lääne-, ida- kui ka lõunasuunas 19. sajandi teisel veerandil toonases Peterburi kubermangus 37 asulat Kultuur Üks väikseima kõnelejaskonnaga läänemeresoome keeli Vadja keele kõige lähemateks sugulasteks peetakse üldiselt eesti keelt ja liivi keelt 1998 - Emakeelena räägiti kolmes Lauga jõe suudme äärses külas: Liivtüläs, Luuditsas ja Jõgõperäl Esimesed viited vadjalastele on teadaolevalt 9. sajandist, mil neid kutsuti tsuudideks 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast Millega tegeleb Elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus Tegelesid ka kalapüügiga ning põlluharimisega Huvitav Info Esimene vadjalaste "avastaja" oli Narva pastor 20. sajandi alguses töötati välja vadja keele grammatikat ja sõnaraamatut 1440. aastail küüditasid ordurüütlid rühma vadjalasi tänapäeva Lätisse Bauska lähedale. Alates 1990
mõõku. Skandinaavia saagad ja ruunikivid osutavad aga viikingite sõjaretkedele Eestisse. Kagu-Eesti idapoolsel alal levivad 5-6. saj. liivast kuhjatud põletusmatused kääpad. Kääpaid seostatakse eestlastele lähedase läänemeresoome hõimurühmituse setude eelkäijatega. Eestlaste suhted Vana-Vene riigiga olid 9.-10 sajandil üldiselt rahumeelsed. Eestlasi ja läänemeresoomlasi nimetatakse Vene kroonikates tsuudideks. Aastal 1030 toimus Jaroslav Targa sõjaretk eestlaste vastu, mille käigus ta rajas Tartu kohale tugipunkti, mida nimetati Jurjeviks. 1054.a. sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. 1060.a. maksustati sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Sossolid aga kihutasid maksukogujad minema, vallutasid 1061.a. kevadel Tartu ja tungisid kuni Pihkvani.
Raikkülas olevat toimunud vanemate iga-aastased ühised nõupidamised. Kirjalikes allikates kohtab juba nimetusi ,,Eesti" ja ,,eestlased". 12. Usundid muinasaja lõpul- Vägi, targad/nõiad, hing, vaimud/haldjad/jumalad, ohverdamine, ripatsid 13. EESTI- Kuni rahvusliku ärkamiseni kutsuti meie esivanemaid maarahvaks(põhiliselt balti sakslastest mõisnike poolt). Jannseni propaganda tulemusena hakati meid kutsuma eestlasteks. Venelased kutsusid meid tsuudideks, lätlased igaunlasteks, soomlased virolasteks, rootslaste esivanemad aestideks(idalased).
Põlluharimine arened, raudkirved võimaldasid alet teha. Suurenesid karjad. Põlispõllundus (oder,nisu,rukkis,kaer). Hajali asetsevad talud. Suur rahvasterändamine- tänu gootide rajatud riigi hävitamisele Attila poolt. 5-11saj rahvasterändamine ja viikingiaeg (800-1050eKr) põhja poole hakkasid tungima balti võimud, slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader. Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga. Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi... Relvad- odad, jalused. Jaroslav tark 1030 sõjaretk Tartu alla. Kedrakeraamika. 1061 a sossolid põletasid linnuse ja maja maha ning ründasid pihkvat. Eesti muinasaja lõpul Läti Henriku kroonika. Suhtleliselt kiire arengu aeg
liikumine) Noorem 800 * noad, (sõja)kirved, * põlluharimine kõrgel * asustus tihenes * venelaste poolt nimetati rauaaeg 1200/ sirbid, vikatid tasemel (talirukis, nisu, kaer, * üks adramaa taluperel tsuudideks 1227 * relvaseppade toodang: hernes, oad) * suitsutuba- väike, * 1030. Jaroslavi sõjakäik ja rajas relvad, hõbestatud * kolmeväljasüsteem palkidet, köeti ilma Tartusse tugipunkti odaotsad, mõõgapidemed, (talivili, suvivili, kesa) korstnata kerisahjuga; * 150 000 inimest
1242- peeti Peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased 1236- Mõõgavennad said Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt hävitavalt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa orduga 1241- 1343-1345- Toimus Jüriöö ülestõus 1346- Taani kuningas müüs taani kuningas selle ala, mida kunagi eestimaana tunti Saksa ordule. Eestlaste elukorraldus muinasajal-lätlased kutsusid eestlasi igaunideks,venelased tsuudideks ja soomlased virolasteks;maa jagunes kihelkondadeks,mis olid liitunud surematek osadeks-maakondadeks;peamiseks elatusalaks oli maaharimine;ehitati linnuseid; ainus muinasjumal on Taara Kolme piiskopi tegevus ida-baltikumi paganate ristimiseks-kolm piiskopi olid Meinhard,Albert ja Berthold;nad kuulutasid ristiusku paganatele;Berthold võttis kasutusele jõudu; ta tõi maale esimesed ristisõdijad;loodi siis Mõõgavendade Ordu;tema ülesandeks oli paganatega sõdimine
