Ülajäse (0)

8.a klass
SILMAPAISTEV AUTOR
Referaat
Tallinn 2015
Sisukord
Sissejuhatus........................................................................................................... 3
1. Astrid  Lindgreni elu ja looming...........................................................................4
1.1 Astrid  Lindgreni elu.......................................................................................4
1.2 Astrid Lindgreni looming................................................................................5
2. Ülevaade Astrid Lindgreni raamatust.................................................................7
2.1 ’’Vennad Lõvisüdamed’’................................................................................7
Kokkuvõte............................................................................................................... 9
Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 10
Lisad..................................................................................................................... 12
2
Sissejuhatus
Astrid  Lindgren  on naerutanud mitme põlvkonna lapsi oma teostega. Mina valisin ta oma 
silmapaistvaks  kirjanikuks , kuna pean teda oma üheks lemmikkirjanikuks. Kirjutan  
kokkuvõtte tema eluloost ja loomingust ning teen ülevaate kirjaniku ühest tuntumast teosest 
’’Vennad Lõvisüdamed’’. 
3
1. Astrid Lindgreni elu ja looming
1.1 Astrid Lindgreni elu
Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson ) on Rootsi lastekirjanik, kelle 
raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis.
Astrid Lindgren sündis 14. novembril 1907 taluniku  Samuel  August  Ericssoni  ja tema 
abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsi 
külas.  Ta oli neljalapselise pere teine laps. Astridil oli kaks nooremat õde, Stina  ja Ingegerd 
ning üks vanem vend Gunnar, kes oli Rootsi parlamendi liige. Astridi enda kirjelduste 
kohaselt oli tema lapsepõlv väga õnnelik, seda täitis mäng ja seiklused, mille vahel tuli teha 
ka talutöid ja Lindgren on alati nimetanud oma õnnelikku lapsepõlve inspiratsiooniallikaks. 
’’Ma arvan, et meie lapsepõlve tegi nõnda õnnelikuks see,’’ ütles Astrid Lindgren, ’’et meie 
elu oli piisavalt vaba ja turvaline’’(Strömstedt 2000:17).  Koolis oli Astrid hea kirjutamises ja 
ta  armastas  lugeda. 1924. aastal lõpetas ta kooli ning läks ajalehe Vimmerby Tidningen 
praktikandiks. Alguses kirjutas ta ajalehele arvustusi ja kuulutusi, hiljem ka artikleid. Ta jäi 
vallalisena lapseootele ning keeldudes  abielluda  lapse isaga, ajalehe peatoimetajaga läks ta 
elama Stockholmi, et õppida sekretäriks. 1926. aastal sündis tal poeg Lars, kes elas oma 
esimesed eluaastad kasuvanematega Kopenhaagenis. Astrid töötas sekretärina Kuninglikus 
Autoklubis, kus ta  kohtas  oma  tulevast  abikaasat Sture Lindgreni, kes töötas seal 
büroojuhatajana. Astrid ja Sture Lindgren abiellusid  1931 aastal ning seejärel sai ta oma poja 
Larsi enda kasvatada. 1934 aastal sündis nende  perre  tütar Karin ja hiljem ka poeg Lasse. 
Samal ajal kui Astrid oli lastega kodus, leidis ta siiski aega, et kirjutada  lugusid ajakirjale 
Landsbygdens Jul, tuues  koju veidi lisa raha. 1941 aastal kolis pere uude korterisse 
Dalagatanis, Stockholmis , kus Astrid elas oma elu lõpuni. Sture Lindgreni suri sisemise 
verejooksu tõttu 53 aastasena, Astrid aga uuesti ei abiellunud. Astrid Lindgren suri 28. 
Jaanuaril 2002, 94 aastasena. Matused peeti 8. märtsil Stockholmi  vanalinnas , kus 
linnatänavad olid täis leinajaid. Tema põrm maeti kirjaniku kodukohta, perekonna hauaplatsile
Vimmerbys. Samal aastal loodi Rootsi Parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. 
