I loeng Vestfaali rahu: enne ja pärast: 1648. Enne - palju kesksusi maailmas - riike tänapäevases mõistes ei olnud. Olid valitsejad ja nende valdused - jõudude tasakaal pidevas muutumises - esimesed ,,riigid" tänapäevases mõistes olid Kreekas ja hiljem Itaalias - Kel jõud, sel õigus. Thukydides - Euroopa tõus keskseks jõuks maailmas 16. sajandil Impeeriumid: Rooma, Osmanid, Makedoonia, - riike ei eksisteerinud - maailma vallutamine (Portugal, Holland, Hispaania - vallutati Aafrikat, käidi ümber maailma - Euroopa tõusis keskseks jõuks Vestfaali rahu (30 aastase sõja lõppemine): esimene diplimaatiline leping tänapäevases mõistes
Ilmselt on Ares end liigselt tööle unustanud. Selle-eest varastega on mul praegu suisa kuninglikud lood. Ole ainult mees ja hoia neil silma peal. Nad saavad edukalt hakkama nii poes kui pangas. Vahel mõni ikka muutub liiga ahneks ning vorsti asemel tahab viinapudeli pihta panna, kuid siis annan ma talle õpetuseks veidi vastu näppe ning informeerin salamisi turvatöötajat. Ma pean küll neid vaeseid vargaid kaitsma, kuid lauslollus ajab vahel närvi siiski mustaks. Tänapäevases maailmas on ka väga mõnus teha koostööd allilmaga. See on valdkond, kus töö kunagi otsa ei saa - on ju nende miljardite inimeste hulgas nii palju eakaid, haigeid, näljaseid... Kõige lihtsam on muidugi nendega, kes on siin ilmas juba piisavalt elanud ning iseendaga ning tulevikuga leppinud. Neid hingi, keda iga päev pean panema rännakule allilma, on ikka nii palju. Vanasti oli neid ikka kõvasti vähem, kuid inimesi on viimasel ajal nii palju juurde tekkinud, et töö
Renessanssi ideed tänapäeva kontekstis Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Paljud tolleaegsed ideed väljenduvad ka meie tänapäevases elus. Tolle aja uues universumis polnud enam kohta ei põrgule ega paradiisile. Põrgu kui patuste surmajärgse karistamise koht paiknes keskaja arusaamade järgi Maa sisemuses ja paradiis viimases taevasfääris, siis Renessansi inimese mõtlemises muutusid säärase põrgu ja paradiisi olemasolu kahtlasteks ning neid hakati otsima mitte enam maa seest või taevast, vaid maa pealt, inimese hingest. Põrgu muutus kurjuse ja südametunnistuse piinade
Euroopa tunnustab mitmeid väärtused: sallivus, solidaarsus, hoolimine ja vastutus. Nüüdisaegadel on aga Euroopa muutunud, nagu on öelnud pühitsetud paavst Benedictus XVI: „Euroopas valitseb tuleviku osas kummaline umbusk. Euroopa on oma välise edu tunnil sisemiselt tühjaks jooksnud”. Miks on nii, et me kipume unustama väärtushinnanguid? Euroopa kultuuriruumi väärtushinnanguid ohustab sallivus. Tänapäevases ühiskonnas ei ole me harjunud inimestega, kes ei ole nagu meie. Kui tänaval jalutab vastu mustanahaline inimene, jääme me kõik alati temale järele vaatama. Tegelikult on ta aga samasugune nagu meie. Vana hea Euroopa tolerants Kolmandast Maailmast pärit pagulaste suhtes näib olevat jõudnud piirini, kus ligikaudu viiendik rahvast paljudes maades on valmis hääletama võimule karmima immigratsioonipoliitika toetajad. Inimesed on niivõrd pagulaste vastu, sest on
Kultuurivõitlus- matsi ja vurle vaheline võitlus ,,Sa oled üks vastik maamats!" See sõimulause on tänapäevases Eestis üsna levinud. Mõned suudavad seda vägagi südamesse võtta, teised teevad näo, nagu poleks midagi kuulnudki. Samamoodi on meie ühiskonnas kujunenud välja ,,linnavurled". Linnainimesed, keda kas laidetakse maha või võetakse omaks nagu iga teist eestlast. Vähesed aga mõtlevad matsi ja vurle sünniloole. Ei teata, keda tegelikult nende all mõeldakse ja seepärast on need sõnad ka hoopis vales kontekstis kasutusel.
MIS ON FILOSOOFIA? Aegade jooksul on filosoofia mõiste muutunud. LääneEuroopa filosoofiast rääkides võib öelda, et Vanas Kreekas oli filosoof tänapäeva mõistes haritlane. Sõnasõnalt tähendab ju philosophia tarkusearmastust. Tollal ei vastandunud filosoofiale teadus, tänapäevases tähenduses teadus hakkas kujunema alles 17. sajandil. Kõigile tuntud klassika sellest ajast on Newtoni mehaanika. Kuni tänapäevases tähenduses teaduste väljakujunemiseni teoretiseerisid filosoofid kõige üle. Hiljem aga tekkis küsimus, milline peaks olema teaduse ja filosoofia suhe. Võis jääda mulje, et filosoofia loovutab üha uusi uurimisvaldkondi. Kui määratleda nii teadused kui ka filosoofia teatud spetsiifilise uurimisvaldkonna järgi, siis näib vana tüüpi filosoofia kõrvaletõrjumine küll vältimatu olevat.
