kasutab illegaalset mõnuainet kord kuus, 6% kaks-kolm korda kuus ja 4% kord nädalas. 59% kõigist vastanutest kinnitas, et nende tutvusringkonnas on narkoainete pruukijaid. 48% õpilastest ei ole ise narkootikume proovinud, küll on nende tutvusringis inimesi, kes meelemürke tarvitavad. Ja vaid 40% õpilastest ei ole narkootikumidega mingeid kokkupuuteid olnud. Hinnangute keskmise põhjal on sellisel juhul tutvusringkonnas 7 inimest, kes võivad kokku puutuda narkootiliste ainetega. See, et narkootikumid õpilastele üpris kättesaadavad on, pole eriline saladus. Ja see, et lausa 48%-l küsitletud kooliõpilastest on tuttavaid, kes narkootikume tarvitavad, lubab oletada, et tegelikult on meelemürke vähemalt kordki proovinute hulk veelgi suurem kui 12%. Pisut rõõmustavam on see, et 82% üldhariduskoolide õpilastest peab ka mõnekordset narkootiliste ainete tarvitamist kahjulikuks. Vaatamata sellele on nendest 8% ise vähemalt korra narkootikume proovinud. 18% usub, et
(Uimastite tunnusmärgid) Uimasti on ravim, sest: ravimitel on kõrvaltoimed; mõjustavad psüühikat, inimesed tarvitavad omal algatusel, ilma arsti soovituseta. Uinutav ja uimastav toime on aluseks narkomaania mõistele. Uimastid kas pärsivad, ergutavad või hälvitavad. Uimastid,mis kesknärvisüsteemi pigem pärsivad kui ergutavad on sedatiivsed ained (närvilõõgastid, rahustav toime). Närvilõõgastite hulka kuuluvad valusid vaigistavad opiaadid ja meditsiinis kasutatavad uinutid-rahustid. Opiaadid on morfiin, heroiin,....Uinutite ja rahustite hulka kuuluvad eelkõige barbituraadid. Ja bensodiasepiinid. Närvilõõgastite rühma võib paigutada ka sellise tuntud rahusti nagu etüülalkohol
Uimastid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist suhtumist , meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantiedeks, stimulantideks ja hallutsinugeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust ehk narkomaaniat. Uimasti on tegelikult aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on uimastav mõju. Samuti on selles registris palju aineid, mis ei ole uimastava toimega vaid on ergutid
Uimastid Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud
Uimastid ● Uimasti mõju. ● Kahjulikkus. ● Füüsilise seisundi tunnused. ● Tarbimine. ● Kuidas tunned kasutaja. ● Kuidas abi ja ravi saada? Uimastid ● Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erisus teistest kesknärvisüsteemi toimivatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. ● Uimastite omamine on üldjuhul keelatud. Kahju ● Kahjustavad hingamisteid. ● Põhjustavad organismi kurnatust. ● Mõjutavad närvisüsteemi. ● Põhjustavad ravimatuid kahjustusi Iseloomustus
Psühholoogia kokkuvõte Hardi Talv 10.R klass Rakvere Reaalgümnaasium Rakvere 2010 1. Teadvus 2. Uni 3. Aeglane uni 4. Kiire uni 5. Unehäired 6. Unenäod 7. Uimastid 8. Uimastite liigid Uni ja uimastid tunduvad esialgu täiesti erinevad asjad aga neil on ühised omadused Aluseks on teadvus, teadlikkus iseendast ja oma keskonnast. Teadvuse seisundid: uni, hüpnoos, uimastid ja meditatsioon Magades ja uimastite mõju all olles on inimese teadvus erinev ärkvelolekuteadvusest Miks me magame? Ühe teooria järgi kaitseb uni olendeid sel ajal, kui ärkvelolemine oleks liiga ohtlik Teise teooria järgi vajatakse und sisemiste jõudude taastamiseks Noored vajavad pikemat und, sest uneaega kasutab organism kasvuhormoonide sünteesiks · Uni algab aeglase unega · Aeglases unes esineb 4 staadiumi
.......................................................................4 Sõltuvuse liigid.......................................................................................................................5 Narkootikumite põhiliigid......................................................................................................6 Levik.......................................................................................................................................8 Mida halba teevad narkootikumid?........................................................................................9 Kokkuvõte............................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 Sissejuhatus Uimastid jagunevad kaheks: 1) legaalsed uimastid tubakas ja alkohol
