____ D: Arvelduskonto 800 000 K: Lihtaktsiakapital 800 000 Ü-17.2 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat, aktsiate eest laekus 1 500 000 kr (aktsia nimiväärtus 100 kr). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Arvelduskonto 1 500 000 K: Aktsiakapital 1 000 000 K: üleväärtus 500 000 Ü-17.3 Firma emiteeris 10 000 lihtaktsiat (aktsia nimiväärtus 100 kr). Toimus mitterahaline sissemakse. Firma sai aktsiate eest masinaid 500 000 kr, tööpinke 800 000 kr eest (mainitud vara on turuhinnas). Teha vajalik raamatupidamiskanne. ____ D: Masinad ja seadmed 1 300 000 K: Aktsiakapital 1 00 000 K: Üleväärtus 300 000 KORDAMINE 1) C 2) A 3) B Algsaldo ??? +100 000 -110 000 Lõppsaldo 45 000 4) B 5) C 6) B 7) B (alguses K saldo, kus on võlgnevus. Lõppsaldo ka K-s, järelikult jääb võlg). 8) D 9) D 10) C Garantiieraldi s D K 2000 S0 = 0
tasuta mõningatel juhtudel rahas. Võib esineda juhuseid, kus põhivara saadakse mitterahaliseks sissemakseks omanikelt, kes tasuvad omandi eest masinate, hoonete, maa või inventariga. Mitterahaliste sissemaksetena saadud põhivara soetusmaksumuse fikseerib sõltumatu ekspert ja kinnitab audiitor. Hea raamatupidamistava eeldab, et saadud ja üleantud väärtused on võrdsed. Kui soetatud põhivara eest ei tasuta rahas, vaid muu varaga, võetakse soetatud põhivara arvele turuhinnas, mis peab ühtima üleantud vara turuhinnaga. Kui soetatud põhivara turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, samal ajal on üleantud vara turuhind usaldusväärselt määratav, võetakse soetatud põhivara arvele üleantud vara turuhinnas. Materiaalsele põhivarale tehtud täiendavad väljaminekud, mis osalevad tulevikus majandusliku kasu tekitamisel lisatakse selle põhivara soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.
2. herne täisomahind = omahind+müügiga seotud kulud 2,40kr/kg+0,15 kr/kg=2,55 kr/kg 3. ettevõtte kasum herne müügist =müügitoodangu kogus*(müügihind-müügitoodangu täishind) 2,80 kr/kg-2,55 kr/kg=0,25 kr/kg 4. kasum keskmiselt 1ha kohta = 14000kg*0,25 kr/kg / 5ha= 700 kr/ha 14000 kg /3500 kg=4 ha 1 ha- lt saadav kasum= (müügitoodang kg* kasum toodangu ühiku kohta kr/kg)/ 5 ha= 5. kattetulu =kogutoodangu väärtus kr/ha (turuhinnas)-muutuvkulud kr/ha 2,80 kr/kg*3500 kg=9800 kr kogutoodangu väärtus 9800 kr-2400 kr=7400 kr/ha 6. kulurentaablus =kasum/toodangu kulu*100=3500 kr/ 35700 (2,55*14000)*100=9,8% hind aluseks 0,25 kr/kg : 2,55 kr/kg *100= 9,8% 7. käiberentaablus = kasum/ müügitulu*100= 3500 kr : 39200 kr*100=8,93% 0,25 kr/kg : 2,80 kr/kg*100=8,93% 8. kaubalisus =müügitoodang/kogutoodanguga*100=14000kg/17500kg*100=80% Ülesanne 2 Ettevõte kasvatas 10 hektaril rukist
võimalus alustada tegevust eraettevõtjana. IV Tootmine Vajaliku istanduse loomine. Põllukultuuride arvelt (2 ha) rajatakse 0,5-1 ha maasikaistandus, mille minimaalsed rajamiskulutused on vähemalt 11930 krooni. Omafinantseeringuna on olemas 3000 maasikataime, mille turuhind on 12 000 kr (3000tk*4kr). Võsudest istutatakse esimese aasta - - 3 lõpuks juurde 9000 taime, turuhinnas 36 000. Istanduse esimese aasta lõppeesmärgiks on 12 000 taimeline istandus. Istandusmaa ettevalmistamiseks on vajalik koheselt osta kile ning vajalikud väetised ja mürgid (vt ka Tabel 1). Kogu istanduse (12 000 taime) maa valmistatakse ette korraga, et hilisemad võsud saaks koheselt istutada, hoidumaks võimalikust kasvupinna põllumulla viljakuse langusest (tuule- ja veeerosioon, umbrohi). Tehnikapark ja tööjõud.
