vastu 12. sajandi lõpus Gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamisek Varagootikat (u 11401200); Kõrggootikat (u 12001350); Hilisgootika (u 11401200); Gooti arhitektuur On insenertehnilise väljakutse tulemus Võib nimetada ka linnade kunstivooluks Tähtsamad ehitised olid kirikud Ehitati samuti linnakindlustusi Iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale Kõige suurem erinevus oli: 1. teravkaared 2. ristroidvõlvid 3. Tugikaare, tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt Gooti maalikunst Hakati tegema rohkem tahvelmaale Maaliti kirikute tiib altareid Gooti skulptuur Kujutati pühakuid ja piiblitseene Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Eestis Keskaegsed ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Tõusis taas au sisse 19. sajandil Niguliste kirik on üks ilusamaid hilisgooti kirikuid Tallinnas
võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud kivi, mis pingestab roided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. fiaal ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel. krabi - (sks. Krabbe), ka ronileht ja kivilill- keerduvate lehtedega või ristlillik
Krüpte ei ehitatud ja koori põrand oli tasapinnaline. Ühe või paari apsiidi asemel oli kabelipärg. Pikiteljel oli teistest pisut suurem kabel, Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kiriku ühtseks õhuliseks tervikuks. Interjöör suundus Maarja kabeli poole ja ka üles. Piilareid liigendavad vertikaalsed turbad. Kogu suundumus üles nagu kaotas kivide raskuse. Kuna seinad polnud enam nii olulised võis need katta akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka välisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristkülikud, kraabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Mitmest üksteise sisse vähenevas portaalist moodustus perspektiivportaal. Keskmise portaali kohal asus roosaken, veel kõrgemal ulatus üle kogu fassaadi rida skulptuure (kuningate galerii)
Kokkuvõttes on gooti katedraali konstruktsioon meeletult suur. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vöödkaared ja võlviroided. Seda võis ettekujutada praktiliselt ka ilma võlvisiilude ja seinteta. Näiteks Teises maailmasõjas said need osad mõndadel kirikutle kannatada, aga ''skelett'' jä püsti. Kirikute väline pool oli väga detailne ja läbimõeldud. Kõik kaunistused oli vertikaalse suunitlustega. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nenede tippudelt üles pürgivad tornikesed ehk fiaalid ja paljud raiddetailid, milleks olid ristlillikud, krabid ja siirid. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja lisaks veel üks väike haritorn nelitise kõrval. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravkaarelist portaali. Need moodustasid perspektiivportaali, keskmise kohal asus suur ümmargune roosaken. See omab koos vitraaziga sümboolset tähendust. 12. saj
Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muudatuse, võttes tarvitusele: 1. teravkaared, 2. roidvõlvid (ristroidvõlvid), 3. tugipiidad ja tugikaared. Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul – selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid. Kui gooti kiriku välisarhitektuuri kaunistamisel rakendati väga suurel määral skulptuuri, siis ehitise sisemuses mängis suurt osa maal. On ju gooti kiriku interjööri üks peamisi võlusid tema värvilised aknad. Maali rakendati ka üksikutel ehitiseosadel (võlvidel, vööndkaartel), et nende mõjukust tõsta. GOOTI SKULPTUUR
figuraalse reljeefiga kaunistatud) kivi, mis pingestab roided. Teravkaarte, roidvõlvide ja tugikaarte kasutamine võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel.
Selles stiilis ehitati samuti linnakindlustusi. Gooti arhitektuur arenes välja romaani stiilist. Gootikat iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale, mida kõrgem seda parem. Romaaniaegsed kirikud olid pimedad ja sünged, kuna müürid olid massiivsed. Seda tingisid selleaegsed rist- ja silindervõlvid. Gooti ajal hakati parandama konstruktsioone ning sellega muutus kogu ehituslaad. Kõige suurem erinevus oli: · teravkaare, · ristroidvõlvide, · tugikaare, · tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt. Teravkaar Gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus ongi teravkaar. See avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Ristroidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiilar kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiilarid ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Gooti stiilis kirikutel on teravkaarsed aknad ja ukseavad. See on väliselt kõige silmatorkavam tunnus.
Kõik lausa tormab ülespoole ja mõjub avarana ning õhulisena. Lõpuks last, not least ei või me unustada valguse tohutut mõju gooti kiriku interjööris. Kuna konstruktsioon enam ei vajanud massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Milline vahe on raskepärase, kindlusetaolise ja süngevõitu romaani kiriku ja kerge, lausa helgena mõjuva gooti katedraali vahel. Vertikaalne tendents domineeris ka kirikute välisvaates. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt ülespürgivad tornikesed (nn. fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaadi) kõrval ja veel üks väike 5 haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (nn. vimpergid).