UIMASTID REFERAAT Juhendaja:Liina Birnbaum Roman Tukmatsov 7.c Mis on uimastid ? Uimastid on kesknärvisüsteemi mõjutavad ained, mis kutsub esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Maailma terviseorganisatsioon on määratlenud uimastid kui ained, mida võidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sõltumata sellest, kas nende kasutamine on lubatud või mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske. Paljudes peredes on igapäevane, et üks vanematest suitsetab või tarbib alkoholi
Uimastid MADIS JA LAURI Uimasti Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis kutsub esile joobe või joobesarnase seisundi. Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõned ravimid,narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastite liigitus · Üle maailma jaotatakse uimastid toime järgi kesknärvisüsteemile : ergutavad ained e. stimulandid ( amfetamiin, nikotiin, kokaiin, ecstasy jt.) kutsuvad esile meeleolu, enesekindluse ja uljuse tõusu. Meie organismi poolt toodetud erguti- dopamiin on tunduvalt nõrgema toimega. · aeglustavad ained e. depressandid (heroiin, alkohol, osad ravimid jt.) viivad organismi rahu ja lõõgastuse seisundisse. Meie organismi poolt toodetud rahusti- endorfiin on tunduvalt nõrgema toimega. · meelepetteid e
ebakindlad liigutused ja üle keha värisemine. Juba ühekordne tarvitamine on ohtlik, sest päevi, nädalaid või isegi aastaid peale LSD kasutamist võib ootamatult tekkida meelepetete kordumine. Pikaajalisel kasutamisel ei suuda kasutaja vahet teha tegelikkusel ja oma meelepettel ja paljud jäävad vaimuhaigeks. Kanep Kanep on narkootikum, mida paljud peavad kahjutuks. Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hasisit. Marihuaana on kanepitaime kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. Hasisit saadakse kanepitaime vaigutaolisest eritisest. Marihuaana nimed on travka, trava, anasha, smail, rohi, hasisit kutsutakse aga plastiliiniks, afgankaks ja marokoks. Kanepivaik meenutab väikeseid pruune klombikesi, kanepi lehed, varred ja seemned meenutavad rohekaspruuni tubakat. Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hasisi õli ka tilgutatakse tavalisele suitsule
UIMASTID Mis on uimastid? * Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; * Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; * Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; Jaotus * Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); Päritolu Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); Toime järgi Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Sõltuvus * Sõltuvuse väljakujunemine algab alati uimasti proovimisega. * Millele järgneb uimasti tarvitamine. * Seejärel kuritarvitamine. * Sõltuvus. * Sõltuvus võib olla nii vaimne ehk seotud mõtlemisega kui füüsiline
Uimastid Mis on narkootikum ? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on
Tubaka kahjulikud mõjud kopsudele Suitsetamine muudab hingeõhu haisvaks, paneb suitsetaja kodu ja riided lehkama, ja (võib-olla et suitsetajate õnneks) nüristab nende lõhnataju Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba aastakümneid teadaolevad suitsetamise tagajärjed, lisaks on suitsetajad vastuvõtlikumad gripile ja neil on suurem tõenäosus grippi raskemalt läbi põdeda. Alkohol Alkohoolne jook on uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanooli sisaldav jook. Alkoholil on mitmeid otseseid ja kaudseid mõjusid kogu organismile. Alkoholi mõju maksale Maks on inimese siseorganitest sageli esimene, mis alkoholi laastavat mõju tunda saab. Alkoholist tingitud maksakahjustus on nii Eestis kui ka Lääne-Euroopas kõige sagedasem maksahaiguse põhjus. Narkootikumid Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti
Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad ergutava toimega uimastid on: kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, MDMA, Ecstasy. Kokaiin: Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Kokaiin on enamasti valge, lõhnatu, tihti lund meenutava pulber. Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eestis väga laialt levinud. Slängis kutsutakse teda nimedega: koks, triip, koka, lumi, charlie, coke, dorogoi, kokos. Tuntuim illegaalne kasutamisviis on ninna tõmbamine, aine mõju kestab siis umbes 30 minutit.
