Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ÕENDUSPLAAN Iseseisev töö Õppejõud: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD 1. ANAMNEES............................................................................................................. 3 2. ÕENDUSPLAAN....................................................................................................... 4 3. KOKKUVÕTTE.......................................................................................................... 6 Patsiendi/kliendi anamnees näitas, et naine vajab elustiili nõustamist. Anamneesi kogumisel ja nõustamisel töö autor kasutas MI tehnikat ja sellega seotud tööriistu, skaalasid, valikutabelit ja muutustejutu miinuseid ja plusse......................................6 Pärast anamneesi kogumist, sai tehtud ideaalne õendusplaan. Patsient/klient peab liikumi...
Suusatamine Väga hea on suusatada kui väljas on 46-6 külmakraadi. Varustus *suusad - peavad olema peaaegu suusataja pikkused *saapad *sidemed/klambrid *kepid peavad olema peaaegu suusataja pikkused Määrimine vastavalt temperatuurile, soojema ilmaga sinine määra, külmema ilmaga roheline. Otstesse kõvem ja keskele pehmem määre. Määrmimiskoriga hõõrutakse määre ühtlaseks. Lainerada laskumine, kus üks jalg on lohus ja teine künkal Käärasend algasend Trepptõus külg ees tõus Käärtõus näguees, suusad käärasendis Otselaskumise asendid - *Kõrgeasend üks jalg on teisest poole jagu ees, sääred veidi ette kallutatud *Põhiasend - -,,- ja keha kallutatakse ette ning käed tõusevad veidi kõrgemale. *Puhkeasend keha kallutatud nii, et saaks küünarnukid jalgadele toetada. *Madalasend nn ,...
uuringutel käia. (EKG, ehhokardiograafia, invasiivsed uuringud) (Kettunen jt. 2010) Kasutatud allikad: Kettunen, R., Kivelä, A., Mäkijärvi, M., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (2010). Südamehaigused. Medicina Asberg, M., Hõrrak, E., Kerb, H., Kavets, M., Kuum, M., Müürsepp, E., Orasmaa, M., Remmelgas, E., Taimalu, T., Tupits, M., Šteinmiller, J., Zeel, O. (2011). Hooldus erinevate haiguste korral ja ravimiõpetuse alused. Hooldustöötaja riikliku õppekava rakendamist toetav õppematerjal. Tallinn http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haiguste_hooldus.pdf (14.09.14) Boston, L., Paves, A., Tamm, L., Tälli, H. (1993). Lastehaigused: Kardio-reumatoloogia. Gastroenteroloogia ja nefroloogia. Tallinn: Valgus. Chen, M. A. (2014). Aortic stenosis. http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/000178.htm (14.09.2014)
Kõhulahtisus Diarröa Mare Tupits 2013 Diarröa • – rooja ebanormaalne vedelus ning roojamise ülemäärane sagedus (vähemalt 3 x 24 h jooksul). Olulisem on konsistents! • Vedela, vormitu väljaheite eritamine (NANDA) Elektrolüütide vajadus ööpäevas Naatrium 2-4 mmol/kg Kaalium 1-3 mmol/kg Kaltsium 0,1-1,0 mmol/kg Magnesium 0,1-0,7 mmol/kg Fosfaadid 0,5-1,0 mmol/kg Kloriidid 3-5 mmol/kg Kaloraaž 1000 kcal + 100 vanus aastates Dehüdratatsioon Vedeliku 5-10 % > 10 % defitsiit < 5 % Üldseisund Rahuldav Rahutu letargiline Silmad Tavalised Sissevajunud tugevasti sisseevajunud Pisaravool Tavaline Puudub puudub Keel Niiske...
PALAVIK Mare Tupits 2013 Palavik— kehatemperatuuri kõrgenemine • Palavik on mööduv ning hästi kontrollitud hüpotaalamuse poolt nii soojuse tootmise ja kaotuse osas ning temperatuur ei tõuse üle 42 °C. Lapse normaalne kehatemperatuur • Vanus Temperatuur (° Celsius) • 3-kuune 37,5 • 6-kuune 37,5 • 1-aastane 37,7 • 3-aastane 37,2 • 5-aastane 37,0 • 7-aastane 36,8 • 9-aastane 36,7 • 11-aastane 36,7 • 13-aastane 36,6 • Haiguse kulu raskust ja surma ei põhjusta palavik • Kaasnev palavik on pigem kaitsev, avaldades üldist ebasoodsat mõju bakterite kasvule, mõnedele kasvajatele ning takistades viiruste paljunemist ja tõhustades immunoloogilisi protsesse • Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne • kehatemperatuur vahemikus 36–38 °C. • Lapseea palavik on kehatemperatuuri tõus pärasoolest mõõdetuna üle 38 ...