Pikihoone oli tavaliselt 3-või 5- löövilise basiilikalise ülesehitusega. Kesklöövi tähtsus kasvas, see oli palju laiem ja kõrgem, seega külglöövid olid kitsamad ja madalamad. Ka koori põrand muutus sama tasapinnaliseks pikki hoonega. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad fiaalid (tornikesed) ja paljud raiddetailid. Kirikutel olid tavaliselt kaks suurt torni peafassaadil ja üks väike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka 3 suurt teravakaarelist portaali, millest keskmine oli kõige avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud e. vimbergid. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje
figuraalse reljeefiga kaunistatud) kivi, mis pingestab roided. Teravkaarte, roidvõlvide ja tugikaarte kasutamine võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Müürid ei pidanud enam massiivsed olema seetõttu sai kasutada väga palju aknaid. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised. Gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud raiddetailid ristlillikud, siirud, krabid. fiaal - sale terav tornike ehisviilude, tugipiilarite ja -piitade, tornide jms. kaunistamiseks, lõpeb püramidaalse krabidega kaunistatud kiivri ja ristlillikuga. ristlillik - ristikujuline stiliseeritud lehtede ja väikese pungaga lõppev kaunistuselement hilisgooti ehituste tornidel, viiludel, rinnatisel.
Roueni katedraal, Saint- Oueni kiriku piki-ja risthoone ja Saint- Maclou kirik. Pariisis on tuntumad ehitised Saint- Severini kirik Vincennes`i lossi kabel. 13.saj oli kogu Euroopa gooti arhitektuuris kohalikest erinevustest hoolimata kujunenud küllaltki ühtne vormi- ja ruumikeel. Kõige olulisemateks formaalseteks tunnusteks olid teravatipuline ristvõlv, mille roietega servad andsid võlvitud ruumiosadele- löövidele ja koorile- kindla geomeetrilise struktuuri. Teravkaare, roidvõlvide ja tugipiitade ning tugikaarte tarvitusele võtmise tagajärjel oli võimalik ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Gooti interjöör oli eksterjööriga samalaadne, üks pidi olema toetav teise kaudu- nii näiteks võis juba fassaadi vaadates aru saada pikihoone ristlõikest. Interjööris oli eesmärgiks saavutada võimalikult läbipaistev ruum. Ruum oli jaotatud löövideks(3-5 löövi). Nii kõrgem keskvõlv kui ka madalamad külglöövid olid võlvitud ristroidvõlvidega, mis kujutas
tähtsus tõusis, oli külglöövidest palju laiem ja kõrgem. Külglöövid olid nii kitsad ja madalad, et nende võlvid ei vajanud erilisi tugisüsteeme. Koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga. Kooril oli mitu väljaehitist-kabelit-, mis moodustasid kabelipärja. Pärja keskmine kabel oli teistest suurem- Maarja kabel. Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Ruum mõjus õhulisema, avarama ja vabamana ja pilk võis haarata kõike. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed ja paljud raiddetailid. Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid ehisviilud. Keskmise kohal roosaken ja keskmine ka avaram. 3. Itaalia renessanss- palazzo tunnused, Firenze toomkirik ja Filippo Brunelleschi tähtsus; Bramante
Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks 6 ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared , mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Teravkaare, roidvõlvide ja tugipiitade ning tugikaarte tarvitusele võtmise tagajärjel oli võimalik ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Võlvide kerguse tõttu ei tarvitsenud müürid enam terves ulatuses massiivsed olla tähtis oli, et vastupidavad oleksid peamiselt roiete toetumispunktid. Nii avanes võimalus varustada kirik suurte akendega. Kõige selle tagajärjel muutub ehitiste ilme kergemaks, vaatamata nende suurusele. Kui romaani kirik
Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid.Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks
· Reims ja Amiensi Kesklöövi kõrgus kasvas Katedraali põhiplaan: · Pikihoone ladina rist, 3-5-lööviline, basikaalne · Transept mitmelööviline · Kesklöövi osatähtsus suurenes, külglöövid madalad ja kitsad, need jätkusid teiselpool transepti kooris moodustades kooriümbriskäigu · Välisehitistest kabelid, kabelitepärg, pärja keskmes oli suurem kabel, kiriku pikiteljel, Maarja kabel Kirikute välisilme: · Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikud ehk fiaalid ja raiddetailid (ristlillikud, krabid jne) · Tavaliselt 2 suurt torni, 1 läänefassaadil ja teine nelitise kohal (haritorn) · Peafassaadil ka 3 teravkaarset portaali, nende kohal ehisviilud (vimpergid), perspektiivportaal (järjest kahanevad portaalid), keskmise kohal roosiaken ja üleval pool skulptuurid (nn Kuningate galerii) Hilisgootika ajal rohkem kaunistusi
