Vajalikud füüsikalised suurused: nimetus tähis ühik teepikkus s m aeg t s kiirus v m/s kiirendus a Ühtlane sirgjooneline liikumine. - keha läbib võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused (keha kiirus ei muutu) Kehtivad seosed: v = s/t , kus v - kiirus, s teepikkus, t aeg. x = x0 + vt , kus x lõppkoordinaat , x0 algkoordinaat, v- kiirus, t aeg. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine - keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra. Kehtivad seosed: v = v0 + at, kus v lõppkiirus, v0 algkiirus, a- kiirendus, t aeg kiirendus a = v v0/t s = v0t + at2/2 , kus s teepikkus x = x0 + v0t + at2/2 Vaba langemine - kehade kukkumine vaakumis (takistuseta), või ka üles viskamine
Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. Nt. lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Nt. ketta lend sportlase suhtes, tähtede ööpäevane liikumine taevasfääril. 7. Milline keha on taustkeha? Tema valiku tingimused. Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha asukohta. Taustkeha on vabalt valitav. Taustkeha on soovitav valida paigalseisvana. 8. Mida nimetatakse taustsüsteemiks? Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljestikku ning kella aja määramiseks. 9. Mida nimetatakse nihkeks? Nihkeks nimetatakse suunaga sirglõiku (vektorit), mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Nihke tähis s . Nihke pikkust nimetatakse mooduliks, tähis s. 10
Liikumisi saab liigitada liikumise iseloomu ning trajektoori järgi Liikumise pidevuse all mõistetakse seda, et iga keha alati liigub mingi keha suhtes Ühtlane sirgjooneline liikumine – Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused Keskmine kiirus – Keskmiseks kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, misnäitab millise nihke keha teeb keskmiselt ajavahemikus Keha hetkkiirus – Keha hetkkiiruseks nimetatakse kiirust, mida keha omab antud hetkel trajektoori punktis Liikumisgraafik kirjeldab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele koordinaadi väärtused. Ühtlase liikumise graafikuks on sirge, mitteühtlasel parabool/hüperbool Kiirusegraafik näitab kiiruse sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele kiiruse väärtused. Graafikuks on sirge.
Liikumisi saab liigitada liikumise iseloomu ning trajektoori järgi Liikumise pidevuse all mõistetakse seda, et iga keha alati liigub mingi keha suhtes Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused Keskmine kiirus Keskmiseks kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, misnäitab millise nihke keha teeb keskmiselt ajavahemikus Keha hetkkiirus Keha hetkkiiruseks nimetatakse kiirust, mida keha omab antud hetkel trajektoori punktis Liikumisgraafik kirjeldab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele koordinaadi väärtused. Ühtlase liikumise graafikuks on sirge, mitteühtlasel parabool/hüperbool Kiirusegraafik näitab kiiruse sõltuvust ajast. Abstsissteljele kantakse aja väärtused, ordinaatteljele kiiruse väärtused. Graafikuks on sirge.
keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. NT lifti liikumine. 6. Mida nimetatakse punktmassiks? - Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Vaadeldakse keha kui ainsat punkti. NT ketta lend sportlase suhtes, tähtede ööpäevane liikumine taeavasfääril. 7. Milline keha on taustkeha? Tema valiku tingimused? - Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha asukohta. Taustkeha on vabalt valitav. Taustkeha on soovitatav valida paigalseisvana. 8. Mida nimetatakse taustsüsteemiks? - Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljestikku ning kella aja määramiseks. 9. Mida nimetatakse nihkeks? - Nihkeks nimetatakse suunaga sirglõiku (vektorit), mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Nihke tähis on s. 10.Mida nimetatakse trajektooriks? - Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keha liigub. 11
võrdsed teepikkused. Nt: ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuv auto. Mitteühtlane liikumine on selline, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib mitte võrdsed teepikkused. Nt: kõndiv joodik. 4. Mis on ühtlaselt muutuv liikumine? Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine, mis toimub muutumatu kiirendusega. Nt: pidurdav auto. 5. Mis on taustsüsteem? Taustsüsteemiks nim. taustkeha, mis on ühendatud koordinaadistiku ja ajamõõtjaga. 6. Mis on nihe? Nihkeks nim. suunaga lõiku, mis ühendab keha asukoha mingil algmomendil hilisema momendi asukohaga. 7. Mis on/mida näitab hetkkiirus? Hetkkiiruseks nim. sellist kiirust, mida keha omab antud trajektoori punktis. (Seda näitab nt auto spidomeeter.) 8. Mis on/mida näitab kiirendus? Kiirendus on vektorsuurus, mida mõõdetakse kiiruse muutumisega ajaühikus. (Näitab kiiruse muutumise kiirust.) 9. Mis on trajektoor? Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub
Ühtlase liikumise korral sooritab keha mis tahtes võrdsete ajavahemike kestel võrdsed nihked. Muutuval liikumisel ei pruugi võrdsete ajavahemike kestel sooritatud nihked trajektrooi erinevates paikades ühesugused olla ja järelikult kiirus muutub. 2) Mis on muutuva liikumise keskmine kiirus, kuidas seda arvutada? – Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja jagatist. Vk = L kogu / t Kogu 3) Mis on liikumise hetkkiirus, kuidas tuletada seda keskmisest kiirusest? – Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel. Hetkkiirus on lühikesel ajavahemikul läbitud tee keskmine kiirus. V = kast s / kast t ÜHTLASELT MUUTUV SIRGJOONELINE LIIKUMINE 1) Millist liikumist nim. ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks? – Liikumine, mille kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra ning liigub mööda sirgjoont. 1) Trajektoor on sirge
Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus,
Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. .
jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI- süsteemis on m/s (meeter sekundis). Praktilises elus kasutatakse kiirusühikuna ka suurust km/h (kilomeetrit tunnis). Kui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist s = vt . NB! Ülaltoodud valemid kehtivad ainult ühtlase liikumise korral. Juhul kui liikumine ei ole ühtlane, iseloomustab liikumist hetkkiirus, mille arvutamine läheb koolifüüsika raamest välja. Järgnevas anname kiiruse ja teepikkuse arvutamise valemid veel teise erikujulise liikumise jaoks, ühtlaselt muutuva liikumise jaoks. Ühtlane liikumine võib olla nii sirgjooneline kui ka kõverjooneline. Viimase liikumise üheks erijuhuks on ühtlane ringliikumine. 1 Näidisülesanne 1. Ühtlasel sirgliikumisel läbib keha 10 sekundiga 150 meetrit. Kui suur on keha kiirus? Lahendus.
Mehhaanika kordamisküsimused: 1. Mis on füüsika? Füüsika on loodusteadus, mis uurib ja seletab loodusnähtusi. 2. SI-süsteemi mõõtühikud(7 tükki): 1) Pikkus. 2) Aeg. 3) Temperatuur. 4) Ainehulk. 5) Mass. 6) Elektrivoolu tugevus 7) Valgustugevus. 3. Mõiste: Punktmass: Punktmassiks nimetatakse sellist ala mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamatta. 4. Mõiste: Trajektoor Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. 5. Mõiste: Ühtlane liikumine: Ühtlane liikumine on liikumine, kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. 6. Mõiste: Kehade vastastikmõju: Kehade vastastik mõjuks nim. seda, kui ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. 7. Mõiste: Ühtlaselt muutuv liikumine: Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Mõiste: Keskmine kiirus:
MEHAANIKA füüsika osa, mis uurib mehaanilist liikumist. MEHAANILINE LIIKUMINE keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes, aja jooksul. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE määrata keha asukoht suvalisel ajahetkel STAATIKA füüsika osa, mis uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. KULGLIIKUMINE selline liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. (keha punktide ühendused on sirged) PUNKTMASS keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. Läbitud teepikkus on suurem kui keha mõõde. TRAJEKTOOR kujuteldav joon, mida mööda keha liigub. (srge, kõverjooneline, ring) NIHE suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga. Nihe on vektorsuurus, sellel on 1)suund. 2) arvväärtus Tähis: s Arvväärtus ehk moodul: s= ... m TAUSTKEHA keha, mille suhtes määratakse keha asukoht. On vabalt valitav. TAUSTSÜSTEEM taustkeha + sellega seotud koordinaadistik + kell aja määramiseks. L
Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad (2 = 360 1 rad = ) 1kWh = 1000W * 3600 s = 3,6 * 106 J 760 mmHg = 1atm = 101k Pa 2. Mehaanika 2.1. Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Läbitud teepikkus = nihkega Keskmine kiirus = hetkkiirusega Teepikkuse ja kiiruse graafikud: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. (Kiirendus on muutumatu. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega)
sellist liikumist, mille puhul liikumisega seotud prob. kehakiirus muutub Kinem. on meh. osa,mis uurib liikuva keha võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused asukohta,mis tahes aja hetkel. ÜML on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku. Nim. keha asukoha muutumist kiirus muutub ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste Meh. põhiül. On määrata keha asukohta, mis võrra. tahes aja hetkel/trajektooril. Keha kiirendus näitab keha kiiruse Kulgliiku. On liiku., kus keha kõik punktid muutumise kiirust. liiguvad ühe suguselt. Kiirendus on f.s.,mis näitab keha muutumise Taust keha on keha, mille suhtes meid kiirust. vaadeldakse 1m/s on niisugune kehakiirus, mis sooritab 1s huvitava keha asukohana. (vabaltvalitav, jooksul nihke 1m.