kasutab seda ebaefektiivselt. Haiguse tunnused kujunevad välja järk-järgult ning on nõrgemini väljendunud kui esimest tüüpi diabeetikutel. Selle tõttu võtab haiguse avastamine kauem aega. (Täht: 1999) Kui vere glükoosisisaldus on pikka aega kõrge, kaasnevad sellega tüsistused, halvem närvitundlikkus ning veresoonte kahjustused silmades, neerudes, jalgades ja mujal. Diabeedi II tüüpi esineb umbes 90 % juhtudest, enamasti üle 40-aastastel inimestel ning valdavalt naistel. (Tupits: 2003) Diabeedi II tüübi riskifaktoriteks on: · Pärilikkus diabeet vanemail või õdedel ja vendadel · Ülekaalulisus ja kõhukus · Abdominaalset tüüpi rasvumine (vööpiirkonna rasva ladestumine: vööümbermõõt meestel üle 102cm ja naistel üle 88 cm) · Metaboolne sündroom (vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, podagra) · Rasedusaegne diabeet
Samaaegselt teo kärbumisega kaduvat ka soolatüükad. Teise variandina võis tüügastele hõõruda peekonitükki, mis enamasti tuli märkamatult varastada poest või naabrilt. Mingil juhul ei tohtinud poodi ega naabri juurde minnes eemärgiga varastada. Peekonitükk tuli seejärel matta näiteks kompostihunnikusse või lihtsalt maja lähedale kivi alla. Mõnel juhul on soovitatud protseduuri korrata üheksa päeva järjest, ühel juhul on mainitud, et ravi tuleb teha varahommikul. (Tupits. ceeol.com 23.02.09) Samavõrd populaarne oli kartulitüki tüügastele hõõrumine. Enamasti tuli toores kartul lõigata kaheks või neljaks, vahel ka üheksaks tükiks, seejärel tüükaid hõõruda veel seapeki, või, soola, sibula, naeri, konna, austrikarbi sisu, kastoorõli ja soodaga. (Tupits. ceeol.com 23.02.09) 5.2.2 Edasikandmine Tüükaid võidi hõõruda veel õlgede, heinakõrte või kõrresõlmedega, vahel tilgutati kõrretükkidele või paberile soolatüügastest verd
· Ado Anderkopp kohtu- ja siseminister · Oskar Köster põllutööminister · Johannes Zimmermann majandusminister · Jaan Hünerson majandusminister · August Kerem kaitseminister · Jaan Raudsepp teedeminister Kaarel Eenpalu valitsus (9. mai 1938 12. oktoober 1939) · Kaarel Eenpalu peaminister · Aleksander Jaakson haridusminister · Albert Assor kohtuminister · Leo Sepp majandusminister · Artur Tupits põllutööminister · Richard Veermaa siseminister · Oskar Kask sotsiaalminister · Paul Lill sõjaminister · Nikolai Viitak teedeminister · Karl Selter välisminister 8 · Ants Oidermaa minister (alates 30. jaanuarist 1939) Teenetemärgid · Riigivapi teenetemärgi I klass (22. veebruar 1939) · Valgetähe teenetemärgi I klass (23. veebruar 1938)
välja põletikulised mandlid. Söö vähem soolast ja rasvast toitu, liigu rohkem ja võimalusel väldi stressi“ (Arst 2010). Kasutatud kirjandus: Arst. (2010). Südame rütmihäired võivad olla eluohtlikud. https://www.arst.ee/et/ Uudised-ja-artiklid/26505/sudame-rutmihaired-voi vad-olla-eluohtlikud (23.11.2014) Asberg, M., Hõrrak, E., Kerb, H., Kravets, M., Kuum, M., Müürsepp, E., Orasmaa, M., Remmelgas, E., Taimalu, T., Tupits, M., Šteinmiller, J., Zeel, O. (2011).Hooldus erinevate haiguste korral ja ravimiõpetus. Tartu: AS Atlex. Follestad, A. (2010). Haigused ja õendusabi I. Tallinn: TEA Kirjastus. Gussak, I., Gussak, H., Teesalu, R. (1989). Südame rütmihäirete kliinilised aspektid. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. Ingerainen, D., Sammul, S., Kuldmäe, I., Kosula, K., Tohus, I., Leppik, A., Tähepõld, H. (2008). Pereõe tegevusjuhend. Tallinn. http://www.haigekassa