Millised on gooti stiili tunnused? Milline tähendus on roidvõlvil, tugikaarel ja tugipiidal gooti katedraalide konstruktsioonis? Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid.Gooti ehitiste peamisi võlusid on suurepäraselt teostatud arhitektooni line vormikõne. Igas ehitise detailis ilmneb selgesti tema iseloom ja osa. Piilarid on liigendatud kujuga. Piilari tuumik on tavaliselt ümmargune, seda ümbritsevad väiksemad pool- ja kolmveerandsambad, nn turbad. Turpi võib olla ka rohkem kui neli; suuremaid turpi nimetatakse peaturpadeks, väiksemaid kõrvalturpadeks. Turpadega
Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana. Teravad kaared, kõrged võlvid ja kõikide muude detailide suundumus ülesse nagu kaotaks kivide raskuse. Kõik lausa tormab ülespoole ja mõjub avara ning õhulisena. Ka valgusel oli tohutu mõju gooti kiriku interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugipiilarite ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlilllikud, krabid jm). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaad) kõrval ja veel üks väike haritorn nelititse kohal. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal
Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana. Teravad kaared, kõrged võlvid ja kõikide muude detalide suundumus ülesse nagu kaotaks kivide raskuse. Kõik lausa tormab ülespoole ja mõjub avara ning õhulisena. Ka valgusel oli tohutu mõju gooti kiriku interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugipiilarite ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jm). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaad) kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken
Pikihoone oli tavaliselt 3-või 5- löövilise basiilikalise ülesehitusega. Kesklöövi tähtsus kasvas, see oli palju laiem ja kõrgem, seega külglöövid olid kitsamad ja madalamad. Ka koori põrand muutus sama tasapinnaliseks pikki hoonega. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist kabelit, mis kokku moodustasid kabelitepärja. Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad fiaalid (tornikesed) ja paljud raiddetailid. Kirikutel olid tavaliselt kaks suurt torni peafassaadil ja üks väike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka 3 suurt teravakaarelist portaali, millest keskmine oli kõige avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud e. vimbergid. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje
Teravad kaared, kõrged võlvid, mis tunduvad veelgi kergematena, kui nad tegelikult on, piilarid liigendavad vertikaalsed turbad (poolsambakesed), üldse kõigi detailide suundumus ülespoole nagu kaotaks kivide raskuse. Lõpuks ei tohi unustada ka valguse mõju gooti kirikute interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis nad asendada akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugikarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (lääne) kõrval ja veel üks võike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid), nad koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus
Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulise tähtsusega. Pariisi Jumalaema katedraali loetakse varagootikasse kuuluvaks. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartres'i katedraal, järgnesid Reimsi ja Amiens'i katedraalid. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis. Külglöövid olid kitsad ja madalad. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avarama ja vabamana. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed (fiaalid) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jne). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaadi) kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades persepktiivportaali. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrükitehnika leiutamisele (15
Euroopale. Varaseimaks gooti stiilis ehituseks peetakse juba merovingide ajastust kuningate matusepaigana tuntud Saint Denis abtkonna kirikut, mille ümberehitamist alustati 1137.aastal. Seitsme aastaga renoveeritud kirikus muudeti eeskätt põhiplaani ning kiriku altariosa konstruktsiooni. Arhitektuurset vormi püüti siin esmakordselt käsitleda ühtse tervikuna: kabelite avanemine kooriümbriskäiku muutis siseruumi terviklikumaks ja kompaktsemaks. Roidvõlvide ja tugipiitade rakendamine võimaldas vähendada seinte paksust ning ehitada suuremaid aknaid - valguse ühtlasem jaotumine suurendas omakorda siseruumi terviklikkust. Need uued põhimõtted leidsid järgimist kõikide 12.sajandil alustatud katedraalide ehitamise juures. Varagooti kirikutest on uusi ehituskonstruktsioone ja kaunistusvõtteid kõige järjekindlamalt rakendatud Pariisi Jumalaema kiriku ehitamisel (1163-1287; arh. Pierre de Montreuil jt.).
annaabi.ee 
