Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob. * Juudi rahvuslus seonism * Juutide kodumaa - Iisrael * Juutide pühakiri Tanah * Pühakirja tõlgendamine talmund * Rituaal ümberlõikamine. Bar mitsva * Hingamispäev, puhkepäev sabat * Riietusesemed jarmulke/kippa, oimulokid * Palvetamine 3x päevas: 1 hommikul ja 2 õhtul, Jeruusalemma suunas * Eetika 10 käsku ehk dekaloog * Judaism jaguneb: ortodoksideks järgivad õpetust nii täpselt kui võimalik; konservatiivideks; liberaalideks ortodoksed ei pea neid üldse juutideks, sest nad ei hoia kinni muistsetest praktikateks. KRISTLUSE TÄHTSAIMAD TUNNUSED
Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad
Müüdid ei ole ajalugu. Müüdid on religioosne materjal, kirjandus, millel on usuline eesmärk. Võime rääkida müüdist kui metafoorist Eliade: müütide tegevus toimub müütilises tegevuses (kaua aega tagasi seitsme maa ja mere taga...) 1 Rituaalid on religiooni juures olulised. Religiooni juures on oluiseks tegutsemine, toimumine. Religioonile on iseloomulikud mudelid, kuidas midagi tehakse. Rituaal on sõnalis-kehaline toiming. Rappaport on rituaale nimetanud liturgiliseks korraks. Inimestel, kes neid rituaale läbi viivad, on rituaalide läbiviimiseks kindel aeg, koht ja kindlad väärtused: jumalateenistus, palvetamine, ohverdamine, meditatsioon jne. Kristlikus traditsioonis on näiteks armualauatraditsioon. Emile Durkheimi arvates on rituaal kogukonna ühine toiming. Seal kinnitatakse kindlaid
Kordamisküsimused: Hinduism I 1. Mis on hinduism ja kuidas seda nimetatakse sanskriti keeles? Sõna hindu (sanskriti keeles sindhu) on pärsia sõna ja tähendab "jõge", kuna Induse jõe org oli tihedalt asustatud. Hinduism on India traditsiooniline usund hindu dharma. 2. Kuidas nimetavad hindud ise oma usku sanskriti keeles ja mida see tähendab? Hindud ise nimetavad oma usku "igaveseks õpetuseks" või "igaveseks seaduseks" sanatana dharma. 3. Nimetage kaks Induse jõe orus võrsunud kultuuri: Harappa kultuuri õitseng dateeritakse aastatega 2200-2100 eKr. Mohendjo Daro kultuuri dateeritakse aastatega 2400-2160 eKr. 4
*tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III Hinduism tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) hinduismi pühakirjad. *Algul levis suulisel teel, 5-6 saj. pandi kirja. 2) Dasanad vedadele tuginevad filosoofia süsteemid jagunevad: vedanta ja jooga. Vedanta India filosoofiline suund, kus mõistes kuidas asjad tõeliselt on saavutatakse vabanemine(uuestisünnitsüklist). Vabanemine e moksa, uuestisünd e Sansaara e reinkarnatsioon.
olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10. saj. Tähtsaim hiina budismi vool on nn õnneliku maa koolkond, mille järgi taassündidest saab vabaneda, kui usutakse jumalustatud Buddhat. Koolkonna sanskritikeelse alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6
Euroopa unes elevanti) õpetus vabanemine buddha munkadele, 311 (ka kolmikaare: Buddha õpetus, reeglit nunnadele, Eesti) Dalai Laama mahajaana õpetaja/Virgunu, Dharma seadmus, Buddha õpetuse budism õpetus/Seadmus, Sangha levitamine) Eestis Vend suursõiduk kogukond/Kogudus saavad oma 2) Suutrapitaka Vahindra Bhavachakra kõik tekib millestki, toidu 3) (Karl mantrad, kerjates abidharmapitak
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised.
