best. Kui hoone vundament ja sokkel on välispinnalt piisavalt soojustatud, kasu- tatakse vundamendi vertikaalsel sisepinnal külmasilla tõkkeks 20...25 mm isolatsiooniriba. Suurema kasutuskoormusega ehitistes (nt tööstushooned, garaazid jm) kasutatakse põrandate soojustamisel Estplast EPS-200 soojustusplaate. 4 Välisõhu kohal asuvate põrandate (tuntud ka kui "tuulutatavad põrandad") põ- randalaagid toetuvad reeglina täitepinnasesse rajatud kivipostidele. Laagide otsad toetuvad vundamendivööle, kus kivi- ja puitpindade vahel on hüdroisolatsiooniks kasutatud tõrvapappi vms. Sokliosas on läbivad tuulu- tusavad, mis tagavad põranpõrandaaluse ruumi tuuldumise. Vanema põranda soojustamiseks tuleb olemasolev põrandakate (laudis, puit- laastplaat jms) eemaldada ja laagide vahed vanast täidisest tühjendada. Seejärel
katusega seotud tööd tegemiseks Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuseagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pääs. Katuse liigitus Soojustamata katused Soojustatud katused - Tuulutatavad katuselaed - Suletud katuselaed - Tarindsoojustusega katuslaed - Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järg Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi: PILT TELEFONIS Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu. Katuse osad Kandetarindid Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate
Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata. Katusekujud Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardikatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus Katuste liigitus Konstruktsiooni järgi: Soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustatud hooned, kus soojustus paikneb pööningu vahelaes) Soojustatud katused (katuslaed) Tuulutatavad katuslaed Suletud katuslaed Tarindsoojustusega katuselaed Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järgi: Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 (väiksema kaldega katuseid ei ole ilma mõjuva põhjuseta soovitav projekteerida) Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire (väike kalle: aeglane) ja takistamatu
Katuse kuju: - viilkatus 11 - pultkatus - poolviilkatus - kelpkatus - poolkelpkatus - mansardkatus - püramiidkatus - sibulkatus - koonuskatus - sadulkatus - konoidkatus Konstruktsiooni järgi: - soojustamata katused - soojustatud katused tuulutatavad katuslaed suletud katuslaed tarindsoojustusega katuslaed pööratud katuslaed Kasutustingimuste järgi - tavakatused katusekatte kalle on suurem kui 1:40 - käidavad katused kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi - sisemise veeäravooluga - välise veeäravooluga Katuse osad:
sibulkatus; koonuskatus; sadulkatus; konoidkatus. 5 6 3 Katuste liigitus Konstruktsiooni järgi: soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustatud hooned, kus soojustus paikneb pöö pööningu ningu vahelaes); soojustatud katused (katuslaed): tuulutatavad katuslaed; suletud katuslaed; tarindsoojustusega katuslaed; pööratud ööratud katuslaed. 7 Katuste liigitus Kasutustingimuste järgi: tavakatused: tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 (vä (väiksema kaldega katuseid ei ole ilma mõjuva põhjuseta soovitav projekteerida). käidavad katused:
Pärast palkseinte parandustöid on vaja palgivahed ka üle tihendada. Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud. Esimese korruse põrand I-korruse põrand võib paikneda keldri kohal või soklivundamendi peal. Tavaliselt on I- korruse põrand soojustatud. Soojustus paikneb põrandalaudade all talade vahel. Kui põrandad on alt tuulutatavad, siis toetub soojustus tuult tõkestava kihi peale. Tuuletõkkeks kasutatakse tihedat laudist või palke, mis on üle lubjatud lubimördiga.Põrandatalad toetuvad postidele nii, et talade all oleks tuulutusruum. Õhk tuulutusruumis liikus vundamendis olevate avade kaudu. Maapeal paiknevad põrandad on tavaliselt paigaldatud ehitusprahile või looduslikule täitele. Põrandate kahjustuste põhjusteks on liigniiskus põrandakihtides, mis kahjustab kõiki põrandadetaile
• Metsaseened • Laoseened - siniseen • Majaseened – majaseen, kilejas majaseen, valge majaseen EHITUSMATERJALID 13 PUIDU KAITSE Seente arenguks on vaja: • Niiskus – üle 20% • Hapniku olemasolu • Temperatuur +5°C ja +30°C vahel. ABINÕUD • Konstruktiivsed – kaitsta puitu niiskumise eest, teha konstruktsioonid tuulutatavad; • Keemilised - sisestada puitu seent surmav kogus kemikaali; • Füüsikalised - kuumtöötlus, vette uputamine, gaasitamine, suitsutamine; KEEMILISED PUIDUKAITSEVAHENDID Keemiliste võtete korral töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega – antiseptikutega, mis peaksid rahuldama järgmisi nõudeid: • Peab olema mürgine seente ja putukate suhtes • Ei tohi kahjustada puitu ega selles olevaid metallist kinnitusdetaile