legaalsed, kui ka seadusega keelatud ehk illekaalsed. Osad võivad olla kas loodusliku päritoluga (kanep) või sünteesitud (amfetamiin). Igal uimastil on oma nimi ja tavaliselt ka hulk hüüdnimesid. Paljud noored kes on hakanud tarvitama uimasteid, küsivad, et miks on need ohtlikud? Need on ohtlikud sellepärast, et esimeste proovimiste kogemusest võib saada alus harjumusele ja hiljem vajadusele, mis ajapikku muutub möödapääsematuks.Kõige populaarsemad uimastid noorteseas on kanep, tubakatooted ja alkohol. Kanep on laialt levinenud üheaastane põõsataoline taim, mis kasvab nii troopilises kui ka parasvöötmes, nii metsikult looduses, kuid ka kultuuritaimena. Kanepi lehed on sõrmjad, koosnedes tavaliselt 5-9 saagja servaga lehekesest. Kanepit suitsetatakse peamiselt kanepipuru sigaretina (joint), piibu või vesipiibu (bong) abil. Kanepit tarvitades võivad esineda järgnevad toimed nagu nt kerge
· 2005. aastal narkootikumidega seoses algatatud 146 kriminaalasja; · 2005. aastal konfiskeeritud 322,8 grammi uimastikahtlusega ainet ja tuvastatud 110 keelatud ainete üle müüri viskamise juhtu; · 98% kinnipeetavaist vabatahtlikult läbinud HIV-testi ja nõustamise (VCT 1). 2005. aastal tuvastati HIV kahel kinnipeetaval, kes on arvatavasti nakatunud end kinnipidamisaja jooksul süstides; · 199 HIV-positiivset kinnipeetavat. Valiti laager-tüüpi vangla, kuna uimastid on seal kergemini kättesaadavad ja konfiskeeritud kogused suuremad, kui kambertüüpi vanglates. Laager-tüüpi vanglaist on uimastitega seotud probleemid ja konfiskeeritud kogused suurimad just Murru Vanglas ("Uimastikoguse vähendamine vanglates", Eesti Justiitsministeerium, 2005). 1 VCT Voluntary Counselling and Testing vabatahtlik nõustamine ja testimine (i.k) 5 Küsitletud
põhjustel ja erinevates olukordades: mõned tarvitavad uimasteid uudishimust. Uimastite sageli ettearvamatu mõju tundub ahvatleva väljakutsena seda nimetatakse uimastitega eksperimenteerimiseks; Noorte jaoks on ealaasklaste arvamus väga oluline. Nad tahavad tunda, et kuuluvad kuhugi ning jagada oma kogemusi nii oma sõpradega kui nendega, kellega tahetakse sõber olla. Kui noorte jaoks ihaldusväärses seltskonnas liiguvad ka keelatud uimastid, nähakse nende tarvitamises võimalust sinna isegi kuuluda. Lisaks annab see võimaluse rikkuda tüütuid igapäevareegleid ja tõsta mässu oma vanemate vastu. teatud uimastid kuuluvad nö klubinarkootikumide hulka. Sarnaselt alkoholile tarvitatakse neid enamasti sotsiaalsetel põhjustel uimasti tõstab meeleolu ning tarvitajast saab otsekui nõiaväel ladus suhtleja, kes tunneb end targa, ilusa ja enesekindlana ning on valmis kallistama ka võhivõõraid
Meelemürgid - Narkootikumid 1. Mõiste Narkootikum ehk uimasti ehk mõnuaine on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mille peamine erinevus teistest kesknärvisüsteemi mõjutavatest ainetest on see, et ta tekitab sõltuvust. Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. 2. Liigitus Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid: Depressandid rahustava toimega rahustid, uimastid, heroiin Stimulandid ergutava toimega kokaiin, amfetamiin, ecstasy Hallutsinogeenid tunnetuse ja taju muutumine LSD Sissehingatavad tunnetuse ja taju muutumine - liim, bensiin, gaasid ja aerosool 3. Kokaiin Kuidas saadakse: Kokapõõsas võib kasvada kuni 1,5 meetri kõrguseks ning selle taimeliigi erinevate sortide lehed sisaldavad kuni 1% kokaiini. Taime kasvupiirkondades lehti näritakse või tehakse neist teed
KOOL Alkaloidid (referaat) Õpilane: NIMI Juhendaja: NIMI Sisukord. Eessõna.................................................................. Mis on narkootikum?................................................... Mida halba teevad narkootikumid?................................................................. Amfetamiin, Ecstasy.................................................................. Ravimisõltuvuse iseärasused.................................................................. LSD....................................................................... Kokaiin.................................................................... Narko-esmaabi......................................................... Lõppsõna..............
