kiirgus ja tuumad võivad muutuda teiste elementide tuumadeks Mis on poolestusaeg:aeg,mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. Mis on isotoop:Ühe elemendi erineva massiarvuga tuumad.(võib olla erinev neutroni arv) Kriitiline mass on minimaalne aine mass, mis on vajalik ahelreaktsiooni kaivitamiseks. Paljunemistegur- Ühe tuuma lõhustumisel tekib 2neutroni, mis mõlemad neelduvad ainekoguse teistes tuumades, kutsudes esile vastavalt 2 uut õhustumist.(nt2;4;8;16etc )Millised on Tuumareaktori põhiosad ja ülesanne? Põhiosad: soojusvaheti, soojuskandja, juhtvardad,varje ,tuumkütus, aeglusti Ülesanne: Tuumade lõhustumise ahelreaktsioon kasuliku energia tootmiseks, selleks kasutatakse tuumareakt.sünteesireaktsioonid:väikeste tuumade ühinemine keskmisteks või suurteks - tekkimise tingimused: kõrge temp. Mis on massidefekt Tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja
Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega Ees‐ ja külgväädi teed Tagaväädi teed Üldtundlikkuse teed, seotud kraniaalnärvidega Eritundlikkuse teed, seotud meeleelunditega (vt kraniaalnärvid) ALANEVAD KORTIKAALSED MOTOORSED TEED Püramidaalsüsteem Motoorsed teed, seotud spinaalnärvidega Motoorsed teed, seotud kraniaalnärvidega Ekstrapüramidaalsüsteem TSEREBELLAARSED TEED Aferentsed Eferentsed
Ca 40 - 45 cm pikkune ja 1,5 cm laiune lülisambakanalis paiknev silinderjas väät Seljaaju vastaspooli seob närvikoeline kommissuur Seljaaju hallaine Hallaine sisaldab peeni närvikiude (müeliinita ja õhukese müeliinkattega) neurogliia elemente multipolaarseid neurotsüüte (ühesuguse suuruse, struktuuri ja talitlusega rakud on isekeskis koondunud närvituumadeks) Seljaaju hallaine neurotsüüdid jagunevad: 1. Juure- ehk radikulaarrakud paiknevad eessammaste motoorsetes tuumades, aksonid lahkuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu, kulgevad efektorini 2. Motoorsed vegetatiivsed närvirakud - paiknevad vegetatiivsetes tuumades, aksonid väljuvad spinaalnärvi eesmise juure kaudu Seljaaju (medulla spinalis) Kommissuur ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit ning jaguneb: müeliniseerimata närvikiududest koosnevaks hallkommissuuriks (commissura grisea) ja tsentraalkanali all asetsevaks, peamiselt müeliniseeritud närvikiududest koosnevaks valgekommissuuriks
vastasel juhul ei oleks võrrandi parema ja vasaku poole massid tasakaalus. Ahelreaktsioonide alguslugu Ahelrektsioonide võimalikkust ennustas juba 1934.a füüsik Frederic Joliot Curie. Ahelreaktsioonid · Ahelreaktsiooniks nim. Sellist nähtust, kus reaktsioon põhjustab sellesama reaktsiooni jätkumist. See tähandab, et soodsatel tingimustel tuumades vabanenud neutronid võivad neelduda teistes tuumades ning kutsuda esile nende lõhustumise etc. Kui tuuma lõhustumisel tekib mitu uut Click icon to add picture neutronit, siis võib ahelreaktsiooni käigus lõhestumise sagedus järjest kasvada. Tuumajäätmed Radioaktiivsus Tuumaplahvatuse mõju Tsernobõli reaktori lõhkemine 26. aprillil 1986. on olnud siiani üks maailma suurimaid.
läbimiskoht - tractus bulbothalamicus, aksonid suunduvad kaarjalt ette vastaspoolele - fibrae arcuatae interna, capsula interna tagumise sääre d) ristumine (kas? kus?) 3. neuronikeha, korteks (käär) - Kolmanda neuroni keha thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. ! Motoorne juhtetee (küünarvarre painutajad) ! a) trakti nimetus – tractus corticospinalis b) neuronikehad - I neuroni keha otsmikusagara gyrus precentralises, II neuroni keha seljaaju eessarves motoorsetes tuumades c) ristumised, capsula int. - piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum), capsula interna tagumise sääre d) perifeerne närv – n. musculocutaneus ! Motoorne juhtetee sääre eesmiste lihaste innervatsiooniks ! a) trakti nimetus – tractus corticospinalis b) neuronikehad (1, 2) (korteks, tuum) - I neuroni keha asub motoorse cortex´i peamiselt otsmikusagara gyrus precentralis’es, II neuroni keha paikneb seljaaju eessarves, motoorsetes tuumades
Tuumade lõhustumine- esineb selliseid isotoope, mille tuum jaguneb nautroni toimel kaheks ligikaudu võrdse suurusega tuumaks. Sellist reaktsiooni nim tuuma lõhustumiseks. Lõhustumisega kaasneb alati mõne vaba neutrioni väljalendamine, sest suurtes tuumades on neid prootonitega võrreldes rohkem. Ühtlasi vabaneb energiat, umbes miljon korda rohkem kui sama hulga aine põlemisel, sest tuumajõud on palju tugevamad kui elektrone siduvad elektrilised jõud. Mõne isotoobi tuum lõhustub iga kord, kui kohtub neutroniga, st ta ei vaja selleks neutroniga kaasa toodud lisaenergiat. Sel juhul võivad ka lõhustumisel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda. Sellist
Selle puhul on tegemist neutroni beeta-raadioaktiivsosega. 3) Aatom osutub kahekordselt negatiivselt ioniseerituks, elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti. Sest üksikute prootonite või neutronite väljakiirgamine pole piisavalt efektiivne. 4) Väikeste energiate puhul toimub elastne põrge, seejärel tekib tuum Z-Z+1. Suurema energia puhul paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja ning lõhub tuuma kildudeks. 5) 1. Suurtes tuumades on alati neutronid ülekaalus ja lõhustumisel ei saa vabaneda mitu prootonit. 2. Tütartuumast vabanedes ei saa prooton nii palju energiat, et ta saaks läheneda suurele tuumale. Ehk peab olema vähemalt kriitiline mass ainet või peegelduvad pinnased, mille pealt aatomiosakesed põrkuksid. 6) Töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt. Kütuse hulk väheneb. Neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. 7) Kiirendite abil on antud osakestele palju suuremaid energiaid kui on saavutatud gaasi
Tuumafüüsika. Põhifaktid:*Aatomid koosnevad + metall-leht kaitseb, tekib lagunemisel, kui elektron lendab laenguga tuumast ja selle ümber kihtidena paiknevatest välja tuumast ja tuumast muutub prooton kiirgus- elektronidest* 99,95% aine massist asub tuumades *1mm elektromagnetlainetus, kõige läbitungivam. Teke a) koosneb pikkusel lõigul mahub 10milj keskmist aatomit *Tuumad on lagunemistega b)koosneb mõnede lagunemistega c) aatomitest kuni 100 000korda väiksemad. Seda tõestas eraldub radioakt. ainetest, kui nukleonid lähevad suure inglise füüsik Ernest Rutherford. Kui tuum oleks 1cm siis energiaga olekust väiksema energiaga olekusse | *elusorg.
