õppejõud) ........................................................................................................................... 1 ........................................................................................................................... 1 1. Ülesande püstitus........................................................................................... 2 2. Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F............................5 3. Komponentide tugevustingimused ja puitvarda optimaalne läbimõõt d.........7 3.1. Terastrossi tugevustingimus ja terastrossi koormuse F suurim lubatud väärtus............................................................................................................ 7 3.2. Puitvarda tugevustingimus ja puitvardale ohutu koormus F.....................7 3.3. Puitvarda optimaalne läbimõõt d.............................................................8 4
Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Arvutada trossi ristlõike nimipindala ning trossi pikkuse muutus; 7. Formuleerida ülesande vastus.
Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavaltu,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Arvutada trossi ristlõike nimipindala ning trossi pikkuse muutus; 7. Formuleerida ülesande vastus.
y z epüür O2(y2;z2) surve y Koormuse taandamine keskpeatelgedele Suurimad pinged Tugevustingimused Fy My F Mz O1 = y1 + z1 O1 [ ]Tõmme punktis O1 Iz Iy [ ]
Trossi nimiläbimõõt on 8 mm, elastsusmoodul E = 117 GPa ja piirjõud FLim = 40,8 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Arvutada trossi ristlõike nimipindala ning trossi pikkuse muutus; 7. Formuleerida ülesande vastus.
LÕIGE Nt - terastrossi pikijõud, see on tõmbejõud. Np puitvarda pikijõud, see on survejõud. Teen parema joonis nurkade leidmiseks. Nurk F-i ja y-telje vahel on 45o, ning x-telje vahel on samuti 45o. Nurk Np ja x-telje vahel on 0o, ning y-telje vahel on 90o. Nurk Nt ja x-telje vahel on 7o, ning y-telje vahel on 83o (joonisel on see nurk valesti). Tasakaalutingimus. Avaldan trossi ja puitvarda sisejõud => 3. Tugevusarvutused ja tugevustingimused 3.1. Terastrossi tugevustingimus 3.2. Arvutan terastrossi koormuse F suurima lubatud väärtuse Terastrossile on ilmselt ohutu, kui Täiskilonjuutonites F < 1 kN 3.3. Puitvarda tugevustingimus 3.4. Leian puitvardale ohutu koormuse F, mis sõltub varda läbimõõdust. 3.5. Leian puitvarda optimaalse läbimõõdu. 3.5.1. Leian kõigepealt terastrossi tõelise tugevusvaruteguri. 3.5.2. Leian diameetri, kui terastrossi varutegur on ligikaudu võrdne puitvarda omaga,
1. Joonis 2. Trossi ja puitvardade sisejõud funktsioonidena Teen seda projekteerides jõu F komponendid puitvardale ja trossile. X telje sihiks valin puitvarda. Kuna muid jõude peale F ei arvesta, on varraste sisejõud reaktsiooniks jõule F. Puitvarda sisejõud Np ja trossi sisejõud Nt Lähtudes põhimõttest et = 0 = 0 = - 45 + 1,14 = 0 = 1,14 - 45 = 0 = 0,69 = 0,71 3. Tugevustingimused Koostan jõuepüürid. Kuna mõlemal juhul on tegu ühtlaste varrastega, jaotub pinge kogu varda pikkuses ühtlaselt. Puitvarda puhul on tegu survega ning terastrossil tõmbega. u surve puit= 40 Mpa F lim tross= 58,3kN Puitvarda tugevustingimus on : 0,6910 3 4010 6 = 2 /4 Trossi tugevustingimus on 0,71F=58,3/S 4. Arvutan jõu F suurima lubatud väärtuse lähtudes trossi piirjõust ja nõutud varutegurist S=6. 0,71F=58,3/6 F=13,6kN
