Albert- oli piiskop, aadlisoost, energiline, rajas Riia linna, Kaupo- teda on nimetatud liivlaste kuningaks, kuulus Turaida linnus, Turaida vanem Lembitu- oli Sakala vanem, Lembitu oli Madisepäeva lahingus eestlaste olulisim vanem kuningas Johan- oli Rootsi kuningas, vallutas 1220.a. Lihula linnuse Valdemar 2.- oli Taani suurriigi mõjukamaim valitseja, 1222 vallutas osa Saaremaast, Stensby leping( kindlustas Taani võimu Eestimaal) vürst Vladimir- oli Pihkva vürst, 1216 rüüstas Ugandit, 1217 osales osa vägedega Otepää linnuse piiramisel Vjatško- oli Koknese vürst, 1223 oli võimalus vallutada Eesti alad koos 200 mehega, aga ebaõnnestus 3.Mis toimus nendel aastatel? 1208- algas võitlus Eestimaa pärast, sakslased süütasid Otepää linnuse 1210- Ümera lahing 1211- Viljandi piiramine sakslaste poolt 1212- sõlmiti Toreida vaherahu, Varbola linnuse piiramine 1215- sakslased vallutasid Leole linnuse, Kolme Maleva Manööver, lahing Saaremaa uues sadamas
nõndanimetatud paganad. Ent millisel määral oleks Madisepäeva lahingu teistsugune tulemus muutnud ajaloo kulgu, seda me siiski ei tea. 3. Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206. või 1208. kuni 1227. aastani, mil kõik eestlased olid alistatud. Kui 1216 ründas Ugandit Pihkva vürst, taotlesid ja said ugalased sõjalist abi sakslastelt. Teised maad otsisid liitu venelastega, taotlesid abi Novgorodilt. Nad kogusid 6 maalt 6000- mehelise maleva, mille ülemjuhataja oli Sakala vanemaid Lembitu. 4. Ümera lahing, kuna see oli eestlaste väike, kuid kindel võit 5. Ristiusu levitamine, alade vallutamine, eestlastel vabaduse saavutamine. Esimene sajand võõra võimu all 1. Skandinaavia maadega. 9.–12
Ristisõda toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu(mõõgavendade ordu) EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208- sakala, ugandi maakond 1210- Ümera lahing- VÕIT! sõjaretked Novgorodist, Pihkvast ristisõdijad ja eestlased sõjast tüdinud, KATK 1212- vaherahu 3aastaks 1215- sakslased ja liitlased rüüstasid ugandit, läänemaad ja kesk-eestit. Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo 1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas. võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk.
Muistse vabadusvõitluse tähtsus ja tähendus eesti rahva ajaloos Muistseks vabadusvõitluseks peetakse eestlaste alistumist kristlastele, kes soovisid Läänemere idakalda rahvast ristida. Baltimaade elanikud olid viimased ristimata paganad Euroopas. 1208. aastaks jõudsidki ristisõdijad Eesti pinnale, tabades esialgu Sakalat ja Ugandit. Sellega sai alguse oluline sündmus Eesti ajaloos Muistne Vabadusvõitlus. Muiste vabadusvõitluse alguses leidsid aset mitmed tähtsad lahingud Ugandi lahing, Võnnu piiramine ja sellele järgnev Ümera lahing. Ümera lahingut võib pidada oluliseks pidepunktiks sündmuste alguses, sest selles lahingus suudeti Sakslasi võita. See aga omakorda suurendas eestlaste eneseusku. Hoolimata Ümera lahingus saavutatud võidust olid nii eestlased kui ka