Selles keskuses tekib naudingutunne kui sa sööd, jood või seksid. See kinnistab sinu käitumist positiivsete tunnetega, mis panevad sind tahtma seda käitumist ikka ja jälle korrata. Evolutsiooniteooria kohaselt mängib naudingukeskus liigi ellujäämise seisukohalt olulist rolli. Uimastid stimuleerivad naudingukeskust sarnaselt söögile, joogile ja seksile. Sõltuvus Aju on paindlik. Kontakte närvirakkude vahel tekitatakse ja lõhutakse pidevalt. Ka uimastid mõjutavad kontaktide loomist. Sõltuvus koosneb ihast, suurenenud taluvusest uimasti suhtes ja võõrutusnähtudest. Uimastid stimuleerivad naudingukeskust ja teevad su enesetunde heaks. Iha uimasti järele kasvab, kui sulle need tunded meenuvad ja sa tahad neid uuesti kogeda. Taluvus uimasti suhtes võib areneda mitmel moel. Muutused võivad johtuda ainevahetusest (maks lammutab kindlaid ühendeid kiiremini) või neuronitest endist. Kui su keha saab
ILLEGAALSED NARKOOTILISED AINED Mis on uimastid? · Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese närvisüsteemi ja psüühikat. · Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk Illegaalsed (näiteks: kokaiin, heroiin, marihuaana jne). · Illegaalseid ehk seadusega keelatud uimasteid nimetatakse narkootikumideks. · Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD). Olukord Eesis · Illegaalsete uimastite tarvitamine hakkas levima 1990ndate aastate algupoolel. · Eesti paistab EL-is silma keskmisest kõrgema narkootikumide tarvitamise sagedusega 1516- aastaste kooliõpilaste seas (ESPAD 2011). · Noorte seas levinuim on kanep, inhalandid,
NARKOOTIKUMID Referaat 2010 1 SISUKORD · Mis on narkootikum, mis narkomaania?.................3 · Statistilised andmed...............................................4 · Lapsed narkodiilerite sihtgrupina......................... ..5 · Narkomaan ja perekond · Mida halba teevad narkootikumid? ........................6 Tuntumad narkootikumid(Kuidas tarbidakse?) · Pilte........................................................... ..............7 · Üledoos, ebapuhtad narkootikumid........................8 · Kasutatud kirjandus. 2 Mis on narkootikum? See on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimeste vaimses, füüsilises kui emotsionaalsetes talitlustes
Gümnaasiumi noored tarvitavad ning teada saada kui tihti keelatud ained tarvitatakse ja kas ja kuidas see on mingil määral mõjutanud küsitletud noorte elu. Uurimuse läbiviimisel kasutasime metoodikana ankeetküsitlust, millele oli võimalus vastata kõigil Jõhvi Riigigümnaasiumis õppivatel isikutel. Küsitlus sai edastatud virtuaalse õpikeskkonna Stuudiumi kaudu. Töö tulemustes selgus, et enamus inimesi on tarvitanud legaalseid aineid alkohol ja tubakas ja osad olid tarvitanud ka illegaalseid narkootikume. Veel saime teada et tarvitatakse enamasti nädalavahetustel ja et siiamaani pole tarvitamine veel kellegi elu muutnud. Võtmesõnad: Jõhvi Gümnaasium, õpilaste narkootikumide tarbimine,narkootikumide liigitus Töö autorid: Kerdu Katty Pärss,Oliver Objartel, Siim Sarapik allkiri: Kaitsmisele lubatud: 10.03.2017 Juhendaja: Maie Marks allkiri: Sisukord
Sõltuvushäired on probleeme lähedastega, kas on finantsilised probleemid, elus on mingi tühimik, mis vajab täitmist või on inimesel lihtsalt igav või tahab proovida uusi põnevaid asju. Põhjuseid on miljoneid, miks ühte või teist asja proovida või teha. Sõltuvustest lähemalt Sõltuvushäire on kehaliste, käitumuslike ja tunnetuslike avaldumisvormide kogum, mille korral mingi aine (narkootikumid, tubakas, alkohol, ravimid) või tegevus (kasiinos käimine, internetis surfamine jm) muutub inimese elus asendamatuks või esmatähtsaks 2. Tavaliselt on esimeseks sammuks tähelepanu vajadus. Inimestel, kellel on probleeme iseendaga, oma tunnete väljendamisega, lähedusega on aldid otsima lohutust erinvatest ainetest või tegevustest. Suurt rolli mängivad siin riskifaktorid, mis otseselt ei mõjuta tarbimist, pigem soodustavad seda . Siia gruppi kuuluvad madala
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13