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse. Heebrea piibel (kristlaste Vana Testament) koosneb kolmest osast: Toora, prohvetid, Kirjutised.
vägivallatus - ei sööda mitte midagi (et ei teeks mitte millelegi liiga). Diambra sadhu - pühariietusse riietunu (ehk alasti), rändpühakutel ka joogilähker ja hari. Peavad vaid kõndima. Svetambara sadhu/sadhvi - valgesse riietunud. SIKHISM Üks jumal, 10 gusut. Ali Granthi - raamat, millel on oma tuba, koheldakse inimesena. Sikhid hoiavad oma juukseid. Ei järgi ühtki teist religiooni.Turban. Kaheteraline mõõk, kaks kirpani. HIINA (rahva seas omausundid, etnilised usundid, islam jne. Hiina RV-s taoism, budism, islam, katoliiklus, protestantism) konfutsionism. KONFUTSIONISM (pilk ühiskonnale)- õpetlasusund. Rõhutatakse rituaali, tava, inimlikkust, vooruslikkust. Inimelus on olulised kunst, ustavus, kombed, harmoonia, kooskõla, inimlikkus, pojalikkus. Wujing - viisraamat. Shijing ajalooraamat - ideaalne ühiskondlikus harmoonias, mis saavutatakse sunni ja karistuseta.Shijing Lauluraamat - 305 rahvalaulu. Ying - muutusteraamat. Liji - kommete raamat.
5. Mida tähendab Yin ja Yang – kaks vastandlikku jõudu Shintoism Traditsiooniline jaapani usund Shinto on tugevalt seotud Jaapani geograafia ja loodusega. Shintoiste on maailmas 100 milj. Shinto tähendab kami teed, kami tähistab püha ja austusväärset nähtust Neli kinnitust Kuigi šintoismil ei ole oma järgijatele absoluutseid käske peale "lihtsa ning looduse ja inimestega harmoonias oleva elu", öeldakse, et šintoistlik vaim näeb ette "neli kinnitust": • Traditsioon ja perekond. Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega. • Armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid. • Kehaline puhtusearmastus. Šintoistid kümblevad sageli, pesevad sageli käsi ja loputavad sageli suud. • Matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele. Neid korraldatakse
Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid 2
vedade usundiks ehk veda usundiks. Veedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. (Iidsed jumalused nagu Indra ja Soma =)) · Teine faas: Brahmanism ehk preestrikeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks brahmaanid. Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike. · Kolmas faas: Hinduism - tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Olulisemad mõisted: · dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused); · sansaara (ümbersündimine); · karma (tegutsemine, põhjuslikkus) · moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Pühad tekstid: Veedad ("teadmine"; ~4000-600 e.m.a.) · Rigveda (Salmiteadmine) · Samaveda (Viisiteadmine)
Brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing. 25. Mida tähendab tõlkes nimi ,,Buddha"? Virgunu. 26. Mis on ,,Tripitaka" ja mis ta tähendab tõlkes? Tripitaka Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid). Püha tekst Hinjaana budismis. 27. Mis on elu Buddha õpetatud Nelja Õilsa Tõe järgi? 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab? Nirvaana vaibumine ehk vabanemine ümbersünniahelast . 29. Millistes maades on levinud hinajaana budism ja millistes mahajaana budism? Hinajaana- Vietnam, Tseilon, Nepaal. Mahajaana Kaug-Ida, Kagu-Aasia, Tiibet. 30. Kes on mahajaana budismis abiks olendite nirvaanasse aitamisel? 31. Mida tähendab araabia keele sõna ,,islam"? Islam (ar aslma allutab end) 32. Kus asetseb Kaaba pühamu? Kaaba islami püha kivi, must meteoriit Meka mosees. 33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? Islam - Koraan 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? Usutunnistus (Koraani 1
aitamine jumalad hinduismis: · polüteistlik usund austatakse mitmeid erinevaid jumalaid · kõik jumalad ühe tegelikkuse, brahmani, väljendusvormid · enamikku jumalaid kujutatakse inimese sarnasena, kuid võib olla palju käsi/jalgu, igal detailil või asendil kindel tähendus · igaüks leiab omale oluliseima jumala · kolm keskset jumalat esindavad maailma kolme olulist elementi: Brahma kõige looja ja rajaja Visnu olemasoleva elu säilitaja ja alalhoidja Siva häving ja hävitus brahman igavene tegelikkus, maailmahing, nähtava maailma taustal olev nähtamatu viimne tegelikkus atman inimese surematu ja muutumatu hing sansaara taassündide ahel hinduismis dharma - moksa taassündide ahelast vabanemine karma seadus põhjuse ja tagajärje seadus Budism mille pinnalt millal tekkis 4.saj eKr Indias, kasvas välja samast usulisest pinnasest kui hinduism Buddha elulugu:
patriarh - õigeusu kiriku juht paavst e. Rooma piiskop - piiramatu võimuga Jumala esindaja Maa peal kirikukogu - katoliku kiriku kõrgeim organ, allub paavstile kardinal - paavstist järgmine ametiisik munk - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud meesisik nunn - askeetlik ilmaelust eralduja, tavapärasest enam kultusetoiminguile pühendunud naisisik BUDISM (budistid, buda usulised) 6 - 5 sajandit enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus. Rajaja - Sakjamuni (e. Gautama, Siddhartha, Buddha)sünd. Nepaalis, arvatakse elanud aastail 560- 480 e.m.a. (vt. kronoloogia) Pühakirjad (kanoonilised tekstid) - Tipitaka, Kandzur Ainestik - budism, filosoofilised ja teaduslikud teemad. Jumal - puudub, algolemus on üks (dharma), mingit kindlat tunnust kehastav informatsioonikvant.