Eesti maakonnast kogutud väe. Tegemist oli eestlaste vastu peetud ristisõja suurima välilahinguga. Sõjaline olukord 1217. aastal ► Pärast Turaida vaherahu lõppemist taasalanud sõjategevuse tulemusena olid Riias baseeruvad Mõõgavendade ordu ja piiskop Albert neid toetavate latgalite ja liivlaste abil 1217. aastaks oma võimu tunnistama sundinud Ugandi, Sakala, Järvamaa ja Soontagana vanemad. Vallutustest häiritud Novgorodi ja Pihkva vürstid, kes pidasid Ugandit oma mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks, tegid koos neid toetanud saarlaste, harjulaste ja sakalastega sõjakäigu Otepää linnuse ja seal end kindlustanud riialaste ja ugalaste vastu. Põhjused ► Vaenlaste sihiks oli murda eestlaste jõud lõplikult.Vaenlased tahtsid maad juurde saada ning eestit vallutada.Sakala vanema Lembitu eestvõttel enamikest Eestimaa põhimaakondadest oli kokku kogutud suur malev.Sakslased olid aga eestlaste väe
LÜÜASAAMINE MUISTSES VABADUSVÕITLUSES KUI PÖÖRDEPUNKT EESTLASTE AJALOOS Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Meile väga tähtis muistne vabadusvõitlus toimus aastal 1208 kuni 1227. Sellest võtsid osa muidugi eestlased ja ristisõdijad. 1208 Ründasid ristisõdijad sakala maakonda ja ka Ugandit. Sakalased ja ugaandlased said vastastega hakkama, kuid nad tegid samal ajal vasturetki la latgalite ja liivlaste aladele. Vapralt lõid vastu ka inimesed läänemaal ja saaremaal. Eestlased olid kindlad oma võidus kuna nad olid ju võitnud Ümera lahingu. Eestlastele valmistasid peavalu ka nende ida poolsed naabrid. Novgorod koos Pihkva vürstiga plaanisid ka Estisse sõjaretki. Sakslased tahtsid 1211 aastal piirata Viljandit, eestlased nad suutsid küll ristida aga linnust nad
kaitses Tartu linnust, mis siiski 1224.a. vallutati. Liivlased astusid vastaste leeri, ehk liitusid venelastega. Ka latgalitega polnud suhted kiita, sest nad korraldasid rüüsteretki Eesti aladele. Eestlased vastasid samaga. Arvan, et eestlastel oleks olnud suuremad võimalused vabadusvõitlusest võitjana pääseda, kui nad oleksid teinud koostööd end ümbritsevate naabritega. Eestlastel tuli sõdida mitme vastase vastu. 1215 ründasid sakslased ja nende liitlased latgalid Ugandit ja Sakalat ning aasta hiljem olid sakalased ja ugalased sunnitud vaherahu paluma ning ristimise vastu võtma. Peale Otepää all saavutatud võitu olid eestlased väga innustatud ja kavandasid suurt vallutusretke Riiga. Vastased kuulsid sellest plaanist ja kohe asusid neid ründama sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi. Vastased võitsid. 1219.aastal sekkus ristisõdadesse ka Taani. Mitme vastasega sõdimine raskendas eestlastel kodumaa kaitsmist ja
Muistne vabadusvõitlus - pöördepunkt Eesti ajaloos Muistne vabadusvõitlus sai oma alguse 1208. aastal, kui ristisõdijate sõjarännakud leidsid oma tee Eestimaa pinnale. Esialgu tabati vaid lõunapoolseid maakondi Sakalat ja Ugandit, kelle vaprad elanikud oma suveräänsuse eest mõõga ja raudrüü vastu söandasid minna. Selle tagajärjel toimus 1210. aastal kurikuulus Ümera lahing, milles eestlased ka uhke võidu pälvisid ning mis nende tuleviku-usku ja julgust suuresti tõstis. Miks aga tulid ristisõdijad just siia ning mida püüti sellega saavutada? Millised olid muistse vabadusvõitluse tagajärjed eestlaste kultuurile, usule ja majandusele?
