Valitsus. SK: on 7 liiget, kooseisu kinnitab kultuuriminister, volituste tähtaeg on 2 aastat. 4.1. Nimetage munitsipaalteatrid, -kontsertorganisatsioonid ja -muusikakollektiivid. Tallinna Linnateater; Kuressaare Linnateater; Paide Linnateater; Tallinna Filharmoonia; Pärnu Linnaorkester; Narva Linna Sümfooniaorkester. 5. Kui suur protsent alkoholi- ja tubakaaktsiisi maksust ning hasartmängumaksust laekub Kultuurkapitali? 3,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisist; 47,8% hasartmängu maksust. 5.1. Kirjeldage Kultuurkapitali lepingu muutmise liike ja protsessi. 2 liiki lepingu muutmist. Kasutusaja muutmisel näidata põhjus, eelnevad pikendused, uus, kasutusaja lõpp. Eesmärgi muutmisel on oluline korralik põhjendus kuhu saadud raha läheb. Raha otstarbe iseloom ei muutu. 6. Nimetage Kultuurkapitali eristipendiume. “Loomemaja stipendium” – rah.vah loomemajade kasutamine. “Ela ja sära” – kõrgvormis
Maksu- ja Tolliamet täidab tubakatoodete maksumärkide saatelehe kolmes eksemplaris: esimene eksemplar jääb Maksu- ja Tolliametile; teine ja kolmas eksemplar väljastatakse ettevõtjale koos maksumärkidega. Maksumärkide saateleht Maksumärgistamine Tubakatoodet võib Eestis maksumärgistada: aktsiisilaos; tollilaos; registreeritud kaubasaaja tegevuskohas. Riigieelarvesse laekunud tubakaaktsiis Riigieelarvesse laekunud tubakaaktsiisist kantakse: 3,5 protsenti Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Kasutatud kirjandus: http://www.fin.ee/index.php?id=2020 https://www.riigiteataja.ee/akt/1042886? leiaKehtiv&fb_source=message#para88 http://www.emta.ee/index.php?id=31457 http://www.emta.ee/index.php?id=4245 https://www.riigiteataja.ee/akt/13158135? leiaKehtiv
Kultuur Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastamise või venestamise tõttu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad (Heiti Talvik, Betti Alver, Bernard Kangro) Muusika Kammermuusika, koori- ja soololaulud
Sotsiaalmaksu 33% maksab riigile tööandja. Eesti maksusüsteemi positiivsed küljed: ● Lihtne ning kõigile arusaadav ● Äriühingute kasumit ei maksustata selle teenimisel vaid jaotamisel ● Kasumi reinvesteerimisel ettevõttesse on see maksuvaba ● Hetkel toimib maksusüsteem hästi, kuna riigikassa on peaaegu tasakaalus ning Eesti riigikassa võlg on üpris väike ● Maksud on suunatud. See tähendab, et nt alkoholi- ja tubakaaktsiisist saadud maksu kasutatakse selle vähendamiseks. Töötuskindlustus läheb töötukassasse, kust tööst ilma jäänud töötaja saab abi. Eesti maksusüsteemi negatiivsed küljed: ● Toetused on väiksed (lastetoetus 45€ kuus) ● Pensionid on väiksed ● Käibemaks on liiga kõrge ● Sotsiaalsetel ettevõtetel võiksid olla maksusoodustused ● Maksuvaba miinimum võiks olla suurem Eesti ja Soome maksusüsteemide võrdlus:
ohutumat kütust. ) · Perioodiline ja ühekordne maks · Neutraalsuse põhimõte(kauba maksustamine ei tohi sõltuda müüja või tootja isikust) · Sihtkohamaa printsiip(maksustamine toimub kauba tarbimiskohas) · Aktsiisid on erieesmärgiga maksud(Kuigi aktsiise peetakse erieesmärgiga maksuks, ei ole suuremale osale aktsiisidest laekuvale rahale seaduses kindlat kasutusotstarvet ette nähtud. Alkoholi- ja tubakaaktsiisist eraldatakse 3,5% Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5%kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile ) · Aktsiisikaup Alkohol Tubakas Kütus Pakend Elektrienergia · Eesmark on Tarbimise reguleerimine (erieesmärk) Ümberjaotusfunktsioon Riigitulude saamine (fiskaalne eesmärk) Kahju kompenseerimine · Moiste Aktsiisimaksu kogutakse spetsiifiliste kaupade(ostul, müügil v tootmisel) · eesmärgiga hankida riigitulu, piirata luksuskaupade tarbimist v
