Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonnaõpetus ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kodakonsus, parempoolsed, vasakpoolsed, kriminaal, kodakondsus, naturalisatsioon, ühiskonnaõpetus, toetuste, motiveerimine, käekäigu, reformierakond, õiglus, lõhed, keskerakond, sotsiaaldemokraadid, kõikuvad, kodanikuühiskond, valitsemisega, käbi, tsiviilasjad, tsiviilasi, kohtuasi, kumbagi, abielulahutus, varalised, teenindaja, kriminaalasisaavad esindatud erinevad ühiskondlikud huvid ning sul on valikuvabadus nende vahel valida. 3. Milliste tunnuste põhjal jagunevad parteid vasak- ja parempoolseteks(selgita ja too näiteid)? Vasakpoolsed: Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid. · Peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust, · püüeldakse selle poole, et suurema sissetulekuga inimesed maksaksid kõrgemaid makse, · laekunud raha kasutatakse koolide ja haiglate ülalpidamiseks kui ka pensionide ja toetuste maksmiseks, · haridus, tervishoid, eluase, transport ja kultuur peavad olema kättesaadavad igaühele. Parempoolsed: IRL, Reformierakond. · Esindavad klassikaliselt jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve. · Nende arvates peaks inimene oma toimetuleku eest vastutama inimene ise, · Inimesi tuleks innustada töötama, mitte karistama jõukamaid teiste suutmatuses · Sotsiaalteenuste hinna madalal hoidmine, · Paremate valikuvõimaluste loomine. 4. Mis on tsentriparteid?
Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil. Parempoolsed parteid esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole. Rohelised poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. Ametiühing tööliste majanduslikke huve kaitsev organisatsioon
V: Kodanik on ühiskonna elus aktiivne isik, kes omab seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi. On inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk koda- kondsus. 8. Miks on kodanikud riigile olulised? V: Ilma kodaniketa riik ei toimiks. 9. Kuidas võib inimene omandada kodakondsuse? (3) V: a) Sünnijärgselt (üks vanematest peab olema kodanik); b) eriliste teenete eest rii- gi ees; c) täites vastavad eksamid, et saada kodakondsus. 10. Millised tingimused peab kodanikukspürgija täitma? V: Tuleb elada siin vähemalt viis aastat, tuleb sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam ning tuleb kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 11. Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab Eestis asuda palgalisele tööle? V: Esmalt peab ta taotlema elamisloa ning siis ka tööloa. 12
riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust c. Õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis d. Õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes e. Õigus kuuluda erakonda f. Õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel g. Õigus osaleda rahvahääletusel h. Õigus otsida Eesti Vabariigi diplomaatilisest esindusest kaitset välismaal olles 52) Seleta mõisted: a. Kodakondsus õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel b. Naturalisatsioon vastav õiguslik protseduur kodakondsuse taotlemiseks c. Kodanik põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga d. Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta e. Välismaalane välisriigi kodanik f. Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba)
sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks . Rahvastiku poliitilise tõlgenduse aluseks on kodakondsus . Avalik võim kui põhitunnus tähendab seda , et eksisteerib riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Sümbolid : lipp , vapp , hümn . Valitsemine elu korraldamine . Valitsemisülesanded : · tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis
Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab KOV 4 18 (seal püsiv elanik) 18 EK RIIGIKOGU 4 18 EK 21 EK EUROPARLAMENT 5 18 EK 21 EK PRESIDENT 5 RIIGIKOGU VALIB 40a sünnilt EK PÕHISEADUS, KODAKONDSUS Õigusriik – riik, kus riigijuhtimine käib seaduste järgi. Seadusi leiad Riigi Teatajast või e-riigist. Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas ja aitavad säilitada korda. Seadusi nim. õigusnormideks. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon. Seal on kirjas: riigivalitsemise eesmärgid; kodanike õigused, kohustused, vabadused; valimise struktuur. (mõtle, mis on raamatus kirjas, ära õpi pähe)
Iga mitme a tagant valitakse Valida saab Kandideerida saab KOV 4 18 (seal püsiv elanik) 18 EK RIIGIKOGU 4 18 EK 21 EK EUROPARLAMENT 5 18 EK 21 EK PRESIDENT 5 RIIGIKOGU VALIB 40a sünnilt EK PÕHISEADUS, KODAKONDSUS Õigusriik riik, kus riigijuhtimine käib seaduste järgi. Seadusi leiad Riigi Teatajast või e-riigist. Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas ja aitavad säilitada korda. Seadusi nim. õigusnormideks. Kõige tähtsam seadus on põhiseadus ehk konstitutsioon. Seal on kirjas: riigivalitsemise eesmärgid; kodanike õigused, kohustused, vabadused; valimise struktuur. (mõtle, mis on raamatus kirjas, ära õpi pähe)