Eestlaste ja venelaste suhtluskäitumine Tänapäevases maailmas suhtluskäitumine mängib väga suurt rolli. Eriti multikultuurses ühiskonnas. Tähtis on teistest kultuurist lugupidamine ning suhtlus vahendite sobiv kasutamine. Selles töös tahan oma kogemuste abil vaadelda sellist probleemi nagu pöördsõna valimine eestlaste ja venelastega suhtlusel. Küll me teame, et Eestis elab palju venelasi ning eestlaste ja venelaste kultuurid mingil määral on ikkagi erinevad. Kuid aga sellises nö multikultuurses ühiskonnas peavad säilima traditisioonid ja lugupidamine. Tahan keskenduda sinatamise ja teietamise teemal, kuna minu jaoks see teema on aktuaalne ja mitu korda on probleeme tekitanud. Oma elus olen elanud nii venelaste kui ka eestlaste seas ning kultuuridevaheline erinevus just suhtluskäitumise küsimuses on ilmselge. Vene keskkonna eest võtame Ida-Virumaad ja eesti Tartumaad.
Kas on vaja koolis usuõpe tundi? Meie tänapäevases maailmas üha rohkem inimesi mõtleb sellest, kas on vaja lisada õppekavale usundiõpetus? Minu arvates see on väga isiklik teema, sellepärast iga inimene ise teeb valikut millesse usuda. Hakkan sellest, et kõik inimesed erinevad oma usuõpetuse poolest. Igal ühiskonnal on need inimesed, kes on kristliku-, katooliku-, või musulmaaniusuõpetusega. Siis tundides on alati lahkarvamused, milliseid on raske vältida. Igas peres on vaja, et oli kombeks avameelselt rääkida sel teemal. Linnas on alati olemas kirikuid ja teisi asutusi, kus võib saada osa religioonist. Kui inimest huvitab konkreetset usuõpetusest, siis tuleb ta ise sellest ära tunda. Teisest küljest, aga see on nii tähtis, et õpilased lapsest saadik teadsid usuõpetusest. Mõnedel tundidel me puutume selle teemaga kokku, aga väga kaugelt. Kokkuvõteks võin öelda, et usuõpe tunnid peavad olema igal perel. Pereliikmete ringis tuleb sellest ...
Dante Alighieri (1265 1321) 1. Dante Alighieri loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt. 2. Tema ,,Jumalik komöödia" on nii vormiuudsuselt kui ka filosoofiliselt isikupäralt kordumatu teos. Tänapäevases mõttes tuleks võtta seda kui filosoofilist poeemi, milles autor püüab näidata inimkonnale teed pimedusest ja pahedest vaimuvalguse ja moraalse terviku poole. 3. Dante varajast loomingut kroonis tema esikteos ,,Uus elu", mis valmis luuletaja armastatu Beatrice surma ajel. Teos oli kirjutatud ,,uues mahedas stiilis". See stiil rõhutas veel enam armastuse filosoofilist käsitlust. 4. ,,Jumalik komöödia" koosneb kolmest osast: ,,Põrgust", ,,Puhastustulest" ja ,,Paradiisist"
Ajakirjandus kui piinapink. Tänapäevases maailmas, või vähemalt selle demokraatlikus osas, kehtivad mitmed reeglid, õigused ja vabadused, mis on muutunud iseenesestmõistetavateks ja võõrandamatuiks. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski
Pärnu Lastekülas on kuus peremaja ja tegelusmaja. Igas peremajas elab 8 last. Tegelusmajas on kontoriruumid, kaminatuba, jõusaal ja saun. See on koht, kus erinevad pered saavad koos pidada oma ühisüritusi, kus toimuvad koosolekud ja kus võetakse vastu külalisi. Ristiku tänava haiglahoone juurdeehituse valmimisega saab lõpule viidud 2008. aastal alustatud kahe terviselinnaku projekt. Valminud ravikompleksi põhieesmärk on koondada Ristiku tänavale tänapäevases aktiivravis möödapääsmatult vajalikud taastusravi- ja rehabilitatsiooniteenused ning luua Eesti esimene terviklikult lahendatud ja tulevikunõuetele vastav ravikompleks hingehaigetele inimestele. (4 oktoober) 2009-2012 Pärast seda, kui Läti firmast SIA Binders ja Eesti firmast AS Koger&Partnerid koosnev konsortsium mullu kevadtalvel Ehitajate tee ning läänepoolse ühendustee rajamise pooleli jättis, ehitas selle lõpuni Lemminkäinen Eesti ASist, AS TREFist ja AS Teede REV-2st
Probleem seisneb selles, et paljud inimesed, ei mõista miks on neil vaja õppida teisi keeli peale oma emakeele. On olemas emakeel ja teised, ülejäänud keeled. Nagu on öelnud ka saksa kirjanik ja loodusteadlane Johann Wolfgang von Goethe: ,,Kes ei tunne ühtegi võõrkeelt, ei tunne ka oma emakeelt." Mida rohkem me võõrkeeli oskame, seda rikkamad me oleme. Nende vajalikkuses ei ole mõtet kahelda tänapäevases maailmas, kus kõik piirid on valla ja maailma ühest otsast teise liikumine ei ole enam mingi probleem. Seega on üks võimalustest, et tuleviku maailmas läbi lüüa, õppida keeli ning mida rohkem, seda parem. Keelte õppimise peab olema kannatust. Mida rohkem keeli omandad, seda lihtsam on sul tulevikus erinevates valdkondades hakkama saada. Keelevaldamine annab sulle rohkem võimalusi tööturul ja aitab
Montesquieu [1689-1755] Charles-Louis de Secondat, La Brède'i ja Montesquieu parun oli poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu
Elektri avastamine William Gilbert Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "''De magnete''" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "''electricus''", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. Alles VI sajandi teisel poolele leidis inglise arst William Gilbert (1544 - 1603) kuninglikus
Marilyn 20.aastane. Iseloomult ülbe, ärahellitaud, sisemiselt väga ebakindel. Põeb pidevalt teiste arvamuste pärast. Põhiväärtuseks on majanduslik heaolu. Jan/Jaanus teeskleb vaest luuserit, elu nautiv, humoorikas, väga ettevaatlik. Arvi Marilyni boss, Jan'i sõber, väga töökas ja täpne. Rain Marilyni eks-poiss, ülbe, kahepealgeline. Kerli, Viktoria Marilyni pikaajalised sõbrannad. Eveli, Gunnar, Sigmar Marilyni uued töökaaslased Sisu: Raamatu tegevus toimub tänapäevases Tallinnas. Raamat räägib ühest kenast 20.aastasest noorest naisest, nimega Marilyn. Tema elu muutub täielikult peale seda, kui ta osaleb missivõistlustel. Ta oli praktiliselt kindel, et saab missiks, kuid seda ei juhtu. Jäädes esikolmikust välja kaotab ta sõbrad, rahaka poiss-sõbra, töö ja oma ,,printsessielu". Naine, kes on alati elanud elu, kus tal pole puudust olnud rahast, peab nüüd ise hakkama saama.