[S] nõutav (normatiivne) varutegur. Sitketele materjalidele: [ ] = voolavuspiir Y ja [ ] = voolavuspiir Y ; [S ] [S ] Rabedatele materjalidele: [ ] = tugevuspiir U ja [ ] = tugevuspiir U . [S ] [S ] 2.6.2. Tugevustingimused Tugevustingimus = pingete väärtused ei tohi ületada lubatavate pingete väärtusi mitte üheski detaili punktis Enamiku materjalide (v.a. paljud terased) lubatavate tõmbe- ja survepingete väärtused ei pruugi olla võrdsed: tõmbe tugevusomadused ja surve
(niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid (võib kasutada ka mõnd teist lahendusprotseduuri): 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Arvutada trossi ristlõike nimipindala ning trossi pikkuse muutus; 7
Valiti Rotex kataloogist sidur RTE-GG-90, vaheelemendiks RTE-90-YELL. Sidurit valides jälgiti seadust Marv = 3750 Nm Mnom = 4800 Nm Arvutan liistliite antud sidurile Võtame võlli läbimööduks 90 mm, saame liistu, mille w = 25 mm ja h = 14 mm. Kuna lv = 100 mm, siis saame liistu pikkuseks tabelist l1 = 90 mm. Võllile mõjuv pöördemoment M = 3750 Nm Läbimööt d1 = 90 mm Ühenduspikkus lv = 100 mm Võllide materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa) Liistliide rahuldab tugevustingimused. Vastus: Kasutada saab sidurit RTE-GG-90, vaheelemendiks RTE-90-YELL, koos liistuga 25x14x90 mm Nukksiduri eelised: - Suur ülekantav moment - Elastne vaheelement tagab jäikuse, kuid samas summutab ajamis vibratsioone ja lööke - Võllid jäävad ühendatuks ka vaheelemendi purunemisel - Vaheelemendi pikk tööiga (kasutatav mõlematpidi kui ühelt poolt ära kulub, saab kasutada teistpidi sama kaua)
silinderpindade (silindriliste kontaktpindade) kaudu (Joon. 4.11): · muljumispinge väärtus igal tinglikul muljumispinnal peab rahuldama tugevustingimust C [ ]C ; · muljumisolukord (muljumispinge väärtus) sõltub muljumispinna suurusest AC ning muljumispindade arvust (kui mitmele pinnale on koormus jagunenud); Muljutud sõrm ja lülid Tugevustingimused F F C, V = k b D [ ]C,V F/3 k b [ ]
silinderpindade (silindriliste kontaktpindade) kaudu (Joon. 4.11): · muljumispinge väärtus igal tinglikul muljumispinnal peab rahuldama tugevustingimust C [ ]C ; · muljumisolukord (muljumispinge väärtus) sõltub muljumispinna suurusest AC ning muljumispindade arvust (kui mitmele pinnale on koormus jagunenud); Muljutud sõrm ja lülid Tugevustingimused F F C, V = k b D [ ]C,V F/3 k b [ ]
Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] Võtame võlli läbimööduks 90 mm, kuna tabelist saame liistu, mille w = 25 mm ja h = 14 mm. Kuna lv = 100 mm, siis saame liistu pikkuseks tabelist l 1 = 90 mm. Võllile mõjuv pöördemoment M = 1200 Nm Läbimööt d1 = 90 mm Ühenduspikkus lv = 100 mm Võllide materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa) = 21929824 Pa 22 MPa > [] = 370 MPa Liistliide rahuldab tugevustingimused. Odavama siduri valik Muhvsidur Jäigaks siduriks valitakse ondrives.com lehelt muhvsidur SKA45 n N7 = 45 T (Nm) = 1230 Nm D = 100 mm L = 190 mm Poldid: 8xM10 MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Sobib valitud jäik sidur SKA45
Lühema keevisõmbluse arvutuslik pikkus: Õmbluse tegelik pikkus võetakse arvutuslikust veidi suurem (hK võrra): 5. Vahelehe mõõtmed Vahelehe paksus on valitud sama, mis sama kandevõimega neetliites: =8 mm Vahelehe laius: 6.Keevisõmbluste kontroll lõikele Pikema keevisõmbluse kontroll lõikele: Lühema keevisõmbluse kontroll lõikele: Tugevustingimused on täidetud 7. Nurkteraste kontroll tõmbele NL- ühe nurkterase pikijõud AL- ühe nurkterase ristlõike pindala Tugevustingimus on täidetud. 8. Vahelehe kontroll tõmbele Tugevustingimus on täidetud. 9. Vastus Neetliide: - Sobib nurkprofiil 80 x 80 x 10
