Äike Mis on äike? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena Kaasnevad hoovihmad, rahe ja tugevad tuuleiilid Tingimused: lühikeseaja jooksul peab suur kogus sooja ja niisket õhku tõusma atmosfääri kõrgematesse õhukihtidesse, et tekiks võimas ja sademeterohke pilv tekkinud pilves peab olema piisaval hulgal laetud osakesi samanimelised laengud peavad olema ruumiliselt “sorteeritud” Äikesepilvede kujunemine Äikesepilv on hiiglasuur elektriakumulaator Pilve alumisse ossa kogunevad negatiivsed ja ülemisse postiivsed laengud
Äike Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike.
ÄIKE Hanna-Liisa Roone ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid.
loodusprotsessid maal, päikesepatareid, salvestatud fossiilsetesse kütustesse. Maa siseenergia:pärineb maa sisemusest toimuvatest keem. reaktsioonidest radioaktiivsete ainete lagunemisel. Avaldub: vulkaanipursked, maavärinad. Kasutus: maasoojuspumbad, kuumaveeallikad kütteks. Gravitatsioonienergia: hoiab sfääre koos, määrab nende tiheduse, tõus ja mõõn, laamade liikumine. Kasutus: loodetel kas. elektrijaamades. Kineetiline energia: nt voolav vesi, tuuleiilid, lainetus, laviin. Kasutus: tuule- ja vee-energiana. Inimene on suur energia tarbimine, en.tarbimine kasvab koos rahvaarvuga. Inimene vajab energiat soojuseks/elektriks, toit, kütus. Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energia voo vahe. EB tasakaalus:saabub/lahkub ühepalju energiat. Loodusprotsessid tasakaalus, ei toimu soojenemist ega jahtumist. EB pos.:maa saab rohkem energiat kui ära annab, loodusprotsessid kiirenevad, toimub maa soojenemine. EB neg
Meeldejäänud suvetuttav Suvel kohtusin paljude sõpradega ja tuttavatega. Mul õnnestus sõlmida ka mõned uued sõprussidemed, üks nendest jääb mulle eluks ajaks meelde. Ta oli kõigest kolme aastane, aga suutis mulle suurt peavalu valmistada. Ma sõitsin isa, ema ja õega mööda käänulisi teid, vaiksed tuuleiilid paitasid teeäärsetel põldudel kasvavaid viljapäid. Ilm oli päikesepaisteline ja soe. Sellest tõotas tulla tore perepuhkus Lõuna- Eesti kuppelmaastikul. Me jõudsime Haavametsa, kuhu oli plaanis minna, alles hilja õhtul, sest selle sihtkoha olime valinud esimest korda. Teekonna võtsime ette selleks, et sugulasi külastada, nimelt olid nad sinna hiljuti suvila ostnud. Kohale jõudes tekkis natuke kõhe tunne, sest talukoht asus metsa sees ja oli päris pime
(Masing 1986) Eesti sisemaal tuleb kõige äikeserikkam piirkond esile Pärnu- ja Viljandimaa piiril Aesoo, Leetva ja Toonoja vahel, keskmiselt 80 lööki ruutkilomeetri kohta aastas. Ka mujal Sakala kõrgustikust läänes lööb välku võrdlemisi palju. Samuti tuleb esile Otepää kõrgustik Valgamaa kirdeosas. (Enno 2011) Äike tekib rünksajupilvede ehk äikesepilvede korral, kaasnevad hoogvihm, rahe ja tugevad tuuleiilid(Masing 1986). 1.1. Äikese jagunemine Äikest saab liigitada tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt või rünksajupilvede organiseerumise järgi. 1.1.1. Äikese jagunemine tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt Tekkepõhjustest ja tingimustest lähtuvalt jagunevad äikesed õhumassisisesteks ja frontaalseteks(Wikipedia…22.11.2012.). Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad
Seda selleks, et leida paik, kus saaks teha kõike mida süda ihaldab ja täita oma elu unistused. Kahjuks puudub paljudes meis selline julgus hüljata laev, millega oleme seilanud need kõik mitukümmend aastat mööda lainetavat ookeanit, kus hukatus on lihtne tulema. Pole just lihtne hüpata tormi valda ja ujuda eikellegimaale, kui juba järgmine laine võib sind karidele tõugata. Just hirm sunnib meid igaveseks jääma nagu tarretunud kujud oma sünnipaika, kus tuuleiilid ei ole nii järsku tulema ja vihma ei kalla oavarrena. Nõrgematel on aga võimalus leida õlekõrrena abi ja toetust oma perelt, sõpradelt või tuttavatelt. Nagu on ka vanarahvas sõnanud, et kaks pead on ikka parem kui üks. Ühisel jõul suudame murda ka kõige jämedamad palgid meie peade kohal ja leida rada maailma, kus võime leida ees piimaojadena voolavad jõed ja mannavahust voolitud mäed. Kuid siingi leidub agasid. Alati võib
Atmosfäär.
Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust
<-termosfäär->|
laulan, kuni hauas kaetud olen jääst ja lumedest. („Lauliku talveüksindus“) Talvest enam meeldib mulle kevad. Siis ärkab loodus pikast talveunest, lumi sulab ja paistma hakkavad juba rohelised toonid. Ei pea kaua ootama, et esimesed arglikud lilled oma pea maa seest välja pistaksid. Eriti meeldib mulle see, kui kevadel lühikeste riietega õues olla, päike paistab juba soojalt, aga jahedad tuuleiilid tuletavad veel meelde äsjalahkunud talve. See tuul on nii värske, muudel aastaaegadel võib sellist mõnusat õhku tunda vaid avamere ääres, aga seegi pole täpselt sama. Juhan Liivi luuletuse põhjal on väga raske aru saada, kes kevad teda rõõmsaks või nukraks teeb. Luuletuse pikkust vaadates võib esialgu arvata, et ta kevadest eriti ei hoolinud, aga keegi ei tea, kui palju tundeid ja emotsioone ta nende sõnade sisse on pannud. -1-
Kõige enam mõjutab Vahemeri Tuneesia põhjaosa. Sügisel ja talvel toovad vastu mägesid põrkuvad põhjatuuled sellesse piirkonda niiskuse, millele vaatamata sajab siin harva Tuneesia keskmine sademete hulk aastas on 1001500 mm. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on selles piirkonnas 1021°C, juulikuu oma aga 2633°C, seetõttu on kevadel ja sügisel mere ääres soe. Suvel on siin küll palav, ent kosutavat jahutust pakuvad merelt puhuvad kerged tuuleiilid. Õhk on siin kuiv, seetõttu ei ole kuumus koormav. Ööd on Tuneesias jahedad. Tuneesia asukoht maailmakaardil Riigist üldiselt Ajalugu. Tuneesia on terve oma ajaloo vältel olnud väga tihedalt Euroopaga seotud. XII sajandil eKr maabusid siinsetel rannikualadel foiniiklased, kes tõid Tuneesiasse esimese oliivipuu. Siit levis puu kogu Põhja-Aafrikasse ja Hispaaniasse. IV sajandil eKr oli Tuneesia
Tallinna Pääsküla Gümnaasium VÄLK Referaat Juhendaja: **** Koostas: **** | 9a Tallinn 2006 Sisukord Äike Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas.