puhul erinev. DNA molekul on raku mõõtmeid arvestades väga suur ning seetõttu on ta valkude abil kokku pakitud. See kaitseb DNAd ka kahjustavate mõjude eest. DNA on geenide ahel, seega on geen üks DNA lõik. Geenid määravad organismi tunnused. Osa geene kontrollib teisi geene. Kromosoomid paiknevad paari kaupa. Igal liigil on oma arv ja iseloomuliku kujuga kromosoome. Kromosoomide arv ühe organismi kõigis raku tuumades on sama. Erandi moodustavad sugurakud, milledes on võrreldes keharakkudega poole vähem kromosoome (kromosoomid ei moodusta paare vaid on ühe kaupa.) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes aga 23 kromosoomi. Kõik antud organismi kromosoomid kokku moodustavad antud organismi kromosoomistiku. Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka geenid keha- ehk somaatilistes rakkudes paari kaupa. Seega võib ühel geenil olla kehas 2 erinevat vormi ehk alleeli
järjestus on iga liigi puhul erinev. DNA molekul on raku mõõtmeid arvestades väga suur ning seetõttu on ta valkude abil kokku pakitud. See kaitseb DNAd ka kahjustavate mõjude eest. DNA on kaksikahel, seega on geen üks DNA lõik. Geenid määravad organismi tunnuste kujunemise. Osa geene kontrollib teisi geene. Kromosoomid paiknevad paari kaupa. Igal liigil on kindel arv kindla kujuga kromosoome. Kromosoomide arv ühe organismi kõigis raku tuumades on ühesugune. Erandi moodustavad sugurakud, milledes on võrreldes keharakkudega poole vähem kromosoome (kromosoomid ei moodusta paare vaid on ühe kaupa.) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes aga 23 kromosoomi. Kõik antud organismi kromosoomid kokku moodustavad antud organismi kromosoomistiku. Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka geenid keha- ehk somaatilistes rakkudes kahe kaupa. Seega võib ühel geenil olla kehas 2 erinevat vormi ehk alleeli.
Tuumaehitus: *tuum koosneb nukleonidest, +laenguga prootonitest ja laenguta neutronidest. *tuumasid tähistame X, kus Z on laenguarv, mis määrab keemilise elemendi, kus Z on laenguarv, mis määrab keemilise elemendi, A-nukleoonide arv tuumas, nim massiarvuks A=Z+n. *X asendatakse konkreetse keemilise elemendi korral, kindla elemendiga. Mis on isotoobid? : *Keemilise elemendi teisendid. *Tuumades on sama arv prootoneid, erinev arv neutroneid, nad asuvad samal kohal perioodilisuse tabelis. *Keemilised omadused on ühesugused, erinev on aatommass ja radioaktiivsus. Tuuma jõudude iseloomustus: *Tuumajõud on aatomtuuma sees tugevamad kui elektrilaengutevahelistes jõududes. *Tuumajõudude ulatus e mõjuraadius on väga väike, ca 5fermi. Lähemal kui 0,5f muutub tõmbumine tõukumiseks. *Tuumajõud ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel.
ja alamklassiks (erinevad omavahel raske ahela poolest). Neid klasse nimetatakse isotüüpideks ja nende erinevused tulenevad vastavate raskete ahelate struktuuride erinevustest. Eri antikehade isotüüpidel on veidi erinevad bioloogilised funktsioonid. Antikehadele on iseloomulik kõrge spetsiifilisus. Antiaine Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid. Antiaine kokkupuutel tavalise ainega tekib annihilatsioonireaktsioon, mille käigus mõlemad aine vormid neelduvad ning selle tagajärjel eraldub energia footonite näol. Antiainest on seni avastatud positron (elektroni antiosakene), antiprooton, antideutron, antiheeliumi tuum ja antivesiniku aatom (1995.a. leiti 9 antiaatomit, mis
Antiosake, antiaine ja antimaailm ANTIAINE ● Aine, mis koosneb antiaatomitest. ● Tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid. ● Tuumade ümber ringlevad elektronide asemel positronid. ANTIAINE AJALUGU ● Esimest korda kasutas terminit antiaine Arthur Schuster oma kirjades ajakirjale “Nature” aastal 1898. ● Tõi esile antiosakeste ja annihilatsiooni hüpoteesi. ANTIAINE AJALUGU ● Modernne antiaine teooria sai alguse 1928. aastal Paul Diraci uurimusega. ● Täielik anti-perioodilisustabel koostati 1929.
Tuumaenergia Tuumaenergiat saadakse tuumakütuse tuumade lõhustumisel. Selle juures vabaneb väga väikesest kütuse hulgast väga palju soojusenergiat. Tuumaenergia võib olla ka väga ohtlik, sest tuumakütusest eraldub elusolendeid ohustavaid radioaktiivseid osakesi. Radioaktiivsus: Aatomituumad radioaktiivses aines on ebastabiilses olekus. Ebastabiilsetes tuumades on kas väga palju või väga vähe neutroneid. Tuuma ebastabiilsus laheneb siis, kui see tuum kiirgab. Kiirgus: Radioaktiivsed ained kiirgavad nn. ioniseerivat kiirgust, mis suuremas hulgas on tervisele kahjulik. Olemas on erinevad kiirguse liigid: alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Röntgenikiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid see pole radioaktiivsuse tagajärg. Aktiivsus: Aktiivsust võetakse ioniseeriva kiirguse mõõduks. Selle ühik on bekerell (Bq). 1 bekerell on hästi väike ühik.