Linnamägi- Rahvasuus tuntakse mägi- ja neemiklinnuseid linnamägedena ja neid kohtab kogu Eesti mandril (va. Lääne- Eestis). Maalinn- Rahvasuus tuntakse maalinnadena ringvall-linnuseid, neid iseloomustab umber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamate vallidega ringvall- linnuseid rajati enim saaremaale ja lääne- eestisse. Nt. muhu linnus Tsuudid- Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tsuudideks. Malev, maleva- Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas mood. malev, mis koosnes nii ratsa kui ka jalameestest. Vägi- oli üheks muinasusu põhimõisteks ja elemendiks. Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas. Viimsases ilmnes see eriti selgelt äikese ajal. Ent väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida
Enne XIII sajandit käibel olnud nimetraditsioonist pole aga midagi teada. Nimi Eesti on laenatud muistsetelt skandinaavlastelt. Nii kutsusid nad algul kõiki rahvaid, kes elasid neist ida pool. Lõunanaabrite lätlaste keeles oleme me igaunid. See nimetus tuli muistse Ugandi maakonna järgi, sest just ugalastega oli lätlaste esivanematel kõige pikem piir ning tihedam läbikäimine. Venelased kutsusid meid ja mõningaid teisi läänemeresoome hõime tsuudideks. Soomlaste nimetus ,,virolaised" pärineb aga Virumaa nimest. Põllundus ja karjandus Eestlased harisid suure usinuse ja hoolega põldu. Põlluharimine arenes esialgu aeglaselt. Igal pool võis näha suuri ja tihedaid põliseid metsi. Ka sood ja rabad võtsid eneste alla suuri maa-alasid. Metsade rohkus ei lasknud päikesekiiri maapinda küllaldaselt soojendada. Seepärast oli maapind niiskem ja külmem, kui praegu, ning kandis vähe vilja
Novgorodimaa loodepoolne haldusala Vadja viiendikuks. Enamik vadjalasi on alates 11.- 12. sajandist sulanenud idaslaavlastega, osa isuritega. Õigeusku pöörduti peamiselt 16. sajandil 1848. asta andmeiloli vadjalasi 5148, 1926. aasta andmeil 705, 1959. aastal oli häid vadja keele oskajaid Leningradi rajoonis. Nimetused Vadjalaste endanimetus on vadjalain, vad´d´alaizõd, vadjakko, mavätsi. Vanemas vene traditsioonis on vadjalasi ja teisi läänemeresoome vod´. rahvaid nimetatud tsuudideks. Konkreetselt vadjalaste tähistamiseks kasutatakse vene keeles etnonüümi Asuala Vadja keelt räägitakse veel Luuga jõe alamjooksul, Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis mõnes külas - Jõgõperä (Krakolje), Liivtsülä (Peski), Luuditsa (Luzitsõ). Osa vadjalasi elab oma kodukülas vaid suviti. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis
idaslaavlased, Põhja-Läti jõudsid ka balti hõimude esindajad ja Läti lääneosa jäi liivlaste valdusesse. Umbes 600. aasta paiku olevat rootslaste kuningas Ingvar teinud rüüsteretke Eestisse, kuid kaotas ja jäi ise kadunuks. Samuti räägitakse viikingite sõjaretkedest Eestisse. Selleks pühendati isegi mitmeid ruunikive Rootsis Eestimaal langenud tähtsamate viikingite mälestuseks. Vana-Vene riigi alguseks loetakse aga aastat 882, kusjuures vene kroonikates nimetati eestlasi tsuudideks. Kuid aastal 1030 kui suhted olid halvenenud tehti Jaroslav Tark poolt sõjaretk Eestisse, ta rajas Tartusse tugipunkti mida hakkas nimetama Jurjeviks. Aastad 1030-1061 olid eestlastele olulised, kuna me muutusime tugevamaks ja suutsime mitemid tõsiseid vallutusi ära hoida. Eestlased muinasaja lõpul Muinasaja lõpusajandil oli eestlaste jaoks tõusuajaks,rahvaarv kasvas jõudsasti ja asutus tihenes.Eesttlased olid maaviljelusest elatav rahvas.Kolmeviljasüsteemiks nimetati seda kui