59. Mida näitab materjali sorbtsioonkõver? Näitab missugune on materjali niiskus, kui suhteline niiskussisaldus on teada 60. Kuidas mõjutab niiskus materjali? Mida ta põhjustab? · vähendab välispiirete soojapidavust · vähendab materjalide tugevust ja jäikust · hallituse kasv pindadel · puit materjalide kõdunemine · materjalide paisumine · külmakahjustused · esteetiline välimus · metallide korrosioon · väheneb materjalide soojusmahtuvus 61. Selgita miks on alt tuulutatavad põrandakonstruktsioonid niiskustundlikud? (kevadel kui ülejäänud maa on soojenenud ülesse, siis see põranda alune on ikka jääs veel ja siis kui päike paistma hakkab sinna peale, või ma ei mäletagi mis sellega täpselt oli, siis see niiskus sealt külmunud pinnast hakkab üles tulema sinna põranda alla) 62. Selgita mõisteid niiskuslisa, niiskuskoormused? Niiskuslisa siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. Niiskuskoormused 63
59. Mida näitab materjali sorbtsioonkõver? Näitab missugune on materjali niiskus, kui suhteline niiskussisaldus on teada 60. Kuidas mõjutab niiskus materjali? Mida ta põhjustab? • vähendab välispiirete soojapidavust • vähendab materjalide tugevust ja jäikust • hallituse kasv pindadel • puit materjalide kõdunemine • materjalide paisumine • külmakahjustused • esteetiline välimus • metallide korrosioon • väheneb materjalide soojusmahtuvus 61. Selgita miks on alt tuulutatavad põrandakonstruktsioonid niiskustundlikud? 62. Selgita mõisteid niiskuslisa, niiskuskoormused? Niiskuslisa – siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. Niiskuskoormused – 63. Mida väljendab veeauru osarõhk ja mida väljendab küllastusrõhk? Kuidas neid arvutatakse? Veeauru osarõhk väljendab õhu absoluutset niiskust: p=RH ∙ psat. psat= p/RH. Küllastusrõhk väljendab millise õhurõhu juures hakkab lisanduva niiskuse korral vesi kondenseeruma 64
otste kohal Külmasild koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna. 3 Raudbetoonpaneelidest seinad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla 14-15 cm paksuse kihiga, mis kaetakse väljastpoolt plastvõrgu ja niiskust läbilaskva spetskrohviga. Soojustuse võib paigutada ka väljaspool puidust ristsõrestiku vahele ja välisvoodriks kasutada tagant tuulutatavad profiilplekki, klaasi jne. 20. Kui palju vajub toorestest palkidest palksein kuivamisel ja mis probleemid tekivad avade vertikaalsete lengide olemasolul Toorestest palkidest sein vajub kuivamisel kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit. Sellepärast tuleb rõhtpalkmaja kõigi püstsuunaliste puitelementide paigaldamisel jätta vajumispilud. 21. Mis otstarve on palkseinte nurgaseotistel, kas võib palkseinte ühendamiseks kasutada naelu
Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pääs. Samuti saab katuseid liigitada katuse kuju järgi. Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardkatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus Sadulkatus Konoidkatus Konstruktsiooni järgi Soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustusega hooned, kus soojustus paikneb pööningu vahelaes) Soojustatud katus o katuslaed, o tuulutatavad katuslaed, o suletud katuslaed, o tarindsoojustusega katuslaed, o pööratud katuslaed 29 Kasutustingimuste järgi: Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui >1:40 Käidavad katused kattepinna kalle suurem kui 1:100. Veeäravoolusüsteemi järgi sisemise veeäravoolu järgi välise veeäravoolu järgi Üldnõuded
otste kohal Külmasild koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna. 4 Raudbetoonpaneelidest seinad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla 14-15 cm paksuse kihiga, mis kaetakse väljastpoolt plastvõrgu ja niiskust läbilaskva spetskrohviga. Soojustuse võib paigutada ka väljaspool puidust ristsõrestiku vahele ja välisvoodriks kasutada tagant tuulutatavad profiilplekki, klaasi jne. Külmasilla vältimiseks panna vähemalt 50 mm vahtpolüsterooni 20. Kui palju vajub toorestest palkidest palksein kuivamisel ja mis probleemid tekivad avade vertikaalsete lengide olemasolul Palkseinad vajuvad 9 -10 cm, umbes 3% kõrgusest. Rõhtpalkmajade ukse ja aknaavade tegemisel tuleb arvestada, et tooretest palkidest sein vajub kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit
katusega seotud tööd tegemiseks Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal Murukatus on katus või katuseagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata Üldkasutatav katus on katus, kuhu suvalistel isikutel on vaba pääs. Katuse liigitus Soojustamata katused Soojustatud katused - Tuulutatavad katuselaed - Suletud katuselaed - Tarindsoojustusega katuslaed - Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järg Tavakatused: katusekatte kalle on suurem kui 1:40 Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Veeäravoolu süsteemi järgi: PILT TELEFONIS Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu. Katuse osad Kandetarindid Soojustus Tuuletõke Tuulutusvahe Aluskate