Riigikogu muudeti kahekojaliseks, alamkoda (80 liiget) valiti rahva poolt, ülemkoda (40 liiget) määrati ametisse. Parlamendi õigusi piirati tugevasti Demokraatia ei taastunud, sest Riigikogu hoolde usaldati vaid vähetähtsate küsimuste arutamine, olulisemad seadused ilmusid presidendi dekreetidena. KULTUURIELU 1. Selgita mõisted Kultuurkapital loodi 1925.aastal kultuurielu finantseerimiseks. Tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja lõbustusasutuste maksust. Kultuurautonoomia rahvusvähemuste õigus omakeelsele kultuuri ja hariduselule riigi toetusel ( rootslased, venelased, sakslased ). Kehtestati 1925.aastal. Kultuurautonoomia aitas vältida rahvuskonflikte ja tugevdas Eesti mainet. 2. Kuidas mõjutas üleminek demokraatialt autoritaarsusele kultuurielu? Riiklik Propaganda Talitus kontrollis kultuurielu avaldusi. Mõningal määral piirati
Riigikogu muudeti kahekojaliseks, alamkoda (80liiget) valiti rahva poolt, ülemkoda (40 liiget) määrati ametisse. Parlamendi õigusi piirata tugevasti Demokraatia ei taastatud, sest Riigikogu hoolde usaldati vaid vähetähtsate küsimuste arutamine, olulisemad seadused ilmusid presidenti dekreetidena. Kultuurielu 1. Selgita mõisted: Kultuurkapital- loodi 1925.aastal kultuurielu finantseerimiseks. Teguvuseks vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisist ja lõbustusasutuste maksust. Kultuurautonoomia- rahvusvähemuste õigus omakeelsele kultuuri ja hariduselule riigi toetusel(rootslased, venelased, sakslased), kehtestati 1925.aastal. Kultuurautonoomia aitas välita rahvuskonflikte ja tugevdas Eesti mainet. 2. Kuidas mõjutas üleminek demokraatialt autoritaarusele kultuurielu? Riiklik Propaganda Talitus kontrollis kultuurielu avaldusi. Mõninal määral piirati
aastate algul koostati mitu Eesti Kultuurkapitali seaduse eelnõud, ent neid ei võetud vastu. 1923. aastal algatas Haridusministeerium uue Kultuurkapitali seaduse eelnõu, olles jälginud ka Läti Kultuurikapitali toimimist. 5. veebruaril 1925 võeti Riigikogus vastu Eesti Kultuurkapitali seadus. Asutati kuus sihtkapitali: kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri sihtkapital. Kultuurkapitalu sissetulek laekus piirituse ja viinamüügi puhastulust, tubakaaktsiisist, lõbustusasutuste maksudest ja välispasside tasust. 1928. aasta Uuenduslik Nipernaadi. August Gailiti romman "Toomas Nipernaadi" kujunes maalähedases ja realistlikus Eesti kirjanduses uuenduslikuks. Tegemist on seitsme novelliga, mida ühendab literaat, vagabund ja romantiline seikleja Toomas Nipernaadi. Teose süzee moodustab vabameelse ja muretu Toomas Nipernaadi lõputu rännak kaunil suvisel Eestimaal. Nipernaadi jõuab mitmesse tallu ja sauna,
riigieelarvest(niimoodi ei võimaldatud kultuurielu piisavalt rahastada) 1925.a loodi Eesti Kultuurikapital, sellest kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks 2) Suur kriis asutuseks. Kultuurikapitali sissetulekud laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisist ning lõbustusasutuste maksustamisest. Majanduskriis- 1925 algas ülemaailmne majanduskriis (sai alguses USAst). Kultuuriautonoomia Eestile oluline rahvusvähemuste lojaalsus , 1925 a Põllumajanduses langesid toiduainete hinnad ja kaupade eksport. Paljud talud
mingit huvi. Koostööd ei õhutanud ka tegema see, et Eesti oli autoritaarne riik. Nii jäi Eesti välispoliitiliselt üksi. Kultuur Kultuuri arenguks olid väga soodsad tingimused, sest Eesti Vabariigi tõttu kadus nii venestamise kui saksastamise kui saksastumise ja venestumise oht. Kultuur ei hakkanud arenema nullist, vaid varem olemas olnud pinnalt. 1925 loodi kultuuri finantseeriv asutus Kulka ehk Kultuurkapital. Raha tuli aktsiisidest – alkoholi- ja tubakaaktsiisist. Olid sihtasutused erinevate alade jaoks, mille kaudu sai stipendiume ja toetusi. Kultuuritegelased ise aga määrasid neid. Õp: Omamoodi paradoks – mida rohkem jood, seda rohkem kultuuri toetad. Mikk: Sisuliselt kunstnikud. Oh, kolm kommentaari täis! See oli hästi kasutatud. Kultuurkapitali seadusega samal aastal ehk 1925 võeti vastu ka kultuurautonoomia seadus. See tähendas, et vähemusrahvused said ise vabalt oma kultuurielu korraldada, ilma riigipoolse sekkumiseta