Novgorodi pardal kuninganna Astrid ja 3-aastane poeg Olaf. Eestlased müüsid nad erinevatesse peredesse orjadeks. 2) SUHTED IDA-SLAAVLASTEGA 1862. olevat Põhja-Vene rahvad Skandinaaviast valitsejateks kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Pärast Rjuriku surma sai valitsema Oleg, kes 1882. aastal vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Sel perioodil olid venelaste suhted eestlastega sõbralikud. Eestlased aitasid Olegil ka Kiievit vallutada. Venelased kutsusid eestlasi tsuudideks. 11. sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada. NÄITEKS korraldas Jaroslov Tark sõjakäigu Eestisse ja rajasid Tartusse oma tugipunkti. Ja selle tugipunkti nimi oli Jurjev, kuid selle iga ei kujunenud pikaks. Sõjakäike oli teisigi, kuid eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks, et venelaste vallutuskatsed tagasi lüüa. 3) SUHTED BALTIHÕIMUDEGA Balti hõimudeks olid lätlaste esivanemad (nt. latgalid, semgalid, kursid, seelid) ja mitmed Leedu hõimud.
Nt: Valjala maalinn. Suhted skandinaavlastega: Viikingiajal suhted skandinaavlastega tihenesd. Eesti asus kaubateede läheduses. Samas on viikingid Eestis käinud, kuid rüüstamise eesmärgil, kuid edu ei saavutatud. Eestlased suutsid küllaltki tugevale vastasele vapralt vastu seista ja sooritasid vasturetgigi. Suhted idaslaavlastega: Nendega seostatakse Kagu-Eestis olevaid kääpaid. Vana-vene riigiga IX-X saj. olid suhted rahumeelsed. Eestlasi nim. Tsuudideks. X saj lõpul suhted halvenesid.. võimukad vene vürstid üritasid oma valdusi Eesti arvelt laiendada ja sundisid elanikke alistada. 1030. tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid a rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nim, Jurjeviks. Muinasaja lõpp Rahvaarv vähemalt 150 000, keskmine eluiga ligikaudu 30 a. äärmiselt suur lastesuremus. Põhiline elatusala oli maaviljelus. Kasutati kolmevälja süsteemi. Keskmisele taluperele kuulus üks adramaa
8. Suhted naaberrahvastega. Osata kanda kaardile naaberrahvaste paiknemisalasid. Aastatel 800-1050 liikusid viikingite laevad Läänemerelt mööda Venemaa suurjõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seda teed nimetati idateeks ehk tee variaagide juurest kreeklasteni. Eestlaste naabrid olid: 1) Idaslaavlased: a) 9.-10.sajandil olid venelaste suhted eestlastega sõbralikud. Eestlased aitasid näiteks Oleg'il Kiievit vallutada. Venelased nimetasid eestlasi tsuudideks. b) 11.sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada, 1030.aastal korraldan J.Tark sõjakäigu Eestisse ja rajas lühikeseks ajaks sinna oma tugipunkti Jurjevi. c) 12.sajandil algas Venemaal feodaalne killustatus, eestlaste oht nõrgenes. 2) Balti hõimud: keerulised olid suhted latgalitega, pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikuks vaenlasteks olid Leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike
Viikingite sõjakäikudest Eestisse kõnelevad saagad. Mitmel korral hoobeldakse, et vallutati kõik Läänemere idakalda rahvad. Need on kinnitamata andmed ning viikingid ilmselt siiski püsivamat edu ei saavutanud. Ilmselt oli Eesti alal pigem teatav vahendajaroll viikingite ja idapoolsemate rahvaste vahel. Kõige olulisem viikingite üritus, mis aga Eesti ala peagi ka väga otseselt puudutas, oli Vana-Vene riigi rajamine 862. aasta paiku. Vana-Vene riik rajati nn tsuudide aladele. Tsuudideks on nimetatud läänemeresoomlasi, ka eestlasi. Moodustasid enamiku Vana-Vene riigi elanikkonnast. Pildil ruunikivi, mille tekst räägib viikingist kuningapojast, kes hukkus Virumaal (Rootsist pärit kivi). 1030-1061 nurjati venelaste vallutamiskatse, sest eestlased olid väga organiseeritud tegutsemisega. Leitud on palju aardeleide, mis ilmselt on sõjakäikude ajal peidetud varandus, ohverdused jumalatele või surnuga maetud kaasavarad.