Mõisted: Liikumine keha asukoha muutumine ruumis aja jooksul Punktmass keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektor joon, mida mõõda keha liigub Ühtlane liikumine kui keha läbib võrdsetel ajahetkedel võrdse teepikkuse Mitte ühtlane liikumine kui keha läbib võrdsetes ajahetkedes erinevad teepikkused(vms) Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühe ajaühiku jooksul Taustkeha keha, mille suhtes kirjeldatakse teise keha asukohta Taustsüsteem moodustub taustkehast, kordinaadistikust ning ajamõõtmise süsteemist Suhteline liikumine keha võib ühe keha suhtes liikuda, ning teise suhtes seista Nihe kaugus algpunktist linnulennult Teepikkus läbitud tee pikkus(mõõda trajektori) Vaba langemine Kehade kukkumine, kus puudub õhutakistus(vaakum) Valemid: V kiirus (1m/1s) s teepikkus (1m) t aeg (1s) a kiirendus (1m/1s2) Vo algkiirus (1m/1s) V lõppkiirus (1m/1s)
Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda trajektoor joont , mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks. Trajektoori pikkust nimetatakse Liikumine võib olla sirgjooneline, kõverjooneline, tasapinnaline ja ruumiline. A nihe B Sirgjoonelise liikumise korral trajektoor ja nihe ühtivad. Kõvekjoonelise liikumise korral, kui keha algasukoht ja liikumise lõpppunkt langevad ühte, siis nihe on null. Liikumine on suhteline. Näiteks auto suhtes autos sõitvad inimesed ei liigu
Ühtlane sirgjooneline liikumine on lihtsaim liikumise füüsikaline mudel. Ühtlane ja sirgjooneline liikumine on selline liikumine, kus mistahes võrdsetes ajavahemikes sooritatakse võrdsed nihked. Keha ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse sellist suurust, mis võrdub keha nihke ja selle sooritamiseks, kulunud ajavahemiku suhtega. Kiiruse valem v=s/t. Liikumisvõrrandi abil leiame keha koordinaadi mistahes ajahetkel, ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel. Liikumisvõrrand x=x0+s; x=x0+vt. Liikumisgraafik väljendab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Kui koordinaat sõltub ajast lineaarselt, siis liikumisgraafik on sirge. Kiiruse graafik väljendab sõltuvust ajast. Kiiruse graafiku alune pindala on võrdne keha nihke arvväärtusega. Ühtlaselt muutuv sirgejooneline liikumine Liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks
1. Mehaanika- füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega. 2. Kinemaatika- mehaanika osa, milles käsitletakse erinevaid võimalusi keha asukoha määramiseks suvalisel ajahetkel suvalises trajektoori punktis. 3. Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. 4. Mehaanika põhiülesanne- määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Kulgliikumine- liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. 6. Punktmass- keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. 7. Taustkeha- keha, mille suhtes vaadeldakse/kirjeldatakse meid huvitava keha liikumist. Vabalt valitav, soovitatav valida paigalseisvana. 8. Taustsüsteem- taustkehaga seotud koordinaatteljestik ja kell aja määramiseks. 9. Nihe- suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. 10. Trajektoor- mõtteline joon, mida mööda keha liigub.
punktmassiga). Ülesalla Pöörlev liikumine- keha erinevad punktid liiguvad mööda erineva raadiusega ringjooni, nt kellaosutid,1 ots paigal, teine liigub (ei saa kehasi käsitleda punktmassiga) Taustkeha- keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse Koordinaadid- keha asukoha kirjeldamiseks kasutatavad arvud Taustsüsteem- taustkeha, koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem Nihe- sirglõik algasukohast lõppasukohta. Tähis: s. Mõõtühik: m. Ühtlane sirgjooneline liikumine- trajektoor on sirge, ühtlane kiirus Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine, kus kiirus muutub võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra Kiirendus- näitab kiiruse muutust ajaühikus. Tähis: a. Mõõtühik: m/s2 Hetkkiirus- keha kiirus kindlal ajahetkel Vektorsuurus- suunaga suurus(kiirendus, nihe, jõud, kiirus) Skalaarsuurus- aeg, temperatuur, mass Liikumisvõrrand- matemaatiline avaldis, mis näitab keha koordinaatide sõltuvust ajast.