ASTEROIDID Kaks väikest asteroidide rühma Troojalased tiirlevad koos Jupiteriga tema orbiidil, üks Jupiteri ees, teine tema taga. Siiani on määratud enam kui 9000 asteroidi orbiidid. Asteroididel on ka kaaslased kuud. KOMEEDID Komeedid on mõne kilomeetrise läbimõõduga väga elliptilisel orbiidil ümber päikese tiirlevad tolmused lumepallid. Metaan ja amoniaak. Päikesele lähenedes pealispind aurustub ja moodustub üks või kaks helendavat saba. Eristatakse : a) Pikaperioodilisi komeete väga suur ellips, 1 tiiru ümber maailma teevad rohkem kui 200a. b) Lühiperioodilised liiguvad planeetidega samasuunaliselt. Liikumisperiood vähem kui 200a. METEORIIDID EHK LANGEVAD TÄHED Meteoor on valgusesähvatus, mis kaasneb tahke keha sattumisega atmosfääri. Meteoroid on tahke keha, mis saabub atmosfääri. Läbimõõt mõni meeter, tavaliselt aga palju väiksem, nagu liivatera. Meteoriit on siis kui see taevakeha satub meie atmosfä...
40 000 USD/inimese kohta 2) II maailm(Ida-Euroopa) endised sotsialistlikud riigid 10 000 Lõuna, arengumaad(põllumajandus) III maailm SKT alla 5 000 Uus tööstusmaa- odava tööjõua maad (Brasiilia, Lõuna-Korea) Toorainemaad (naftariigid) Vaesed maad (odav tööjõud ja ka tooraine puudub) G7(G8)-juhtivad tööstusriigid, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Kanada, (Venemaa) Friedmanni maade klassifikatsioon Infomaad-mille urbaansetes tuumades luuakse maailma ideoloogia, ideed, moed ja kaubanäidised Peamine resurss:targad ja kallid inimesed Tööstusmaad-mis toodavad osa maailma kaupadest, kuid vähe lisandväärtust, saastavad oma looduslikku ja kultuurilist keskkonda Peamine resurss:töökad ja odavad inimesed Toormemaad-mis elavad oma rikkalistest loodusresurssidest Peamine resurss:loodusvarad Vaesed maad-millel ei ole tarku ja töökaid inimesi ega ka loodusvarasid Peamisi resursse ei ole
jääkproduktiks) ja vabadeks neutroniteks. Video: How Nuclear Fission Video: Works? http://www.youtube.com/watch?v=hv4Sanze5dU Tuumade lõhustumine täpsemalt vaadatuna Esineb selliseid isotoope, mille tuumad neutroni toimel jagunevad kaheks ligikaudu võrdse suurusega tuumaks. Eelpool nimetatud reaktsiooni nimetatakse tuumade lõhustumiseks. Lõhustumisega kaasneb alati mõne vaba neutroni väljalendamine, sest suurtes tuumades on neid prootonitega võrreldes rohkem. Ühtlasi vabaneb energiat, umbes miljon korda rohkem kui sama hulga aine põlemisel, sest tuumajõud on palju tugevamad kui elektrone siduvad elektrilised jõud. Ahelreaktsioon Mõne isotoobi puhul pole lõhustumist esilekutsuva neutroni energia üldse tähtis. Sel juhul võivad ka lõhustumise tagajärjel tekkinud neutronid uusi lõhustumisi esile kutsuda.
satu põhiseisundisse. Kui tuum -laguneb, siis aatom osutub kahekordselt negatiivselt ioniseerituks, elektronkate laieneb, üleliigsed elektronid vabanevad kergesti. Tuumareaktsiooni iseloom muutub, kui sellesse suunata järjest suurema energiaga prootoneid- väikestel energiatel toimub elastne põrge, suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja, lõhub tuuma kildudeks. Ahelreaktsioon ei saa toimuda prootonite toimel, sest tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustumisel ei saa vabandeda prootonid ja kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi lähendeda uuele tuumale. Reaktor ei saa töötada ilma neelajata, sest töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt, kütuse hulk väheneb ning neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. Tuumapommi võimendamise asemel ehitatakse vesinikupommi, sest tuumapommis on kütuse-poolkerade mass piiratud(kriitiline mass), alanud
Võivad esineda vabade iseseisvate osakestena. Kuna prooton, neutron on elementaarosakesed, siis nim kvarke fundamentaalosakesteks. Igal osakesel peaks olema teisik, vastand – antiosake: * sama massiga osake; * vastand elektrilaenguga osake. 5) Antiaine. Mis on antiaine, tema omadused. Kohtuvad antiprooton ja positron – antivesiniku antiaatom. Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid. Antiaine kokkupuutel tavalise ainega tekib annihilatsioonireaktsioon, mille käigus mõlemad aine vormid neelduvad ning selle tagajärjel eraldub energia footonite näol. 6) Annihileerumine mis protsess on, mis juhtub? Osakestefüüsikas kasutatakse seda sõna protsessi jaoks, mille käigus osake põrkub oma antiosakesega
arv tuumas, tähis Z Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Radioaktiivsus on tuuma- maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad alguse sellest aatomi pisikesest südamikust. Osakeste ja kvantide kiirgumine tuumast viitab omakorda selle sisemisele struktuurile. Tuuma siseehitus, ühes sellega ka radioaktiivsuse tõeline olemus selguski õige pea, pärast neutroni avastamist. Mis on isotoobid? isotoobid on sama keemilise elemendi teisendid , mille tuumades on ühesugusprootonite arvu korral erinev arv neutroneid. Millest koosneb aatomituum? Positiivse laenguga prootonitest ja negatiivse laenguga neutronitest Mis on looduslik radioaktiivsus? Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuumad paiskavad välja alfaosakesi, beetaosakesi või siis gammakiirgust, muutudes ise teiste elementide tuumadeks Missugused on radioaktiivsuse põhiliigid? Alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Mis on alfaosake