Ordumeistrid: Venno (Vinno) (12041209) Wolquin (Wolgulin) (12091236) Piiskop Alberti ja ordu vahel sõlmiti leping, mille kohaselt ordu saab endale 1/3 Liivimaal vallutatud ja vallutatavatest aladest. 1236 Saule lahing, leedukad purustavad orduväe. 1237 Mõõgavendade ordu riismetest ja Saksa ordu rüütlitest moodustatakse Liivi ordu. Eestlaste muistse vabadusvõitluse algus 1208 Mõõgavennad ja lätlased rüüstavad pärast ebaõnnestunud läbirääkimisi Ugandit ja põletavad Otepää linnuse, eestlaste muistse vabadusvõitluse algus 1210 Võnnu piiramine ja Ümera lahing, eestlaste võit 1211 Sakslased piiravad Viljandit 1212 Eestlased üritavad vallutada Turaidat, kuid kaotavad lahingu Turaida linnuse juures 1212-1215 katku tõttu sõlmitakse vaherahu Eestlaste alistamine 1215 Enne vaherahu lõppu rüüstab ristisõdijate vägi Sootaganat (Läänemaa), mis polnud vaherahu-lepingu sõlmimises osalenud
LIIVIMAA RISTISÕDA(7) Sõjakäik-1208 jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale,tabades esialgu ainult sakala ja ugandi maakonda. 1210 võidetud Ümera lahing andis eestlastele enesekindlust. 1212 olid nii eesti kui ka novorodi,pihkva sõdimisest väsinud ja tabanud katku tõttu tehti kolmeks aastaks vaherahu. 1215hakkas sõda ja sakaslased ründasid ugandit,eestlaste korraldatud sõda riia vastu nurjus. 1217 läksid ugalased ja sakslased koos sõjakäiku venemaale. Otepää alla kogunesid ühinenud venelased,saarlased,harjualsed ja sakslased.ugalased ja sakslased andsid alla ja lahkusid eesist. lempitu juhtimisel mindi vägesid koondama.koguti kokku 6000 inimest vastased said kokku kuskil 3000 ja lahing toimus 1217 madisepäeval lõppes eestlaste allajäämisega. 1219 sekkus taani kuningas valdemar 2,eesmärgiks oli eesis kindlalt kanda kinnitada
(rõngassärk, metallkilp, -kiiver) eestlastel (turvised pargitud looma nahast) 2. ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, eestlased = põllumehed 3. sakslased said pidevalt elusjõu täiendust, eestlaste iive aga uusi sõjamehi ei sünnitanud 4. eestlastel tuli samal aegselt sõdida mitme vaenlasega (saks-, taan-, roots-, venelased + lisaks nende liitlased) 6. Mis toimus aastatel 1208, 1210, 1212, 1217, 1219, 1220, 1224, 1227? 1208 algab muistne vabadus sõda (sakslased rüüstavad Ugandit) 1210 Ümera lahing (toimus peale Võnnu piiramist. Eestlased põgenesid Võnnu alt, sest Riiast oli oodata suurt väge. Eestlased jäid Koiva lisajõe Ümera äärde varitsema ja tungisid neid jälitanud sakslastele, liivlastele ja latgalitele ootamatult kallale. Rünnak kulges edukalt ja eestlased saavutasid võidu) 1212 sõlmiti Turnaida vaherahu (kuna haigused, nälg ja surm oli Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, liivlaste ja latgalite ning
· Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koostööpartneriteks saada liivlased ja latgalid. · Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit. 1210 Ümera lahingus olid eestlased edukad. Võit sisendas usku oma võimetesse, julgustas võitlust jätkama, aitas kaasa erimaakondade vaheliste sidemete tihenemisele (Albert nägi et eestlaste vastu on vaja jõudu koguda) · 1212 Toreida vaherahu (eesti-saksa) 3 aastaks · Kõige tähtsamaks allikaks on Läti Hendriku kroonika (ladina keeles, ta ise ei olnud lätlane, oli sakslane, originaal käsikiri pole säilinud, kutsus ennast lätlaste preestriks,
Liivlased ning latgalid alistusid ristirüütlitele ning said Saksamaa liitlasteks. 9. Muistne vabadusvõitlus Eestis selle algus 1208. Selle käik üldiselt. Sakala ja Ugandi alistamine. Novgorodi ja Pihkva vägede sekkumine. Lembitu isik ja Lembitu tegevus. Muistset vabadusvõitlust alustati eelkõige Sakala ja Ugandi vastu, kuna need muinasmaakonnad olid tihti käinud latgalite alasid rüüstamas. Ugandi sõdis samal ajal Novgorodi ja Pihkvaga, kes pidasid Ugandit oma mõjualaks. Lembitust sai eestlaste väejuht, kelle eestvedamisel võeti ette mitmeid sõjaretki. 10. 1217 Madisepäeva lahing. Selle tähtsus. Mis toimus, mis olid selle tagajärjed. Madisepäeva lahingut peetakse määravaks lahinguks Muistses Vabadusvõitluses. Eestlased ootasid abiväge Venemaalt, et rünnata Riia linna, aga nende tulemine viibis. Sakslased kasutasid ära võimalust ja ründasid ise esimesena. 11
Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ristisõdijate keskus. 1202-Asustati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. 1206-1207 Liivlaste vastupanu rauges. Toimus ulatuslik ristimine; liivlaste alale ehitati kirikud ja seati ametisse preestrid. 1208-*Ümera piirkonna latgalid võtsid vastu ristimise. Latgalid said endale toetajad eestlaste vastu sõdimisel. *Ristisõdijad jõudsid Eesti aladele. Esialgu tabades peamiselt Sakalat ja Ugandit, kes endid vapralt kaitsesid. 1210-Ümera lahing, mille eestlased võitsid. See andis eeslastele julgust ja jõudu juurde vastuhakkamiseks. 1212-Puhkes katk ja sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu.Eestlastel oli aega endid koguda ja ette valmistada. 1215- Algas taas võitlus. Sakslased ja nende liitlased latgalid tegid ridamisi laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ent jõudsid nüüd uba ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse.Eestlased ei
Sengalid Rootslased Idaslaavlased Seelid Taanlased Leedulased Liivlased Kuralased Sakslased Eestlased Latgalid Miks muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kaotati? 1. Eestlaste omavaheline koostöö polnud piisavalt hea Eeskätt tegutseti maakondade kaupa. Kui rünnati Ugandit-Sakalat, puudus koostöö (1208-1210) 1217 Otepää piiramine. Esimest korda tegutseti koos. Eestlased kaotasid tänu sellele, et maakonnad alistati ükshaaval ja ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta. 2. Relvastus ja kaitsetehnika poolest jäädi alla Sakslastele andis eelise põhiliselt amb, eestlastel oli võitlemiseks kõigest oda, mõõk ja tapper. Sakslastel oli ka kiviheitemasin
Ristisõdade põhjused · Usu levitamine · Maa, mida sooviti saada · Turvalisem kaubatee Venemaale MUISTNE VABADUSVÕITLUS Eestlased ida-slaavlased(olid mõlema poole peal) rootslased,taanlased,sakslased, liivlased Abi eest anti hõbedat. 1217 Otepää sakslased ja ugalased sees, neid piirasid idaslaavlased. Sakslaste retked algasid 1208. Eestisse. Kõigepealt tabasid nad Sakalat ja Ugandit, sest pärast liivlaste ja latgalite alade vallutamist, jäid sakslased elama. Ja Riia linn saigi nende tugipunktist ja lõunast alustati pealetungi Ugandile ja Sakalale. 1200-1207 vallutati latgaleid ja toimus ristiusustamine ja maade läänistamine. Liiguti põhja, sest latgalitel oli varasem konflikt eestlastega ja sakslaste abiga tahtsid nad kätte maksta. 1219. Tulid taanlased,Põhja-Eestisse, sest sakslased palusid Taani kuninga abi. Peatselt
Idaslaavlased olid kohati eestlaste, kohati sakslaste poolel. 1217 oli Otepää lähistel lahing, kuhu ei kaasatud Ugandi vägesid. See näitab, et eestlaste endi vahel esinesid ka probleemid, ning ühist üleeestilist rinnet kogu aeg polnud. Miks muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kaotati? Viimane maakond, mis langes, oli Saarema. 1. Eestlaste omavaheline koostöö polnud piisavalt hea. Eeskätt tegutseti maakondade kaupa. Nt kui Ugandit ja Sakalat rünnati puudus koostöö (1208-1210). 1217 Otepää piiramine, esimest korda tegutseti koos, kuid ugandilased olid sakslaste kõrval linnuses. Maakonnad alistati ükshaaval ühest maakonnast oli liiga vähe sõjamehi võtta. 2. Relvastuse ja kaitsetehnika poolest jäädi alla (sõjaline tase). Sakslased kasutasid ambi, eestlastel olid võitlemiseks vaid oda, mõõk ja tapper. Sakslastel oli ka kiviheitemasin.
