"Ain Kaalep 80 (4. VI 1926)" Luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija. 1956. a-st kutseline kirjanik. Aastast 1989 ajakirja ,,Akadeemia" peatoimetaja, kujundas ajakirja universaalseks teaduslikuks väljaandeks, millel märgatav roll eesti kultuurielus. Elva linna aukodanik 1998. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis, lõpetas 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 19892001 oli Ain Kaalep ajakirja Akadeemia peatoimetaja. Looming · "Aomaastikud" (1962) · "Samarkandi vihik" (luulekogu, 1962)
ja sellega kaasnenud katk olid kihelkonnale toonud erakordseid kannatusi. Tallinna piiramine Vene vägede poolt oli nii Jüri kihelkonnale kui kogu Tallinna lähimale ümbrusele tekitanud korvamatuid kaotusi. Riisudes ja hävitades käisid kihelkonnas ringi sõjaröövlid, kes võtsid rahvalt viimase varanduse, mõisad olid enamasti maha põletatud või muul viisil hävitatud. Anton Thor Helle suureks teeneks tuleb pidada köstrikooli asutamist 1721.a. Pastorina töötades ja hea eesti keele tundjana asus ta eesti keelt õpetama ka teistele. Tema tegevuse viljaks on eesti keele grammatika ja senisest ulatuslikum sõnaraamat, mis sisaldab ka 525 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. eriti suure kultuuriloolise tähtsusega on A.Thor Helle juhtiv osavõtt põhjaeestikeelse piibli tõlkimisest aastatel 1728-1738 ja selle väljaandmisest 1739.a. Tallinnas. Tõenäoliselt on A.Thor Helle sulest ilmunud ka "Viis head jutto ühhe öppetaja ja usklikko Tallopoja
Aastatel 1996-2002 oli ka SDE tollaste eelkäijate Mõõdukate esimees. 2004. aastal valiti Andres Tarand Euroopa Parlamendi liikmeks. Oma tööd kirjeldab poliitik ise järgmiselt: ,,Põhikomisjonis (tööstus, energeetika, teadusuuringud) on mu eelistus mõjutada Eesti energiapoliitikat muutuma samas suunas, kuhu EL samm-sammult ammu liigub. Teadus ei ole ka päris võõraks jäänud. Keskkonnakomisjonis olen ennast kirja pannud kliimamuutuste tundjana ja tegelen sellega ka GLOBE nimelises organisatsioonis. Samuti on enamik looduskaitse teemasid tuttavad." Tarandi pingutused Eesti riiki edasi aidata pole jäänud märkamata ka riigijuhtidel, teda on kolmel korral riiklikult tunnustatud: 1) Taani Maailma Looduse Fondi Panda autastu (1998) 2) Riigivapi II klassi teenetemärk (2001) 3) Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Komandöririst (2001)
oratooriume, orelikonserte, kammer- ja orkestrimuusikat ning soololaule. Tema loomingus on saksa, itaalia, prantsuse ja inglise muusika traditsioone. Händeli muusikas vahelduvad polüfoonia ja homofoonia. Kokkuvõtteks olid nende meeste elud hoopis erinevad. Händel sai euroopas reisida 21 aastaselt ja oma eluajal oli ta edukas ja tunnustatud helilooja. Bach ei tõstnud kordagi oma jalga kodumaa pinnalt, ning oma eluajal oli ta pigem tuntud, kui oreli- ja klavessiinimängija ning oreliehituse tundjana. Muusikat ja elukäiku mõjutas suuresti ka nende iseloomud: Bach oli rohkem mõtiskleja, ega ihaldanud suurt menu, Händel oli aga suurepärane oraator ja tähelepanu oli talle väga oluline.