Kortisool osaleb süsivesikute ja valkude ainevahetuses ning aitab organismil haiguste ja stressiga toime tulla. Valkude lõhustamine toimub peamiselt skeletilihastes. Aldosteroon tagab elektrolüütide ja vee õige tasakaalu organismis, vähendab naatriumi eritumist neerudest. Soodustab kaaliumi väljaviimist organismist. Androgeenid ehk meessuguhormoonid on looduslikud rasvlahustuvad steroidhormoonid. Androgeene leidub nii emaste kui isaste selgroogsete loomade rakkude tuumades. Isastel sünteesitakse androgeenid munandites ja neerupealisekoores kolesteroolist. Neerupealiste säsi koosneb kromofiinsetest rakkudest ja eritab katehhoolamiine (adrenaliini, noradrenaliini, dopamiini), mis seedekanali talitlust pärsivad, nad on insuliini antagonistideks. Seega veresuhkru tase veres tõuseb ja toimub rasvkoe lipofüüs. Lüpofüüsil mobiliseeritakse rasvadesse talletatud energia, kuid selle käigus glükoosi ei teki. Samuti
massiühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kaha ruudu võrra ette poole. 5. Peale beeta lagunemist nihkub element ühe ruudu võrra perioodiliduse süsteemi lõpu poole. 6. Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus. Poolestusaeg =T 7. Mendelejevi tabelis on ühes ja samas ruudus, ühegi keemilise võttega eraldada ei õnnestu. Tuumades on ühesugune arv prootoneid ja erinev arv neutroneid. Massiarvud on erinevad. 8. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Vesinikul on ka radioaktiivne isotoop massiarvuga 3 ja poolestusajaga 12,3 aastat. Selle nimetus on triitium ja sümbol 3H. 9. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Prootonite arv tuumas määrab ära, millise keemilise elemendiga on tegemist
Liberiinidel on ka somatotropiini riliisinghormoon (GHRH), kortikoliberiin e kortikotropiinriliisinghormoon (CRR-RH), türeoliberiin e türeotropiinriliisinghormoon (TTH-RH). Kõik need moodustavad hüpotalamohüpofüsiaalsüsteemi. Teine allsüsteem koosneb hüpofüüsi tagasagarast e neurohüpofüüsist ja hüpotalamuse neurosekretoorsetest tuumadest (kahesugused: nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis). Tagasagara hormoonide teke toimub hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades, mitte tagasagaras endas. Hormoonid liiguvad piki aksonit valmiskujul tagasagarasse. Tagasagara hormoonid. Antidiureetiline hormoon ADH ja oksütotsiin. ADH-l on 2 põhifunktsiooni: a) tema mõjul väheneb lõpliku uriini teke neerudes; b)ahendab veresooni; vererõhku tõstev e vasepressoorne toime (ADH e vasopressiin). Vasopressoorne toime avaldub, kui teda produtseeritakse tavalisest rohkem, igapäevane toime on antidiureetiline
(Prootoneid ja neutroneid hoiab tuumas koos tuumajõud, mis on positiivselt laetud prootonite omavahelisest (elektrostaatilisest) tõukejõust umbes 100 korda suurem. Et tuumajõudude mõjuulatus on väga väike (efektiivselt mõjub see vaid kõrvuti asetsevate nukleonide vahel), siis ülisuurtes aatomituumades ei suuda tuumajõud tuuma enam koos hoida ning tuum võib laguneda.<--) Isotoobid – keemiliste elementide erimid, millede tuumades on võrdne arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid Ioonid - Keemilised omadused sarnased, kuid füüsikalised omadused erinevad (?) Looduslik radioaktiivsus- looduses on selliseid aineid, mis iseeneslikult kiirgavad radioaktiivkiirgust. Alfa kiirgus - täielikult ioniseeritud heeliumi ioon? Beeta - liikuvate elektronide voog? gamma - ülilühilaineline elektromagnetkiirgus Tehisradioaktiivsus – kunstlikult sünteesitud uute aatomituumade tekitamine Mikromaailma osakeste registreerimine
*Ei sõltu. Tähtis on alg-ja lõpp-tuumade seoseenergia 9.Miks ehitatakse termotuuma- ehk vesinikupomme selle asemel, et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? *Sest vesinikupommi plahvatus ületab sadu kordi tavalise tuumapommi võimsuse 8.Miks ei saa reaktor töötada ilma neelajata *Töötingimused reaktoris muutuvad pidevalt. Kütuse hulk väheneb. Neelajaga saab paljunemistegurit reguleerida. 7.Nimetaga 2 põhjust, miks ei saa ahelreaktsioon toimuda prootonite toimel. *Suurtes tuumades on alati neutronite ülekaal, lõhustamisel ei saa vabaneda prootoneid *Kulonilise tõukumise tõttu on prootonil vähe võimalusi läheneda uuele tuumale 6.Kuidas muutub tuumareaktsiooni iseloom, kui selle tekitamiseks rakendada järjest suurema energia prootoneid? *Väikestel energiatel toimub elastne põrge, edasi tekib tuum Z->Z+1. Suurematel energiatel paiskab prooton tuumast järjest rohkem osakesi välja, lõhub tuuma kildudeks 5.Mis juhtub aatomiga, kui selle tuum -laguneb?