1210. aasta alguses raskendas Otepää ugalaste olukorda Novgorodi ja Pihkva vürstide sõjaretk. Nende vägi piiras Otepää linnust, kuni seesolijad nõustusid maksma piirajatele raha ja laskma end ristida. Sõjakäik võis olla seotud vürstide tolleaegse liitlassuhtega piiskop Albertiga ja mõeldud ugalastele lisasurve avaldamisena. Samas võis tegu olla sooviga ennetada ordu ja piiskopi vallutusi – eduka retke tulemusena pidasid nad edaspidi Ugandit oma, mitte Riia mõjusfääri kuuluvaks. Kolmas sõjakäik Ugandisse 1210. aasta suvel toimus Bertoldi juhtimisel järjekordne orduvendade, piiskopimeeste, liivlaste ja latgalite sõjakäik Ugandisse. Varem sõlmitud rahuleppe mittetäitmise põhjuseid kroonika välja ei too. Piiskopileeri osalust võib näha osalt vastuteenena Bertoldile, kes veidi varem oli oma jõududega läinud appi Riiat kuralaste rünnaku vastu kaitsma. Nõrgalt mehitatud Otepää linnuse
Eeldused Liivimaa ristisõjaks ja esimeste kristlaste siia jõudmine. Tegurid, mis soosisid Eesti ala vallutamist. Liivimaa ristisõda kestis 1208-1227. Eeldusi Liivimaa ristisõjaks oli mitmeid - Läänemere lõunakalda vallutamine, mille tõttu sai suunata tähelepanu Läänemere idakaldale, Lübecki linna rajamine ning siinsete inimeste piraatlus Taani ja Rootsi vetes ja samuti Saksa kaupmeeste röövimine maismaal (millest saigi ettekääne rünnata Ugandit). Esimesena jõudis meie aladele 1070 Hiltinus (munk, kes määrati läänemererahvastele piiskopiks), kuid ta ei saavutanud kahe aastaga enda eesmärke, nii et ta suundus tagasi. Järgmisena tuli meie aladele 1167 Fulco, kes oli Prantsusmaa munk, kes määrati läänemererahvaste piiskopiks. Rooma paavst määras talle abiliseks eestlasest munga Nicolause. 1186 tuli Liivimaa aladele piiskop Meinhard. Tema järel oli piiskop Berthold (1196-1198)
Lahkudes rüüstasid nemadki ümbruskonda. Sama aasta augustis (15.) mindi uuesti Tartut vallutama. Kõik linnuses olijad, ka Vjatsko koos 200 mehega tapeti, kokku oli hukkunuid tuhande ringis. Linnus põletati. 16 Ellu jäeti vaid Vladimir - Suzdali suurvürst Juri (Georgi) vasall, kes saadeti oma isandale juhtunust teatama. Pärast seda sündmust oli kogu Lõuna- Eesti sakslaste võimu alla allutatud. Ugandit asus valitsema piiskop Hermann, mõõgavendade ordu sai endale Sakala. Ka välismaal tunnustati ristisõdijate võitu. 20. Vabadusvõitlus Eesti saartel 1227. aastal. Miks seda varem ei toimunud? 1226.a. kevadel kutsus paavsti esindaja Liivimaal Wilhelm Riias kokku suurema kirikliku nõupidamise. Sealt ärasõiduks soodsat aega oodates olevat ta näinud Rootsist röövretkelt naasvaid saarlasi. Wilhelm sai teada Rootsi kirikute põletamisest,
hõikasid "Laula! Laula! Pappi!" torkasid preestrile ja ta õpilasele teravad puutükid küünte alla, kõrvetasid neid ja lõpuks tapsid kirvehoopidega. Eesti maakonnad leppisid kokku ühise sõjakava, mille kohaselt: 1) Saarlased pidid tungima Riia alla ja sulgema Väina jõesuu. - Nurjus, sest ootamatult saabusid ristisõdijate laevad. 2) Ridalased suunduma Turaida liivlaste vastu. 3) Sakala ja Ugandi mehed rüüstama lätlaste maad. Kättemaksuks rüüstati Ugandit. Latgalite sõjakäigud toimusid Tartus, Vaigas ja Sakalas. Tulemuseks oli ristimise vastuvõtmine Ugandis ja Sakalas. Piirati Soontagana linnust, mis lõppes ristimise ja pantvangidega kinnitatud rahu sõlmimisega. 1216. aastal Saarlased otsisid liitu Polotski vürstiga Vlaimiriga, kes ootamatult suri. Riialased kutsusid kaasa teejuhid Sakalast, läksid koos liivlaste, latgalite, ristisõdijate ja mõõgavendadega Harjumaale. Sissetungijate rüüsteretked