tagamisega 7.Tulude ja kuluda makromajanduslik ringkäik. Valitsuse, välisturu ja finantssektori roll ringluses. SKT ja RKT mõise ja kujunemine. SKT arvestamise meetodid. Tulumeetod, kulumeetod ja lisaväärtuse meetod. SKT sisemajanduse koguprodukt, mis moodustub tarbimiskuludest, investeeringutest, puhas ekspordist ja valitsuse kuludest RKT - aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste maksumus turuhinnas, millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo Kulumeetod hindamisel kasutatakse turuväärtuse (tehingute võrdlemise), puhastulu ja kulumeetodit ning nende meetodite kombinatsioone. Lisaväärtuse meetod tootmiseks kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust 8.Majanduse tasakaalustatud areng. Klassikute ja keyenistide põhiseisukohad. Kogunõudlus ja pakkumine. Mõjutavad tegurid. Joonised.
Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab töötuse tase, kuna pikka aega tööta olnutel läheb töö leidmine raskeks või peaaegu võimatuks. Töötute tagasitoomine tööturule nõuab suuri investeeringuid, sest nende puhul on vaja rakendada aktiivseid tööpoliitika meetmeid. Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Müügitulu arvestust võib pidada müügiobjektide, muude tulude arvestust tululiikide lõikes. Tulude arvelevõtmise
· Floora ja fauna häving või soovimatute võõrliikide sissetung (bioloogiline mõju) Maa kui kapital - Defineeritud kui rent, mida transporditeenuse tarbija peaks maksma infrastruktuuri aluse maa eest selle omanikule - Iseloomult pöördumatu kulu - Linnapiirkondades on maakasutuse kulul kõrge alternatiivkulu Parkimiskulud - Sisekulu tasulistel või väljarenditud parkimisplatsidel · Püsiv otsekulu turuhinnas (s.o finantskulu) - Väliskulu teega külgnevatel aladel, kus on lubatud tasuta parkimine · Muutuv otsekulu turuhinnas Barjääriefekt Kulud, mida ummikud mingi veoviisi infrastruktuuril põhjustavad jalakäijatele või kergliiklusele. Transpordiga seotud avalike hüviste kulud Väliskulu, kuna nende teenuste osutamist finantseeritakse üldiste maksude (nt ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu) arvel - Transpordialase õigusloome kulud
valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. d. valdaja teab, et teeb tehingu alaealisega, kuid tehing tehakse turuhinnas Kontrolli Õige vastus on: valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus, valdaja ei tea ega peagi teadma, et teisel isikul on suurem õigus asja vallata.. Küsimus 6 Otsene valdaja on: Osaliselt õige
Müügi-tagasirenditehingud Müügi-tagasirenditehing sisaldab vara müümist ja sama vara tagasirentimist müüjale. Rendimaksed ja müügihind on tavaliselt omavahel seotud, sest need lepitakse kokku ühe tehingu raames. Müügi-tagasirendi tehingu kajastamine sõltub sellest, kas tagasirent on kasutus- või kapitalirent ning kasutusrendi korral ka sellest, kas müügitehing toimus turuhinnas või mitte. Kui müügi-tagasirenditehingus tagasirent on kapitalirendi tingimustel, kajastatakse tehingut kui finantseerimistehingut, mitte kui ostu-müügitehingut, st «müüdud» vara jääb müüja bilanssi ning saadud raha («müügihinna») summas kajastatakse bilansis kapitalirendikohustust. «Müügihinna» ja rendimaksete miinimumsumma vahet kajastatakse rendiperioodi jooksul intressikuluna analoogiliselt tavaliste kapitalirendilepingutega. Näide.
tekkida täiendav maksukohustus. Näiteks on FIE soetanud maatüki väljarentimise eesmärgil ning kandnud maatüki soetamismaksumuse ettevõtluse kuludesse. Tehes otsuse maarent lõpetada ning maad mitte võõrandada (müüa), tähendab selline otsus vara isiklikku tarbimisse võtmist, mistõttu maatüki turuhind tuleb kajastada otsuse tegemise aasta tuludeklaratsioonis ettevõtlustuluna. Mitterahalises vormis saadud maksustatav tulu kajastatakse tuluna asja või varalise õiguse turuhinnas (nt tasaarvelduse teostamisega üle antud vara väärtus). Kui FIE on saanud kindlustushüvitise varaobjekti, mille soetamismaksumus või millega seotud kindlustusmakse on kajastatud ettevõtluse kuludes, eest, loetakse saadud hüvitis ettevõtluse tuluks. Samuti juhul, kui vara kahjustumise eest ei maksa hüvitist kindlustusandja vaid kahju tekitaja (st kindlustus ei korva kahju), tuleb saadud hüvitis lugeda ettevõtluse tuluks.