Nukleiud ja kapsel. Vakuool – veemahutiks peamiselt taimerakkudes. Plastiid- taimeraku organell, milles toimub orgaanilise aine esmane süntees või varuainete moodustumine 9. Rakus sünteesitakse valke: 1) vakuoolides, 2) rakukestades, 3) ribosoomides, 4) tuumades, 5) tsentrioolides. 10.Prokarüootide hulka kuuluvad: 1) viirused, 2) algloomad, 3) kõik üherakulised organismid, 4) bakterid, 5)väikesemõõtmelised seened. 11. Autotroofide hulka ei kuulu: 1) fotosünteesivad bakterid, 2) seened, 3) rohelised taimed, 4 kemosünteesivad bakterid, 5) vetikad. 12.Membraani ei esine: 1) rakutuumal, 2)mitokondril, 3) ribosoomil, 4) kloroplastil, 5) vakuoolil. 13. Kromosoomide koostises on põhiliselt: 1) rasvad ja valgud, 2) nukleiinhapped ja valgud, 3)
looduslikul uraanil töötavates tuumareaktorites neutronite paljundusteguri tõstmiseks aeglusteid. Aeglustina kasutatakse :raske või tavaline vesi, grafiit. Milleks on juhtvardad :nende nihutamisega uraani ja aeglusti segus saab reaktorit käivitada, hoida paraja võimsuse juures ja vajdusel seisata. Miks on radioaktiivseid isotoope looduses vähe?: radioaktiivsed isotoobid on massiarvuga vahemikus 95 137. 2 põhjust miks ahelreaktsioon ei saa toimuda prootonitega/toimel.: tuumades on ka prootonid (pos) ja siis toimuks elektrostaatiline jõud Miks ei saa reaktor neelajata töötada? Neelaja vähendab tuumareaktsiooni, aeglustab ahelreaktsioone neelates neutrone Miks ehitatakse termotuumapomme selle asemel et suurendada tavalise tuumapommi võimsust? terrmotuumapommis ehk vesinikupommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks.
Nn-1- ahelreaktsiooni (n-1)-ses lülis osalenud neuronite arv k- Neutronite paljunemistegur kui k>=1, siis neutronite arv ajas kas suureneb või jääb samaks ja ahelreaktsioon toimub. Kui k<1, siis neutronite arv ajas väheneb ja ahelreaktsiooni ei toimu Neutronite paljunemistegur oleneb suurustest- 1. Soojuslike neutronite arvust, mis põhjustavad uute 235U tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni järgmises lülis 2. Tõenäosusest, et vabanenud neutronid ei neeldu 238U tuumades 3. Tõenäosusest, et neutronid ei neeldu aeglustis- grafiidi puhul p=0,84 4. Tõenäosus, et neutronid ei välju lõhustuvast ainest. See sõltub lühustauva aine mõõtmetest ja suureneb koos mõõtmete suurenemisega. KILDTUUM moodustub tuuma deformatsiooni lõpptulemusena, neutronite ülejääk TUUMAREAKTOR Juhtvardad neutroneid neelav materjal, kas tuumareaktor töötab või mitte, kasut. kaadmiumi või boori Tuumkütus kasut. uraani või pentooniumi
pildistamiseks. Võimendatud ülilühikesi laserimpulsse saaks kasutada osakeste kiirendamiseks valguse kiiruse lähedaste kiirusteni. Tulevikus peaks olema ka võimalik rajada ühte tuppa äramahtuvaid seadmeid, kus saaks osakesi kiirendada pea sama suurte energiatasemeteni kui praegustes suurimates osakeste kiirendites. Järgmise põlvkonna laserite abil peaks olema loodetavasti võimalik luua sarnaseid tingimusi, mis valitsevad tähtede tuumades ja tekitada juhitav termotuumareaktsioon, mis annaks inimkonna käsutusse ammendamatu energiaallika. Erinevalt tänapäevastest tuumaenergiast, on termotuumaanergia saastavaba. Lasereid kasutatakse kõikjal meie ümber ja tulevikus muutuvad need arvatavasti veel tähtsamaks. Kasutatud materjalid: Henn Käämbre Füüsika XII klassile www.miksike.ee www.kool.ee en.wikipedia.org postimees.ee
Keemilise elemendi tähis A aatomi massiarv, nukleonide (prootonite + neutronite arv, ligikaudne aatomi mass aatommaassiühikutes Z keemilise elemendi järjekorranumber, prootonite arv, elektronide arv neutraalses aatomis, tuuma laeng elementaarlaengutes N neutronite arv, isotoobid On keemilise elemendi aatomid, mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Kõikidel elementidel on isotoobid. Isotoobid on ühesuguste keemiliste omadustega. Näiteks ja Radioaktiivsus On mõningate isotoopide omadus iseeneslikult (spontaanselt) laguneda, muutudes tesiteks isotoopideks või keemilisteks elementideks.
integratsiooni piirkonda. 13. Miks nimetatakse mõningaid ajuripatsi eessagara hormoone glandotroopseteks hormoonideks? Glandotroopsed hormoonid on endokriinsete näärmete tööd stimuleerivad hormoonid. Landotroopsed hormoonid: AKTH, TSH,FSH, LH. Kaks viimatinimetatut on sugunäärmete sisesekretoorset funktsiooni mõjutavad hormoonid e gonadotroopsed hormoonid. 14. Kus algab ajuripatsi tagasagara hormoonide süntees? Hüpotolaamuse tuumades (nucleus supraopticus ja nucleus paraventricularis hypotolami) 15. Mis hormooni glükagooni oluliseimaks ülesandeks? Glükagoon kiirendab maksas glükogeeni lammutamist e glükogenolüüsi ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Olles insuliini antagonistiks, on glükagoon oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 16. Kust pärineb hormoon progesteroon ja mis on selle peamine ülesanne?
1) Inimene paljuneb aeglaselt 2) Vähe järglaseid 3) Kromosoome palju 4) Katseid ei tohi teha Nimeta kaks meetodit, kuidas saab inimese pärilikkust uurida 1. sugupuude informatsioon 2. geneetiline test (geenidoonorlus) Soo määramine ja suguliiteline pärandumine Millistes rakkudes paiknevad sugukromosoomid, millistes autosoomid? Sugukromosoomid paiknevad nii keha- kui ka sugurakkudes (kõikides rakkudes). Autosoomid paiknevad somaatilistes ehk keharakkude tuumades. Kuidas määratakse viljastumisel inimese sugu? Lapse sugu määrab see, millist sugukromosoomi kandev sperm munarakku viljastas. Miks ei saa pidada X ja Y kromsoome homoloogilisteks? Nad pole oma kujult ja suuruselt sarnased, neis kattub vaid osa geene.