asustusnihe, mitmed seni kasutuses olnud linnused ja asulad hüljati, tekkisid aga uued ja suuremad keskused. Tõenäoliselt just siis hakkasid välja kujunema ka Eesti muinasmaakonnad, kihelkonnad võisid mingisugusel kujul olla olemas ka juba varem. · Ristisõda Eesti alal 1190. aastatel saksa ristisõdijate poolt alanud Läti alade sihipärane vallutamine jõudis 1208. aastal ka Eesti territoorimile, mil Mõõgavendade ordu ja latgalid rüüstasid Ugandit, aasta lõpus ka Sakalat. Juba 1195. aastal oli ristisõja nime all toimunud rootslaste organiseeritud Virumaa rüüstamine, mis lõppes aga igasuguse muu tagajärjeta. 1206. aastal oli ristisõja nime all toimunud ka taanlaste retk Saaremaale, kuid nende edu jäi vaid ajutiseks: pärat suurema väesalga lahkumist ilmnes, et taanlased ei suuda oma linnust mehitada ning põletasid selle ise maha. 1208. aastal algas aga maa sihipärane vallutus, 1217
kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati edaspidi Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks 1202. a rajas Albert erilise vaimuliku rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad, mille liikmeteks olid elukutselised sõjamehed; neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega, seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks; ordu juhiks oli ordumeister 1208. a algas võitlus Eestimaa pärast, esimesena rünnati Ugandit, eestlased tegid vasturünnaku, selleks ajaks olid läti ja liivi hõimud ristitud 1210. a toimus järjekordne vasturünnak, Võnnu piiramine Ümera (Koiva lisajõgi) lahing (võit, mis andis jõudu edaspidiseks) Võnnu linnusest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte 1211. a kevadtalvel oli Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt, mis ei õnnestunud, kuid nad said vanemate ja ülikute pojad pantvangi; järgnesid eestlaste vasturünnakud
Kui saarlased nägid merelt tulemas kahte koget, siis nad kartsid kahe tule vahele jääda ja põgenesid. Maaväed ei jõudnudki lahingutegevusse asuda. 1215 - Merelahing Uues sadamas. Saarlased ründasid 9 saksa laeva, kuid ei suutnud neid vallutada. 1215 - Alistusid Ugandi ja Sakala. Rünnati Le(h)ola linnust. Saksalsed rüüstasid selle ära. Eestlaste vanemad võeti vangi kuid vahetati nende poegade vastu välja. See ei meeldinud venelastele ja seetuõttu 1216 ründas Pihkva vürst Ugandit. 06.01.1217 - Sakslased ja Eestlased tegid vastusõjaretke venemaale Pihkva vürstiriiki. 1217 Veebruar - Eestlased ja Venelased ründasid koos Otepää linnust, mis ka vallutati sakslaste käest tagasi. Venelased hakkasid tunnetama ohtu saksa poolelt, et viimane võib baltikumi ära vallutada. 21.09.1217 - Madisepäeva lahing ehk lahing Viljandi lähedal. Sakslased ründasid eestlaste kogunemis kohta. Eestlased olid ka venelasi appi palunud, kuid need ei jõudnud õigeks ajaks kohale
annaabi.ee 