õhkvahede moodustamisel. Tuuletõmbus. Eriti rasketes kasutamis tingimustes asuvate puitkonstruktsioonide kaitsmisel osutub kõige efektiivsemaks kaitse abinõuks puitu antiseptimine. · Selle all mõistetakse puidu immutamist, mittmesuguste seentele mürgiste õlide ja kemikaalidega. Siinjuures on kahesugusedid voimalusi. 1) konstruktiivsed võtted mille eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. · St teha konstruktsioonid tuulutatavad või vastavas aines olevat. 2) keemilised võtted. Toodeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega ehk antiseptikutega. · Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid : 1) peeaks olema myrgine seente ja putukate suhtes 2) ei tohi kahjustada puitu ega selles olevaid metallosi 3) peab hästi puitu imbuma 4) vesi ei tohiks teda kergelt välja uhta 5) ei tohi olla inimesele ohtlik 6) ehi tohi olla ebameeldiva lõhnaga 7) mõrgistust peaks olema
põrandakütet ei tohi paigutada vundamendiplaati (skitseering 2) vaid tuleb teha eraldi soojustusel "ujuv" lahendus. Välis-betoontrepid ja terrassid (isolatsioon külmakerke vastu) skitseering 6 vajalik lahendada ka vundamendisõlme külmakande probleem (trepitarind, mis liitub vundamendiga ilma isolatsioonita, on külmasilla koht). 100 50 ... Alt tuulutatavad puittaladel põrandad (skitseering 10) on vajalik teha "musta" kaitsepõranda, tuulutusvahe, tuuletõkke, aurutõkke jt.kihtidega samal põhimõttel mis välissein. Juhul kui on tegemist kivimajaga, tuleb ka vundament seestpoolt soojustada, et välistada sealt külmasild põranda alla. Tagatud peab olema vundamendi aluse tuulutus. Keldriseinad, põrandad ja laed skitseering 5. Vajalik on mõju
Nn = dl i =1 EA 2. Ehitusmaterjalid Künnapase poolt kontrollitud ja heaks kiidetud 2.1 Puidu kaitse mädanemise, mädanikseente eest. On konstruktiivsed ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua puitkonstruktsioonile sellised füüsilised tingimused, mis seente arengut ei soodusta. Nende võtete eesmärk taandub sellele, et säilitada puitu kuivana. Puitkonstruktsioon peaks olema kaitstud sademete eest ja konstruktsioonid peaksid olema tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul puitu töödeldakse mürkainetega e. antiseptikutega. Kõik antiseptikud jagunevad 4 rühma: · Vees lahustuvad enamasti pulbrid, lahustatakse vees, tehakse 3-5% vesilahus. Mürgised, imbuvad hästi puitu ja ei määri puitu. Peamiseks puuduseks on see, et vesi uhub kergelt puidust välja. Na floriid kaotab mürgisuse leeliste toimel; · Õliantiseptikud tumedad pruunikad õlid. Piisavalt mürgised, vesi puidust lihtsalt välja ei uhu
) kaksiktüvi b) külmalõhe c) voldiline tüvi d) ekstsentriline südamik e) keerdkasv 6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted Puidu kaitseks mädanemise vastu on konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. KONSTRUKTIIVSED VÕTTED luuakse seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused, selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsiooniks tuulutatavad. KEEMILISED VÕTTED puitu töödeldakse seente suhtes mürgiste ainetega. Ideaalset antiseptikut pole olemas, aga Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: 1) peab olema mürgine seente ja putukate suhtes 2) ei tohi kahjustada puitu ega metallosi 3) peab hästi imbuma puitu 4) vesi ei tohiks teda puidust minema uhtuda 5) ei tohiks olla inimesele ohtlik 6) ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga 7) mürgisus peaks säilima võimalikult kaua
ebanormaalne koonilisus (tüvi peeneneb liig järsku), külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. 2.4 Puidu kaitse Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: · veeslahustuvad antiseptikud, · õliantiseptikud, · antiseptilised pastad, · antiseptilised värvid. Veeslahustuvad antiseptikud on enamuses pulbrikujulised ained: · naatriumfluoriid (NaF), · naatriumsilikofluoriid (Na2SiF6), · naatriumdinitrofenolaat C6H3(NO2)2ONa. Pulbritest tehakse 3-5% vesilahus ja sellega töödeldakse puitu. Pulberantiseptikud on
11)Kaksiksäsi-kahe või enam säsi olemasolu sortimendis. Esineb sortimentidel, mis on saetud kaheladvalise puu hargnemiskoha lähedalt. Raskendab töötlemist ja suurendab jäätme kogust. 6.Puidu kaitse mädanemise eest-erinevad vahendid ja võtted 1)Konstruktiivsed võtted-eesmärk luua seente arenguks ebasobilikud füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö. tuulutatavad. 2)Keemilised võtted-töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega(antiseptikutega), mis peaks rahuldama järgmisi nõudeid: 1)peab olema mürgine seente ja putukate suhtes. 2)ei tohi kahjustada puitu ega metallosi. 3)peab imbuma hästi. 4)vesi ei tohiks teda puidust välja uhtuda. 5)ei tohi olla ohtlik inimestele. 6)ei tohikss olla ebameeldiva lõhnaga. 7)mürgilisus peaks säilima võimalikult kaua. 8)ei tohi puitu tugevalt määrida.
