16. 17. KONTOD 18. Kontod on üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. 19. Konto debiteerimine – summa kandmine konto deebetisse 20. Konto krediteerimine – summa kandmine konto kreeditisse 21. 22. 23. 24. 25. 26. Tulude ja kulude koondkonto on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto; K tulude ja kulude koondkonto. Kulukonto sulgemisel: D tulude ja kulude koondkonto; K(vastav) tulukonto. Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul. 27. 28. 29. 30. BILANSI(põhi)KONTO JA KONTRAKONTO 31. 32. Põhikonto – kontrakontoga või täiendkontoga seotud aktiva- ja passivakontod. 33. 34.Aktiva 35.Kontraaktivakonto on seotud konkreetse aktivakontoga (moodustab koos
Kui investorid usuvad, et mõne riigi valitsus rahastab eelarve puudujääki lihtsalt rahamassi juurdetrükkimisega, tekitades inflatsiooni, võivad nad osta selle riigi valuutat vähem, põhjuseks on vahetuskursi nõrgenemine. Maksebilanss ja välistasakaal Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa vahel kindla ajavahemiku jooksul. Maksebilansi allkontod on : 1. Jooksevkonto - kaubade konto, teenuste konto, Tulukonto (mitteresidentide tulukus) 2. Kapitali- ja finantskonto- Otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud, muud investeeringud 3. Reservvara- Netovälisvõlg, riigitehingud Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus. Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Majandustegevuse elavnemisega kaasneb ka impordi suurenemine. Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond.
7 Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine Arvestatud kulum -9 Akumuleeritud kulum -9 8 Intressi arvestamine Intressikulud 5 Intressivõlad 5 9 Tulukonto sulgemine Müügitulud 1 230 Tulude ja kulude koondkonto 1 230 10 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 1 060 1 060 540+515+5 11 Aruande aastakasum
Kontod kontod kontod kontod Täiend- Täiend- Täiend- Täiend- Aktivakontod passivakontod tulukontod kulukontod Kontra- vastupidine kaive ei sisalda kunagi raha algsaldot Suurenemine kajastub kreeditis Kasumiaruande(põhi)kontode skeemid D Kulukonto K D Tulukonto K Suurenemine (vähenemine) (vähenemine) suurenemine Tulude ja kulude koondkonto ... on konto, kus kajastatakse tulude ja kulude lõpptulemi leidmist. Ei kajastata saldosid, ajutise iseloomuga. Tulukonto sulgemisel: D (vastav) tulukonto K Tulude ja kulude koondkonto Kulukonto sulgemisel: D Tulude ja kulude koondkonto K (vastav) kulukonto Tulude ja kulude koondkonto suletakse perioodi lõpul Bilansi(põhi)konto ja kontrakontoAktiva
ja rühmitamiseks. Seega kulud suurenevad konto deebetis ja vähenevad konto kreeditis. Kulukontodel ei esine majandusaasta (kuu) alguses ja lõpus saldot. Näiteks: Osteti kantseleitarbeid , tasuti sularahas D kantseleikulu K kassa Tulude kontod on passivakontode iseloomuga perioodilised kontod. Tulukontodel ei ole samuti majandusaasta (kuu)alguses ega lõpus saldosid Aasta jooksul kogunevad kulud kulukonto deebetisse ja tulud tulukonto kreeditisse. Siin puuduvad kontodel samuti alg ja lõppsaldod. Näiteks: Ettevõte müüs kaupa ostjatele ja esitas arve D nõuded ostjate vastu K müügitulu Perioodi lõpul suletakse kõik ettevõtte tulude- kulude kontod ja tulemus kantakse tulude- kulude koondkontole (tulemuskontodele) Majanduusaasta lõpul selgitatakse välja tulude- kulude koondkonto sulgemise teel ettevõtte tulemus aruandeaastal kasum/kahjum. Bilansi muutuste vormid
Muud tegevuskulud 2 400 Ettemakstud kindlustuskulud 2 400 13 Laekunud ettemakse korrigeerimine Renditulu 2 000 Saadud ettemaksed 2 000 14 Tulukonto sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 27 900 Müügitulu 26 400 Renditulud 2 000 15 Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto 27 252
