neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: 1) uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, 2) uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, 3) klorofülli olemasolu kindlakstegemine Katse käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Kaalusin kaalukausis tehnilistel kaaludel prooviks 1,97g porru lehte. Viisin proovi uhmrisse, lisasin väikese koguse pestud liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni sain ühtlase massi. Seejärel lisasin väikeste portsjonite kaupa NaHSO4, et siduda porrus sisalduvat vett. Jätkasin hõõrumist ja soola lisamist kuni oli moodustunud kuiv ja pulbriline mass. Karotenoidide ekstraktsiooniks võtsin 50 ml mõõtesilindri ja asetasin sellele lehtri ning lehtrisse filterpaberi. Seejärel lisasin peenestatud massile uhmris ektrahenti, milleks oli oktaan
neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: 1) uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, 2) uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, 3) klorofülli olemasolu kindlakstegemine Katse käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Kaalusin kaalukausis tehnilistel kaaludel prooviks 0,51 g porgandit. Viisin proovi uhmrisse, lisasin väikese koguse pestud liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni sain ühtlase massi. Seejärel lisasin väikeste portsjonite kaupa NaHSO4, et siduda porgandis sisalduvat vett. Jätkasin hõõrumist ja soola lisamist kuni oli moodustunud kuiv ja pulbriline mass. Karotenoidide ekstraktsiooniks võtsin 40 ml mõõtesilindri ja asetasin sellele lehtri ning lehtrisse filterpaberi. Seejärel lisasin peenestatud massile uhmris ektrahenti, milleks oli heptaan.
neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: 1) uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, 2) uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, 3) klorofülli olemasolu kindlakstegemine Katse käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Kaalusin kaalukausis tehnilistel kaaludel prooviks 0,1419 g apelsinikoort. Viisin proovi uhmrisse, lisasin väikese koguse pestud liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni sain ühtlase massi. Seejärel lisasin väikeste portsjonite kaupa NaHSO4, et siduda apelsinikoores sisalduvat vett. Jätkasin hõõrumist ja soola lisamist kuni oli moodustunud kuiv ja pulbriline mass. Karotenoidide ekstraktsiooniks võtsin 40 ml mõõtesilindri ja asetasin sellele lehtri ning lehtrisse filterpaberi. Seejärel lisasin peenestatud massile uhmris ektrahenti, milleks oli oktaan
konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Lahuse neeldumisspektri järgi on võimalik uuritava materjali karotenoidset koostist ja sisaldust iseloomustada. Neeldumisspekter kujutab endast absorptsiooni e optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Töö käik: Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Minu uuritav objekt oli porgand, millest riivisin proovi ja kaalusin tehnilisel kaalul 0,526 g. Panin riivitud porgandi kadudeta uhmrisse, lisasin liiva ja hõõrusin uhmrinuiaga kuni tekkis ühtlane mass. Lisasin väikeste portsjonitena veevaba vee sidumiseks. Tekkis kuiv, pulbriline mass. Panin valmis 25 ml mõõtesilindri koos lehtri ja filterpaberiga. Uhmrisse lisasin väikeste koguste kaupa ekstrahenti, segasin jätkuvalt uhmrinuiaga materjali, seejärel lasin sademel settida ja dekanteerisin lahuse mõõtesilindrisse. Kordasin kuni sademe kohal olev ekstrahent muutus värvusetuks. Ekstrakti kogumaht oli 16 ml.
· klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Töö käik 1. Karotinoidide eraldamine taimsetest materjalidest Eelpeenestatud paprikat kaalusin tehnilistel kaaludel 0,75 g proov. Selle lõplik peenestamine järgneb uhmris. Selleks kasutasin pestud liiva. Hõõrusin uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni, ning lisasin veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisaldavat vett siduda, ja jätkasin massi hõõruma kuni kuiva, pulbrilise massi moodustumiseni. Saadud massile lisasin uhmrisse väikese koguse (10ml) orgaanilist lahustit st. heptaani selleks, et karotinoide ekstraheerida ning kasutades kuiva filtripaberit hakkasin seda filtrida. Lisasin uhmrisse ekstrahenti kuni sademe kohal olev ekstrakt muutus värvituks. Pärast karotinoidide ekstraheerimist määrasin ekstrakti kogumaht ning sain, et see on võrdne 28,5 cm3, ning hakkasin neeldumisspektri võtma. 2. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs
klorosülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja sellel alusel uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, klorofülli olemasolu kindlaksmääramine. TÖÖ KÄIK: 1. Peenestan männiokkad Petri tassile. 2. Kaalun tehnilistel kaaludel sobiva suurusega kaaluklaasis männiokkaid 0,5 g. 3. Peenestan kaalutud männiokkad uhmrisse ja lisan väikse koguse pestud liiva kui abrasiivmaterjali. 4. Hõõrun uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. 5. Lisan väikeste portsjonitena veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda, jätkates samal ajal massi hõõrumist. 6. Jätkan soola lisamist, kuni on moodustunud kuiv, pulbriline mass. KAROTENOIDIDE EKSTRAKTSIOON (=väljalahustamine): 7. Võtsin kuiva 25 ml mõõtsilindri ekstrakti kogumiseks. 8
Analüüsi käik: Värvainete eraldamine taimelehtedest ekstraheerimismeetodil: 1. Panime kokku statiivi ja asetasime statiivilie kinnitatud rõngale jaotuslehtri. Jälgides hoolikalt, et jaotuslehtri kraan läheks rõngast ilusti läbi ja ei puruneks paigaldamise käigus. 2. Valmistasime ette filtreerimiseks vajalikud vahendid. Lõikasime süstla sisse filterpaberist kaks rõngast, et tekitada süstla põhja kahekordne kiht filterpaberit. 3. Panime taimelehed uhmrisse ja uhmerdasime need ühtlaseks massiks. 4. Valmistasime ~ 15ml heksaani ja etanooli (suhtes 2:1) ekstraheerimissegu ning lisasime selle uhmris olevale massile. 5. Filtreerisime saadud segu läbi süstla jaotuslehtrisse. Jälgides enne, et jaotuslehtri kraan on kinnises asendis. 6. Lisasime jaotuslehtris olevale segule ~ 10ml destilleeritud vett ja sulgesime jaotuslehtri korgiga. 7
Harvem maitsestakse (ka vanilliiniga) kompotte, zeleesid, pudinguid, kohupiimakreeme ja vahtusid. Ka nende toitude aroom paraneb siis tunduvalt. Pagaritoodetele lisatakse vanill taignasse, magustoitudele aga kohe pärast kuumtöötlemist. Kohupiimakreemidele ja teistele külmadele magustoitudele lisatakse vanill valmistamise lõpul. Torte ja biskviite immutatakse vanillisiirupiga pärast küpsetamist. Vanilli peenestatakse fajanssuhmris. Vanillikepikestele lisatakse uhmrisse järk-järgult tuhksuhkrut, kuni kogu vanill on peeneks hõõrutud. Kui vajatakse väikese konsentratsiooniga vanillisuhkrut, asetatakse mõned vanillikepikesed tuhksuhkruga poolenisti täidetud purki ning lastakse seista, kuni suhkur omandab vanillilõhna. Kasulikud omadused: Toniseeriv, ergutav, antiseptiline, seedimist soodustav toimaine Säilitamine Toatemperatuuril: Hoidke vanillikupraid õhukindlas nõus kuivas kohas. Suhkrule saab anda
-karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis; 1. Klorofülli olemasolu kindlaksmääramine. Töövahendid: taimne materjal (porgand), liiv, veevaba Na2SO4, n-heksaan, nuga, riiv, uhmer, liiv, paberfilter (voltfilter), klaaslehter, 100ml kolb, mõõtesilinder, spaatel, kvartsküvett, pipett, spektrofotomeeter, elektrooniline kaal. 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Töö käik: kaalusime taimset materjali 1,99 g. Peenestasime riiviga progandi, asetasime porgandi uhmrisse koos pestud liivaga, mille asetasime sinna spaatli abil (umbes 1 spaatli otsa täis), uhmerdasime selle segu ühtlase massini. Lisasime proovile veel Na2SO4, et proovist siduda vett ning jätkasime hõõrumist seni kuni segu pudenes ilma kleepumata. Peenestatud massile lisasime ca 20 ml heksaani, segasime hoolikalt ning hakkasime filtrima lahust läbi voltfiltri 100 ml kolbi. Lahuse filtrimisel jälgisime, et sadet ei satuks filtrile. Kordasime