mingile muule sotsiaalsele rühmale. Riitus usundi loomuliku koostisosana mingile pärimusele vastav korrapärane ja arenguliselt konservatiivne usuline käitumine, mis koosneb sõnalisest ja talituslikust osast. Rituaal mingi usutalituse, tava või kombe täitmise kindlakskujunenud kord, tseremoonia. Rituaalidel on kindel mudel (sõnalis-kehaline toiming, liturgiline kord), aeg ja kindlad väärtused. Durkheimi järgi on rituaal: kogukonna ühine toiming, millega kinnitatakse ühiseid tõekspidamisi/väärtusi. Religioon annab ühise kogemuspinna, on kollektiivne kogemus ning inimtsivilisatsiooni alus Kultus usundites üleloomuliku olendi või niisuguse reaalse objekti kummardamine ja austamine, millele omistatakse religioosne või maagiline vägi. Dogma õpetuslause, mida peetakse tõeks ilma tõestust vajamata; teoloogiline võide, mis on
sajanid Indias vastukaaluks brahmanismile; arenes hinduismist; sümboliks kaheksa kodaraga ratas; on neli üllast tõde; esimeseks, elu on kannatus; teiseks, kannatusel on põhjus; kolmandaks, kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui kiindumus on täielikult lakanud; neljandaks, teadmiseni, kuidas kiindumine lakkab, viib kaheksaosaline tee; inimesekeskne; levis rohkem, kui Hiina okupeeris Tiibeti Peasuunad juba Buddha eluajal olid erinevad suunad; lõhenemine oli 3. sajandil eKr; Hinajana budism ehk kitsas tee ehk väike sõiduk ehk vanemate õpetus; pühakirjaks on Tipitaka ehk kolme korvi õpetus; õpetuses seisneb, et samsaarast saavad väljuda vaid mungad; austatakse ajaloolist Buddhat isikuna; kummardatakse Buddha säilmeid; levinud Sri Lankal, Myanmaris, Tais, Laoses, Kambodzas, osas Vietnamis; neid on 127 miljonit; Mahajana budism ehk lai tee ehk suur sõiduk; sansaaradest saavad vabaneda kõik, tänu bodishattvatele; Gautama Siddhartat austatakse kui jumalust; palju
vandealune, mis on keelatud. Profaanne on tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. Nii püha kui ka rüve ja neetu on eraldatud profaansest tabudega. Tabu on üleloomuliku tähendusega keeld, mis on seotud püha või rüveda nähtuse, objekti, sõna või isikuga. Religiooni saab jaotada ka institutsionaalseks religiooniks ning individuaalseks, isiklikuks religiooniks. Mõningad religioonikäsitlused: W. Cantwell Smith - religioon kui kumulatiivne traditsioon, individuaalne usk (isiklik, mida inimene usub) ja kollektiivne (kuhjuv) traditsioon. Inimese usk liidab ta teatud traditsioonidega. Clifford Geertz (religiooniantropoloog) religioon kui sümbolite süsteem, mis tekitab tugevaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone eksistentsi üldise korralduse kohta ümbritsedes need arusaamad sellise tõsiasjadele vastavuse auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad ainulaadselt elulähedased. Ninian Smart religioon kui maailmavaade.