Montesquieu, Charles de Secondat (18. jaanuar 1689 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants." Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab
Kas Eesti on multikultuurne riik? Tänapäevases avatud piiridega ühiskonnas on inimestel vaba voli rännata elama ühest riigist teise. Nii satuvad ühe riigi alale kokku mitme erineva kultuurilise taustaga inimesed ja tekib multikultuurne ühiskond. Selline ühiskond peab oluliseks, et need inimrühmad saaksid elada kõrvuti ilma diskrimineerimiseta. Kas ka Eestit saab nimetada multikultuurseks riigiks? Teistsuguse riigi ja kultuuri esindajatest elab eestis alaliselt näiteks palju venelasi, ukrainlasi ja soomlasi aga linnapildis kohtab muuhulgas ka näiteks tumedanahalisi elanikke ning asiaate. Neil kõigil on oma eriline etniline taust ja kultuur, mida Eestis austatakse ja maha ei suruta. Näiteks venelaste kultuur, temperament ning kombestik erineb oluliselt eestlaste omast - nad tähistavad uut aastat muul ajal ja võtavad seda muud moodi vastu jne. Kuigi Eestis on teise kultuuri ja rahvuse esindajaid, leidub neid...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinateremondi osakond Andre Altosaar LUKKSEPA TÖÖD Iseseisevtöö Juhendajad Üllar Kivi, Indrek Einasto Tartu 2015 Sissejuhatus Töö ülesanneteks on tuua näiteid elektrilistest ja pneumaatilistest seadmetest või tööriistadest mida kasutatakse tänapäevases autoremondi töökojas. Ning panna kokku loetelu lukkseppa tööriistadest, seadmetest ning isikukaitsevahenditest, mida te kasutaksite sõiduauto esi- ja tagapidurivoolikute vahetamisel.Lisaks kirjeldades üksikasjalikult keskkonna- ja tööohutusnõudeid arvestades tööprotsessi järjekorda algusest lõpuni. Elektrilised seadmed Elektridrell- Kasutatakse aukude puurimiseks Nurklihvija (relakas)- Kasutatakse metalli lõikamiseks, metalli lihvimiseks
sellest piisab korralikult äraelamiseks ja kas see töö on seda väärt. Kõige ideaalsem on muidugi siis, kui su töö on ka sinu jaoks hobi. Mis paremat enam tahta teha seda, mis sulle meeldib ja siis veel palka ka selle eest saada! Mulle meeldib paljude asjadega tegeleda. Mind huvitab fotograafia ja puutöö. Pildistades saan ma jäädvustada maailma, nii nagu ta on. Puutöös saan ma midagi käegakatsutavat luua. Ka oskan ma arvutitega ümber käia, mis on tänapäevases maailmas väga vajalik. Laiade võimalustega tulevik on minu ees. Mul on veel veidi aega uurida, kaaluda ja otsustada selle õige elukutse üle. Arvan, et saan endale huvitava ja tasuva töö.
Paljud riigid võtsid vastu õigeusu, tõlgiti bulgaaria keelde ka kirikuraamtuid. Vene kirikud on Bütsantsi nägu, nii liturgiliselt, kloostrikultuuri, seinamaalingute ja kirikuarhitektuuri tõttu. Vene keeles on ka palju kreekakeelseid sõnu. Milline on Bütsantsi kultuuripärandi mõju tänapäeva Euroopale? Erinevad katedraalid ja kirikud on Bütsantsi nägu, nende vaatemängukultuur, mis sisaldas tänaval trikke tegevaid akrobaate ja suurejoonelisi pidustusi, on kajastunud ka tänapäevases elus. Mis on kirikulõhe? Suur skisma oli kiriku lõhenemine õigeusu ja katoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. Millised tegurid selleni viisid? Pidevad konfliktid kiriku ja valitsejate vahel, erisused rituaalid ja kombed. Idakirikus peeti jumalateenistusi rahvakeeltes, läänes aga ladina keeles. Mõningaid kirikupühasid tähistati idas ja läänes eri ajal. Õigeusu preestrid võisid ka abielluda
Üks peamine põhjus on noorte pikk õppimisperiood. Noored, kes tahavad olla tulevikus majanduslikult kindlustatud peavad kaua hariduse omandamise nimel koolis käima. Selle tõttu lükkub pere rajamine edasi ja sageli seda ei juhtugi. Haridus on praeguses majandusolukorras väga tähtsal kohal ja seetõttu ei mõtlegi noored pere rajamise peale. Kõrge haridustase tõstetakse pere tähtsusest tihti ettepoole, mis on oluline põhjus, miks rahvastik vananeb. Haridus on tänapäevases postindustriaalühiskonnas väga tähtis, ning sellega kaasen paratamatult ühiskonna vananemine. Rahvastiku vananemises on suur osa ka kõrgel elueal. Keskmine eluiga on tõusnud viimaste aastatega märgatavalt, seda sellepärast et tänapäeva meditsiin on nii kõrgelt arenenud. Kui vanurite osakaal ühiskonnas tõuseb ka rahva keskmine vanus ja see toob kaasa ühiskonna vananemise. Kuna praegune meditsiin on nii kõrgelt arenenud toob see paratamatult endaga kaasa ka ühiskonna vananemise.