Ööudus selja taga vangimajad ja Noa ning Köie, Võrgu tänavad. Peenkurba rõskust kontidesse sajab ja raskelt ringutavad Rannaväravad, kus vettind hoove pidi kasse hiilib. Ei ole armastusel asu vist. Ta õlgu vapustavad tuuleiilid. Ta tuleb armukese juurest agulist. Antud luuletusel on sügavam tähendus, kui eelmisel. Räägib küll üldiselt armastusest, kuid mitte mehe ja naise vahelisest, vaid üleüldse üksteisest hoolimisest, armastamisest, reaalsusest. Pealkiri „Vari“ sobib luuletuse tekstiga väga hästi, kuna luuletuses tuleb ilmekalt välja see, et Pelgulinnas polnud pelgupaika ning rahu polnud ka Rahumäel. Teisisõnu tuleb
Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisega.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral.Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Välk tekib ainult äikesepilves. Ka põuavälk, mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil(atmosfäärifront)tekkivais pilvedes.Sel juhul
Veel raskem on neid ennustada kus ja millal nad tekivad. Mõned teadlased arvavad et saladuslikud vilja ringid on seotud tornaadodega, kuigi paljud seda ei arva kuna tornaadod liiguvad ringi mitte ei seisa ühe kohapeal. Äikesetorm Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude (tajutav valgusefektina) ja müristamisena (tajutav heliefektina). Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas
jahenemisega. Eriti ohtliku äikesetormi kriteeriumid: tornaado; pagituul 25 m/s või enam; raheterad läbimõõduga vähemalt 2 cm, alla 2 cm läbimõõduga raheterad nii suures koguses, et moodustavad maapinnale vähemalt 2 cm paksuse kihi. Tsüklonaalsed tormid. Tekitajaks aktiivne madalrõhkkond, hõlmab tavaliselt terve Eesti, kestab tunde, kõige sagedamini hilissügisel ja talve alguses, kui tsükloneid on kõige rohkem, sisemaal tuuleiilid harva üle 20 m/s, saartel ja rannikul 25-30 m/s puhangud tavalised, võimalik meretaseme ohtlik tõus. Sisemaal annavad suurimad tuulekiirused pagid soojal ajal. Eesti tugevam puhang 48 m/s, Ruhnu 2.11.1969; suurim keskmine 34 m/s (2x Kihnus, 1 x Vilsandil perioodil 1967-1970); 23.1.1995 Vilsandil tuulepuhangud 38 m/s; 9,1.2005 Kihnus tuulepuhangud 38 m/s, Viljandis 29 m/s. NB! Mitte orkaaniga segamini ajada orkaanitugevusega tuuli! Mis on ilm
Paraku puudutab see ka Eestit. Pea iga suvi põleb sadu tuhandeid hektareid metsi või heinamaad. Eriti levinud on kuuldused aga Austraalia ja Hispaania põlengutest. Selle aasta veebruari algul oli Austraalias Perthis suur metsatulekahju (LISA7), mis nõudis vähemalt 40 kodupidamist ning väga paljud inimesed on kodudest lahkunud. Tuletõrjujad üritasid piiri panna kahele erinevale põlengule. Üks tulekahju lähenes linnale ida ja teine põhjapoolt. Tule levikule andsid hoogu juurde tuuleiilid, mis olid puhanguti kuni 70 km/h. 10 Kasutatud allikad 1. http://pood.rahvaraamat.ee/raamatud/looduskatastroofid/44220 2. http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/orkaanid.htm 3. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/orkaan-irenei-ohvrite-arv-tousis- 14-ni.d?id=56640588 4. http://lhv.e24.ee/548854/kindlustajate-raske-aasta/ 5. http://www.rescue.ee/19669 6. http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/2010-koige-olulisemad-sundmused-
Äike ja pugi e. pagi (tuuleiil, -puhang) · Pugi tugev tuulepuhang, mis ilmub äkki ja kaob sama kiiresti. Hõlmab 500-600 meetrise ala · Nõrk tuul võib muutuda 30 m/s · Suured muutused õhutemperatuuri langus (võimalik kuni 20°C)?õhurõhk tõuseb. Kui pugi möödunud, siis õhutemperatuur tõuseb, õhurõhk hakkab uuesti langema. · Tuuleiilide prognoosil jälgitakse tuule andmeid 925 mb pinnal (s.o. ca 600- 700 m kõrgusel) · Tuuleiilid Massisisesed Frontaalsed · Tuuleiilidest 80-85% esineb kiirelt liikuvatel külmadel frontidel ja pealelõunasel ajal 5-10% esineb statsionaarsetel või aeglaselt liikuvatel külmadel ja oklusioonifrontidel 5-10% kaasneb õhumassisisese äikesega · soojas, niiskes ja ebapüsivas õhumassis (t +30°C, kastepunkt 10-15°C) · päeva teisel poolel