eesmärkide paratamatul vastuolul. Rahapoliitilise keskkonna mõjutamine majandusaktiivsuse lühiajaliseks suurendamiseks, mis sageli huvitab poliitilistel põhjustel valitsust, saab anda vaid äärmiselt piiratud tulemusi. Pikema aja jooksul võib see viia raha stabiilsuse vähenemiseni, mis on aga vastuolus riigi pikaajaliste huvidega. Seetõttu on osutunud vajalikuks anda rahapoliitika teostamine täidesaatvast võimust eraldiseisvale asutusele (Tupits 2000, 59). Kasutatud kirjandus: 1. http://www.eestipank.ee/eesti-pank 2. https://www.tlu.ee/opmat/oa/Eesti_Panga_oiguslik_seisund/2_kooskla_el_iguse_ja_ra hvusvahelise_praktikaga.html 3. http://muuseum.eestipank.ee/et/keskpanga-ulesannetest
6 Eestis sai mäesuusatamine võistlusspordina alguse peale 1936. aasta olümpiamänge. Oluline oli ilmselt seegi, et seal esines ka üks siitkandist pärit sportlane, toona Saksamaal elanud Karin Peckert-Forsmann. Ka Eesti esimesed mäesuusavõistlused peeti 1936. aastal Mustamäel. Esimesed Eesti meistrivõistlused toimusid 1940. aastal Viljandis Närska mäel - 200 m pikkusel rajal oli 15 väravat. Esimeseks Eesti meistriks tuli Evald Tupits. 2.2. Mäesuusaalad Tänapäeval on mäesuusavõistlutel esindatud 5 distsipliini: 1. Kiirlaskumine (Downhill) 2. Ülisuurslaalom (Super G) 3. Suurslaalom (Giant Slalom) 4. Slaalom (Slalom) 5. Super-kombi (Super Combi) Mäesuusatamise spordialade võistlused võib tinglikult jagada kahte kategooriasse: kiiruslikud (kiirlaskumine ja ülisuurslaalom) ja tehnilised (suurslaalom ja slaalom). Super-kombi haarab elemente mõlemast. 2.2.1. Kiirlaskumine
Jõhvi Gümnaasiumis on hetkel 88 metallkappi, kus õpilased oma õppevahendeid ja üleriideid hoida saavad. Ülejäänud õpilased peavad aga leppima garderoobiga, kus on seinas rida nagisid, luksuslikemas nagide all ka pink. Rõivistu on kõigile tasuta, kuid metallkapi omanikud peavad oma privileegi eest tasuma 30 krooni kuus. "Selleks, et metallkapile kulunud raha nö "tagasi teenida", tuleb kappi kasutada vähemalt 35 kuud," lausus Jõhvi Gümnaasiumi direktor Ivo Tupits. Ta lisas, et järgmisest õppeaastast lähevad reeglid karmimaks. Kui varem oli võimalus maksta oma kapiraha ka mitu päeva tähtajast hiljem, siis edaspidi peab see olema tasutud ettenähtud päevaks või tuleb kapist loobuda. Nagu öeldud, on kapi kasutamine privileeg ja soovijaid selle kasutamiseks on rohkem, kui kappe. Koolis õpib ligikaudu 650 õpilast, kuid tänasel päeval ei ole garderoobis ruumi 650-le kapile, selleks oleks vaja seitse korda suuremat ala
Velda Buldas. Käesoleva majanduskriisi põhjused ja tagajärjed. Loengumaterjalid. Majanduskriis Kesk- ja Ida- Euroopas ja sammud kriisist väljumiseks. 2013. 3 jällegi välja uute liikmesriikide võimetus laeimat konteksti aduda – loodeti võib-olla pigem tsentraalsele juhtimisele ning oldi rahul, et majandusruum integreeriti terve Euroopa omaga ning edasi liiguti vabaakäigul. Euroopa Keskpanka nõustav Andres Tupits meenutab, et euroalal pole siiski kõik vaid vigade parandus. Paljusid kriisivõimalusi nähti ette juba aastail 1990-1991, kui hakati eurot looma, ent Tupitsa hinnangul on oluline olnud finantssektori lühinägelikkus. Peamine probleem oli see, et Euroopa Liitu nähti tervikuna ja sarnasena USA-le. Ka riske hinnati mitte riikide, vaid terviku alusel ja näiteks Kreeka puhul osteti usaldust ette. 9 Siinkohal joonistub jällegi välja