Esimesel töö poolel olen uurinud infot geograafia teaduskonnade kohta kolmes ülikoolides: MGU, SpbGU, Tartu Ülikool. Sain teada, missuguseid elukutseid võiks saada kõrgkooli lõpetamise pärast, kui otsid töid geograafia valdkonnas. Uurimistöö teises osas tegin küsitlus oma klassikaaslaste valdkonnas ja selgitasin välja, kui hästi praegune põlvkond tunneb geograafiat. Antud klassiuuringu alusel koostasin tabelit, kuhu panin nende vastused. Sain ka aru, et tänapäevases maailmas on olemas palju elukutseid, mis vajavad teadmisi geograafiast. Enne töö, pole ma teadnud, et erinevates ülikoolides on nii palju teaduskonda, mis tihedalt seotud geograafiaga. Sellega on ka seotud palju kutsealasid, kus on vajalik geograafia teadmisi. Lõpus uurimus olin selles veendunud. : , , , . , . : . . 1. . (, , ) 2. , . 3 . ?
Nimekiri kasvukeskkonna loomise printsiipidest alushariduses, millest peab tänapäeval õpetaja kindlasti lähtuma Tänapäevases lasteaias on oluline: luua ja säilitada turvaline keskkond, kus lapsel on võimalus rahulikult tegutseda ning kus valitsevad kindlad rütmid; arendada lapse mänguoskusi ning anda aega ja ruumi lapse vabale mängule, kuna just vabas mängus kujunevad lapse õpivõimete alused; luua lapsele mitmekülgsed võimalused liikumiseks, kuna lasteaiaealise lapse tervikliku arengu aluseks on tema kogu füüsilise keha (käte, jalgade ja keha) liikuvus ning õppiminegi toimub selles eas füüsilise keha kaudu; motoorne valmisolek omab suurt tähtsust ka lapse eneseusaldusele, sotsiaalsetele võimetele ja meelte arengule; hoida ja arendada lapse meeli, pidades seda silmas nii ruumikujunduses, lastega suhtlemisel kui ka erinevate õppe-kasvatustegevuste läbiviimisel; ...
sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna, 1921. ilmunud täiendatud trükk aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste kaasautor. Eesti keeles on ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali partitiivi ja illatiivi vormid ning -ismid ja ikud.
Teoreetiliselt tähendab idealism filosoofias mis tahes positsiooni, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Materialism tähendab aga filosoofiasuunda, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus (aine ehk mateeria) on põhiline ja teadvus tuleneb ainest. Materialistlikud õpetused peavad maailma olemuselt aineliseks1. Idealsimi ja materjalismi erinevus ilmneb hästi näiteks tänapäevases koolisüsteemis. Alljärgnevalt näited kuidas idealism ja materjalism süsteemis ilmnevad. Idealism süsteemis baseerum arusaamal, et õpilastele tuleb õpetada uusi teadmisi läbi kirjanduse, ajaloo, filosoofia ja religiooni ehk läbi õppeainete, kus reeglina ei ole olemas õiget ja vale vastust. Põhirõhk on seejuures õpetada õpilasi intelektuaalselt ja moraalselt õigesti, selleks, et neist saaksid paremad ühiskonna liikmed
Kostüümid mulle meeldisid väga, nii peaosatäitjatel kui kõrvalosatäitjatel, sest need kostüümid olid väga iseloomulikud 20. sajandi algusele. Selliseid nn kuulsuse narre leidub ka tänapäeval. Näiteks võib tuua superstaari saatesse minevad inimesed, kes ei oska tegelikult laulda ja otsivad sealt oma viisteist minutit kuulsust. Sellest loost õpib seda, et haridus on tähtis ning ilma selleta tänapäevases ühiskonnas enam hakkama ei saa. Kuulsaks on väärt saama inimene kes on sellejaoks palju töödanud ning kes armastab seda asja millega ta tegeleb. Kokkuvõttes jäin telelavastusega igati rahule, kõik oli korrektne, sisu oli humoorikas.