neid võid olla kahesuguseid:kas energiat vabaneb,kui tuumad ühilduvad või eraldub,kui tuumad lõhustuvad.Ahelreaktsioon- on reaktsioon mida põhjustavad osakesed tekivad tema enda reaktsiooni käigus.Põhjustab energia. Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur? Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Iseloomustab ahelreakeaktsiooni. Tekkigu näiteks ühel lõhustumisel kaks uut neutronit, mis mõlemad neelduvad teistes tuumades. Siis paljuneb reaktsiooni suhtarvudes 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128. selline ahelreakt. Viib plahvatuseni sest see areneb väga kiiresti. tuumakütuse kriitiline mass- on kütuse minimaalne kogus,milles algab ahelreaktsioon. U235 50kg. Kuidas saavutatakse tuumapommi lõhkamine? Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkera kujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. tuumareaktori olulised osad- betoon-mis kaitseb
1) M3 atsetüülkoliini suhtes tundlik. 2) H2-histamiinitundlik. Histamiin vabaneb parietaalrakkude kõrval olevatest ECL rakkudest. Histamiin reguleerib happe teket 3) CCK-B koletsüstokiniin, tema on tundlik niivõrd... vaid sellel on gastriin, mida toodetakse mao antrumi ehk lõpposa limaskesta G rakkudes. Maohappe regulatsiooni faasid: 1) Ajufaas stiimuliteks toidu lõhn, maitse, toiudu nägemine, toidule mõtlemine stiimul tekib uitnärvi tuumades. Erutus antakse uitnärvi kiudude kaudu parietaalrakkudele, mis hakkavad hapet produtseerima. (Histamiini vabastab gastriin) uitnärvi ärritus stimuleerib mao antrumi piirkonna G rakke, sealt vabaneb gastriin, mis vere kaudu jõuab parietaalrakule ja stimuleerib happe vabanemist. Gastriin vabastab ka histamiini. 2) Maofaas mao venitus, valgu lõhustusproduktid maos. Gastriini vabanemist mao limaskesta G rakkudest (mao venitus stimuleerib parasümp.) mõningad joogid jms
neid võid olla kahesuguseid:kas energiat vabaneb,kui tuumad ühilduvad või eraldub,kui tuumad lõhustuvad.Ahelreaktsioon- on reaktsioon mida põhjustavad osakesed tekivad tema enda reaktsiooni käigus.Põhjustab energia. Mida iseloomustab neutronite paljunemistegur? Milline on selle väärtus tuumareaktsiooni erineva kulgemise korral? Iseloomustab ahelreakeaktsiooni. Tekkigu näiteks ühel lõhustumisel kaks uut neutronit, mis mõlemad neelduvad teistes tuumades. Siis paljuneb reaktsiooni suhtarvudes 1, 2, 4, 8, 16, 32, 64, 128. selline ahelreakt. Viib plahvatuseni sest see areneb väga kiiresti. tuumakütuse kriitiline mass- on kütuse minimaalne kogus,milles algab ahelreaktsioon. U235 50kg. Kuidas saavutatakse tuumapommi lõhkamine? Pommi lõhkamiseks surutakse kaks poolkera kujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline. tuumareaktori olulised osad- betoon-mis kaitseb
väljaspool seljaaju spinaalkambrionis; 2. puutetundlikkusel seljaajus; 3. taalamuses. 3. neuroni jätked viivad erinevatesse ajupiirkondadesse (nt maitmistundlikkus tagumise tsentraalkääru alumisse ossa). Ainsana ei lähe taalamusest läbi haistmistundlikkus.Tundlikkust juhtivaks ajukeskuseks on. Hüpotalamuse funktsioonid: * seos hüpofüüsi tagasagaraga – hüpofüüsi tagasagara hormooni produtseeritakse neurosekretoorsetes tuumades. Neurosekretoorne tähendab seda, et tuumadel on nii erutust juhtiv kui sekretoorne (hormoonide süntees) funktsioon. Hüpotalamuse poolt sünteeitud hormoonid laskuvad mööda närvijätkeid ehk aksoneid hüpofüüsi varre kaudu tagasagarasse. Tagasagart nim ka neurohüpofüüsiks. Hüptalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Nucleus paraventricularis (paraventrikulaarne tuum – ajuvatsakese kõrval olev tuum) 2)Nucleus supraoptieus
raskem) ilmselt Koperniku nime järgi. Neist 92 esinevad iseseisvalt looduses, ülejäänud on nn tehiselemendid, mida inimene saab luua laboris ja mille püsivus on väga lühiajaline. Ühe keemilise elemendi aatomid on kõik absoluutselt identsed! Perioodilisustabel Aatomid on kantud perioodilisustabelisse prootonite arvu kasvamise järjekorras. Neutraalses aatomis on prootonite arv võrdne tuuma ümber tiirlevate elektronide arvuga. Neutroneid võib tuumades olla väga erineval hulgal. Tervikuna on aatomid neutraalsed, sest neis on positiivse laenguga prootonite arv võrdne negatiivse laenguga elektronide arvuga. Neutronid on ilma laenguta. Neutronid annavad aatomitele massi. Hüpotees aine atomaarsest ehitusest pärineb 5 saj eKr (Demokritos). Enne seda valitses seisukoht, et ainet võib jagada kuitahes väikesteks osadeks. Paraku unustati ka atomistlik teooria peaaegu kaheks aastatuhandeks.