Keha mehaaniliseks liikumiseks nim keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes.Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel.Kulgliikumiseks nim liikumist,mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt(n:lauale tõstetav kohver).Punktmassiks nim keha,mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestama jätta(n:auto liikumine 1km kaugusel).Taustkehaks nim keha,mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha asukohta.Tema valiku tingimused:Taustkeha on vabalt valitav.Soovitav on ta valida paigalsesivana.Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaadistik ning kell aja määramiseks.Nihkeks nim suunatud sirglõiku,mis ühendab kega algasukohta lõppasukohaga.Trajektooriks nim mõttelist joont,mida mööda keha liigub.Vektori projektsioon on posit,kui vektori alguspunkti projektsioonist lõpp-punkti projektsiooni tuleb liikuda meie poolt valitud telje suunas
ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. 2) masspunkti või keha mehaaniline liikumine, mille korral kiirendus on konstantne ehk jääv/muutumatu suurus. (lk.37) taustsüsteem mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustsüsteem koosneb taustkehast ja koordinaatteljestikust koos aja mõõtmise süsteemiga. (lk.19) teepikkus trajektoori pikkus, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. (lk.17) nihe keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik, vektoriaalne suurus, tähis . (lk.17) hetkkiirus kiirus vaadeldaval hetkel või kiirus vaadeldavas trajektoori punktis. (lk.35) kiirendus väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta, tähis . (lk.37) liikumise suhtelisus tähendab seda, et uuritava keha liikumise kirjeldamisel tuleb alati lisada taustkeha (keha, mille suhtes kirjeldatakse uuritava keha liikumist) kirjeldus. (lk.16)
1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Kulgliikumine keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, mõtteline sirge kehas jääb iseendaga paralleelseks Punktmass keha, mille mõõtmed võib antud tingimustes arvestamata jätta Taustsüsteem: taustkeha koordinaadistik kell Nihe s suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga asukoht + nihe = keha asukoht Nihe on vektoriaalne suurus. Vektoriaalne suurus määratud suuna ja arvväärtusega Mood vektori pikkus Vektori projektsioonid x-teljel on x-koordinaadi muut (s x) y-teljel on y-koordinaadi muut (sy) sx = x - x 0 sy = y - y 0 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusevõrrand. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine suvalisel ajahetkel. x = x0 + sx y = y0 + sy
keskkond. Väävli põlemisel tekib terava lõhnaga värvusetu mürgine gaas vääveldioksiid., happeline oksiid. Väävelhape on tugev hape, mis dissotsieerub kahes astmes. KNO3+ H2O--> K + NO3+ H2 2KNO3-->(t') 2KNO2 + O2 NH4Cl + NaOH ---> NH3 x H2O +NaO 2HCl + MgO--->MgCl2 + H2O SO3 + H2O--->H2SO4 8 FÜÜSIKA 13. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Liikumise suhtelisus. Kiirus. Ühtlases sirgjoonelise liikumise liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Ühtlane sirgjooneline liikumine selline liikumine, mille korral keha sooritab mistahes ajavahemikes võrdsed nihked. Liikumine toimub mööda sirgjoont, seega trajektoor ja nihe ühtivad. (Nt. Auto sõidab ühtlase kiirusega otse mööda teed; pall veereb ühtlase kiirusega otse mööda põrandat). Kulgliikumine liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, neil on täpselt samasuguse kujuga trajektoor. (Nt
Näiteks saab arvutada, millise kiiruse saavutab vihmapiisk, mida kiirendab Maa külgetõmme ja pidurdab õhutakistus. Staatika ( -- kreeka k püsiv, muutumatu)uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu, st keha on tasakaalus. Staatika võimaldab näiteks välja arvutada, mitu inimest võib vaatetorni ronida, ilma et see ümber kukuks. Kõikide liikumiste ühine tunnus on see, et keha asukoht muutub. Seejuures on vaja liikumise kindlakstegemiseks ja uurimiseks mõnda teist keha, mille suhtes me asukohta määrame. Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Asukoha muutumine võtab aega. Pole võimalik, et puult kukkuv õun on mingil hetkel oksa küljes ja siis kohe juba mujal. Sel juhul oleks õun ju mitmes kohas korraga! Liikumine on alati seotud ajaga. Seega võime öelda, et liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone.Kujutletavat
Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuks on 1 meeter SI süsteemis. Hetkkiirus- Hetkkiiruseks nimetame keha kiirust mingil konkreetsel ajahetkel. Mitteühtlasel
v2 v02 v = v0 + at S= 2a at2 s= v0t + -- 2 v v0 t= a X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm KESKMINE KIIRUS Kogu teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatist nimetatakse keskmiseks kiiruseks. Kogu teepikkus s Keskmine kiirus = koguaeg Vk = t s t= 4 s Vk = s= 24 m t 24 m Vk = Vk = 6 m/s Vk =? 4 s Hetkkiirus
kui võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed kaarepikkused. Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Sealjuures v = const. ja a = 0, sest v = 0. Ühtlaselt muutuva liikumise korral muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul keha kiirus võrdsete suuruste võrra. See tähendab, et a = at 2 const ja v = const. Keha kiirus v v 0 at ja teepikkus s v 0 t , 2 kus v0 on keha algkiirus, märgid + ja – näitavad, kas tegemist on kiireneva või aeglustuva liikumisega. Kui liikumisaega pole antud, on kasulik kasutada valemit v 2as .
Mehaanika. Sirgjoonelise liikumise kinemaatika. Ühtlane liikumine 1 Ühtlane liikumine Liikumise põhivalem on s = vt s teepikkus (km); v kiirus (km/h); t aeg (h). Vaatame ülesandeid. 1. Bambus kasvab kiirusega ligikaudu 0,001 cm/s. Kui palju kasvab bambus ööpäevaga.? Antud: cm v = 0,001 s Lahendus: t = 24h = 24 60 min = 24 60 60s = 86400s s = 0,001 86400 = 86,4cm Vastus: Bambus kasvab ööpäevas 86,4 cm. 2. Signaali liikumiskiiruseks mööda närvikiudu võib lugeda 50 m/s. Kujutleme, et inimese käsi on nii pikk, et ulatub Päikeseni
Ühtlaselt muutuv liikumine. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes keha kiirus muutub võrdsete suuruste võrra. Ühtalselt muutuvat liikumist nimetatakse ka kiirendusega liikumiseks. Jaguneb: 1. ühtlaselt kiirenev liikumine 2. ühtlaselt aeglustuv liikumine 3. ühtlane liikumine Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühtlaselt muutuvat liikumist ja näitab kui palju muutub keha kiirus ühes ajavahemikus. Kiirenduse tähis a Valem : Ühik: Liikumisvõrrand. Liikuva keha poolt läbitud teepikkust saab arvutada liikumisvõrrandi abil. S=teepikkus Vo=algkiirus A=kiirendus Xo=algkoordinaat T=aeg V=lõppkiirus Valem: Näited: Dünaamika: Dünaamika- füüsika osa, mis uurib kehade vahelist vastasmõju. Külgetõmbejõud Hõõrejõud Elastsusjõud Veojõud Newtoni seadused: 1.seadus: on olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes keha seisab paigal või liigub ühtlase kiirusega, ku
( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele). 3. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes trajektoori. 4. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suureneb kogu aeg). 5. Trajektoor on joon, mida mööda liigub keha. 6. Liikumine on ühtlane, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. (kiirus ei muutu) 7. Liikumine on mitteühtlane kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 8. Teepikkus näitab, kui pikk on trajektoor, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. 9
FÜÜSIKA MEHAANIKA Mehaaniline liikumine- Keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) liikumine kordub võrdsete ajavahemike
3. Valemid at 2 s v - v0 at 2 s =x -x 0 x =x 0 +v0 t x = x 0 +v 0 t + v =v 0 +at v= a= s= v 2 =2as 2 t t 2 Tähis Nimetus Ühik s teepikkus m t aeg s v kiirus m/s a kiirendus m/s2 g raskuskiirendus = 9,8 m/s2
Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit. • Maailma mõiste alla saab paigutada kõik, mis olemas on, meie ise oma mõtete ja harjumustega kaasa arvatud. Ühe konkreetse maailma tunn