Seega - kas patent tapab innovaatilisuse? Alustuseks seletaksin lahti, mida mõistetakse üldse patendi all. Need jagunevad seadmeteks, meetoditeks, aineteks või nende kombinatsioonideks. Patent on leiutaja õigusi tõendav ametlik tunnistus, mis annab õiguse oma leiutist vallata, kasutada ja käsutada ning mitte keegi ei tohi eelpool toodud toiminguid teha ilma omaniku loata. See tähendab, et omanikul tekib tänu leiutise kaitsmisega tootmis- ja turumonopol oma leiutisele. Tänapäevases kapitalistlikus maailmas on väga tähtsal kohal just oma leiutiste kaitsmine, kuna edukuse üheks komponendiks on konkurentsi puudumine. Konkurents aga innustab inimesi innovaatiliselt mõtlema ja oma leiutist edasi arendama, kuid seevastu patent eemaldab konkurentsi. Loomulikult on patendil ka häid külgi: see keelustab ideedevarguse ning kaitseb leiutaja huve, kuid tihti lähevad patendiametites läbi sellised ,,ideed", mis ei ole kooskõlas patendi põhimõttega. Leiutis peaks olema
Freudi psühhoseksuaalse arengu faasid Antud artikkel blokis on kirjutatud Saamuel Sammelmann’ i poolt. See räägib Freudi psühhoseksuaalse arengu faasidest. Minu arvates on totter tõmmata ühiseid jooni väikeste laste ja seksuaalsuse vahel. Ühele imikule peaks kõige rahustavamalt mõjuma algselt ema lähedus, eriti sünnituse järgsel ajal. Keskkond, kus ta on arenenud on peale sünnitust samuti imikule tähtis. Ema rinnal olles tunneb ta südame tuksumist ja on oma 9-kuisele kodule kõige lähemal. Kui lugeda antud artiklit, siis on teatud kohtades huvitav mõelda, et pidevad näksijad, suitsetajad ja need, kes tihti üle söövad, võivad olla osaliselt kinni oraalses faasis. Need on probleemid, millest vähemalt ühega oleme me kõik kokku puutunud või oleme suisa hädas. Otsime oma muredele vastust apteekidest ja arstidelt, kui sügavam mure tekkis meil juba oma esimestel elukuudel ja aastal. Suuremat tähelepanu lugemisel t...
Tänapäeval on see teema üsna populaarne, seoses pagulaste sisserändega. Küllap ongi paljude inimeste tugev negatiivne hoiak pagulaste suhtes seotud eesti keele tulevikuga. Pigem on eestlased valdavalt pessimistliku ellusuhtumisega ning samamoodi ka selle teemaga- eesti keelel pikaaegset tuleviku ei nähta. Mina kuulen pigem negatiivseid arvamusi vanemalt generatsioonilt. Soliidses eas olevad inimesed kaeblevad, et eesti keelt hakkab ja juba mõjutab tohutult inglise keel. Nad arvavad, et tänapäevases eesti keeles on tohutult palju inglise keelest tuletatud sõnu, väljendeid ja slänge. Seega nad arvavad, et pole kaugel see aeg, kus eesti keelt kõnelevad vaid üksikud inimesed, nad karvavad, et keel sureb peatselt välja. Kas vanema generatsiooni poolt esitatud arvamus ühtib minu omaga? Tegelikult suures enamikus ma mõistan nende muret ning arvan, et selline asjade kulg võib tõepoolest teoks
dikteeriks võõras võim, vaid valitseksid õilsalt ühtse rahva poolt valitud esindajad. Midagi sellist polnud nad varem kogenud ning ideaal püsis õhus pikka aega ja lootust ei kaotatud. Loodigi Eesti riik, kuid unistus pandi proovile Vabadussõjas. Eestlased panid kõik mängu ja pärast rasket võitlust saavutasid nad oma eesmärgi ning kui sõja lõppedes kõlas Eesti hümn ja lehvis sini-must- valge lipp, polnud ühtki eestlast, kes poleks tundnud õnne ning vabadust. Tänapäevases Eestis tunnevad paljud meie hulgast, et nendest ei sõltu enam midagi - kõik on juba varem saavutatud ja pingutada ei ole eriti tarvis. Ambitsioone jääb noorte seas järjest vähemaks. Nad ei tea, mida teha ja kuhu minna edasi. Kuna eneseteostus pole kaugeltki inimese primaarne vajadus, jäävadki unistused tahaplaanile. Näen oma tutvusringkonna näitel, et selline sihitu staadium ei vii kuskile ning muudab inimesed õnnetuks.
