on kuivemad ja lagedamad alad. Kassipoegadel on mõningatel juhtudel sündides laigud, mis suuremaks kasvades ära kaovad. Jaguarundi pikkus jääb vahemikku 50-77 cm. Jaguarundi elupaigaks on troopilised vihmametsad, rohumaad, heitlehelised metsad, põõsastikud. 5 Tihti elavad nad veekogude läheduses. Harva on isendeid nähtud ka avatud maastikel, kuid ka siis hoiduvad nad põõsaste või tihedama taimestikku varju. Nende elupaigad kaitsevad neid koerte ja inimeste eest. Suurema aja oma elust veedavad jaguarundid maa peal, kuid nad osavad ronijad ja seetõttu hangivad osa oma toidust just puudelt. Aktiivsed on nad peamiselt öösel, kuid liiguvad ringi päevasel ajalgi. Jaguarundi toitub väikeimetajatest, lindudest, roomajatest, konnadest ja kaladest. Poegi toidetakse sarnaste loomadega. Jahti peavad jaguarundid varahommikul ja õhtul peamiselt maapinnal , kuid vajaduse korral ka puude otsas.
· Roomajad: alligaator, krokodill, lõgismaod, kilpkonnad, merikilpkonnad, indigo madu INDIGO MADU Madu on suur ja läikivat sini-musta värvi. Ta on pikim madu USAs , kelle pikkus võib ulatuda üle kahe meetri, pikim madu on olnud 2.6 meetrit. Indigo madu on aktiivsed ainult päevasel ajal. Hammustab hammustab harva, sööb imetajaid, linde, konni ja teisi madusid. · Imetajad: panter, valgesaba hirv, ilves, lõuna must karu, vöölane VÖÖLANE Vöölased on eraklikud loomad, aktiivsed harilikult öösiti. Keha pikkus on kuni 60cm ning kaalub 3,6-7,6 kg. Toiduks on pähklid, puuviljad ja seemned, putukad, ämblikud, linnumunad. Võib elada kuni 15 aastaseks. Nende keha on kaetud kõvarüüga. Pead, jalgu ning saba kaitsevad tugevad kilbised. Elab Floridas enamasti vihmametsas. Täiskasvanud vöölane ei rahuldu 1 uruga, mõningad kaevavad enesele kuni 12 varjupaika.
Emas ja isasloom on koos paaritumise ja poegade kasvatamise ajal. Jooksuaeg on saarmastel muutuval ajal kuna looted võivad emaihus olla 10...13 kuud. Samamoodi ei ole kindel ka poegade sünniaeg, kuid enamasti sünnivad nad mais juunis. Poegi on pesakonnas enamasti 1...3 (harva kuni 5). Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning pesast väljuvad nad esimest korda 1,5...2 kuu vanuselt. Poegi imetatakse kaks kuud. Isasloom kaitseb pesaterritooriumi, kuid ei puutu emaslooma ja poegadega otseselt kokku, kuna ta elab sel ajal teises urus. Sigivad emasloomad korra 2...3 aasta jooksul. Noored saavad suguküpseks tavaliselt 4, harva 3aastaselt. Elavad nad kuni kahekümne aasta vanuseks. Looduslikest vaenlastest võib mainida hunti, kuid üldiselt saarmatel neid eriti ei ole. Saarmas kuulub looduskaitse alla. Saarmas on imetaja, kes kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda kärplased ning perekond ja liik on Lutra lutra.
Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus. Väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti. Hiliskriidiajastul elas kukkurloomi kogu maailmas, nad olid kuni härjasuurused loomad. Enamiku imetajaliikide järglased arenevad emaslooma emakas, kus nad saavad toitu platsenta kaudu. Kukruliste loode viibib emakas ainult lühikest aega. Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus, mille kõhupoolset seina toetavad kukruluud. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Kängurupoeg võib oma ema kukrus veeta kuni 11 kuud. Kuu pärast sündimist
Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus. Väikestel kukkurloomadel, näiteks Lõuna-Ameerika opossumitel, pole tõelist kõhukotti. Hiliskriidiajastul elas kukkurloomi kogu maailmas, nad olid kuni härjasuurused loomad. Sigimine Enamiku imetajaliikide järglased arenevad emaslooma emakas, kus nad saavad toitu platsenta kaudu. Kukruliste loode viibib emakas ainult lühikest aega. Näiteks on vastsündinul kängurul välja kujunenud vaid suu ja eesjäsemed, kõik muu on arengu algjärgus. Enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus, mille kõhupoolset seina toetavad kukruluud. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Lahkumiseks valmis Kängurupoeg võib oma ema kukrus veeta kuni 11 kuud
.......................................................................4 4 IMETAJAD..............................................................................................................................5 4.1 Jaaguar..............................................................................................................................5 Välimus..................................................................................................................................5 Leviala ja elupaigad...............................................................................................................5 Toitumine...............................................................................................................................6 Jaaguar püüab saaki enamasti öösiti, oma näljaste poegade toitmiseks ka päeval. Peamised saakloomad on hirved, metssead, pekaarid, aguutid, vöölased ja kapibaarad. Jaaguarid
Saarmad elavad vaiksetel jõekallastel, järvedes ja ojades, vahel ka mererannikutel. Koduks on neil tavaliselt urg või pesa jõekaldas või kaldakivide vahel. Urul on tavaliselt kaks sissepääsu, millest üks jääb veepiirist allapoole; ta saab tulla ja minna nii, et kaldalt keegi ei märka. Magamiseks kasutab saarmas lihtsamaid puhkepesi, mida rajab hulga. Saarmas puhkab päeval ühes oma arvukatest pesadest, kus magab vaikuses iga päev tunni või kaks. Poegimise ajaks kaevab saarmas erilise, tavalisest palju sügavama, kindlama ja mugavama uru, mille vooderdab tavaliselt pehme rohuga. Saarma järglased. Saarmas kannab poegi üheksa nädalat, enne kui need ilmale tulevad. Pojad sünnivad enamasti mais või juunis. Poegimiseks kaevab ta erilise, tavalisest palju sügavama ja kindlama uru ning vooderdab selle pehme rohuga. Seal sünnivadki pojad maailma. Pesakonnas võibolla kaks kuni neli poega.
Saarmad elavad vaiksetel jõekallastel, järvedes ja ojades, vahel ka mererannikutel. Koduks on neil tavaliselt urg või pesa jõekaldas või kaldakivide vahel. Urul on tavaliselt kaks sissepääsu, millest üks jääb veepiirist allapoole; ta saab tulla ja minna nii, et kaldalt keegi ei märka. Magamiseks kasutab saarmas lihtsamaid puhkepesi, mida rajab hulga. Saarmas puhkab päeval ühes oma arvukatest pesadest, kus magab vaikuses iga päev tunni või kaks. Poegimise ajaks kaevab saarmas erilise, tavalisest palju sügavama, kindlama ja mugavama uru, mille vooderdab tavaliselt pehme rohuga. Saarma järglased. Saarmas kannab poegi üheksa nädalat, enne kui need ilmale tulevad. Pojad sünnivad enamasti mais või juunis. Poegimiseks kaevab ta erilise, tavalisest palju sügavama ja kindlama uru ning vooderdab selle pehme rohuga. Seal sünnivadki pojad maailma. Pesakonnas võibolla kaks kuni neli poega. Tillukesed, pimedad ja abitud, suruvad
või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu-Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini. Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko. Kus roomajad elavad? Roomajad on maismaaloomad. Kui osa roomajaid elabki ajutiselt või alaliselt vees, siis nende sigimiseks ja arenguks veekeskkond enam oluline ei ole. Roomajad on kõige arvukamad just
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