1. Teha konstruktsiooni joonis mõõtkavas. 2. Poltidevaheline kaugus a valida konstruktiivselt vastavalt karpprofiili laiusele h (vt. RUUKKi kataloog). 3. Koostada keermesliite koormusskeem ning arvutada jõud enimkoormatud poldile Fmax. 4. Arvutada poldile mõjuv eelpingutusjõud Fpolt ning valida sobiv lõtkuga poltliite polt. Valida poldi ava läbimõõt ja sobilik seib. 5. Koostada tugevustingimused lõikele ning valida lõtkuta poltliite polt. Kontrollida valitud polt (profiil, muljumisele. 6. Valida lõplik keermesliite variant. Põhjendada oma valikut. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 l, mm 400 500 650 700 750 800 850 900 950 1000 F, kN 4,4 3,6 2,4 2,8 3,2 4 4,2 5,6 6 7
Lühema keevisõmbluse arvutuslik pikkus: Õmbluse tegelik pikkus võetakse arvutuslikust veidi suurem (hK võrra): 5. Vahelehe mõõtmed Vahelehe paksus on valitud sama, mis sama kandevõimega neetliites: =15 mm Vahelehe laius: 6.Keevisõmbluste kontroll lõikele Pikema keevisõmbluse kontroll lõikele: Lühema keevisõmbluse kontroll lõikele: Tugevustingimused on täidetud 7. Nurkteraste kontroll tõmbele NL- ühe nurkterase pikijõud AL- ühe nurkterase ristlõike pindala Tugevustingimus on täidetud. 8. Vahelehe kontroll tõmbele Tugevustingimus on täidetud. 9. Vastus Neetliide: - Sobib nurkprofiil 80 x 80 x 10
Trossi nimiläbimõõt on 10 mm ja piirjõud FLim = 58,3 kN, männipuidu (niiskusesisaldus 15 %) tugevus pikikiudu tõmbel ja survel on vastavalt u,Tõmme = 80 MPa ja u,Surve = 40 MPa. Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6. Vajalikud etapid: 1. Joonestada valitud mõõtkavas varrastarindi skeem (vastavalt väärtustele A ja B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Formuleerida ülesande vastus. Puitvarda pöördenurk vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A
Q1 108 103 = === -3 98,838 106 99 MPa [ ] 100 MPa 0, 7l1 AhK 0, 7 (230 - 7) 10 0,007 · Lühema keevisõmbluse kontroll lõikele 40000 =73MPa [] =73MPa 0,7 78 10 -3 0,01 Q2 21 103 = === 99, 668 106 Pa 100 MPa [ ] 100 MPa 0, 7l2 A hK 0, 7 (50 - 7) 10 -3 0, 007 Tugevustingimused on täidetud 7. Nurkteraste kontroll tõmbele 340 10 3 =121MPa [] =131MPa 2 14,1 10 -4 N F 300 103 = L ==== 159,574 106 Pa 160 MPa [ ] 160 MPa AL 2 AT 2 9, 4 10-4 Tugevustingimus on täidetud 8. Sõlmlehe kontroll tõmbele 340 10 3 = 131MPa [ ] = 131MPa 0,015 0,173 N F F 300 103 = ===== 125 106 Pa 125 MPa [ ] 160 MPa
4.14. Defineerige tugevustingimus muljumisele! Koormamisel kontaktipinnal tekkiva muljumispinge (survepinge) väärtused ei tohi ületada lubatavat muljumispinget 4.15. Määratlege liite lubatav muljumispinge! = kontaktis olevate materjalide lubatavatest muljumispingetest vähim 4.16. Määratlege tugevuse seisukohast kvaliteetne neetliide! = liide on võrdtugev lõikele, muljumisele ja pikkele ehk Iga üksiku needi kõik tugevustingimused peavad olema samaaegselt täidetud 4.17. Miks on neetliite tugevusarvutuses tähtis neediava läbimõõt (mitte needi oma)? Neetimisel neet täidab neediava 4.18. Kuidas mõjutab needitud detailide vaheline hõõrdejõud neetliite tugevust? Takistab detailide liikumist 4.19. Miks on piiratud lõikava koormuse sihis ühte ritta paigutatavate neetide lubatud arv? Tead 4.20. Millistel juhtudel on neetliite kõikide lõikepindade sisejõu väärtused võrdsed (lõikepinnad on võrdselt koormatud)?