ANTARKTIKA Maa kõige külmem ja eraldatum kontinent -Antarktis, u. 13 340 000 km² pindalaga on suuruselt viies kontinent. (Varley, Miles 1995, Lk 108) See on 99 % ulatuses kaetud jääkilbiga, mille keskmine paksus on 2500m. Kõige paksem on jääkilp Adelie maa rannikul – 4776m. (Raitviir, 2001 , 78 )Arktika jääb Ameerika lõunatipust 1000 km kaugusele. Antarktikat ümbritsevad maakera kõige tormisemad mered. Antarktika liustikud sisaldavad tuhandete aastate vanust jääd. Tuuleiilid võivad puhuda 300 km /h . Temperatuur võib talvel langeda kuni -80kraadini C. (Kala 1998, Lk 43) Tänapäeval on kogu Lõuna Jäämeri vaalade kaitseala. Antarktikas on õhk väga puhas. Tohutu jäämass pressib aluspinna sügavale alla, kui see sulaks tõuseks ookeanide veetase 55m. Arktika piirjoon ei ole jääga kaetud rannik ega lõunapolaarjoon vaid meres asuv nähtamatu piirjoone e. Antarktiline konvergents, kus Antarktikast põhja poole voolavad külmad veed kohtuvad lõunasse
,,Ma ju ütlesin, et teil tuleb veel pontoonidega tegeleda,'' lausus major. ,,Ja enam kui üks kord. Näete nüüd !'' Õhtuks oli 10.üksik sapööriroodu pontoonrühm juba Kõigustes. Kai ääres õõtsus terve dessantlaevastik. Jegorõtšev silmas liikurpraam, kahte puksiiri, nelja kaatrit ja traallaeva. Nende juures askeldasid punaarmeelased, kes laadisid trümmidesse lahingumoona, relvi ja toiduaineid. Merelt kostis vastu kallast purunevate lainete mühin-Riia lahel möllas torm. Raevukad tuuleiilid kihutasid kalda poole madalaid raskeid pilvi ja surusid maadligi peenemaid puutüvesid. Hakkas sadama. Varsti muutus sadu paduvihmaks, mis varjas tormitseva lahe. ,,On täna alles ilm! Paistab, et vanakurat ise peab pidu!'' põristas seersant Hodak bassihäälel. ,,Pöörab merel sul sisikonna suu kaudu välja ja keerab soolikad puntrasse.'' ,,Laevastikus öeldakse, et vesi ei karda meremeest. Peaasi on tööd teha. Kiiresti kummipaadid üle vaadata ja laevadele laadida
Seda müüti oleks ilmselt kõige õigem tõlgendada järgmiselt kunagi kauges minevikus said inimese tule välgult, mis lõi kuiva puusse ning pani selle põlema. Tegemist on põneva loodusnähtusega, mis sisendab aukartust veel tänapäevalgi. Ent mida välk endast kujutab? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. 3.1. Välk 18
Võidujoovastuses minnakse nii kaugele, et ei hoolita enam headest tavadest. Tapetakse kõik aadlikud väljaarvatud Aeneas- teda peavad roomlase Rooma riigi rajajaks. Aphrodite viis Helena tagasi Menelaose juurde. Pilet 19 - Odysseuse seiklused Kalypso juurest jõudis faiaakide poole, sealt lootusesööjate poole (kui mehed söövad lootusetoitu nad unustavad kõik, O vedas mehed vägisi pardale tagasi), jõudsid kükloobile külla, edasi olid Tuultemaal(kingiti nahkkott, kus sees olid tuuleiilid, mehed avasid koti ja jäid tormi kätte), jõuti inimsööjate maale (kõik laevad hävitati, ainult O laev jäi püsima), Kirke juures maandusid (kirke muutis mehed sigadeks aga O sai ravimi, mis selle ära kaotas, olid 1 aasta kirke juures), möödusid Kirke ennustuse kohaselt sireenide saarelt (helidega meelitasid ja pakkusid tarkust), edasi läksid Skylla ja Charybdise juurest läbi (6meest hukkusid), Päikese saarele jõudsid (tapsid keelatus