nm) tuleneb nende molekuli ehitusest, mida iseloomustab polüeensus, st molekul koosneb pikast, konjugeeritud kaksiksidemeid sisaldavast süsivesinikahelast. Uuritava matejali karotenoidset koostist ja sisaldust saab objektiivselt iseloomustada lahuse neeldumisspektri järgi. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist · Tehnilisel kaalul kaalutakse 0,65 g peenestatud tomati viljaliha (soovitatud 0,6 0,7 g) · Proov viiakse kadudeta uhmrisse · Proov peenestatakse uhmris, kasutades abrasiivmaterjalina pestud liiva · Lisatakse väikeste portsjonitena veevaba Na2SO4, et siduda vesi · Võetakse 25ml mõõtsilinder lehtri ja paberfiltriga · Ekstrahkeeritakse karotenoidid, kasutades lahustina petrooleetrit ( = 0,69 g/ml) · Uhmris olevale massile lisatakse ekstrahenti, segatakse ja ekstrakt viiakse metalllusikaga filtrile · Protsessi korratakse, kuni ekstrakt on värvitu · Ekstakti koguti 16 ml
molekulid. Taimedes täidavad karotenoidid ka ka kaitsvat rolli neelates liigset valgusenergiat ning kaitstest rakke fotokahjustuse eest. Karotenoidid omavad iseloomulikke neeldumismaksimume apolaarsetes lahustites, mistõttu on võimalik optilise tiheduse järgi määrata karotenoidi tüüpi. Töö käik · Õppejõult saadi prooviks tükike peterselli · Petersellist kaaluti 0,5g kaalutis ning viidi see kadudeta uhmrisse · Lisati pestud liiva ning peenestati proov · Lisati väikeste koguste kaupa veevaba Na2SO4, kuni proov oli täiesti kuiv · Proov ekstraeeriti heptaaniga ning filtriti kuiva 50ml mõõtesilindrisse, ekstraenti koguti 26ml · Määrati proovi neeldumisspekter vahemikus 350-650nm Neeldumisspekter Tippudest mõõdetud optiline tihedus:
neeldumisspektri järgi. Viimane kujutab endast absorptsiooni ehk optilise tiheduse sõltuvust uuritavat lahust läbiva valguse lainepikkusest . Neeldumisspekteri neeldumismaksimumid võivad paikneda erinevatel lainepikkustel, kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide. Mõned näited karotenoididest: Töö käik: Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Kaalusin 0,6g tomatit. Viisin kaalutise uhmrisse, lisasin selle pestud liiva ning alustasin peenestamist. Ühtlasele massile lisasin väikesete portsjonite kaupa NaHSO 4, et tomatis olev vesi siduda. Jätkasin massi hõõrumist uhmri nuiaga. NaHSO 4 lisasin kuni on moodustunud kuiv pulbriline mass. Alustatasin ekstraktsiooni, lisades uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste kaupa heptaani. Materjali segasin jätkuvalt uhmri nuiaga, sademel lasin põhja settida ja selle
0 protsess 33 C juures. Kuumutamisel muutub hall tina hõbevalgeks tinaks. -tina - HABRAS TINA rombilise moodustub temperatuuril üle 161 C ,. tihedus 3 kristallvõreg 7,28 g/cm Kui sulatina valada uhmrisse, siis on a metall kohe peale tahkumist hõõrumisel kergesti peenestatv Isotoobid. IX Enn Päreteli Füüsika õpik lk.67 69 Enamik looduses esineavid keemilisi elemente koosnevad mitmest isotoobist Ühe ja sama elemendi iotoopidel on tuumas prootonite arv ühesugune, neutronite arv aga erinev. Isotoobi keemilised tähised ja nimetused tulenevad reeglina vastava elemendi nimetusest
Selle alusel analüüsitakse uuritava materjali karotenoidset koostist ja määratakse domineeriv karotenoid antud objektis. 2. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist · Eelpeenestatud taimsest materjalist kaalutakse tehnilistel kaaludel proov (0,5-2 g). Minu töös oli uuritavaks taimseks materjaliks tomat, mille kaalutis oli 0,65 g. · Eelpeenestamisele järgneb lõplik peenestamine uhmris. Selleks viiakse proov kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse, lisatakse väike kogus liiva ning hõõrutakse uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. · Seejärel lisatakse väikeste portsjonitena veevaba naatriumsulfaati, et taimses materjalis vett siduda. Jätkatakse massi hõõrumist. Soola lisamine tuleb lõpetada, kui on moodustunud kuiv pulbriline mass. · Järgneb karotenoidide ekstraktsioon proovist orgaanilise lahustiga, milleks antud töös oli petrooleeter
määramine spektrofotomeetril ja selle alusel uuritava materjali karotenoidse koostise iseloomustamine ja -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: · Uuritav proov oli petersell,mida võeti 0,04 g. · Proovi peenestamine toimus uhmris. Selleks panin väljakaalutud proov kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse ning lisasin väike kogus pestud liiva ja hõõrutasin nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. · Seejärel kisasin segusse veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda,jätkates samal ajal massi hõõrumist. · Massi hõõrumine lõpeb, kui on moodustunud kuiv, pulbriline mass. · Edasi toimus karotenoidide ekstraktsioon (=väljalahustamine) proovist sobiva orgaanilise lahustiga (Petrooleeter) ja ekstrakti filtrimine.