· Pikema keevisõmbluse kontroll lõikele 9 Q1 108 103 = === 98,838 106 99 MPa [ ] 100 MPa 0, 7l1 A hK 0, 7 (230 - 7) 10 -3 0, 007 · Lühema keevisõmbluse kontroll lõikele Q2 21 103 = === 99, 668 106 Pa 100 MPa [ ] 100 MPa 0, 7l2 A hK 0, 7 (50 - 7) 10 -3 0, 007 Tugevustingimused on täidetud 7. Nurkteraste kontroll tõmbele N F 300 103 = L ==== -4 159,574 106 Pa 160 MPa [ ] 160 MPa AL 2 AT 2 9, 4 10 Tugevustingimus on täidetud 8. Sõlmlehe kontroll tõmbele N F F 300 103 = ===== 125 106 Pa 125 MPa [ ] 160 MPa A A b2 0, 012 0, 200 Tugevustingimus on täidetud 9. Vastus
0, 7l1 A hK 0, 7 (230 - 7) 10 -3 0, 007 · Lühema keevisõmbluse kontroll lõikele 10 19000 = 11750154 Pa = 118MPa [ ] = 190 MPa 0,7 21 10 -3 0,011 Q2 21 103 = === 99, 668 106 Pa 100 MPa [ ] 100 MPa 0, 7l2 A hK 0, 7 (50 - 7) 10-3 0, 007 Tugevustingimused on täidetud 7. Nurkteraste kontroll tõmbele 260 10 3 = 69518716 Pa 70MPa [ ] = 81MPa 2 18.7 10 -4 N F 300 103 = L ==== 159,574 106 Pa 160 MPa [ ] 160 MPa AL 2 AT 2 9, 4 10 -4 Tugevustingimus on täidetud 8. Sõlmlehe kontroll tõmbele 260 10 3 = 81MPa [ ] = 81MPa 0,02 0,16 N F F 300 103
100 MPa 0, 7l2 A hK 0 , 7 0, 7 (50 - 7) 49 10 0, 10 - 008 3 0, 007 Tugevustingimused on täidetud 7. Nurkteraste kontroll tõmbele N F 390 10 300 1033 = L ==== =159,574 106 ,4 158536585 PaPa MPa [ [] ] =160 159MPa 160 160MPa MPa AL 2 AT 2 12
ekvivalent- Ekv, III = C = = 244 10 6 Pa [ ] = 260 MPa ; 0.015 max 3 pinge võllis: W Tugevustingimused on täidetud võll on piisavalt tugev Lahenduskäik: · võlli ristlõike telg- D 4 0.015 4 inertsimoment tuleb: I = = = 2.485 10 -9 m 4 0.248cm 4 ; 64 64 · võlli paindejäikuse saab arvutada: EI = 200 10 9 0.248 10 -8 = 496Nm 2 ; · y-x peatasandis koostatakse läbipainde universalvõrrand: Priit Põdra, 2004
7 Priit Põdra, 2004 217 Tugevusanalüüsi alused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS FR hSise - e F Suure kõverusega varda eA R - h + A [ ]Tõmme/Surve siseserval tugevustingimused: = Sise FR hVälis + e F - [ ]Tõmme/Surve max (mõlemad peavad kehtima välisserval
lim materjali piirpinge nihkel (sitketele materjalidele voolavuspiir, rabedatele materjalidele tugevuspiir), [Pa]; [S] nõutav tugevusvarutegur. Priit Põdra, 2004 105 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.6.2. Tugevustingimused paindel Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. · normaalpinge tõmmatud kiududes ületada lubatavat tõmbepinget
lim materjali piirpinge nihkel (sitketele materjalidele voolavuspiir, rabedatele materjalidele tugevuspiir), [Pa]; [S] nõutav tugevusvarutegur. Priit Põdra, 2004 105 Tugevusanalüüsi alused 6. DETAILIDE TUGEVUS PAINDEL 6.6.2. Tugevustingimused paindel Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. · normaalpinge tõmmatud kiududes ületada lubatavat tõmbepinget
2.19. Miks peab varuteguri väärtus olema optimaalne? Väikese varuteguriga konstruktsioonil on väike töökindlus, suure varuteguriga konst. on keskmiselt kõrgem hind. 2.20. Selgitage tugevustingimuse olemust! Pikke tugevustingimus = varda tõmbepinge ei tohi ületada lubatavat tõmbepinget ja (samaaegselt) survepinge ei tohi ületada lubatavat survepinget. Ning kõigis detaili punktides peavad olema tugevustingimused täidetud. 3. VARDA RISTLÕIKE TUNNUSSUURUSED 3.1 Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? Pindala A Dimensioon; [m2] Kui D 2 korda, siis tugevus 22 = 4 korda 3.2 Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? Pindala A Dimensioon; [m2] Kui D 2 korda, siis tugevus 22 = 4 korda 3