Seda peab kaitsma võõra väe eest. Paikneb juustes, küüntes, veres, süljes. 14. Üleminekuriitus on toimingud, riitused millega viiakse inimene ühest sotsiaalsest seisundist üle teise seisundisse. Kui riitus õigest iläbi viia toimub üleminek kohe. 4 peamist: sünd, täisealisus, abielu, surm. 15. Tootem loom, lind, taim või ese, millest usutakse end põlvnevat. 16. Brahman HINDUISM vägi. Hinduismis preestri klass, kes suhtlevad brahmaga. Maailmavaim, kõiksus. . Brahmaanid olid preestrid, kes lugesid ja tõlkisid pühakirja ning korraldasid ohverdusi. Kogu ühiskond pidi neile kuuletuma. Hinduismis esimene klass kastikorras. 17. Atman inimindiviidi hing, mille ajutiseks peatuspaigaks on keha. 18. Sa(n/m)sara inimese hinge ümbersündmine uutesse eludesse. Eesmärgiks on jõuda arusaamisele, et Atman ja Brahman on üks ja sama asi. 19
ümbersünniahela külge. 3. Kannatus ja ümbersünd lakkab, kui kiindumus on täielikult vaibunud. 4. Virgumisele viib kaheksaosaline tee. 28. Mis on nirvaana ja mida ta tähendab? Nirvaana- budismis inimese kõrgeim eesmärk – Kõrgeima teadmise ja rahu seisund, mida aja ja ruumi kategooriatega ei saa defineerida ja mis tähendab vabanemist ümbersünniahelast (sansaara) ja kannatusest e ahistusest (duhkha). (Vaibumine, kustumine) 29. Millistes maades on levinud hinajaana budism ja millistes mahajaana budism? Mahajaana(suur sõiduk) budism on levinud Nepaalis, Bhutanis, Hiinas, Tiibetis, Mongoolias, Burjaatias, Tuvas, Jaapanis, Koreas, osaliselt Vietnamis. Indias lakkas budism moslemite tagakiusamise tõttu olemast, kuid praegu on taastumas. Hinajaana(väike sõiduk) maad on Sri Lanka, Birma, Tai, Laos, Kambodža ja osaliselt Vietnam. 30. Kes on mahajaana budismis abiks olendite nirvaanasse aitamisel? Aitab Bodhisattva ehk „Hüvesõber".
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja
teispoolsusesse; (3) arenenud kujutlused teispoolsusest (surmavaldadest). Põletusmatust kasutatakse ka teistsugustel praktilistel kaalutlustel: kaitseb metsloomade eest, väldib ebasanitaarset lagunemist, kõrvaldab rüveduse, surnu väljub kurja vaimu meelevallast, sest tuli puhastab jne. 10. Kes hakkasid ajaloos esimesena surnuid matma? Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Arheoloogia andmed näitavad, et neandertali inimene hakkas esimesena surnuid matma. See toimus kõige varem 100 tuhat, hiljemalt 40 tuhat aastat tagasi Moustier´ ajastul. Ilmselt on peamiseks ajendiks olnud elava laiba kartus, nagu arvab saksa uurija Hans Naumann. 11. Mida tähendab hiina usundites mõiste ,,dao"? Keskne mõiste on dao `kulg, toimimisviis, maailmakord'. Inimese dao peab olema taeva daoga kooskõlas. 12
' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuldavatele sekulaarsetele reziimidele (kuigi vaesus on seal suureks probleemiks
Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1
templid. Iseloomulikud tunnused kastisüsteem: väljendab sotsiaalset ebavõrdsust, ametlikult keelatud, aga toimib tänapäevalgi. Kõiksusel puudub algus ja lõpp. Misjonitöö läänemaades. Sisaldab polüteismi(u 100mln jumalat), monismi(üks tõelisus, millest kõik olev on lähtunud), panteismi(jumal on kõikjal), monoteismi(1 tõeline jumal Brahman, teised on ebajumalad), ateismi(jumalal pole rolli, ainuke valgustatu saab olla mees). Peasuunad visnuism Visnu on ainus ja õige jumal, kõige looja ja hävitaja, ta on kõikjal, jumal kehastub(Buddha). Märk: laubal ehk Visnu jalajälg. Sivaism austatakse Sivat(tantsib, et hoida maailma tasakaalus), tal on kolmas silm(kui selle avab, siis hävitab maailma), tema juustest algab Ganges. Märk: laubal püha tuhaga maalitud Saktism jumaliku väe ehk sakti austamine, see korrastab maailma ja hoiab seda kaose eest. Kamasutra armastuseõpetus
Vahe seisneb religioossete tekstide olemasolul. Islamis tehakse suurt vahet raamaturahvaste ja muude vahel. Egiptuse usundis oli määramatu hulk pühi tekste. On usundeid, kus hulk on kindlaksmääratud, sel puhul kasutatakse mõistet kaanon. 3) Leviku ulatuse järgi. Rahvuslikud ehk etnilised usundid: järgijaskond piirdub ühe rahva või territooriumiga (Muinas-Egiptuse, Kreeka-Rooma, Mesopotaamia usundid, algselt hinduism, kuid tänaseks on üks osa väljunud etnilistest raamidest). Universaalsed usundid ületavad rahvaste piire, jagunevad kaheks. Kosmopoliitsed usundid on suure järgijate arvuga usundid, mille järgijate hulka kuuluvad erinevad rahvad (Isise kultus Rooma impeeriumis). Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille järgijaskond on absoluutselt suurim (budism, kristlus, islam). 4) Kunagi eksisteerinud ja tänapäeval eksisteerivad usundid.