Kaksiksäsile on iseloomulik tüve paikne jämenemine ja elliptiline ristlõige. Kaksiksäsi raskendab töötlemist ja suurendab jäätmete kogust 6. Puidu kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted võimalusikonstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga, · mürgisus peaks säilima võimalikult kaua,
külmalõhed, kõverkasv, voldiline tüvi jne. Need ebakorrapärasused kahjustavad rohkem saetud materjale, vähem ümarmaterjale. 6. Puidu kaitse mädanemise eest Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusi- konstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga, · mürgisus peaks säilima võimalikult kaua, · ei tohiks puitu tugevalt määrida.
Kaksiksäsi sortimendid lõhenevad kergesti. 05.05.2014 6. kaitse mädanemise eest- erinevad vahendid ja võtted · Puidu kaitsmiseks mädanemise eest on põhimõtteliselt kahesuguseid võimalusikonstruktiivsed võtted ja keemilised võtted. · Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest ja teha konstruktsioonid nö tuulutatavad. · Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). · Ideaalne antiseptik peaks rahuldama järgmisi nõudeid: · peab olema mürgine seente ja putukate suhtes, · ei tohi kahjustada puitu ega metallosi, · peab hästi imbuma puitu, · vesi ei tohiks teda kergelt puidust välja uhtuda, · ei tohiks olla ohtlik inimestele, · ei tohiks olla ebameeldiva lõhnaga,
Joonis 2.5 Mädanik- ja mardikakahjustusega põrandatala (vasakul). Kelder, mille põrandal oli vesi (paremal). Põrandaaluse ruumi puudulik tuulutus Põrandaaluste tuulutus peab tagama niiskuse väljakuivamise põrandaalusest ruumist. Tuulutamine võib olla vajalik ka radooni eemaldamiseks põranda alt. Soojustamata põranda korral (Joonis 2.2 vasakul) suleti vanasti tuulutusavad talveks ja avati kevade saabudes. Osa põrandaid on olnud algselt alt tuulutatavad (läbi vundamendi ehitati spetsiaalsed tuulutusavad), kuid hetkel leiti vaid ühe elamu alt korralikult toimiv põrandaalune tuulutus (Joonis 2.6 näha vasakul selle elamu tuulutusava ja paremal põrandaalune). Põrandaaluste tuulutus oli katkenud põrandate soojustamise (Joonis 2.7 vasakul) või avade kinnitoppimise tõttu. Samuti olid vundamendi remondi käigus tuulutusavad kinni müüritud. Tuulutusavade sulgemisega loodetakse põrandapinna temperatuuri tõsta
3. Missuguseid puidu omadusi nõrgestavad oksad kõige rohkem? 4. Mis tingimused soodustavad puidu mädanemist? 5. Kirjelda enamlevinud puidu kasvuvigu. 3.6. Puidu kaitse mädanemise vastu Puidu kaitsmiseks mädanemise vastu on peamiselt kaks võimalust: 1. Konstruktiivsed võtted. Nende eesmärgiks on luua seente arenguks ebasobivad füüsikalised tingimused. Selleks tuleb puitkonstruktsioone kaitsta niiskumise eest. Konstruktsioonid on vaja teha ka tuulutatavad. 2. Keemilised võtted. Sel juhul töödeldakse puitu seentele mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikud peaksid täitma järgmisi nõudeid: peavad olema mürgised seentele ja putukatele; ei tohi kahjustada puitu ega puidus olevaid metallist kinnitusdetaile; peavad hästi puitu imbuma; antiseptikut ei tohi vesi puidust kergesti välja uhtuda; ei tohi olla inimesele ohtlik;
annaabi.ee 