...................................................................................5 SISSEJUHATUS Antud referaadis kirjeldan Paul Ariste Ferdinand Johann Wiedemannist kirjutatud raamatu põhjal Wiedemanni elu ja tema keeleteaduslikku loomingut. 82 eluaasta jooksul jõudis ta elada Haapsalus, Tallinnas ning Peterburis, saavutades hinnatud akadeemiku staatuse. 82 eluaasta jooksul jõudis ta uurida keelesüsteemi üldiselt ning soome-ugri keeli põhjalikumalt. Heebrea, kreeka ja ladina keele tundjana selgitas ta tolleaegsele teadlaste ringile ürgkeele seismist kaugel tänapäeva keeltest ning keele arengut sõltuvalt füsioloogilistest ning psüühilistest faktoritest. Soome-ugri keelte uurimisel koostas ta põhjalikke grammatikaid, neist suurima eesti keele grammatika. 1. Ferdinand Johann Wiedemanni elu Ferdinand Johann Wiedemann on sündinud 30. märtsil 1805 Haapsalus. Tal oli kuus õde-venda. Wiedemanni ajal oli nende pere Haapsalu harituimaid Ta isa Johann
kirjakeelele. Oma keeletarvituses on A.T.Helle toetunud Harjumaa murrakutele. Panus eesti keele arendamisse: Thor Helle suureks teeneks tuleb pidada köstrikooli asutamist 1721.a. Pastorina töötades ja hea eesti keele tundjana asus ta eesti keelt õpetama ka teistele. Tema tegevuse viljaks on eesti keele grammatika ja senisest ulatuslikum sõnaraamat, mis sisaldab ka 525 eesti vanasõna ja 135 mõistatust. eriti suure kultuuriloolise tähtsusega on A.Thor Helle juhtiv osavõtt põhjaeestikeelse piibli tõlkimisest aastatel 1728-1738 ja selle väljaandmisest 1739.a. Tallinnas. Tõenäoliselt on A.Thor Helle sulest ilmunud ka "Viis head jutto ühhe öppetaja ja
Siecke, kes, tutvunud noore Tobiase loominguliste katsetustega, soovitas talle astuda konservatooriumi. Ainelistel põhjustel tuli aga Tobiasel esialgu sellest loobuda ning ta sooritas Tallinna gümnaasiumi juures koduõpetaja eksamid. Alles 1893. a., kui Tobias oli saanud 20- aastaseks, avanes tal võimalus astuda sakslasest metseeni toetusel Peterburi konservatooriumi. Juba üliõpilaspõlves tunti teda hea improvisaatorina ja muusikaliteratuuri tundjana ning vaimuka vestluskaaslasena. Tobias lõpetas konservatooriumi nelja aastaga, 1897. a. Diplomitööks kirjutas ta kantaadi"Johannes Damaskusest". Siin lõi ta veel sümfoonilise avamängu W. Shakespeare'i draamale"Julius Caesar" ja hulga klaveripalu. Pärast konservatooriumi jäi Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. Samal ajal oli ta ühes muusikakoolis õppejõuks ning andis eratunde, vabal ajal komponeeris agaralt. 1904. a. asus R
Ta laenas süžeesid varasematest rüütliromaanidest-või novellidest ja antiikkirjandusest. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos „Filocolo“), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis. Ta üritas Dante eeskujul luua filosoofilis- allegoorilist poeemi („Armunägemus“). Samuti tõi ta proosasse pastoraalse teema („Amfeto nümfid“). Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan „Fiammetta“ – seda peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Boccaccio oli novelli viljeleja. Novelli peeti renessansiajastul romaanist madalamaks žanriks. Boccaccio tõi lühiproosa vormi uue kvaliteedi, tema mõjud ulatusid kaugele. Peateose „Dekameron“ kirjutas Boccaccio küpse kirjanikuna. Tõukeid selleks sai ta nii elust kui kirjandusest. See oli tolle aja tõeline erootiline avastus. Nõukogude ajal seda siiski ei
Pärast venna Eugen Sprenk-Läte surma 1932 juhtis Tartus klaveritöökoda "Sprenk-Läte", lihtsustas klaveri konstruktsiooni nii, et ka vaesemad inimsed said endale seda lubada. On nimetatud Tartu Ülikooli audoktoriks (1935) ning Tallinna konservatooriumi auprofessoriks (1939). Loomingu põhiosa moodustab umbes 200 koorilaulu. 10. R.Tobiase tähtsus eesti muusikas: 1893. a astus Peterburi konservatooriumi. Juba üliõpilaspõlves tunti teda hea improvisaatorina ja muusikaliteratuuri tundjana ning vaimuka vestluskaaslasena.Tobias lõpetas konservatooriumi nelja aastaga, 1897. a. Diplomitööks kirjutas ta kantaadi"Johannes Damaskusest". Siin lõi ta veel sümfoonilise avamängu W. Shakespeare'i draamale"Julius Caesar" ja hulga klaveripalu.Pärast konservatooriumi jäi Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. Samal ajal oli ta ühes muusikakoolis õppejõuks ning andis eratunde, vabal ajal komponeeris agaralt.1905. a . valmistas ta eesti keeles ette W
Moskvas. Tema professionaalsel tasemel valmistatud värvirikkad ning meeleolukad akvarellid ja meisterlikud sulejoonised on aegumatu väärtusega. Hapra, kuid täpse joonega on jäädvustatud taluhooneid ja -mööblit, mustreid ja ehitusdetaile. Suurepärase graafikuna on ta illustreerinud ise kõik oma teosed. Tihase oli aastast 1950 Eesti Arhitektide Liidu liige, seega üle poole sajandi meie arhitektkonna lugupeetud kolleeg ja tunnustatud spetsialist. Eesti taluarhitektuuri tundjana on juubilar osalenud kahe suurteose “Eesti arhitektuuri ajalugu” ja “Eesti kunstiajalugu” koostamisel. Esimesega seoses anti juubilarile Eesti Nõukogude preemia 1967. aastal. Järgmisel kümnendil ilmus mahukas monograafia “Eesti talurahvaarhitektuur”, mille alusel juubilar kaitses doktoritöö ning monograafiat hinnati Nõukogude Eesti preemia (1976) vääriliseks. Järelikult pidi ta NL-dus olema tunnustatud isik. K. Tihase akvarellitöö Karl Tihase