Nad tõid kaasa oma usu ja tänu sellele võis hakata rääkima varajasest hinduismist. Algselt oli see ohverduslik religioon mille eesmärk oli saavutada õnn ja hea elu maa peal, hiljem ta muutus ja temast sai usund, kus väga tähtsal kohal olid preestrid, sest nemad olid ainsad, kes suutsid suhelda jumalaga ning ohverdasid õigesti. Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed Ramajana & Mahabharata. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus. Hinduismis on õigus austada igat jumalat, kuid siiski mõned tähtsamad jumalused. Kõige tähtsam on Brahma ehk looja, kuid teda ei kummardata otse. Arvatakse, et teised jumalad on tema erinevad kujud. Hinduism on
· Svastika päike haakristi kujutis õnne sümbol. · Lehm viljakuse sümbol püha loom ei sööda lehmaliha. · Shiva hävitamise ja loomise jumal. Aarjalased · II a tuh eKr, indoeurooplased. · Sanskriti keel. · Arya õilis. · Veedad pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi. · Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita maailmakord. · Mitra päikesejumal. · Varuna taevajumal. · Riitus elstatakse lugusid; hoitakse maailmakorda. · Hinduism on usundina henoteism s.t mitme jumala hulgast ühe eelistatud jumala kummardamine, (samas on ta ka teopanteism s.t üks jumal või jumalik kõiksus) peajumalaks enim austatud jumal. · Kastikord (kast - varna) kindlasse seisusesse sünnitakse: 1. Brahmaanid preestrid 2. Ksatrijad sõdurid, aadlikud, valitsejad 3. Vaisjad kaupmehed, käsitöölised, põlluharijad 4. Suudrad teenijad, sulased 5. Paariad puutumatud · 1.-3
taimede või esemetega (tootemitega). Eristatakse isiku-, rühma-, sugupoolet-i. Abielud totemistlikes kultuurides olid eksogaamsed. Tootemlooma tapmine ja söömine oli tabu, välja arvatud tootemiriituste puhul. (2) Algupärateooria, mille järgi on ürgusundi varajasimas faasis olnud kõikehõlmavaks tootemikummardamine. 8. Milline oli ajaloos esimene surnute kohtlemise viis (ehk matmisviis)? Surnu peitmine (laibamatus) on vanim religiooni olemasolu tunnistav rituaal. Ilmselt on peamiseks ajendiks olnud elava laiba kartus, nagu arvab saksa uurija Hans Naumann. 9. Millal ja millega seoses tekkis põletusmatus? Põletusmatus on suhteliselt hiline, pärineb hiljemalt nooremast kiviajast (hilisneoliitikumist) ja näitab vähemalt kolme idee mõju: (1) tuli teeb surnu nn pärissurnuks ja välistab elava laiba tagasituleku; (2) hingekujutlustesse ilmub ettekujutus siirdhingest, mis koos suitsuga siirdub teispoolsusesse; (3) arenenud
budistlik tatrism(Butistlik müstika). Peab kõige kiiremaks teeks valgustus seisundiks.Vodhi-seisund, et sinna jõuda peab tegema palju erinevaid harjutusi.Pühad tekstid tantra. Inimesed kes ei ole tantristid need ei saa harjutustest aru.Mantrate kordamine ,,on mane padwe hum". Harjutused: Jooga, visuaalsed abivahendid(mandalad), rituaalsete pillide kasutamie, guru ja õpilase suhe, surmakogemus. 4. Lamaism ehk Tiibeti budism Pärineb tiibetist. Erineb: Usk laamade reinkavnatsiooni(uuesti sündi). Laama Kõrgeim õpetaja, peab vastama kindlatele nõuetele(pühades testides kirjas). Usutakse kadunud püha kirjade taastamisse meistrite(tertõön- aarde leida) poolt. Tertönnid tegelevad Buda salajaste õpetuste leidmissega, tekstist. Budda võib ilmuda inimkujul. Kannavad palvelippe kaasas. On palve rattad ka, või palveveskid. Tsam-tantsu vaatamine. 25% munkadest elavad
Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