toetasid, kuid ei uskunud selle saavutamise võimalikkusesse läbi sõjalise võitluse Venemaa vastu. Õnneks oli optimiste piisavalt ning ka osavaid organisaatoreid, kes tolleaegseid olusid kõige paremini ära oskasid kasutada. Vähemalt korra aastas, vabariigi sünnipäeva eel ja ajal, tuletatakse ikka meelde seda, kui suur väärtus on sõltumatu rahvusriigi olemasolu ning küsitakse, kas meie oleksime samamoodi valmis võitlema oma riigi ja selle vabaduse eest. Tänapäevases globaliseerunud maailmas on see kaitsmise vajaduse küsimus vist isegi keerulisem kui ligi sada aastat tagasi. Meil on jätkuvalt üks pisut keerulise loomuga idanaaber, aga võimalik sõjaline agressioon sealtpoolt on minu arvates siiski pigem teisejärguline. Suurem oht näib meie riiki varitsevat hoopiski seestpoolt. Suurimaks ohuks on oma riigi suhtes järjest ükskõiksemaks muutuvad inimesed. Kui üha rohkem inimesi tunneb, et riik ei hooli neist ja nemad ei hooli riigist, siis nii võib
4-9-liikmeliste ansamblite nimetused: kvartett(4pillimängijat),kvintett(5 pillimängijat),sekstett(6 pillimängijat),septett(7 pillimängijat),oktett(8 pillimängijat) ja nonett(9 pillimängijat). Keelpillikvartett-2 viiulit, vioola, tsello. Klaverkvintett-klaver, keelpillid. Stomp on muusika mida tehakse erinevate esemetega. Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp,mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.Tähendas algselt lava. Barokki ajal tekkis orkester tänapäevases mõistes.Klassitismi ajal muutus orkester väga kuulsaks,korraldati palju kontserte.Romantismi ajal muutus orkester 100liikmeliseks. Dirigent seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütmi,vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi.Neeme Järvi Kontsertmeister on juhtviiuldaja, kes annab orkestrile häälestusmoodi. Partituur on muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. Orkestri 6 liiki ja nende iseloomustus:
Johannes Aavik Ta sündis 8. detsembril 1880 Randvere külas Saaremaal ja suri 18. märtsil 1973 Stockholmis, ta oli eesti keeleteadlane. 1919-1926 töötas Kuressaare Gümnaasiumis eesti keele õpetajana. Seal tekkis tal huvi eesti keele vastu, ladina ja prantsuse keele harrastus. Keelealaseid õpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nezini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. Aavik tegutses hiljem keeleõpetajana Jaltas, Tartus, Kuressaares, töötas ka "Postimehe" toimetuses. Ta oli 19261934 Tartu ülikoolis eesti keele lektor ja gümnaasiumiõpetaja Tartus, 1934. aastast haridusnõunik (koolide peainspektor), 19401941 kirjastuses toimetaja. Saksa okupatsiooni ajal elas Nõmmel. 1944 siirdus Rootsi, kus tegutses Stockholmis arhiivitöötajana, tõlkijana, keeleliste artiklite ja kooliraamatute autorina. Ta suri S...
Vares. Väga huvitav oli vaadata, kordagi ei tekkinud igavat momenti või unisust. Eelkõige meeldisid mulle teatud kohad, kus sai pisut huumorit ka, samas heliefektid paugutamise ajal olid liialt tugevad. Soovitan kõigil vaadata, kes juhuslikult veel näinud, aga on mõelnud sellele. Asjatundja arvamus Toomas Liivamägi ,,Detsembrikuumuse" ainelise esseekonkursi korraldaja. T. Liivamägi leiab, et film pani mõtlema ning arutleda selle põhjal on võimalik nii ajaloolises kui ka tänapäevases võtmes. Tema huvitub, milliseid mõtteid tekitab see film noortes, mis oli 1924.aastal. Just nimelt see ongi põhjuseks, mis ta korraldab esseekonkursi just selle filmi põhjal.
Alati tuleb nautida seda, mis meile elu on andnud ja mitte otsida midagi paremat kõrvalt, see kes me oleme ongi kõige sobivam meie eluks. Kahjuks mõjutab suurel määral meie iseendaks olemist ümbrus, mille tõttu on palju inimesi, kes varjavad oma tõelist palet või lihtsalt häbenevad seda, sest ühiskond ei salli nende erilist mõtlemist ja välja nägemist. Alati tuleb jääda selleks, kelleks sind on loodud, mitte ükski inimene ei ole näitaja. Tänapäevases maailmas on raske jääda iseendaks.Olla isiksus ümbrusest hoolimatta, vajab kõrget vaeva. Ma arvan et, selle õnnestumisel on ülejäänud elus toimuv lihtsamalt üleelatav.
Tarbimisühiskond (Teema 3) Inimkond on aja jooksul evolutsieerunud ja loodusresurssidest palju uut leiutanud, aga kahjuks on seda hakatud tänapäevases ühiskonnas kurjalt ära kasutama. Tänapäevane ühiskond on muutunud mass produktiivseks ja keskkona peale ei näida väga mõeldavat. Toodetakse hästi palju asju ja kasutatakse mitte mõistlikult loodusresursse. Aga nagu kõik me teame on paljude taastumatute resursside varu, mida igapäev kasutame, praeguse tarbimise juures lähitulevikus lõppemas. Tähtsamad loodusvarad nendest on nafta, maagaas ja väärtmetallid. See peaks iga
Muusika Orkester 1. Mis on orkester? mille järgi eristatakse neid? Sõna ,,orkester“ tähistas algselt AntiikKreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suure koosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Orkestri liiget nimetatakse orkestrandiks. sümfooniaorkester puhkpilliorkester rahvapilliorkester 2. Millal võeti kasutusele orkestri mõiste tänapäevases tähenduses? milline pill oli eestvedaja rollis? Terminit ,,orkester“ hakati pillimängijate kohta kasutama 18. sajandil Prantsusmaal. Eestvedajad olid vaskpuhkpillid. 3. Millal ja kelle loomingus kujunes välja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis? Klassikaline orkestri koosseis kujunes välja 18. sajandi keskel, Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Domineeris keelpillide kõla, I ja II viiulid,vioolad, tšellod, kontrabassid. 4
Siirdemetallid Keemilised omadused ja kasutamine Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad perioodilistabeli B-rühmades. Enamik siirdemetalle on A-rühma metallidega võrreldes märgatavalt kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Siirdemetallide värvus varieerub üldiselt hõbevalgest terashallini (erandiks kuld ja vask). Enamik siirdemetalle on õhu ja vee suhtes vastupidavad kas vähese aktiivsuse tõttu või oksiidikihi tõttu. Kõrgemal temperatuuril raud hapniku atmosfääris põleb, pildudes laiali rauatagi sädemeid. RAUD keemiliselt küllalti aktiivne: 1) Reageerib lahjendatud happega (saaduseks sool + H2) 2) Veega eriti ei reageeri 3) Ei reageeri kontsentreeritud väävelhappega ja lämmastikhappega 4) Kuumutamisel raud reageerib ka klooriga, moodustades raud(III)kloriidi FeCl3. Raud kui küllaltki aktiivne metall reageerib kergesti hapete lahustega, tõrjudes välja vesinikku Suhteliselt p...