veebruar 1938) 8 · Eesti Vabariigi Põhiseaduse mälestusmärgi I järk JÜRI ULUOTSA VALITSUS (12. oktoober 1939 18. september 1944) · Jüri Uluots (kuni 21. juunini 1940 Peaminister · Ants Piip (suri 1. oktoobril 1942) Välisminister · August Jürima (suri 15. juunil 1942) Siseminister, Peaministri asetäitja · Albert Assor (suri 16. septembril 1943) Kohtuminister · Artur Tupits (suri 28. oktoobril 1941) Põllutööminister · Leo Sepp (13. detsembril 1941) Majandusminister · Paul Kogerman Haridusminister · Nikolai Reek (hukati 8. mail 1942) Sõjaminister · Nikolai Viitak (hukati 24. aprillil 1942) Teedeminister · Oskar Kask (hukati 13. aprillil 1942) Sotsiaalminister · Ants Oidermaa (mõisteti surma 2. juulil 1941) minister 1. Valitsus vabastati ametist Nõukogude Liidu nõudel 21. juunil 1940 ja järgnevalt
Fanconi Anemia: Guidelines for Diagnosis and Management, Fourth Edition. Fanconi Anemia Research Fund, Inc. 421 pg. http://fanconi.org/images/uploads/other/FA_Guidelines_4th_Edition_Revised_Names_in_Ap pendix.pdf (31.12.15). Herdman, T.H. (2012) NANDA Internationali õendusdiagnoosid: definitsioonid ja klassifikatsioon 2012-2014, Tartu Elmatar. Lipton, J.M., (2015). Fanconi Anemia. http://emedicine.medscape.com/article/960401 (25.12.2015). Tarraste. S., Tupits. M. (2015). Haige lapse õendus loengukonspekt II osa. Tallinn: Tervishoiu Kõrgkool. What Is Fanconi Anemia? (2011). National Heart, Lung and Blood Institute. http://www.nhlbi.nih.gov/health/health-topics/topics/fanconi (23.12.2015). Lisavaatamist ja lugemist: Graupera, V., (2015). Fanconi Anemia - Clinical aspects. https://www.youtube.com/watch?v=ZrwioTG-0eM (28.12.2015). Graupera, V., (2015). Fanconi Anemia - Introduction. https://www.youtube.com/watch?v=fUsRtNULM14 (28.12.2015).
Kliinik. 53 Viigimaa, M. (2004). Mida on uut hüpertensiooni juhistes? Journal of the Estonian Society of Hypertension, (1): 11. http://www.eks.kliinikum.ee/Hupertensioonijuhised%202004.pdf (20.03.2008). Viigimaa, M., Eha, J., Hedman, A., Kampus, P., Liiver, A., Maaroos, J., Marandi, T., Mesikepp, A., Muda, P., Ristimäe, T., Roose, M., Suurorg, L., Teesalu, R., Tiik, M., Tupits, H., Vokk, R. & Zemtsovski, M. (koost.). (2006). Eesti südame- ja veresoonkonnahaiguste preventsioonijuhised. http://www.eks.kliinikum.ee/SVH%20Eesti%20juhis%202006.pdf (19.03.2008). Wilson, D. & Hockenberry, M. J. (2008). Wong´s Clinical Manual of Pediatric Nursing. 7 th Edition. St.Louis: Mosby Elsevier, lk.20-21, 38-43, 60-63, 95-96. Virro, S. (2008). Äge kardioloogia. Teatmikus: Grünberg, H. (toim.). Valvearsti teatmik: lastekliinik. Tartu.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Metoodiline juhend 2005/2006 Tallinn 2005 2 Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel, Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu Vormindaja: Riina Orumaa Konsultandid: Marika Asberg, Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits, Elina Reva, Tiina Klettenberg Sepp, Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 3 4 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 9 9 .................................