Töö käik Töö käik koosneb kahest osast: karotenoidide isoleerimine ja neeldusspektri võtmine ja analüüs. Karotenoidide isoleerimine Vajalikud töö vahendid: uhmer, nui, tehniline kaal, väike kaaluklaas, riiv, 50 ml mõõtesilinder, lehter, kuiv filterpaber, lusikas Vajalikud ained: tükk porgandit (0,5-2,0 g), Na2SO4, liiva, heptaani 1. Võtta tükk porgandit, ja riivida 0,5-0,6 grammi väiksesse kaaluklaasi. 2. Kvantitatiivselt üle viia riivitud porgand uhmrisse ja lisada natukene liiva. 3. Uhmri nuiaga hõõruda segu ühtlaseks massiks. 4. Lisada Na2SO4 soola samal ajal segades massi kuni lõpuks on vesi seotud ja mass näeb välja kuiv (valge tekstuur ja peenikesed terakesed). 5. Võtta uhmer pulbriga tõmbekapi alla ja alustada ekstraheerimist heptaaniga. Alguses lisada umbes 10 ml heptaani ja läbi segada. 6. Valmis seada mõõtesilinder ja lehter mille sees on filterpaber. Alustada ekstrahendi ja
kindlaksmääramine, klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Eelpeenestatud taimsest materjalist (näiteks nagu toored juur- ja köögiviljad, tsitrusviljad, männiokkad vm) kaalutakse tehnilistel kaaludel proov 0,52,0 g. Proovi suurus oleneb eelkõige objekti niiskusesisaldusest ja karotenoidide sisaldusest selles. Proov viiakse ilma kadudeta uhmrisse, lisatakse väike kogus pestud liiva ja hõõrutakse nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. Edasi lisatakse vee sidumiseks veevaba Na 2SO4 jätkates samal ajal massi hõõrumist. Na2SO4 lõplik kogus sõltub proovi veesisaldusest ja võib ületada proovi kaalutist 510-korda. Soola lisamine lõpetatakse kui on tekkinud ühtlane pulbriline mass. Pärast seda lahustatakse karotenoidid orgaanilise lahustiga ja filtritakse tekkinud lahus läbi paberfiltri mõõtsilindrisse
Töö käik Proovi eelpeenestamine: · Proovi eelpeenestamise viisin läbi noa ja riivi abil. Minu prooviks oli toores porgand. Lõikasin sellest pisikese tükikese ja riivisin piisava koguse porgandit katse taimseks materjaliks. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: · Eelpeenestatud taimse materjali kaalusin tehnilistel kaaludel. Kaalusin 0,73 g riivitud porgandit analüütilistel kaaludel. · Viisin väljakaalutud proovi kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse. · Lisasin väikese koguse pestud liiva. · Hõõrusin uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. · Lisasin sinnasamasse väikeste portsjonitena veevaba , et taimses materjalis sisalduvat vett siduda. · Jätkasin samal ajal massi hõõrumist. · Lõpetasin soola lisamise, kui moodustus kuiv, pulbriline mass. · Valisin sobiva suurusega kuiva anuma ekstrakti kogumiseks. Valisin selleks anumaks 25 ml mõõtesilindri.