- osa idaslaavlasi püüdis asuda Eestisse, idaslaavlastest sisserändajatega seostatakse liivast kuhjatud põletusmatustega kääpaid Suhted Vana-Vene riigiga - vene vanema kroonika "Jutustus möödunud aegadest" põhjal kutsusid 862.a venelased ja mõned teised Põhja-vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaiks 3 venda Rjurik, Sineus ja Truvor - 9-10 saj olid eestlaste suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed (nende kroonikates nim meid jt läänemeresoomlasi tsuudideks) - tsuudid aitasid Olegil Kiievit vallutada (siis sai alguse Vana-vene riik), osalesid sõjakäikudel, teenisid kindlustes - 10.saj lõpul eestlaste suhted venelastega halvenesid vene vürstid püüdsid oma valdusi Eesti arvel laiendada ja elanikke alistada - 1030 tegi Jaroslav Tark sõjakäigueestlaste vastu, võitis need ja rajas tugipunkti Tartu kohale, mille nimetas Jurjeviks - 1054 sõjakäigul said venelased lüüa
Skandinaaviaga tihenesid. Viikingid tegid sõjakäike ka Eestisse, kuid nad ei olnud siin eriti edukad, eestlastest viikingid tegid sõjaretki Skandinaaviasse samuti. Osa idaslaavlasi, kes 8.-9. sajandi paiku soome-ugri rahvaste elumaadele elama asusid, püüdsid asuda ka Eestisse, kuid see ei õnnestunud neil. Eestlaste suhted venelastega olid 9.-10. sajandil rahumeelsed. Eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi nimetasid venelased tsuudideks. Tsuudid said venelastega väga hästi läbi, aitasid neid isegi sõjakäikudel. 10.sajandi lõpul suhted halvenesid vene vürstid püüdsid oma valdusi Eestimaa arvel lauendada ja siinseid elanikke alistada. Jaroslav Tark tegi eestlaste vastu 1030.aastal sõjakäigu, võitis neid ja rahas Tartu kohale oma tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. 1060. aastal maksustas vürts Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud, kes aga maksukogujad üsna pea
Tegelikult on nii-ii palju asju, mille üle saab naerda, ütleme, et see oli vaid üksik näide. Naerda võib ka lihtsalt rõõmust. Mis teid kurvastab? Kurvastab see, kui inimesed on üksteise peale kurjad. See on just asi, mispärast poliitika on halb - ta ajab inimesi omavahel tülli. Ka sarnase maailmavaatega inimesi. Kui oleks võimalik Eestimaale ja eestlastele uus nimetus anda, kuidas teie neid oma äraanägemise järgi ümber nimetaks? Neid nimetatakse vist ka tsuudideks, mis on uhkem nimetus kui eestlased. Eestlased on kummalised olendid, keda maailmarändurid käivad vaatamas, tsuudid seevastu vintsked sellid, kelle käest käisid makse kogumas Vene parimad vägilased. Tsuudimaa ka siis. Ja kas ei kõla (luuletaja kõrvale vähemalt) hulga kenamini Tsuudi-Juudi, kui Eesti-Iisraeli vastasseis. Huvitav oleks teada kuidas Võrumaal elavad inimesed suhtuvad neisse, kes on nn. sisserändajad, pole Võrumaal sündinud ega ka ülesse kasvanud? Huvitav jah