Risk – Oht, mille ilmnemisel ettevõtja kaotab oma ettevõtte väärtust. Revalveerimiskasum – Laos hoitavate varade maksumuse suurenemine nende turuhinna tõusu tagajärjel, mida tehakse kindlaks ümberhindamisel. S Segmenteerimine – Turu jagamine teatud tunnuste järgi väiksemateks osadeks – turusegmentideks. Sihtturg – Toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) – Aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste maksumus turuhinnas, millele arvatakse juurde ekspordi ja impordi saldo. Slump – Majanduse äkklangus. Soetamiskulud – Kõik ostuhinnale lisanduvad kulud, mis tulenevad vara soetamisest või on sellega kuidagi seotud. Soetusmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms.
ei tasuta mõningatel juhtudel rahas. Võib esineda juhuseid, kus põhivara saadakse mitterahaliseks sissemakseks omanikelt, kes tasuvad omandi eest masinate, hoonete, maa või inventariga. Mitterahaliste sissemaksetena saadud põhivara soetusmaksumuse fikseerib sõltumatu ekspert ja kinnitab audiitor. Hea raamatupidamistava eeldab, et saadud ja üleantud väärtused on võrdsed. Kui soetatud põhivara eest ei tasuta rahas, vaid muu varaga, võetakse soetatud põhivara arvele turuhinnas, mis peab ühtima üleantud vara turuhinnaga. Kui soetatud põhivara turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, samal ajal on üleantud vara turuhind usaldusväärselt määratav, võetakse soetatud põhivara arvele üleantud vara turuhinnas. Materiaalsele põhivarale tehtud täiendavad väljaminekud, mis osalevad tulevikus majandusliku kasu tekitamisel lisatakse selle põhivara soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes.
vaid näidatakse bilansis kohustusena. See osa laekumisest, mida teenitakse järgmisel perioodil, kantakse tolle perioodi tuludesse: vähendades (debiteerides) kohustust ja suurendades (krediteerides) tulukontot, ülejäänud (teenimata tulu) jääb kohustusena bilanssi. Tulusid ja kulusid võib tulemiarvestuses liigitada mitmeti. Ettevõtte müügituluks on laekumised kaupade, toodete või teenuste müügist. Müügitulu on tulu müüdud kaupadest, toodetest või teenustest turuhinnas. Müügituluna ei kajastata ostjate ettemakseid, müüja antud rabatte (hinnavähendamisi koguste, usalduse, edasimüügi, personali, erimüügi jm korral). Kui ostja tasub finantslepingute alusel, sealhulgas laenuga müüjalt või kapitalirendi tingimustel, ei ole saadud või saadaolevad intressid müügitulu. Ettevõtte majandusaasta tulemi kujunemist kajastab kasumiaruanne. Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit)
huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses
Turupõhised suhtarvud o iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid; oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad. 25 o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus o Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus o Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv
o Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul · Turupõhised suhtarvud o iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid; oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad. o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus o Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus o Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv
o Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul · Turupõhised suhtarvud o iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid; oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad. o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus o Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus o Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv
o Aktsiakasum peegeldab aktsia hinna väärtuse suurenemist aasta jooksul Turupõhised suhtarvud o iseloomustavad, kuidas finantsturg hindab ettevõtte aktsiaid; oma olemuselt on need aktsiate väärtust iseloomustavad näitajad. o Kui finantsaruandluse alusel leitud suhtarvud näitavad, et ettevõte on riskantsem kui turu keskmine ja oodatav tulu on madalam, siis see kajastub ka aktsia madalamas turuhinnas o Hind-tulu suhtarv = aktsia turuhind / aktsiakasum o Mida kõrgem see suhtarv on, seda väiksem on ettevõtte risk ja paremad ettevõtte arenguväljavaated. o Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhtarv = aktsia turuhind / lihtaktsia bilansiline väärtus o Aktsia raamatupidamisväärtuseks on lihtaktsia bilansiline väärtus o Lihtaktsia bilansiline väärtus = lihtaktsionäride omakapital / lihtaktsiate arv
huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses
huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses
huvidest. Seega peavad ettevõttel ja tema omanikul olema eraldi pangaarved. Jätkuvuse printsiip. Majandusüksust käsitletakse jätkuvalt tegutseva majandusorganisatsioonina, mis on eelduseks põhivara soetusmaksumuse osakaupa amortiseerimiseks (s.t. osade kaupa kuludesse kandmist), pikaajaliste kohustuste tekkeks ja tasumiseks. See on üks põhjustest, miks raamatupidamises võetakse varad arvele nende soetusmaksumuses, mitte aga turuhinnas. Soetusmaksumuse printsiip. Varad võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus väärtuses. See on see summa, mille ettevõte maksis vara eest, mitte aga see hind mida pakutakse turul. Turuhinda on väga raske kindlaks määrata ja mistahes hinnang on subjektiivne. Soetusmaksumus on aga objektiivne ja dokumentaalselt tõestatud. Lähtudes jätkuvuse printsiibist, eeldatakse, et ettevõte ei kavatsegi suurt osa oma põhivaradest müüa, vaid kasutab seda jätkuvalt majandustegevuses
Kalkulatsiooni koostamisel jagati kulud ära kaheks. Esimene osas mootori taastamiseks ning 38 modifitseerimiseks kulunud varuosade maksumust(Tabel 9) ning teises osas tööde maksumust, nii teenuste näol, mis telliti, kui ka enda kulunud aega(Tabel 10). Osad varuosad nimekirjas ei olnud uued ning olid varem olemas. Nende hinna määramisel tugineti samaväärse toote turuhinnas lähiriikides. Ülejäänud varuosade puhul tuginesin ostuhinnale, mis said soetatud kas Eestist või välismaalt. Euroopa liidu välistest riikidest tellides, lisandus toodetele ka tollimaks ning käibemaks, mis on juba arvestatud hindades. Tabel 9. Varuosade maksumus Nimetus Summa eurodes
summat (ehk ainult dokumentaalselt tõendatud kulud). Erikonto intress = ettevõtlustulu. Konto muutus = seis perioodi lõpus seis perioodi alguses. Summa kasv erikontol = mahaarvamine tulust. Summa kahanemine erikontol = liidetakse ettevõtlustulule. Ettevõtluse lõpetamisel lisatakse erikontol olev summa ettevõtlustulule v.a 2011 erand erikonto üleandmine, pärandamine. FIE MAKSUSTATAVA TULU SELGITAMINE: Mitterahaline tulu kajastatakse turuhinnas Mahaarvamiste järgnevus E vormil: Tegevusvaldkondade (põllumajandussaadused, metsamaterjal, muu ettevõtlus) ettevõtluse tulud-ettevõtluse kulud = = Ettevõtluse tulem (veergudes). +/- erikonto muutus (jaotatakse tegevusvaldkondade vahel!!!) = Erikonto muutusega korrigeeritud tulem (kui negatiivne, siis edasisi arvutusi ei teha. - põllumajandusliku ettevõtlusega seotud mahaarvamine kuni 2877 eurot ja metsamaterjali võõrandamisel mahaarvamine kuni 2877 eurot
201. Millised kaks olulist erinevust on avaliku sektori projektide kulu-tulu analüüsil võrreldes kulu-tulu analüüsiga erasektoris? Eraettevõtet huvitab ainult rentaablus ja seda on suhteliselt lihtne mõõta. AS-i huvitab aga sotsiaalne heaolu, mis haarab majandusliku heaolu kõrval endasse ka õigluse ja seda on raskem ühte mõõtkavasse seada. Eraettevõte lähtub tulude ja kulude hindamisel turuhindadest. AS-i poolt pakutavatel hüvedel ei ole sageli hinnangut turuhinnas. Välismõjude olemasolul väljendab turuhind eraettevõtte puhul erapiirkulu, aga ei kajasta AS-i huvitavat sotsiaalset piirkulu. 202. Selgitage tarbija kompenseeritud nõudluse kõvera leidmist sillaületuse näitel? Kompenseeritud nõudlus kajastab sissetulekust sõltumatut nõudlust. Indiviid on kõikidel hinnatasemetel hüve tarbimises võrdsel tasemel. Kompenseerimata nõudluse puhul oleks olukord eri hinnatasemetel erinev
Väetiste majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja viia saagi andmed üle rahalisteks näitajateks. Rahas saame hinnata neid taimekasvatussaadusi, mis esinevad kaubaturul (kartul, teravili). Söödakultuuridel, millede jaoks kasutatakse ka väetisi, puudub kokkuostuhind, seetõttu pole sel teel võimalik majanduslikku efektiivsust leida. Pestitsiitide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil (vaadeldakse kui suureks kulgeb enamsaak, saak turuhinnas miinus pestitsiitide hind). Söödakultuuride majandusliku efektiivsuse leidmisel kasutatakse väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku väärtust. Tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel. h väärindus=(c + rc):100 = 0,01rc+c kus r- rentaabluse tase loomakasvatuses (%) c- söötade keskmine omahind (kr/kg)
annaabi.ee 