=========================================================================== 1. Mis on argument – esitage tähtsaim tunnus, lühikirjeldus ja neli tarvilikku tingimust? Argument on hulk väiteid, mis on esitatud toetama ühte väidet sellest hulgast – teesi või hüpoteesi ehk järeldusotsust. P1 .... Pn , järelikult Qn. Seda nimetatakse argumendiks. Argument on veenmisfunktsiooniga diskursus, millel on loogika ning mõte ning efektiivsust tagavad tugevustingimused. Argument on mõistetest, väidetest ja ühest järeldussammust koosnev diskursus, mille sihiks on adressaatide veenmine. A on argumentatsiooni komponent, kuid ei ole element, kui selle lahutamatu algosa – argument on analüüsitav struktuuriks ja funktsiooniks. Näide: E1: Mallet ja Kallet nähti käsikäes kinost väljumas. E2: Kalle on rääkinud, et Malle meeldib talle. JO: Malle käib Kallega. Järeldusotsused on tehtud aluste ehk eelduste põhjal
kus c on nidusus ja sisehõõrde nurk.Seda sõltuvust nimetatakse Mohr- Coulomb tugevustingimuseks. Kuna veeküllastatud pinnases hõõre tekib ainult teradevahelise efektiivsurve tõttu, siis peab tingimuse väljendama kujul c ja on pinnase tugevusparameetrid, mis leitakse eksperimentaalselt. Nende määramine on geotehnika üks keskseid probleeme. c ja usaldusväärsusest sõltub ehitise töökindlus ja ökonoomsus. 13. Tugevustingimused liivpinnastes. 14. Tugevustingimus veega küllastunud savipinnases. 15. Pinnase tugevusparameetrid. 16. Pingejaotus pinnases. Vertikaalpinged. Horisontaalpinged. Nihkepinged (loeng pinged) 14 Pinnase puhul on tegemist kolmemõõtmelise massiiviga ja selle pingeseisundi kirjeldamiseks on tarvilik määrata 6 üksteisest sõltumatut pingekomponenti -3 normaalpinge ja 3 nihkepinge
Keevisõmbluste kandevõime leidmine Kuigi beff = 112,0 mm < bp = 150 mm, tuleb keevisõmblused arvutada lähtuvalt jõust b p t p f yp M 0 = 150 10 235 10 -3 1,0 = 352,5 kN, see tagab koormuse ületamisel plastse purunemise plaadis tekib voolamine enne, kui keevisõmblus saaks puruneda. Samas tuleb nurkõmbluste kontrollil võtta nende kogupikkuseks 2beff = 224 mm. A. Jõukomponentide meetod Keevisõmbluse tugevustingimused (7.11): fu 0,9 f u ( 2 + 3 2 + //2 ) w M 2 ja M2 , N Ed Antud juhul = = ; // = 0 ,
Ristlõikekontroll: · leida nulljoone sügavus valitud armatuuri pinna järgi 48 · Määrata valemiga survetsooni arvutuskõrgus · leida tala paindekandevõime. Arvutused teostatakse kolme piirpõikjõu järgi. · Vrd1-võetakse vastu betooniga · Vrd2-piirpõikjõud,mis iseloomustab betooni vastupanu peasurvepingetele · Vr3-piirpõikjõud,mis võetakse vastu betooni ja põikarmatuuriga. Tugevustingimused: · VsdVrd1 kandevõime tagatud betooniga · VsdVrd2 kandevõime tagamiseks on vajalik põikiarmatuur · VsdVrd3 kandevõime on tagatud betooni ja põikiarmatuuriga. Näitajad, mis mõjutavad kandevõimet ja jäikust: · Kuju (Inertsmoment muutub, surve ja tõbetsooni pindalad muutuvad.) · Tõmbe/surve terase pindala vähendamise/suurendamine. · Terase klass (Sama terase kogus, aga teine tugevusklass) · Rangide samm (Põikjõudu vastuvõtmist mõjutab)
pingejaotuse korral 5.2. Tsentriliselt tõmmatud ristlõige Tsentriliselt tõmmatud elemendi kandevõime on tagatud, kui on rahuldatud tingimus NEd NRd = fydAs, (5.1) kus As - kogu pikiarmatuuri ristlõikepind. 5.3. Ekstsentriliselt tõmmatud ristkülikuline ristlõige Väikese ekstsentrilisusega ristlõige Antud ristlõike tugevustingimused armatuuri As1 ja As2 suhtes saame, vaadeldes piirseisundis momentide tasakaalu telje s2-s2 ja s-s suhtes: (Ne')Ed (Ne')Rd = fydAs1(d1-d2); (5.2) (Ne)Ed (Ne)Rd = fydAs2(d1-d2). (5.3) Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 80
annaabi.ee 