Kalevipoja säng). 4)Ringvall-linnused ümber linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Saaremaal ja Lääne-Eestis maalinnad. 1)-3) Iseloomulikud VIII-XI saj, 4) XII-XIII saj. Ingvar - rootslaste kunigas Ingvar tuli 600. a paiku väega Eestisse ja rüüstasid ühes maakonnas, eestlased ründasid ning Ingvar langes(PWNT). Järgneval aastal olevat Ingvari poeg teinud õnnestund tasuretke. Tsuudid - Eestlasi ja mõningaid läänemersoomlasi (ida pool Peipsit) kutsuti tsuudideks (aitasid Vana-Vene riiki). Jaroslav Tark ja Jurjev - Suhted halvenesid X saj. lõpul, kui venelased üritasid Eestit enda võimu alla saada. 1030. aastal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nmetas Jurjeviks. Sossolid - Sõjaretkel vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Keava linnus Harjumaal. 1060. a vürst maksustas kroonikates sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8
Tuntud vene vanem kroonika „Jutustusi möödunud aegadest“ põhjal kutsusid 862.a. venelased ja mõned teised Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda- Rjuku, Sineuse ja Truvori. o Vana-Vene riigi alguseks loetakse aga aastat 882, mil Rjuriku kaalane Oleg vallutas Kiievis ja ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed hõimud. o Eestlaste suhtes venelastega olid rahulikud, venelased kutsusid Peipsi idapool elanud rahvaid tsuudideks. o X saj vene eesti suhted halvenesid. Kroonika põhjal tegi Jaroslova Tark 1030a sõjakäigu eestlaste vastu, võttis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juru põhjal Jurjeviks. o 1054a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. o 1060a maksustas Izjaslava kroonikas sossoliteks nim eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad
kas vallutajatena, röövlitena, kaupmeestena või valitsejatena. Viikingite sõjakus tähendas arvukate relvakonfliktide olemasolu ka Eesti aladel, sest Eesti jäi viikingite idapoolsemate kaubateede lähedusse. Püsivat edu viikingisõdalased siiski ei saavutanud ja skandinaavia ruunikirjadel on kirjeldatud mitmegi tähtsa viikingite pealiku langemist, samuti eestlaste vasturetki Rootsi. Suhted venelastega olid kuni 10.sajandini rahumeelsed. Vene kroonikates nim eestlasi tsuudideks ja esialgu toimus naabrite vahel peamiselt kaubavahetus. II aastatuhande algul olukord muutus. Mitmel korral tungisid siia sõjakad Vene vürstid. Tuntuim on 1030.a toimunud Jaroslav Targa retk. Ta võitis eestlasi lahingus ja rajas Tartu kohale Jurjeviks nimetatud tugipunkti (seda aastat peetakse Tartu esmamainimiseks). Venelaste võim püsis kuni 1054.aastani, siis sundisid sossolid venelasi lahkuma (pole täpselt teada, kes nad olid. Võimalik, et saarlased või Sakala elanikud)
sajandil. Kristluse-eelse usundi elemendid pole isuri küladest lõplikult kadunud tänini. 20. sajandil on levinud ateism, sajandi lõpul ka mitmesugused uususundid. Vadjalased Nimetused Vadjalaste endanimetus on vadjalain, vad´d´alaizõd, vadjakko, mavätsi. Vanemas vene traditsioonis on vadjalasi ja teisi läänemeresoome rahvaid nimetatud tsuudideks. Konkreetselt vadjalaste tähistamiseks kasutatakse vene keeles etnonüümi vod´. Asuala Vadja keelt räägitakse veel Luuga jõe alamjooksul, Leningradi oblasti Kingissepa rajoonis mõnes külas - Jõgõperä (Krakolje), Liivtsülä (Peski), Luuditsa (Luzitsõ). Osa vadjalasi elab oma kodukülas vaid suviti. Arvukus 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast (www.perepis2002.ru/ct/doc/TOM_04_01.xls). Vaid 12 neist elas Leningradi oblastis ja 12 Peterburis (www
annaabi.ee 