pontotserebellaar N cochlearis VIII N vestibulo- nurgas bipolaarsete neuronite kehad on teos, ganglion cochleare's, perifeersed jätked lõpevad cochlearis kuulmis- e spiraalelundi, organum spirale neuroepiteelis, tsentraalsed jätked- n Aferentne närv, tüüpiline cochlearis'e tuumades nucleus cochlearis posterior et anterior peaajunärv; algab N vestibularis sisekõrvast neuronite kehad ion meatus acusticus internuse põhjas ganglion vestibulare's; neuronite perifeersed jätked lõpevad tasakaaluelundi neuroepiteelis- crista ampullaris'es ja macula's,
4. N. vagus 10, 4. ja järgenvate vistseraalkaarte närv Nucl ambiguus branhiomotoorne Nucl dorsalis n vagi vistseromotoorne (lähevad kõigi harude koostisesse) Nucl gustatorius maitsetundlikkus keele hästi tagant (ei küsita) Nucl solitarius vistserosensoorne (üldtundlikkus) Ganglion sup/inf kõigi tundeneuronite kehad 1. Peaosa harud somatosensoorsed, lõpevad trigeminuse tuumades · R meningeus kõvakelme tagumise koljuaugu pk · R auricularis nahk välise kuulmekäigu ja kõrvalesta pk · Ühendusharud 2. Kaelaosa harud · Rr pharyngeiplexus pharyngeys alaneel, ühepoolsel suulaelihaste halvatusel kaldub kurgunibu tervele poole · N laryngeus sup a. R internus (ei sisalda branhiomootoorseid kiude) alaneelu ja kõri limaskest ülalpool häälepilu, sisaldab nõrgaltarenenud maitsmiskiude
Aatomikooslused Molekulid ja kristallid Klass: 12 Kuupäev: 9. aprill Tallinn 2009 Tõrjutusprintsiip Eri elemente eristab laenguarv Z:Z prootonit tuumas ja sama arv elektrone selle ümber elektronkattes parvlemas. Enamikus tuumades on olemas ka mingi kindel arv neutraalseid tuumaosakesi, neutroneid, kuid nendest ei sõltu, mis elemendile aatom kuulub ja aatomi omadusi mõjutavad nad nõrgalt. Positiivne tuum tõmbab neid kõiki endale võimalikult lähemale. Elektroni leiulaine on tema "koht" aatomis. Tuumale lähimale, põhiseisundile vastava leiulaine peakvantarv n = 1, edasi kihistuvad ergastatud kvantseisundid, mille n = 2, 3 jne. Elementide spektrite ning füüsikaliste ja keemiliste
nm kromatiinniit. Kromatiinniit moodustab H1 histooni osalusel 30 nm kromatiinkiu. Järgnevalt, nukleosoomne kiud moodustab spiraalse konformatsiooni- solenoidi. On ka mudeleid, mille kohaselt on solenoidi asemel hoopiski dinukleosoomne spiraalne lint. 1989. aasta Pienta mudeli järgi organiseeruvad solenoidid lingudeks. Ling on tõenäolisemalt DNA kõrgemat järku struktuuri põhiühik, eksisteerides kogu rakutsükli vältel nii spermides kui ka diploidsetes tuumades. Kromatiini kokkupakkimisel ja geeniekspressiooni regulatsioonil on olulised nii histoonide atsetüleerimine kui ka fosforüleerimine. Histoonide fosforüleerimise eest vastutab proteiin kinaas. Komosoomide kondenseerumine on seotud selliste valkudega nagu XCAP-C ja XCAP-E. Lisa-ehk B-kromosoomid Igat liiki iseloomustab kindel kromosoomistik, niinimetatud A-kromosoomid. A-kromosoomide mutatsioonid viivad geneetilise tasakaalu rikkumisele ja on reeglina kahjulikud. Paljudel taime-ja
29. Mis on replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon, geneetiline kood? Replikatsioon on DNA süntees transkriptsioon on RNA süntees, translatsioon on valgusüntees, geneetiline kood on mRNA nukleotiidide triplettide vastavus aminohapetele valgu molekulis. 30. Miks on vaja transkrptsiooni? Et sünteesida RNA-d, mis edastaks infot, millist valku on vaja ribosoomis sünteesida. 31. Miks tekivad ühes organismis erinevad rakkud, kuigi nende tuumades olev DNA on sama? Rakkudes avalduvad erinevad geenid 32. Mis erinevus on geen ja genoommutatsioonides? geenmutatsioonides on hälve mõnes nukleotiidis geeni sees, genoommutatsioonis on muutused kromosoomide arvus 33. Mis on mutageenid? Nimeta viis mutageeni. Mutageenid on organismivälised tegurid, mis põhjustavad mutatsioonide teket. Mutageenid on näiteks: radioaktiivne kiirgus, viirused, keemilised ühendid, narkootikumid, mõned ravimid jne. 34
1945 a. visati esimene pomm Hiroshimale ja Nagasaki . 1954 a. hakkas tööle esimene aatomi Elektri jaam . TUUMAJÕUD : Nii nagu aatomit tervikuna , nii on ka tuumad väga püsivad moodustised . Selle selgitamisel sattsuid ,aga teadlased raskustesse ,sest ei osatus arusaada mis hoiab tuuma nii stabiilselt oleks. See ei saanud olla gravitatsioonijõud , ega ka elektromagnet jõud. Hakati oletama ,et tuuma hoiab koos seni tundmatu vastikmõju liik. ( TUGEV VASTASTIK MÕJU ) Ja see ilmen ainult tuumades. Prootoneid ja neutroneid hoiab koos tuumajõud . Tuumajõudude tunnused : * prootonite ja neutronite vaheline jõud , ei olene elektri laengust . * RADIOAKTIIVSUS. Loodusliku radiaktiivsuse avastajaks oli Becquerel (1898) , kui ta uuris Uraanisoolasid. Ta avastas ,et tekkiv kiirgus pole silmaga nähtav , aga ta on suure läbimis võimega. Hiljem leitsid abielu paar Marie ja Pierre Curie ,et selline nähtus on iseloomulik ka
ajaks maapealsete antennide vaatevälja. Mõnda aega võib vaatlusandmeid säilitada ka HST pardal. Algselt selleks kasutatud kolmest magnetlindiseadmest on nüüdseks kaks asendatud pooljuhtmäluga, mis on sarnane arvutites pruugitavaga. 5 HST olulisemad saavutused Tehtud vaatlused näitasid, et paljude, kui mitte kõikide galaktikate tuumades on ülimassiivsed mustad augud, näitasid, et kvasarid on tegelikult aktiivsete galaktikate tuumad, näitasid, et universum oli oma algusaegadel täidetud palju väiksemate ja ebakorrapärasema kujuga galaktikatega kui praegu, näitasid, et noori tähti ümbritsevad sageli pannkoogitaolised tolmukettad, millest arvatakse moodustuvat planeedid, aitasid täpsustada galaktikate kauguste skaalat, täpsustada universumi paisumise kiirust (nn