soojusenergia-, elektrikulu jne. Nii nagu varade suurenemine nii ka kulude suurenemine, kajastub kulukonto deebet poolel. Näiteks ettevõte tasub telefonikulude eest 120 krooni sularahas. Siin kajastatakse tehing : D - telefonikulu K kassa 120 krooni Seega tekkis kontodel omavaheline seos ja on kahekordne kirjendamine. Kulude suurus sõltub tihti tegevusest ja kuidas me seda teeme! Tulud on vastand kuludele ja tulude suurenemine kajastub tulukonto kreeditis Näiteks: ettevõttele laekus renditulu 1000 krooni panka D- pank K- renditulu 1000 kr Majandusaasta lõpul suletakse kõik kulude ja tulude kontod ning tuuakse välja ettevõtte üldine tulemus kasumi/ kahjumi kontol. Kuna sulgemise tingimuseks on kulu- ja tulukontodel peavad olema käibed võrdsed, siis kulukontod suletakse neid krediteerides ja tulukontod suletakse neid debiteerides kontodel kajastatud summade võrra. Finantsaruannetes kajastamise järgi liigitatakse:
laekumised Euroopa liidu struktuurifondidest aga ka käibemaksu tagastamise ning muude laekumiste tõttu. Ülekannete analüüsil tuleb arvestada ka kapitalikonto ja finantskonto all olevaid kapitaliülekandeid, kus teiste hulgas kajastatakse Euroopa liidu toetusi Eesti infrastruktuuri arendamiseks. Eriti ulatuslikud olid nimetatud summad 2004-2006 aastal. Jooksva konto puudujäägi peamine põhjus on kogu käsitletaval perioodil olnud kaupade konto. Samuti on sellesse panustanud ka tulukonto, sest tulude väljavool on pidevalt ületanud sissevoolu. Samas on teenuste konto olnud pidevalt ülejäägiga. S.t, et Eesti on müünud mitteresidentidele märksa rohkem teenuseid, kui neid mitteresidentidelt sisse ostnud. Lisaks on ülejäägiga ka jooksevülekanded, kuid koos teenuste ülejäägiga, on nende suhe SKP-sse viimastel aastatel vähenenud. SKP otseste koostisosade, kaupade ja teenuste puudujääk kokku oli 2000-2005 aastatel 3-5%
ning oli 209 mln eurot. Teenuste eksport suurenes 10% ning import 20%. Teenuste impordi kiiremat kasvu toetasid muu hulgas kosunud kaubaimpordi kohaletoimetamiseks tehtud kulud. Ülejääki kasvatasid enim veoteenused, muud äriteenused ja reisiteenused, mille ülejäägis olevad saldod moodustasid teenuste konto koguülejäägist vastavalt 57%, 18% ja 11%. Suurim muutus jooksevkontol puudutas tööjõu- ja kapitalitulu, mille netoväljavool kahekordistus ning ulatus 206 mln euroni. Suurema osa tulukonto käibest moodustas välisinvesteeringutega seotud kapitalitulu. Mitteresidentide Eestisse paigutatud investeeringutelt teenitud tulu ületas residentide välismaal teenitud tulu 251 mln euro võrra, kasvades ligi 80%. Valdavalt põhjustas investeerimistulu kasvu välismaistelt otseinvesteeringutelt teenitud jaotamata kasum ehk reinvesteeritud tulu, mille arvestuslik netoväljavool kahekordistus. Tulukonto saldole avaldas positiivset mõju tööjõutulude ülejäägi 40% kasv
deebetpoolel). Konto saldot näidatakse bilansi passivas „ – „ märgiga. Kontrapassivakontoks on nt Omaaktsiad. Lisaks bilansikontodele on veel kasumiaruandekontod. Kasumiaruandes eristatakse tulusid ja kulusid ning sellest lähtudes on vastavalt tulu- ja kulukontod. Neid kontosid nimetatakse ka ajutisteks kontodeks, kuna perioodi lõppedes need suletakse ehk neile kontodele ei saa jääda saldosid. Tulukontode käitumine sarnaneb passivakonto käitumisele, st et tulukonto suurenemine toimub konto kreeditis. Tulukonto sulgemine on deebetpoolel – perioodi lõpul konto deebetkäive võrdsustatakse kreeditkäibega ja saldot ei ole. Skemaatiliselt kujutades käituvad tulukontod järgmiselt: D Tulukonto K (-) (+) vähenemine suurenemine e sulgemine
on maksebilanss alati tasakaalus. Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga. Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust. Maksebilansi allkontod on: ·Jooksevkonto ·Kapitali- ja finantskonto · Reservkonto 3 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Jooksevkonto saldo · Kaupade konto · Teenuste konto · Tulukonto (mitteresidentide tulukus) Kapitali ja finantskonto · Otseinvesteeringud · Portfellinvesteeringud · Muud investeeringud Reservkonto · Netovälisvõlg · Riigi tehingud 4 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus! Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Miks pakub Eestile huvi jooksevkonto käitumine?