See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, mis küünib 5 miljoni Rootsi kroonini. 2011. 
4
aastal teatas Rootsi  Pank , et  uuel  kahekümnesel rahatähel alates 2014/2015 on Astrid 
Lindgreni portree.
1.2 Astrid Lindgreni looming
Astrid Lindgren kujunes kirjanikuks suhteliselt hilises eas. Oma esimese käsikirja 
ülemeelikust tüdrukust  Pipi  Pikksukast kirjutas ta küpsetes kolmekümnendates eluaastates ja 
esimese raamatu ilmumise ajal oli ta 38-aastane. Sellest ajast saati kirjutas ta lasteraamatuid 
lakkamatu hooga kuni 1980. aastate keskpaigani. Kui juurde lisada ka pildiraamatud, siis on 
Astrid Lindgren kirjutanud kokku umbes üheksakümmend raamatut. Astrid Lindgren on 
kirjutanud ka filmide käsikirju. Tema tuntumad teosed on näiteks ’’Piki Pikksukk’’, 
’’ Meisterdetektiiv   Blomkvist ’’,’’ Britt-Mari puistab südant’’, ’’Meie, Bullerby  lapsed’’, ’’ 
Hulkur  Rasmus’’, ’’Vennad Lõvisüdamed’’ , ’’Röövlitütar  Ronja ’’, ’’ Mio, mu Mio’’ jpt.
Tema raamatu ’’Pipi Pikksukk’’ ilmus 1945 aastal. Kirjanik oli inspireeritud oma tütrest 
Karinist, kui too haigevoodis lamas. Tütar tahtis et ta kirjutas loo tüdrukust, kes elab üksi ning
on tugev ja rikas. Kirjanik pani punapäise tegelase nimeks Pipi Pikksukk. ’’Pipi on tekkinud 
haruldasest fantaasiast, mille juured ulatuvad 1930.-1940. aastete lapsepsühholoogia 
väitlustesse. Pipi on tegelane, kelle täiskasvanud Astrid Lindgren on loonud, et kaitsta ja 
rõõmustada kõiki neid allasurutud ja ülepoputatud lapsi, kelle kõigi poolel ta on kogu aeg 
olnud, ükskõik kus ta neid ka täiskasvanuna poleks kohanud. Aga Pipi hoiakud täiskasvanute 
maailma suhtes ei olnud veel selgelt juurdunud selles lapses, kes ta kunagi ise oli.’’ 
(Strömstedt 2000:18) 1944. aastal tuli Lindgren vastloodud kirjastuse Rabén & Sjögren 
konkursil  looga  "Britt-Mari puistab südant" teisele kohale. Aasta hiljem võitis ta sama 
konkursi  raamatuga  "Pipi Pikksukk", mille avaldamisest kirjastus Bonniers oli varem 
loobunud. Raamatust on tehtud ka mitmeid filme ja teatrietendusi.
Raamat ’’Meisterdetektiiv Blomkvist’’ ilmus 1946 aastal. Sari koosneb kolmest raamatust: 
"Meisterdetektiiv Blomkvist", "Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu" ning "Kalle Blomkvist
ja Rasmus". Esimeses raamatus uurivad Kalle ja tema sõbrad juveeliröövi toimepanekut ühe 
peategelase Eva- Lotta  Lisanderi sugulase poolt. Teises osas uuritakse linnakest vapustanud 
mõrva ja selle asjaolude avastamist. Kolmandas osas satub aga  peategelaste  kolmik 
juhuslikult inimröövi  keskele .