Suhteliselt odavamalt seetõttu, et Eestis on hinnad kõrgemad kui mujal Nõukogude Liidus. Tartu piimakombinaadi direktor Arvi Soll ei taha Jõgeva maakonnaga lepinguid sõlmida (Poliitikaosakond: 1991). Oli väga suur kaubapuudus, NSV Liit lagunes ja kaupa ei toodetud piisavalt, seetõttu oli sellest puudus. 4 78. 1. juulist on Jõgeva põlluameti juhataja ja ühtlasi abimaavanem Ilmar Tupits. ,,Olin 1975. aastal Jõgeva katsesovhoosi osakonnajuhataja, seemnekasvatuse peaagronoom ja tootmisdirektor." (Lukas: 1991). Ametisse asus noor ja asjalik spetsialist, kes tegi hiljem karjääri ka ministeeriumis. Olukord ei jõudnud väga paraneda, sest ta oli ametis lühikest aega. Sel ajal olid põllumajanduses langusaeg. 79. Kaarina valla noorsookomisjon on kaalunud võimalust ühendada vajalikku kasulikuga: Kaarina noorte tööpuudust Jõgevamaa abistamisega
Tiina Mikk SEMINAR IV Teemad: Esitamise aeg: 18.03.2020 kell 16.00 ● Varaühisuse varasuhe 6. Kaasus: Mari ja Jaanus Kaasuse autor: õppeassistent 2018-2019 Margaret Tupits Mari ja Jaanus abiellusid 12.08.2005. Abieluvararegistrist ei nähtu, et paar oleks seadusjärgsest varasuhtest erinevaid kokkuleppeid teinud. Enne Jaanusega abiellumist elas Mari oma Kakumäe korteris, mille pärandas talle tema vanaema Marju. Jaanuse kõige kallimaks varaks oli enne abielu soetatud vana Mustang (30 000 EUR). Mõnda aega enne abiellumist elas paarike Mari Kakumäe korteris, kuid otsustasid selle siis enne abiellumist maha müüa ning
09 Riigiteatajas, algas üleminekuperiood, mis pidi selle ajani kestma, mil ametisse astub esimene ametlikult ametisse valitud president. Päts sai riigihoidja nimetuse. PS jõudstus 120 päeva pärast RT-s ilmumist. (1.01.38). 31.12 õhtuks kogunes Kadrioru lossi terve valitsus, Päts pidas oma uusaastakõne. Päts kirjutas PS jõustumise otsusele alla. Päts oli pm olukorraga rahul. 17.12.2008 PERR Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne August Jürimaa, Kaarel Eenpalu, Artur Tupits jt Rahvarinde peamise ül-na on nimetatud valimiste läbiviimist. Üheks korraks mõeldud org, millel polnud kaugemaid sihte, kui. Tema aktiivsuse per langes 38 kevadesse, hiljem temast enam märke eriti polnud. Võib oletada, et eesmärgid olid siiski laiemad. 4 peamist ülesannet 1) kindlustada valitsusmeelsete enamus 2) igati propageerida rahva seas uut PS-i. 3) kaasabi põhiseaduse tegelikul elluviimisel. 4) võitlus opositsiooni vastu.
Koosseis on teada osaliselt – cl, tr, s, millele lisandusid tõenäoliselt klaver ja trummid, võimalik, et ka kontrabass ja kitarr. Be-Be-Be koosnes peamiselt Narvas aega teeninud kaitseväelastest, seega juba oma olemuselt suhteliselt kiiresti vahelduva koosseisuga orkester. Neile oli E. Kella andmetel iseloomulik mitmehäälne laul. Narvast pärit ajaloodoktor Rein Marandi mäletab The Colibry Band’i, mille juhiks olnud viiuldaja Voldemar Tupits ja tema vend Viktor. Orkestrist on säilinud 1932. aastal tehtud ajalehefoto 94 , mis tutvustab uut 8-liikmelist tantsuorkestrit. Fotol on küll seitse muusikut: viiul- daja, kaks saksofonisti, trompetist, pianist, akordionist ja trummar, s.t täiesti korralik koosseis, mis võis vabalt mängida trükitud tantsumuusikanootidest. V. Ojakäär oletab, et üks saksofonis- tidest võis olla Ervin Abeli isa Aleksander, kes teadupärast oli hea klarnetist-saksofonist, mängis
annaabi.ee 