PAJUKE TUULES Eesmärgid: õppida kaaslasi usaldama, koostööd tegema ja reeglitest kinni pidama Vanus: 6-7 a Vahendid: võimlemismatid Mängu käik: Lapsed seisavad tihedas ringis võimlemismattidel õlg-õla kõrval (tuul), üks laps (pajuke) on ringi sees. Ringis seisjatel on üks jalg ees, teine taga (tasakaal), käed ette sirutatud, peopesad ettepoole. Pajuke seisab ringi keskel, jalad koos, silmad kinni, käed rinnal. Ringis seisjate laste käed on nagu kerged tuuleiilid, mis õrnalt ringi sees seisjat tõukavad, samal ajal püüavad (toetavad) teiselpool olijad pajukese kinni ja siis tõukavad teda jälle kergelt eemale nii, et keskel olev laps hakkab kõikuma (ette, taha, küljele). Kordamööda on kõik lapsed pajukesed. Lastele on vaja selgitada ohutusreegleid! See mäng põhineb vastastikusel usaldusel see, kes on sees, näitab usaldust, ja ringisolijad tõestavad, et nad väärivad usaldust. KEELE-, KÕNE- JA LUGEMISMÄNGUD
tekib pilvede alumisele kihile valguslaik. Läbi nurgamõõtja määratakse nurk maapinna vaguslaigu vahel. Siis saame kolmnurga lause põhjal arvutada vahemaa prozektori peeglist pilveni, mis ongi pilve alumise piiri kõrgus 4)Saab määrata ka lennukilt, kui pilvi on vähe, hinnatakse silma järgi Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Äike on võimas sädelahendus, mis tekib pilvede ja maa vahel. Kuigi välgu ja äikesemüra vahe on 10 s või vähem, loetakse äike lähedasesKohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks.
PAJUKE TUULES Eesmärgid: õppida kaaslasi usaldama, koostööd tegema ja reeglitest kinni pidama. Vanus: 6 7 aastat Vahendid: võimlemismatid Mängu käik. Lapsed seisavad tihedas ringis võimlemismattidel õlg õla kõrval (tuul), üks laps (pajuke) on ringi sees. Ringis seisjatel on üks jalg ees, teine taga (tasakaal), käed ette sirutatud, peod ettepoole. Pajuke seisab ringi keskel jalad koos, silmad kinni, käed rinnal. Ringis seisjate laste käed on nagu kerged tuuleiilid, mis õrnalt ringi sees seisjat tõukavad, samal ajal püüavad (toetavad)teiselpool olijad pajukese kinni ja siis tõukavad teda jälle kergelt eemale nii, et keskel olev laps hakkab kõikuma (ette, taha, küljele). Kordamööda on kõik lapsed pajukesed. Lastele on vaja seletada ohutusreegleid. See mäng põhineb vastastikusel usaldusel see, kes on sees, näitab usaldust ja ringisolijad tõestavad, et nad väärivad usaldust. (Mänd, Maaja 2005, lk 32) TUUL JA ÄIKE
tiheneb veeaur võrdlemisi väikeste võrra. See omakorda tingib kondensatsiooni PILT!) atmosfääris. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad üleküllastuste (110120%) puhul ja isegi ja udu. Pilvede struktuur (loeng),Pilvituse mõiste tuuleiilid. Äike on võimas sädelahendus, mis alaküllastusel (suhtelisel niiskusel alla tekib pilvede ja maa vahel. Kuigi välgu ja (long),Pilvede kõrgue määramie: 100%)
jagama inimestele emakeeleõpet. Kursustel osalejate seas on ka inimesed, kes peaksid ise keelt suurepäraselt valdama: õpetajad, toimetajad ja tõlgid. Nädalavahetuse torm nõudis Lääne-Euroopas kümneid inimelusid 01.03.2010 10:11 Prantsusmaa võimud kuulutasid riigi erinevates piirkondades nädalavahetusel surma külvanud tormi Xynthia tõttu välja katastroofiolukorra. Hukkunute arv küündib poolesajani. 150-kilomeetrise tunnikiirusega Atlandi ookeanilt rannikut rünnanud tuuleiilid tuhisesid koos paduvihmadega üle Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali, tekitades uputusi, lõhkudes hooneid ja murdes puid, vahendas BBC News. Kõrgeima järgu häireolukord kehtestati eile viies Prantsusmaa departemangus. Kõige traagilisemad tagajärjed olid looduse stiihial Prantsusmaa lääneosas, kus teatati vähemalt 45 inimese surmast. Bretagne'i poolsaarest kuni lõunapoolse Keskmassiivini jäi üle miljoni majapidamise elektrita.
annaabi.ee 