Tegevuskulud, Üldhalduskulud). Nendel kontodel puuduvad alg- ja lõppsaldod, sest majandustulemus – kasum või kahjum - kantakse arvestusperioodi lõpul sellelt kontolt kasumi (kahjumi) kontole. Kulude konto skeem Tulude konto skeem Deebet Kreedit Deebet Kreedit Kulude suurenemine Kulukonto Tulukonto sulgemine Tulude suurenemine sulgemine Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive - - - - Kulude konto deebetisse kantakse kulude suurenemine, kreediti kaudu toimub kulukonto sulgemine (Näiteks toodangu arvelevõtmine).
Algsaldo Algsaldo Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Suurenemine) (Vähenemine) (Vähenemine) (Suurenemine) Lõppsaldo Lõppsaldo LS = AS + DK - KK LS = AS + KK - DK D Tulukonto K D Kulukonto K Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Sulgemine) (Suurenemine) (Suurenemine) (Sulgemine) D Koondkonto K D Koondkonto K Deebetkäive Kreeditkäive Deebetkäive Kreeditkäive (Kulud ja kasum) (Tulud) (Kulud) (Tulud ja kahjum)
1. Müüdud toodang, kaup 2. Toodangu, kauba või teenuse või teenus tootmise, müügihind soetamise või osutamise hinnas Müügikasum (2-1) Müügikahjum (1-2) Tulemuskontol puudub alg- ja lõppsaldo. Müügitulemus kantakse sellelt kontolt arvestusperioodi lõpus kasumi (kahjumi) kontole 2/9/2015 Mai Takkis 66 22 Tulukonto Deebet Kreedit Sulgemine Suurenemine DK KK Tulukontole jääki ei jää 2/9/2015 Mai Takkis 67 Kulukonto Deebet Kreedit Kulude kogumine Sulgemine DK KK Kulukontole jääki ei jää 2/9/2015 Mai Takkis 68 Kahekordne kirjendamine
koondkonto. Sisu Kontoliik Käibevara Aktivakonto Bilansikonto Põhivara Aktivakonto Bilansikonto Põhivara akumuleeritud Kontraaktiva Bilansikonto kulum konto Kohustused Passivakonto Bilansikonto Omakapital Passivakonto Bilansikonto Tulud Tulukonto Perioodikonto Kulud Kulukonto Perioodikonto 4.5 Inventeerimine Mõningaid majandustegevuses ja arvestuses tekkivaid nähtusi (materjalide ja kaupade loomulik kadu, eksimused kaupade vastuvõtmisel ja väljaandmisel, arvestusvead, vara riisumine jne.) ei saa fikseerida nende toimumise momendil. Seda saab teha alles inventuuride abil. Inventuuriga tehakse kindlaks ja inventuuriaktides fikseeritakse kaupade, materjalide, raha, inventari jne
Raamatupidamises avatakse eraldi kontod 1021 1036 erinevate Eesti krooni pangakontode ning erinevate välisvaluuta pangakontode kohta. 13 3.4 Nõuded ostjate vastu Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Deebet 12... - nõuded ostjate vastu Kreedit 251 - käibemaks müügilt Kreedit 30... - tulukonto Ostjatelt laekumata arveid hinnatakse bilansis, lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Ostjatelt laekumata arved, mille laekumine on ebatõenäoline, tuleb kanda kuludesse. Iga arve või veksli laekumise tõenäosust hinnatakse individuaalselt. Kui on alustatud võla sissenõudmist (nt. saadetud järelpärismiskirju, millele pole vastatud) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, tuleb ostja arve lugeda ebatõenäoliselt laekuvaks.