- taotleja peab olema lojaane EV-le ja annab vastava vande! 3)eriliste teenete eest-kunsti, -teaduse ja spordi vallas. Ettepaneku peab tegema üks valitsuse liige e. minister. Aastas maks. 10 inimest) optsioon-valiku tegema kahe või enama riigi kodakondsuse vahel. (Eesti ajaloos pakkus selle välja Tartu rahu 1920) Eesti kodakondsuse kaotamine. 1)vabastamine-inimese oma enda avalduse alusel. Valitsus võib keelduda kolmel juhul: a)kui isikut ohustab kodakondsus b)kui inimesel on täitmata kohustused riigi ees. (maksud tasumatta, võlg) c)kui inimene teenib Eesti kaitsevägedes. Igasuguse keeldumise võib vaidlustada kohtus. 2)kodakondsuse ära võtmine. a)kui inimene on astunud välisriigi sõjaväe teenistusse ilma loata. b)tegeleb välisriigi luureteenistuses c)riigipööraja Kelleltki ei tohi võtta kodakondsust veendumuste pärast. Sünniga saadud kodakondsust ei tohi ära võtta. Eesti kodakondsus kaob, kui ollakse vastu võtnud mingi muu riigi kk
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada me
Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: 1.·heaolu kasv; 2. eesti kultuuri elujõulisus; 3. ·ökoloogiline tasakaalustatus; 4. ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur - võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees.
Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: ·heaolu kasv; ·eesti kultuuri elujõulisus; ·ökoloogiline tasakaalustatus; ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur (võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks) ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees.
Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel, tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise riigi alla või uue riigi tekkimisel.
Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: ·heaolu kasv; ·eesti kultuuri elujõulisus; ·ökoloogiline tasakaalustatus; ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur (võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks) ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees.
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus,
1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI
- Loomulik maa pind: Principality of Sealand (Kohus ei tunnustanud, kuna pole loomulikku pinda ehk pinda Maa peal) Peab olema loomulik pind, kuna suured riigid hakkavad vastasel juhul tekitama endale satelliite. - Rahvas: Füüsilised isikud (ühine eesmärk, mis aitab ühiskonda säilitada genuine link) Nottebohm loobus saksa kodakondsusest ning võttis Liechtensteini kodakondsuse ning kolis Lõuna-Ameerikasse (peale sõda võeti kodakondsus ära). Kohus ütles, et sa oled siiski sakslane, sest sul on genuine link Saksamaaga. Kasutati ka Principality of Sealandile kui hipid saarel panevad pidu, siis pole rahvas (Love Parade pole rahvas!) - Suveräänne võim: Sealandi vürstiriigis pole piisavalt suveräänset võimu. 2. Juriidiline riigi mõiste (seespidine vaatlus) Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus (kompetents). AINSANA!
Selle raames hakati uurima poliitilise käitumise põhjuseid. Nt mis motiveerib isiksust tegutsema: vanus (mida vanem, seda vasakpoolsem), haridus (mida haritum, seda parempoolsem, kuid oleneb haridusest), etnilisus (vähemusrahvused vasakpoolsemad), sugu (naised kalduvad vasakpoolsusesse, kuna tahavad õiglust), religioon (mida tõsiusklikum, seda parempoolsem). vasakpoolsed parempoolsed Keskklass (60-70%) Ratsionaalse valiku teooria Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduste üks kõige silmapaistvam teoreetiline suund. Ratsionaalse valiku teooria väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku
a, riigikokku alates 21. a ja presidendiks alates 40. a) Veel 19. saj ei olnud valimised üldised, sest valitses rida piiranguid: naised ei omanud valimisõigust ja valida võisid need, kellel oli olemas teatud kogus varandust. Ka tänapäeval on mõningad piirangud: 1) tervisepiirang valimisõigusest on ilma jäetud kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud inimesed 2) kodakondsuse piirang riigi parlamendi valimisest saavad osa võtta inimesed, kellel on antud riigi kodakondsus. Kodakondsuseta inimesed nendest valimistest osa ei võta, kuid kohalike omavalitsuste valimisel nad võivad osaleda. Valimised on vabad iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadid. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, toimub konkurents erinevate parteide vahel, hääletajaid ei tohi
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
annaabi.ee 