Puhtal - karoteenil on nt heksaanis/petrooleetris jt iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) spektri sinises piirkonnas 425, 450 ja 480 nm juures. Erinevate karotenoidide sisaldumise korral võib neeldumisspekter oluliselt muutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda nimetatuist erinevatel lainepikkustel. Kui proovis on ka klorofülli, on täheldatavad neeldumismaksimumid u 470 ja 630 nm juures. Töö käik Kaalusin kaaluklaasi 0,52 g riivitud porgandit. Seejärel panin kaalutud porgandi uhmrisse ning uhmerdasin koos liivaga (abrsasiiv) ja soolaga (vee sidumiseks) ühtlaseks pulbriks. Seejärel ekstraheerisin karotenoide heptaaniga (=0,72 g/cm3), kuna selles karotenoidid lahustuvad, kuid sool ega liiv mitte. Olin ennem valmis pannud mõttesilindri koos lehtri ja filterpaberiga selleks, et ekstraheerimisel saadud karotenoidide lahust filtrida. Ekstraheerisin, kuni lahus muutus peaaegu värvusetuks. Kogumahuks sain 23,5 ml.
neeldumismaksimumid võivad paikneda hoopis teistel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste 470 ja 630 nm juures. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimses materjalist · Peenestatud paprikast mõõdetakse tehnilisel kaalul kaaluklaasis 0,5 g proovi. · Proov eelpeenestatakse noa abil. · Lõplik peenestamine tehakse uhmris. · Kaalutud proov viiakse uhmrisse, lisatakse väike kogus pestud liiva ja hõõrutakse uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. · Seejärel lisatakse väikeste portsjonite kaupa veevaba Na 2SO4 proovis sisalduva vee sidumiseks. · Soola lisatakse niikaua, kui uhmerdatav materjal on ühtlane pulbriline mass. · Pulbrilise materjaliga viiakse läbi karotenoidide ekstratsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks on petrooleeter.
See on väga sant lugu, mis tähendab, et ainet tuleb valmistada puust või savist riistu kasutades. Sellegipoolest võib terrorist kodusel teel alljärgnevalt toda ainet valmistada: MATERJAL: VARUSTUS: kaaliumnitraat 75g. savist uhmer ja uhmrinui (savist) või naatriumnitraat 75g. või puust salatikauss ja puulusikas väävel 10g. 3 plastkotti puusüsi 15g. 300-500 ml mensuur destileeritud vesi. kohvikeedukann või küttekeha. 1) Pange väikeses koguses kaalium- või naatriumnitraat uhmrisse ja hõõruge hästi peeneks pulbriks. Tehke nii kogu kaalium- või naatriumnitraadiga ja koguge saadud pulber ühte plastkotti. 2) Samuti talitage ka väävli ja puusöega, pannes iga kemikaali eraldi plastkotti. 3) Pange kogu jahvatatud naatrium- või kaaliumnitraat mensuuri ja lisage just niipalju keeva vett, et aine läbinisti märguks. 4) Lisage plastkottide sisu mensuuris olevale, segage mitu minutit hoolikalt. Segage seni, kuni
männiokkad vm) kaalutakse tehnilistel kaaludel sobiva suurusega kaaluklaasis proov 0,5 2,0 g. Proovi suurus oleneb eelkõige objekti niiskusesisaldusest, samuti karotenoidide kontsentratsioonist selles, mistõttu sobiva suuruse soovitab praktikumi juhendaja. Proovi eelpeenestamine viiakse läbi kas noa või riivi abil. Järgneb lõplik peenestamine uhmris. Selleks viiakse väljakaalutud proov kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse, lisatakse väike kogus pestud liiva kui abrasiivmaterjali ja hõõrutakse uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. Seejärel lisatakse sinnasamasse väikeste portsjonitena (NB! Ilma kaalumata) veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda, jätkates samal ajal massi hõõrumist. Na2SO4 lõplik kogus sõltub proovi veesisaldusest ja võib ületada proovi kaalutist 510-korda. Tuleb jälgida uhmerdatava materjali konsistentsi ja lõpetada
annaabi.ee 