Narkootiumid Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea - need on kohv, tee, alkohol, tubakas ja energiajoogid. Kõige laiemalt kasutatavad narkootikumid on taimsed ained või sellised ained, mida saab taimedest valmistada. Mitmeid sõltumusravimeid võib valmistada looduslikest ainetest poolsünteetiliselt (näiteks heroiin), aga need võivad olla ka täiesti sünteetilised. (näiteks amfetamiinid ja trankvillisaatorid) Sõltumusravimeid kasutatakse meditsiinis erineval viisil valu leevendamiseks, südamevaevuste kergendamiseks, vähktõve või nakkuste ravis. Mõningaid narkootilisi aineid
printsiipidest ja nende kombinatsioonidest. Uus füüsiline vorm annab inimesele palju võimalusi, mis bioloogiline keha suuteline ei ole. Näiteks keha välises olekus on inimesel võimalik lennata ja vabalt läbida füüsilisi kehasid. Samuti on võimalik telepaatia ja psühhokinees, olla nähtamatu ja näha läbi füüsiliste kehade. Selline uus inimese füüsiline keha muudab ainelisest maailmast sõltumatuks. Näiteks inimese põhivajadused nagu toit, jook, magamine, eluase jne ilmnevad ainult siis, kui inimene omab bioloogilist keha. Kuid vajadus nende järele kaob, kui inimene eksisteerib energiaväljana. Seni aga võimaldab just majandustegevus tagada inimeste põhivajadusi teenuste ja kaupade vormis. See tähendab seda, et majandusliku tegevusega võimaldatakse inimestele teenuste ja kaupade jaotust, tootmist, vahetust ja tarbimist. See on tänapäeva maailma üks üldisemaid ja levinumaid inimtegevuse liike
uimastite koosmõju igale inimesele erinev. Kuna juba ainuüksi alkoholi tarvitamine mõjub igaühele erimoodi, on kahe või rohkema uimasti segatarvitamine väga ettearvamatute ja ohtlike tagajärgedega. Levinumad kombinatsioonid noorte hulgas on alkoholi ja kanepi, alkoholi ja ecstasy ning alkoholi ja (met)amfetamiini koos tarvitamine. Kanepi ja alkoholi segatarvitamine on nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt ettearvamatute tagajärgedega. Alkohol kasvatab keha potentsiaali omastada delta-9- tetrahüdrokannabinooli (THC) ehk kanepitaime saaduste peamist psühhoaktiivset komponenti kiiremini. See võib aga viia mõnuaine üledoseerimiseni. Füüsiliste kõrvaltoimetena võib inimene kogeda situatsiooni nimega greening out, mis hõlmab endas iiveldust, pearinglust ja oksendamistahet. Kanepi tavatarvitamise ja alkoholiga segatarvitamise vahe seisneb selles, et alkoholi uimastiga liites leiab greening out aset kiiremini kui muidu
lahendada. Leidub ikka suurel hulgal inimesi, kes narkootikume tarbivad ja tootmisega tegelevad ning kahjuks neid inimesi tuleb meie ühiskonda aina juurde ja juurde. On paratamatu, et inimestes tekib huvi ja uudishimu proovida mõnuaineid, see siiski ei kehti kõikide inimeste kohta kuid enamik noorukeid moodustavad selle suure osa protsendist, kes on huvitunud narkootikumidest. Räägitud, kui halb ja mida halba võivad narkootikumid tekitada ühiskonnale, endale, lähedastele, tervisele, kuid siiski on tahe proovida kõik see ära- mis tunde need ained meie kehas tekitavad. Tulenevas uurimustöös saame teada mis on narkomaania, mida teevad narkootikumid inimesega, mis on narkootikumide põhiliigid, millised on psüühilised, füüsilised kahjustused, sotsiaalne mõju inimkehale. Miks hakkavad noored narkootikume tarbima või sunnitakse neid seda tegema. Lühike ülevaade ka karistustest, mis määratakse, kui on
Narkootikumide legaliseerimine-mida see kaasa toob ? Lugupeetud õpetajad ja klassikaaslased, Arvamus, et narkootikumide legaliseerimine vähendab uimastite tarbimist- probleeme meie väikses ühiskonnas, võib olla igati vaieldav. Praeguseks põhiteemaks on lahjade uimastite ehk siis kanepi seadustamine. Vaadates avalikke kommentaare internetis ja küsitlusi , kus uuritakse inimeste arvamust , narkootikumide legaliseerimise kohta , siis 60% eesti inimestest arvab , et uimastid tuleks legaliseerida. Kuigi jutt on ainult lahjadest uimastitest , on nendega nagu alkoholigagi, et kui oled pikalt proovinud midagi lahjat , siis tekib isukangema järele ning kangemad narkootikumid tekitavad kiiremini sõltuvust , millest ei ole väga kerge vabaneda. Samas , Eestis on palju tegeletud sellega , et teavitad inimesi narkootikumide ohtudest ja mõjudest. Ja praegused narkokuriteod , mis on levinud seonduvad pigem suurte uimastite koguste omamise ja narkouimas alaealistega
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................