·maksumäär: 20%, 9%, 0%(eksport). ·maksumaksja: käibemaksukohustuslane või importija. ·maksustamisperiood: reeglina kuu. ·laekumine: riigieelarvesse. Alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiis Tarbimismaksud, millega maksustatakse konkreetset kaubagruppi. Eesmärgiks mõjutada tarbijate eelistusi. · maksumaksja: laopidaja, kaupleja, importija. · maksumäär: erinevad määrad sõltuvalt kaubagrupist. ·laekumine: riigieelarvesse. 3,5% alkoholi- ja tubakaaktsiisist Eesti Kultuurkapitalile. Pakendiaktsiis ·eesmärk: soodustada pakendite korduv- ja taaskasutust ning koguda raha keskkonnareostuse vältimise ja tagajärgede kõrvaldamise projektide tarbeks. · maksuobjekt: pakend, mida imporditakse Eestisse või täidetakse siin. ·maksumäär: maks sõltub pakendi massist ja materjalist. Maksust vabastatakse ettevõtja, kes täidab pakendi taaskasutamisse suunamise normid. Hasartmängumaks
toimunud peaegu enam kaubavahetust ja tpuudus kasvas, paljud riigid devalveerisid oma raha, kuid Eesti ei teinud seda kuigi oleks sellel hetkel pidanud jrgmine teisi riike. Kui 1933. a. kroon siiski devalveeriti tekitas see hetkeks paanika, kuid peale seda hakkas majandus jllegi tusma. Kultuurielu Vabariigi algusajal : 1. Kadus oht saksastuda vi venestuda. 2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, nitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvhememuste kultuuriautonoomia seadus veti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse jrgi olid rahvusvhemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv letas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik krgprofessionaalne rahvuskultuur. 6
raha, kuid Eesti ei teinud seda kuigi oleks sellel hetkel pidanud järgmine teisi riike. Kui 1933. a. kroon siiski devalveeriti tekitas see hetkeks paanika, kuid peale seda hakkas majandus jällegi tõusma. · Kultuurielu Vabariigi algusajal : 1. Kadus oht saksastuda või venestuda. 2. 1925. a. loodi Eesti Kultuurikapital - oli peamine kultuuri finantseeriv asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lõbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvähememuste kultuuriautonoomia seadus võeti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse järgi olid rahvusvähemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv ületas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik
lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur (s.t loominguline tegevus on elukutse) 6. Arenes isetegevus 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt Kultuurkapital 1925.a. Kultuurkapitali seadus – see oli kunsti- ja kultuuriüritusi toetav fond. Arvele kindel protsent viinamüügitulust, tubakaaktsiisist, lõbustusmaksust ja välispasside väljastamise tasust. Kapitali eesmärk – luua, ülal pidada ja toetada asutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust, kunste ja kehakultuuri, toetada sellealaseid ettevõtmisi ja rahaliselt aidata loovisikuid. Summasid jagati 2x aastas. Kult. kapital jagunes 6 sihtkapitaliks – kirjandus, helikunst, kujutav kunst, näitekunst, kehakultuur, ajakirjandus. Juhtis Kultuurkapitali Nõukogu – valitsuse ja Riigikogu
õiguse-, filosoofia- ja matemaatika-loodusteaduskond) veel põllumajandus- ja loomaarstiteadus- kond. Eraldusid veel kehakasvatuse instituut ja majandusteaduskond. Õppejõudude ja üliõpilaste arv kasvas: 1919. aastal oli üliõpilasi 347 ja õppejõude 74, siis 1938. aastal olid vastavad arvud 3227 ja 385. Kultuurkapital 1925. aastal loodi kunsti ja kultuuriüritusi toetav fond, kuhu laekus seaduse järgi kindel protsent viinamüügi tulust, tubakaaktsiisist, lõbustusmaksust ja välispasside väljastamise tasust. Kapitali eesmärk oli luua, olal pidada ja toetada asutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust, kunste ja kehakultuuri. Kokku jagat aastatel 1925-1940 Kultuurkapital kaudu välja üle 6 miljoni krooni. Kirjandus 1922. aastal loodi kutseühing Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas. Liidu esimeseks ülesandeks oli oma ajakirja asutamine, milleks õnnestus kaasata riigi raha nii, et
Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks kütuseaktsiis, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 11. Rahapoliitika, rahapoliitika vahendid (kitsendav, ekspansiivne rahapoliitika) Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse muutumise kaudu. Rahapoliitika võib olla ekspansiivne või kitsendav. Ekspansiivse rahapoliitika eesmärgiks on suurendada rahapakkumist ja kogunõudlust Kitsendav rahapoliitika püüab vähendada rahapakkumist ja selle kaudu kogunõudlust pidurdada
45. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. 1.Kulude vähendamine 2.Maksude suurendamine 3.Riigi võlapaberite väljaandmine e. riigilaenude võtmine 4.Riigivarade müük 46. Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. 47. Millised on suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigieelarvest 2013 aastal! Riigieelarve tulud 1.Laekumised maksudest (vastavalt maksuseadustele). Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja
Erinevate rahastamisteede kasutamine annab spordiorganisatsioonile enam kindlust ja sõltumatust juhuks kui rahastus peaks mõnest allikast lõppema või otsustaja eelistused muuutuma. 3 Nimetage erinevaid spordi rahastamise allikaid. 1. Kohalikud omavalitsused 2. Riigieelarvest - (toetused alaliitudele, spordiklubidele, spordikoolidele, riiklikud stipendiumid ja -preemiad, hasartmängumaksust, Kultuurkapitalist, alkoholi-ja tubakaaktsiisist) 4 Millistele formaalsetele tingimustele peab vastama spordorganisatsioon, et saada toetust riigieelarvest? Riigieelarvest makstakse toetust spordiorganistasioonidele, millel on arengukava, mis on kantud spordi andmekogusse ja kes on eelmisel kalendriaastal spordi andmekogusse kantud andmed vastava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud. Spordioragnisatsiooni arengukavas nähakse ette
Aktsiisivabastus (ATKEAS § 27); eksporditav kaup- ajutine maksuvabastus aktsiisilaost; imporditav kaup- maksustatakse maksukohustust võib edasi lükata aktsiisilattu importimisega; sihtkohamaa põhimõtte rakendamine - aktsiisiladu, registreeritud kaubasaaja ja saatja, aktsiisi tagastamine; aktsiisikauba kaugmüük - müüja maksukohustus sihtriigis; maksuvaba kaubandus - rakendatakse territooriumil kehtivat maksuseadust; Laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5% üle Eesti Kultuurkapitalile. ALKOHOLIAKTSIIS: alkohol - kääritatud jook, muu alkohol, vahetoode, vein, õlu. Alkoholi käitmine: alkoholiseadus; aktsiisi maksjad: aktsiisilao pidajad, registreeritud kaubasaaja, importija muu isik k.a. tollieeskirjades sätestatud isik (reisija). TUBAKAAKTSIIS: Tubakas - taim perekonnas Nicotiana; Objekt: tubakatoode - sigar, sigarillo, sigaret, suitsetamis- ja närimistubakas. Maksuvabad reisija kogused, ning FI-le
välja Riigikogu erakorralised valimised ning valitsus saab rahaühes kuus kasutada vaid eelmise riigieelarve ½ summa piires. Kust tulevad tulud ja kuhu kulub kõige enam riigi raha? Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks. Sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid. Teisel kohal on tervishoiukulud, sellele järgnevad haridus- ja teaduskulud. Valimised Eestis. 1. RIIGIKOGU korralised valimised toimuvad valimisaasta märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valitakse 4 aastaks. Vabariigi President võib Vabariigi Valitsuse ettepanekul
jooksul pärast eelarveaasta algust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised ning valitsus saab raha ühes kuus kasutada vaid eelmise riigieelarve ½ summa piires. Kust tulevad tulud ja kuhu kulub kõige enam riigi raha? Eesti riigieelarvesse laekub kõige enam tulusid sotsiaalmaksust, käibemaksust, ja üksikisiku tulumaksust. Lisaks laekub raha ka erinevatest aktsiisimaksudest nagu näiteks mootorikütuseaktsiisist, alkoholiaktsiisist ja tubakaaktsiisist. Kõige rohkem kulutab valitsus sotsiaalkuludeks. Sotsiaalkuludest suure osa moodustavad pensionid. Teisel kohal on tervishoiukulud, sellele järgnevad haridus- ja teaduskulud. Rahvusvahelised suhted Rahvusvahelised suhted on uurimisvaldkond, mis uurib poliitilisi, majanduslikke ja kultuurilisi suhteid peamiste maailmaareenil osalejate vahel, nagu riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised suurettevõtted ja korporatsioonid ning mitmesugused valitsusvälised organisatsioonid
annaabi.ee 