millest on maha arvatud kogukulud samal perioodil (Allen & Myddelton, 1992, lk 3). Tulud ja kulud fikseeritakse nende tekkimise momendil järgides tekkepõhist arvestusprintsiipi, see tähendab, et see ei sõltu tulu laekumisest või kulu tasumisest. Samas tuleb ettevõttel järgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi ehk tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes ja samas perioodis (RPS, § 16). Tulud kogutakse tulukonto kreeditisse ning kulud kulukonto deebetisse. Majandusaasta lõpul suletakse tulu- ja kulukontod ning tulem kirjendatakse bilansikirjel „Aruandeaasta kasum (kahjum)“ (Palmipuu, 2015, lk 34). Kasumiaruande põhivalem: Kasum = Tulud − Kulud (1) Juta Tikk (2016, lk 252) on öelnud, et majandustegevus ettevõttes on kasumi teenimisele suunatud. Stabiilne kasumi teenimine suurendab omanike ja töötajate heaolu, selletõttu on
kitsetallede omahinnaks. Seega kujuneb 2004. aastal lisandunud varade soetusmaksumuseks: a) ühe piimaliitri omahind 7,5 krooni (0,9 × 50 000)/(10 × 600) b) ühe kitsetalle omahind 1000 krooni (0,1 × 50 000)/5 2004. aastal lisandunud kitsetallede arvelevõtmine: D Bioloogiline vara (kitsetalled, varakonto) 5000 K Kasum bioloogiliste varade ümberhindlusest (tulukonto) 5000 Järgnevatel aastatel suurendatakse 2004. aastal sündinud kitsetallede väärtust tegelike tootmiskulude alusel hetkeni, kui nad arvatakse põhikarja. Pärast põhikarja jõudmist isendite soetusmaksumuse suurendamine lõpetatakse. Hetkest, millal kitsekarja õiglane väärtus osutub hinnatavaks, tuleb karja bilansis kajastada õiglases väärtuses. Kui on leitud põhitoodangu ja kaaluiibe omahind, tehakse järgnevalt kindlaks
K Intressinõuded 4 K Intressitulu 8 K Lühiajaline laen 100 Hinnangulised kirjed Ostjatelt laekumata summad, mille laekumine on ebatõenäoline ja põhivara kulumi arvestamine on nn hinnangulised kirjed. See tähendab, et me hindame jooksvaid kulusid subjektiivselt. Lõpetamiskanded Lõpetamiskanded on seotud kasumiaruande kontode (tulude, kulude, tulude ja kulude koondkonto) sulgemisega. Lõpetamiskanded on kolme liiki. 1. Tulukonto sulgemine. 2. Kulukonto sulgemine. 3. Tulude ja kulude koondkonto sulgemine. Tulude ja kulude koondkonto sulgemisega kaasneb ka kasumi (kahjumi) arvutamine ja näitamine omakapitali hulgas (vt lisa 1 ja 2). Kasumiaruande kontode sulgemine toimub alati aruandeperioodi lõpus. 27 12. FINANTSARUANDED Aruanded annavad meile informatsiooni ettevõtte tegevustulemuse, maksevõime kohta. Et
*Loomade/ lindude ost tarnijatelt: D noor-ja nuum loomad D Käibemaks K Tarnijatele tasumata arved *Ostmisega kaasnevad kulud: D Noor- ja nuumloomad D KM K Kassa K Arvelduskonto K Aruandeaasta abitootmise teenused K Võlad töövõtjatele (vedajate palk) K sotsmaks K Töötusmakse *Sündinud noorlooma arvele võtmine D Noor- ja nuum loomad K Kasum bioloogiliste varade ümberhindamisest *Massi-iibe ja juurdekasvu arvele võtmine *D Noor-ja nuumloomad K Kasum biol varade ümberhind-st (tulukonto *Loomade andmine müüki: D Kasum (kahjum) biol varadelt K Noor ja nuumloomad *Loomade tapmine lihaks D Tööstuse otsekulud K noor ja nuumloomad *Loomade viimine põhikarja D Mat vara (loomad) K Noor ja nuumloomad või Dkasum biol varalt K Noor ja nuumloomad *Noor ja nuumlooma lõpmine: D Kahjum bioloogiliselt varalt K Noor- ja nuumloomad Inventeerimine: Noor-ja nuumloomade korralised invent tähtajad kehtest maj üksuse rmp sise-eeskirjades, soovittavalt 2x aastas 30.06 ja 31,12 seisuga
annaabi.ee 