Augustinus - ,,Parem armastada ja kaotada, kui üldse mitte armastada." ,,Olla või mitte olla?" kõlas Shakespeari ,,Hamletis", kuid sama hästi võib mõtiskleda: armastada või mitte armastada see on küsimus. Rooma filosoofi ja kristlike maailmavaadete pooldaja Augustinuse arvates on parem alluda sellele kõikehõlmavale tundele ka siis, kui tulevikku jääb mõru maik. Kuid kas tõesti on see ultimaatum ainus võimalus kellestki kogu südamest hoolida? Armastus on olnud läbiv teema pea kõikidel inimestel ...
Ka inimeste teadmatust interneti suhtes võidakse ära kasutada. Näiteks kasutatakse kuritahtlikult ära tema isikuandmeid ja- infot. Samuti ei ole ohutu interneti keskkonnas olla, sest kusagil maailmas on alati olemas kindlasti mõni professionaalne häkker, kes võib ükskõik millisesse lehekülge sisse murda ning seal suure segaduse korraldada. Inimene püüdleb terve oma elu mugavuste poole luues sellega järjest enam uusi kergemaid võimalusi tänapäevases ühiskonnas hakkama saada, kuid alati on ka inimesi, kes seda kurjasti ära kasutavad. Mina arvan, et e-teenused on üheks parimaks viimase aja leiutisteks ja, et e-riigi süsteemil on rohkem positiivseid kui negatiivseid külgi. Tänu e- teenustele võime sisustada oma aega millelegi muule, kui et peame koguaeg ootama, millal asjad lõpuks tehtud saavad. Triin Tamm
Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni 17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Orkestri liigid on Orkestri liigid on : 1) sümfooniaorkester 2) puhkpilliorkester 3) rahvapilliorkester Barokkorkester Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng. Arenesid keelpillid. Mängiti keelpille, flööte, tsinke ja tromboone. Barokkorkestri põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid. Klassitsismiaja orkester Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites ja õukondades.
.................................................................... 7 Kasutatud allikate loetelu:..................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Käesolev referaat annab ülevaate jätkusuutliku arengu mõiste ajaloost ja seletab selle sisu. Peamiseks ülesandeks on kirjeldada „jätkusuutliku arengu“ põhimõtteid, selle toimimist nii maailmas kui Eestis ja selle vajadust tänapäevases ühiskonnas. Referaat üritab vastata küsimustele kas jätkusuutlik areng on tänapäeva maailmas vajalik, ning mil moel on see tagatud. Allikatena on kasutatud erinevate ametkondade veebilehekülgi ja Katrin Kulli ettekannet „Säästev areng“. 1. Jätkusuutliku arengu mõiste 1983. aastal pani ÜRO tööle komisjoni, mille ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia välja töötamine. Peamiseks küsimuseks oli - kuidas parandada praeguse
puuviljamüüjad ja lõhnadusid *kaovad maskid Näitekirjanduse isikud + nende uuendused Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju. Rõhutades teatri iseseisvust, lahutas ta tragöödia kultusest Sophokles uuendas draamakirjanduses ja teatris : loobus süzeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate arvu 2-lt 3-le, mis võimaldas mitmekesistada näidendi tegevust ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le, lisas dekoratsioone Euripides kasutas proloogi tänapäevases mõistes olukorra seletusena näideni alguses, näidendite keel on lihtne, koori rakendas ta traditsiooni pärast. Looming viis atika tragöödia arengu lõpuni. Aristhophanes andis oma satiirilist suhtumist edasi koori kaudu, näidendite koomilisele põhiideele lisas humoorikaid juhusündmusi, mis jätsid suure vabaduse näitlejate fantaasiale *Retooriline ja filosoofiline proosa *Mõisted eleegia - kaebelaul, kurvatooniline lüüriline luuletus v muusikapala
teda kahtlema diagnoosimis meetotides ja psühhiaatrias. 1910 avaldas ta uudse psühholoogia raamatu, milles ta uuris, kas paranoia on põhjustatud iseloomust või bioloogilistest muutustest. Kuigi ta ei toonud uusi ideid, tutvustas ta uudse uurimismeetodi. Ta uuris mitmeid patsiente detailselt ja avaldas nende biograaphilise informatsiooni ja selle kuidas patsientid ise suhtusid oma seisundisse. Selle meetodi nimeks sai biograafiline meetod ja on laialdaselt kasutatud tänapäevases psühiaatrias. Edasi uuris ta hallutsinatsioone ja illusioone, avaldades nende kohta 2 raamatut. Filosoofia: Kõige enam seostatakse Jaspersit eksistentsialismiga, kuna ta oli kõige enam mõjutatud Kierkegaardist ja Nietzschest, oma filosoofiat mõistab ta kui vastust väljakutsele, mis oli esitatud Kierkegaard'i ja Nietzsche poolt. Oma esimeses suures peateoses "Philosophie" (1932) andis Jaspers oma vaate filosoofia ajaloole ja tutvustas oma põhiteemasid
Kuhu kaob ja kust tuleb koolirõõm? Tänapäevases Eesti Vabariigis on kohustus omandada kõigil 7.-17. aastastel endale haridus, kes kui kaugele muidugi selle ajaga jõuab. Paljud võtavadki seda kui pelgalt kohustust, aga samas on ka neid, kes naudivad koolis käimist ja vaheaegadel ootavad, millal juba kooli saaks. Sellega seoses tekib aga küsimus, et kust tuleb ja kuhu kaob koolirõõm? Suuremalt jaolt tuleb koolirõõm sellest, kui saadakse kontrolltööde ja ka väiksemate tööde eest häid hindeid, st. hinneteks saadakse 4 või 5. Osad õpilased pingutavad selle nimel väga, et saada enamus tööd sellisena hinnatud. Õpilased on ka rõõmsad, kui hakkavad lähenema vaheajad. Vaheajalt tulles võidakse olla alguses tusased, et jälle kool, aga samas ollakse ka väga õnnelikud, et saab olla koos klassikaaslaste ja teiste koolikaaslastega. Koolile õpilaste silmis lisab plusspunkte ka see, kui on rohke valikainete valik st, et ei ole ainult tavalised ained, ...