uraani või selle oksiide sisaldavad alumiiniumpadrunid. Kokku viidi aktiivtsooni umbes 50 tonni uraani, mille mass ületas kriitilise massi ja milles seetõttu võis kulgeda isearenev lõhustumis-ahelreaktsioon. Aktiivtsoonis uraanipadrunite vahel olev grafiit etendas neutroniaeglusti osa, välised kompaktsed grafiidikihid aga moodustasid peegeldi, mis suunas neutronid tagasi aktiivtsooni, kui nad sealt uraani-235 tuumasid lõhustamata või uraani-238 tuumades neeldumata välja lendasid. Et ahelreaktsioon ei algaks enneaegselt, paigutati reaktorit ülalt alla läbivatesse spetsiaalsetesse kanalitesse kaadmiumvardad, mida oli kerge üles tõsta ja alla lasta. Kaadmium neelas ahnelt neutroneid ega võimaldanud neil laviinitaoliselt paljuneda. Varraste järkjärgulise reaktorist väljatõmbamise teel oli võimalik väga kindlalt ja täpselt reguleerida ahelreaktsiooni algusmomenti ja kiirust ning automaatselt hoida seda mistahes soovitaval tasemel
footonite voog, mis kiirguvad ja neelduvad kui osakesed, mille energia on võrdeline valguslaine sagedusega. 3. Miks me ei erista raadiolainete puhul elektromagnetvälja kvante? Sagedusel 1MHz on ühe kvandienergia nii väike, et signaali tekitamiseks peab antenni jõudma 1010kvanti sekundis. Neid tuleb niipalju, et moodustavad raadiolained, mida aga kõrv ei erista. 4. Miks me ei erista gammakiirguse korral (kõige lühilainelisem elektromagnetiline kiirgus looduses, tekib aatomite tuumades radioaktiivsel lagunemisel) lainelisi omadusi? Siin on juba ühel kvandil niipalju energiat, et võib esile kutsuda märgatavaid efekte. Näiteks võib tuumareaktsioon tekkida nii neutroni, prootoni kui gammakvandi toimel. 5. Millises lainealas on aga elektromagnetvälja kvantidel nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused? Valgusel, mille sagedus jääb gamma kiirguse ja raadiolainete vahele, on mõlemad omadused. 6
elementideks on : 1) tuumakütus U (ül 235, all 92), U (238, 92) ja Pu (239, 94). 2) neutronite aeglusti (vesi, raske vesi, grafiit), 3) soojuskandja soojuse väljaviimiseks (vesi, vedel naatrium, süsihappegaas), 4) ahelreaktsiooni kiiruse reguleerimise seade (vardad, mis sisaldavad kaadiumi või boori, st aineid, mis neelavad hästi neutroneid). Loodusliku uraani kiiritamisel aeglaste neutronitega neeldub enamus neutronitest mitte uraani U (238, 92) vaid uraani (235,92) tuumades ning kutsub esile nende tuumade lõhustumise. Et tekitada ahelreaktsiooni looduslikus uraanis, tuleb vähendada neutronite kiirust. Ruumi, milles toimub ahelreaktsioon, nim reaktori aktiivtsooniks. Reaktori tööd juhitakse tema aktiivtsooni viidavate juht- ehk reguleervarraste abil. Enne reaktori käivitamist on juhtvardad täielikult aktiivtsooni viidud. Vardad neelavad suurema osa neutronitest ega lase ahelreaktsioonil tekkida
AcMNPV puhul on see gp64 glükoproteiin (ilmselt ka antiretseptor). OV-sid ümbritseb paks valguline maatriks, mis NPV-del koosneb valgust nimega polühedriin ja GV-del valgust granuliin. Polüheedri välispinda katab polühedroon-valk. Perekond Nucleopolyhedrovirus NPV poolt põhjustatud siidiusside haigusi tunti Hiinas juba 4000 BC. Mikroskoopia kasutuselevõtuga leiti, et nakatatud siidiussi rakkude tuumades leidub suurel hulgal polüheedri kujulisi kristallilisi inklusioone (NPV-d replitseeruvad rakutuumas), millest tulenevalt hakati haigust nimetama tuumseks polühedroosiks. Kuna NPV-d nakatavad ka paljusid kahjulikke putukaid, omandasid need viirused tähtsuse putukatõrjes; molekulaarbioloogiliste uuringute tulemusena aga ka biotehnoloogias. Perekonna enim uuritud esindajad on: • Autographa californica MNPV (AcMNPV, peremees – tähtöölane);
klonaalselt paljunevad, esinevad ka neil rekombinatsioonid (Taylor et al., 1999). Selle üheks põhjuseks võiks pidada meiootilistele ehk sugulistele rekombinatsioonidele alternatiivseid mitootilisi ehk somaatilisi rekombinatsioone. Paraseksuaaltsüklis toimuvat mitootilist geenisiiret on põhjalikult uuritud seoses penitsilliini tootmisega. Pärast pintselhalliku Penicillium chrysogenum hüüfide liitmist nende haploidsed tuumad liituvad sagedusega 1 x 10–8 – 2 x 10-6. Nendes liitunud tuumades toimub mitootiline ristsiire sagedusega 1 x 10-3 – 2 x 10-2 iga tuumajagunemise kohta (Weber, 1993). Viimane arv võimaldab hinnata selle seene diploidina jagunemise võimet. Saades diploidseks, üks tuhandest kuni üks viiekümnest jaguneb rekombinantsena, oskamata jaguneda nii, et tema kromosoomid säilitaksid oma identsuse tütarkromatiidide lahknemisel. Ilmselt tuleneb see metafaasiplaadi puudumisest seentel. Kromosoomid pole mitoosi ajal kondenseerunud (pole loetavad).
vaenlast ja ei hukka teda õigel ajal. Samas on see rakk aga niivõrd egoistlik, et ei taha enam temale organismi poolt ette nähtud toimetustest-talitlustest osa võtta, paljuneb aga kiiresti. Selline DNA muutnmine on haruldane. Kui aga see siiskijnhtub, võib tagajärjeks olla vähkkasvaja. 7 KOKKUVÕTLIKULT Radioaktiivsus Aatomituumad radioaktiivses aines on ebastabiilses olekus. Ebastabiilsetes tuumades on kas liiga palju või liiga vähe neutroneid. Tuuma ebastabiilsus laheneb, kui see tuum kiirgab. Kiirgus Radioaktiivsed ained kiirgavad nn. ioniseerivat kiirgust, mis suuremas hulgas on tervisele kahjulik. Olemas on erinevad kiirguse liigid: alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Röntgenikiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid see pole radioaktiivsuse tagajärg. Aktiivsus Aktiivsus on ioniseeriva kiirguse mõõduks. Selle ühik on bekerell (Bq). Bekerell on väga väike ühik
annaabi.ee 