5
’’Astrid Lindgren on üle seitsmekümne, kui ta kirjutab ’’Röövlitütar Ronja’’, kus ta nihutab 
omaenese  piire  ja loob suure lasteromaani, milles on rohkesti teravaid komplikatsioone ja 
vastuolusid ning mis on ainulaadne tema loomingus’’(Strömstedt 2000:305) ’’Röövlitütar 
Ronja’’ kirjutas Lindgren aastal 1981. Raamat on seikluslik, õpetlik ning mõtlemapanev lugu 
poisist ja tüdrukust, kelle läbisaamist varjutab röövlijõugu pealikest isade vaenutsemine. 
(“Röövlitütar Ronja” haarab nii suuri kui väikseid. 2010) Ronja ei taha jätkata isa röövlielu, 
vaid soovib elad rahus  koos sõbra Birkiga.
6
2. Ülevaade Astrid Lindgreni 
raamatust
2.1 ’’Vennad Lõvisüdamed’’
’’ ’’Vennad Lõvisüdamed’’ on kirjutatud 70. aastatel, kui revolutsioonilised ja hästirelvastatud 
partisaniliikumised  pidasid Kolmandas Maailmas vabasusvõitlust. Rootsis avaldas neile tollal 
toetust palju sõjakalt meelesatud gruppe. Vägivalla kasutamist peeti endastmõistetavaks. Halb
ja Hea olid selgelt defineeritud, vastakuti. Astrid Lindgreni moel kõhkluse väljanäitamist ja 
vabaduse hinnast rääkimist peeti sobimatuks. Astrid Lindgreni raamat on ’’maailma 
vabastusliikumiste  solvamine ’’, kirjutas näiteks üks tuntud kriitik väljaandes 
’’Töö’’.’’(Strömstedt 2000:301)
’’Autorile meeldis jalutada surnuaedades ning Stockholmi Norra Kyrkogårdeni nimelisel 
surnuaial  märkas ta  vendade  Bernströmite hauakivi. Mõlemad olid surnud väga noorelt. Peagi
jäi talle Vimmerby kirikuaias silma ka hauakivi  tekstiga  „Siin puhkavad imikutest vennad 
Fahlénid, surnud aastal 1860“. Nii tuli Astrid Lindgrenile mõte kirjutada  muinasjutt  kahest 
vennast ja surmast. Sõna Nan-gi on leiutatud Astrid Lindgreni noorima lapselapse poolt ja 
keegi teine ei  teadnud selle tähendust. Nii hakkas autor mõtlema, mis see küll olla võiks. 
Sellest tüvest tuletati Nangijaala – tähtedetagune maa.’’(Vennad Lõvisüdamed. Inspiratsioon  
2015)
’’ “Vennad Lõvisüdamed“ ei olnud 1973. Aastal ilmudes tüüpiline tolle ajastu lugu. 70. 
aastatel olid moes sotsiaalrealistlikud didaktilised lood soorollide jaotusest ja keskkonna 
saastamisest, emad tegid remonti ning isad panid põlled ette ja askeldasid köögis. Mitte ükski 
Astrid Lindgreni raamat, isegi mitte “Pipi Pikksukk“, pole pälvinud nõnda palju kriitikat kui 
“Vennad Lõvisüdamed“ 70. Aastatel. Astrid Lindgren kujutab kurjust ühemõõtlemiselt, 
kõlasis  väited , ja surma  esitamist  probleemi lahendusena peeti vastutustundetuks ja julmaks. 
Astrid Lindgreni kaitsesid paljud, kõige tähelepanuväärsem oli PC Jerskildi artikkel, mis 
ilmus “Dagens Nyheteris“. ’’(Strömstedt 2000:301)
7
’’Teose minategelane on Karl Lõvi ehk Kalle, keda tuntakse rohkem Korbina. Ta on 9-aastane
haiglane poisike, kes on haiguste tõttu pidanud enamiku oma elust  veetma   voodis . Kuulnud  
pealt õmblejast ema ja klientide jutuajamist sellest, et ta peagi  sureb , tahab ta teada tõde oma 
vanemalt vennalt Joonatanilt, keda ta väga  imetleb .  Joonatan lohutab teda  jutuga  imelisest 
Nangijaalast, kuhu kõik inimesed peale surma lähevad.