asutuste süsteemides ja arvepidamises või sidekanalite ühendusvead vms probleemid võivad põhjustada tehingute tühistumisi, tehingujärgsete arvelduste hilinemisi, valekandeid jms sündmusi, mistõttu kliendile võib sellistest riketest tekkida kahju. Väärtpaberiturg on kokkuvõttes kasulik asi, kuid, et seal hakkama saada, peab tegema kaalutletud otsuseid ning olema külma närvikavaga. Väärtpaberiturg on tänapäevases rahvusvahelises maailmas väga oluline, eriti just majanduslikust aspektist.
5.Mis pillid kuuluvad keelpillikvartetti? Keelpillikvartett-2 viiulit, vioola, tsello. 6.Mis pillid kuuluvad klaverkvintetti? Klaverkvintett-klaver, keelpillid. 7. Mis on stomp? Muusika mida tehakse erinevate esemetega. 8.Mis on orkester? Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp,mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist.Tähendas algselt lava. 9.Isellomusta lühidalt baroki(17. Saj), klassitismi(18. Saj) ja romatismiaegset(19.saj) orkestrit! Barokki ajal tekkis orkester tänapäevases mõistes.Klassitismi ajal muutus orkester väga kuulsaks,korraldati palju kontserte.Romantismi ajal muutus orkester 100liikmeliseks. 10.Mis on dirigendi ülesanded?Nimeta vähemalt üks maailmakuulus dirigent! Seisab koori ees, paremas käes hoiab ta taktikeppi millega näitab tempot ja rütmi,vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi.Neeme Järvi 11.Mis on kontsertmeistri ülesanded? Kontsertmeister on juhtviiuldaja, kes annab orkestrile häälestusmoodi. 12
Elekter on elektrilaengute olemasolust tingitud nähtuste kompleks. Positiivse või negatiivse elektrilaenguga osakesed tekitavad elektromagnetvälja ja alluvad selle toimele. Sõna "elekter" ei ole tänapäeval terminina kasutusel. Varem on füüsikas selle all mõistetud elektrilaengut (elektrihulka). Praegu mõistetakse üldkeeles elektri all kõige sagedamini elektrienergiat või elektrivoolu. AJALUGU Esimesena oli elektriliste nähtuste uurimises tänapäevases mõistes teaduslikult edukas inglise astronoom ja füüsik William Gilbert. Tema aastal 1600 avaldatud raamatus "De magnete" eristati esimest korda merevaigu hõõrumisel tekkivat külgetõmbejõudu püsimagneti külgetõmbejõust. Tema leiutas ka ladinakeelse sõna "electricus", mida hakkas kasutama elektrinähtuste kohta, ja sellest tuleb elektrit tähistav sõna paljudes keeltes. ELEKTRIVÄLI Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud
Kas vabadus ja võrdsus on ühiskonnas vaid illusioon? Igal sajandil on võrdsuse ja vabaduse osakaal ühikonnas oluliselt muutunud ning otsustavaid pöördeid võtnud. Rahvas ei saa ilma nendeta elada, mistõttu on diktatuuri riikides alati püütud hirmuga valitseda, aga on toimunud ka palju ülestõuse. Sajandi või paari tagused suured revolutsioonid on maailmas valdavalt avaliku diktaatorliku valitsemise hävitanud või vähemalt, sellele negatiivse pitseri külge pannud. Nii on tänapäeval väga levinud demokraatia. Tegelikkuses diktaatorlikud valitsejad püüavad nüüd näida üllaste vaimsete mentoritena ja ilmselgelt totalitaristlikku ühiskonnakorda katta näilise vabaduse ja võrdsusega. Tekib küsimus, kui suur osa viimasel sajandipikkusel perioodil rõhutatud võrdsusest ja vabadusest on tegelikult ühiskonnas vaid näiline ? Inimesed ihkavad mõlemat nii täielikku võrdsust kui piiritut vabadust, paraku ühe suurendamine...
Kes on edukas inimene? Paljud inimesed usuvad, et edukas inimene on see, kellel on palju raha, suured autod ning mitmeid maju. Tänapäevases maailmas on tõusnud esiplaanile finantsiline pool mida rohkem on inimestel raha, seda edukamad peavad nad olema. Aga õnneks on igas asjas ka teine pool: inimesi ei mõõdeta nende rahakoti paksuse järgi, vaid hoopis muude väärtuste järgi. Kuna enamus inimesi on liikunud üle oma arusaamades, et mida rohkem on raha, seda edukam ta on. Seetõttu on inimesed hakanud ohverdama oma eraelu, et saada suuremat palka ning tunnustust teiste poolt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