juunist, hiljemalt 21.juuni õhtupoolikust rängalt takistatud oma ametikohustusi täitmast. Aga põhiseadus nõudis, et presidenditöö tegemises ei tohi vahet tekkida, ja seetõttu olid presidendi ülesanded PS §46 alusel automaatselt üle läinud peaminister Uluotsale, kelle tagasiastumise avaldus oli veel rahuldamata. On üsnagi tõenäone, et prof.Uluots kui kõrge kvalifikatsiooniga jurist seda 21.juuni õhtul juba mõistis ning kommunistliku võimu hea tundjana soovitas teha nägu, nagu areneks kõik zdanovi tahtmist mööda. Mida muud ta siis presidendiga terve tunni arutas (Tambek:347)? Kui nii, siis päästsid need kaks riigimeest sellega riigi järjepidevuse, sest EV valitsusest oli Uluots ainuke, kes oskas märkamatuks jääda ja kellel õnnestus õudse 1941.aasta hukkamistest, vangistamistest ja küüditamistest tervena läbi tulla. Kui aga Pätsi ja Uluotsa kokkulepet polnud, siis oli
Esimeheks Jakob Hurt. Hurt, Veske, Hermann kolm keeleteaduse doktorit, vaidlesid. 1872 EKmS otsus loobuda vanast kirjaviisist Grammatika normeerimine, eri seisukohad vastavalt oma murdetundmisele. Jõuti kokkuleppele häälikupikkuste märkimises: selle kooli : seda kooli, selle tamme : seda tamme. Sõnavara rikastamine, murdeuurimine, nimeuurimine 7. Jakob Hurt. 1839- 1907 Nooruses ÕESile uurimus Põlva murdesõnadest, soovitati Wiedemannile parima lõunaeesti keele tundjana. Esitas keelelisi ettepanekuid oma ajalehes Eesti Postimees, EKmS toetus Sõnavara rikastamine: alaealine, sõnastik, laevastik. 1864 ,,Lühike õpetus õigest kirjutamisest parandatud viisil" Esimene õigekirjutuskäsiraamat Pikad ja lühikesed häälikud, suur ja väike algustäht, pärisnimede õigekiri. Tekitas diskussiooni. 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum". Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine
üldse olemas on. Seetõttu aga ongi nad vaadelnud õiguse ja eetika vahekorda selle ideaalis. Herbert Lionel Adolphus Hart positsioon tänapäevases õigusfilosoofias on omamoodi kompromislik. Ühelt poolt positivisti ja analüütikuna, Hart oli enne õigusteadusesse siirdumist filosoofiaõppejõud ja pidas loenguid analüütilise filosoofia alal ka USA-s, on ta tuntud mees positivistide leeris. Teiselt poolt aga Benthami ja Austini reformijana ja vana positivismi kriitika hea tundjana on ta populaarne ka positivismi vastaste seas Harti üks radikaalsemaid samme on loobumine positivistlikust printsiibist, mille kohaselt on õiguseks kõik see, mida käsib poliitiline suverään või seadusandja. Sellega astub analüütiku kõrvale võimaliku voluntarismi ja fatalismi teelt, mida Austini teooria ei välistanud. Sest juhul, kui õigus oleks tõepoolest üksnes seadusandja tahteavaldus ning seda teesi edasi ei arendataks, kujuneks
süstematiseeriks keele grammatilist ja sõnavaralist ainestikku. Stahl 1637, Gustlaff 1648, Göseken 1660, tolleaegne kirikukirjandus ja grammatikad ei jõudnud veel talurahva kätesse. Kirikukirjanduse tõlkimise-avaldamise järgmine hoog tuli Liivimaa kindralsuperintenendi Johann Fischeri tegevusega, koondas enda ümber Lõuna-Eesti pastoreid, kes oskasid eesti keelt, viljakamaiks isa Andreas ja poeg Adrian Virginius. Andreas, hea eesti keele tundjana tõlkis Uue Testamendi lõuna-eesti keelsesse murdesse ning osa Vanast Testamendist. See eeltöö oli abiks pojale Adrianile, 1683. aastal kutsus Fischer Riiga endale abiliseks Adrian Virginiuse, kes toimetas trükki lõunaeestikeelse suure katekismuse (1684), lauluraamatu (1685), "Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament" (1686), viimane neist oma aja mahukaim, keeleliselt ühtlustatuim, kirjasõna arengut mõjutav, kultuurilooliselt oluline teos
kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350 tutvus Petrarcaga said südamesõpradeks. Petrarca eeskujul pühendus Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutas ladina k. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida näitab lühiromaan ,,Fiammetta" peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Peateose ,,Dekameron" kirjutab Boccaccio küpse kirjanikuna. Tõukeid selleks sai nii elust kui kirjandusest. Ta ühendas novellid raamjutustusega, mis ühendas novellid tervikuks. ,,Dekameroni" ehk ,,kümmepäevaku" tegelased on 10 noort inimest, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele 1 loo novelle kokku 100. Jutustatakse Firenze lähedal villas,
kujundajaid. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks. Sõbra eeskujul pühendus ka Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutades rea ladinakeelseid teoseid. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida demonstreerib lühiromaanis ,,Fiammetta", mida peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Peateose ,,Dekameron" kirjutab Boccaccio juba küpse kirjamehena. Tõukeid ,,Dekameroni" loomiseks sai autor nii elust kui kirjandusest. Ta ühendas oma novellid raamjutustusega, ühendades novellid tervikuks. ,,Dekameroni" ehk ,,kümmepäevaku" tegelasteks on 10 noort inimeseks, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele ühe loo novelle on teoses kokku 100.