Üsna pea pärast seda hukkub Joonatan venda päästes tulekahjus. Järelehüüdes ristib  Joonatani
klassijuhataja  ta  Richard Lõvisüdame järgi Joonatan Lõvisüdameks. Peagi sureb ka Korp, kes 
leiab end seismas Kirsiorus, kesk Nangijaalas. Poiste koduks saab Rüütli talu, millel on silt  
"Vennad Lõvisüdamed". Nii hakkab Karl kandma Karl Lõvisüdame nime. Ometi pole 
sealnegi elu nii täiuslik, nagu Joonatan oli kirjeldanud; hoolimata sellest, et Kirsiorg on 
Nangijaalas tõeline imedemaa, on see vaid pool tõde. Teispool mägesid asub Kibuvitsaorg, 
mida valitseb  türann nimega Tengil, kes on taltsutanud  kohutava  koletise , lohe nimega Katla.
Raamatu tegevustik ongi seotud peamiselt Karli ja Joonatani seiklustega, kui nad võitlevad 
Tengili ja Katla vastu.  Kurjus  võidetakse, et ent vennad on raamatu lõpuosas sunnitud tegema 
hüppe kaljult sügavikku. Joonatan on lohemao eest põgenedes saanud koletise tulekeelest 
pöördumatu  halvatuse  ning vennad otsustavad hüpata kaljult surma, s.t. Nangiliimasse - 
maailma teispool Nangijaalat.’’(Vennad Lõvisüdamed. Sisu 2015)
Raamatu illustraator on Eesti päritolu Rootsi kunstnik ja illustraator Ilon  Wikland, kes on 
joonistanud pilte ka  paljudele  teistele Astrid Lindgreni raamatutele.
8
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks, arvan et Astrid Lindgren on üks silmapaistev ja hea kirjanik. Ta on 
olnud suureks osaks paljude eestlaste lapsepõlves ning seda ka üle maailma. 
Sain teada tema elust ja lapsepõlvest Vimmerbys, kust ta sai inspiratsiooni, et 
kirjutada oma raamatuid ning sain teada ka rohkem tema raamatutest.
9
Kasutatud kirjandus
Strömstedt,M. 2000. Astrid Lindgren Elulugu. Tallinn. AS  Pakett  Trükikoda
Pärnu  Postimees , 2010. “Röövlitütar Ronja” haarab nii suuri kui väikseid . 
http://www.parnupostimees.ee/261119/roovlitutar-ronja-haarab-nii-suuri-ku i-
vaikseid/? (11.11.2015)
Vikipeedia, 13:30, 11. oktoober 2015. Vennad Lõvisüdamed. Inspiratsioon. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Vennad_L%C3%B5vis%C3%BCdamed#Inspiratsioon  
(11.11.2015)
Vikipeedia, 13:30, 11. oktoober 2015. Vennad Lõvisüdamed. Sisu. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Vennad_L%C3%B5vis%C3%BCdamed#Sisu 
(11.11.2015)
Vikipeedia, 13:01, 16. veebruar 2015. Astrid Lindgren. 
https://et.wikipedia.org/wiki/Astrid_Lindgren  (11.11.2015)
Floris  Books . Astrid Lindgren and her  Swedish   Children 's Books. 
http://www.florisbooks.co.uk/authors/astrid-lindgren.php#biography  (11.11.2015)
10
Lisad
 

Document Outline

• Sissejuhatus
• 1. Astrid Lindgreni elu ja looming
  • 1.1 Astrid Lindgreni elu
  • 1.2 Astrid Lindgreni looming
• 2. Ülevaade Astrid Lindgreni raamatust
  • 2.1 ’’Vennad Lõvisüdamed’’
• Kokkuvõte
• Kasutatud kirjandus
• Lisad