Atribuut on nimeline olemi omadus. Suhe e
annaabi.ee 