meil sest. Saatana ajastu on saabunud! Miks mitte saada enamuseks ja elada! (Inglise keeles evil kuri; evil tagurpidi = live - elama). ARMASTUS JA VIHKAMINE Satanism pakub headust nendele, kes on selle ära teeninud, selle asemel, et raisata armastust tänamatutele! Sa ei saa kõiki armastada; isegi mõte sellest, et saad, tundub naeruväärsena. Armastades kõiki ja kõike kaotad sa oma loomukilu selektsioonivõime ning lõpetad üsna kehva inimloomuse tundjana. Kui midagi liiga heldekäeliselt jagada, kaotab see oma tõelise väärtuse. Seepärast usub satanist, et ta suudab ja jäägitult armastada vaid neid, kes on selle ära teeninud ning ta ei pööra kunagi vaenlasele teist põske ette. Armastus ja vihkamine on inimese tugevaimad emotsioonid. On äärmiselt ebaloomulik sundida end valimatult armastama. Püüdes kõiki armastada nõrgendad sa vaid oma tundeid nende vastu, kes su armastuse tõeliselt ära on teeninud
Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul luua filosoofilis-allegoorilist poeemi (,,Armunägemus"), tõi proosasse pastoraalse teema (,,Ameto nümfid"). 1350. tutvus Petrarcaga, kellega sai südamesõbraks. Sõbra eeskujul pühendus ka Boccaccio antiigi uurimisele, kirjutades rea ladinakeelseid teoseid. Boccaccio paistab silma hea inimhinge tundjana, mida demonstreerib lühiromaanis ,,Fiammetta", mida peetakse psühholoogilise proosaromaani alguseks Euroopa kirjanduses. Peateose ,,Dekameron" kirjutab Boccaccio juba küpse kirjamehena. Tõukeid ,,Dekameroni" loomiseks sai autor nii elust kui kirjandusest. Ta ühendas oma novellid raamjutustusega, ühendades novellid tervikuks. ,,Dekameroni" ehk ,,kümmepäevaku" tegelasteks on 10 noort inimeseks, kellest igaüks jutustab 10 päeval kaaslastele ühe loo novelle on teoses kokku 100
tustes sellest midagi. 54 Intervjuu siinkirjutajale 22.04.2005 Riias. I. Mažursi rolli Läti kultuuripõllul võiks võrrelda V. Ojakääru omaga meil paarkümmend aastat tagasi. Mõlemal oli oma muusikaajalooline saade raadios, millest nad pühendasid suure osa džässmuusika tutvustamisele. I. Mažurs oli ka aastaid Läti Rahvaloomingu Maja muusikaosakonna juhataja, pianistina Dave Brubecki austaja ja tema stiili järgija. Tema usaldusväärsust Läti džässiajaloo tundjana kinnitab oma kirjas siinkirjutajale (6.04.2006) ka Läti noorema põlve džässmuusik ja - pedagoog Indrikis Veitners. 55 Ka Valgast pärit kirjanik Valve Saretok mainib oma autobiograafilises romaanis, et moeuudised, sh džässinoodid, saabusid Valka tavaliselt Riiast, mis oli moeteadlikum, suurlinlikum ja ka lähemal kui Tallinn (Saretok 1956: 223). Ta räägib palju Valga ja Valka headest kontaktidest ja vastastikusest läbikäimisest, kuid
annaabi.ee 
