sõnavabadus, õigused ja süstemaatilisus, kuid ka islamiviha, korruptioon ja majanduskriis. Säärases piiramatuses on lubatud võimule ka isikuid, kes nii öelda ''soovivad rahva huve kaitsta'', levitades viha ja agressiooni jättes mulje, et tegemist on ülima tolerantsiga integratsiooni ja kõigi kodanike vastu. Kuidas on võimalik tõsta teadvust probleemist, mis on oma propagandaga tugev ja õigete vaadetega liikumised tsenseerida suutnud? Kui paar päeva tagasi ütles Tšehhi peaministri nõunik Dr. Vladimir špidla oma kõnes, et vabadust on vaja kaitsta ja tõsta häält integratsiooni vastaste poliitikute vastu, oli mõista, et populism on aktuaalne teema, mille vastu võidelda. Olen arvamusel, et ka Venemaa valitsus on mingil määral populistlik, sest diktaatorliku kujuna riigi esimees ei anna oma tegevusega põhjust vastupidist väita.
olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. 1906. aastal kaotati revolutsiooni kalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde. 2 Napoleoni keisriks kroonimine: Vana ajaloolise tava kohaselt ei piisanud keisri kroonimisel piiskopist ega peapiiskopist, vaid seda pidi tegema paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi. Ta
talupojad, kes olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. 7) Kirjelda lühidalt kahte Napoleoni tähtsaimat reformi Prantsusmaal. [lk 120] Napoleon tahtis valitsemist sentraliseerida ehk, et kõik võim kuuluks talle ja tema ministritele. 1804. aastal võeti vastu tsiviilkoodeks mis asendas umbes 350 kohalikku seaduskoodeksit mille järgi Prantsusmaa õigust mõistis. 1786. aastal otsustas Napoleon et abielumehe või naise ees on võimsam
maailm, mis on kaduv. Ideede maailm aga igavene. Meeleline maailm sõltub ideede maailmast. Kehalised esemed ideede ebatäiuslikud koopiad. Koopamüüt inimesed elavad justkui koopas, kus näevad seintel varjusid ja peavad neid tõelisteks. Ent need ideed asuvad hoopis mujal. Õpetus ideaalsest riigist. Seal 3 seisust valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Teha õnnelikuks riik tervikuna. Ideaalses riigis kunsti vaja tsenseerida, kuna need mõjutavad otseselt inimest Aristoteles (384 eKr 322 eKr) oli vanakreeka filosoof. Aleksander Suure õpetaja. Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Suured teened loogikas, bioloogias, eetikas, kosmoloogias, riigiõpetuses jne. Igal asjal mateeria ja olemus. Asja nimetuses on asja olemus. Kaks olemasolu tegelikkus ja võimalikkus. Loomulikud asjad (taimed jne), kunstlikud (inimese poolt valmistatud asjad).
ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. 1906. aastal kaotati revolutsiooni kalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde. Keisririigi loomisega kaasnes uus väline toredus mis aimas järele muidu nii põlatud Louisi aegset hiilgust. Püüti rõhutada rikkust ja suursugusust, mis viis sageli ülepakkumise ja labasusteni. Riigi valitsemiseks loodi tugev administratiivaparaat
maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. 1906. aastal kaotati revolutsiooni kalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde. Keisriks kroonimine Vana ajaloolise tava kohaselt ei piisanud keisri kroonimisel piiskopist ega peapiiskopist, vaid seda pidi tegema paavst. Napoleon keeldus aga Rooma minemast ja kutsus Püha Isa Pariisi
liiga otsene mõju inimese hingele. Kunst tekitab näivust ning püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest nii kaugel kui võimalik. Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt, siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav. Sestap osutab Platon vajadusele ideaalses riigis kunsti tsenseerida, mille all peab ta eelkõige silmas eepilise luule teoste tegemist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks, õpetlikumaks ning loodab, et sel teel muutuvad vooruslikumaks ka inimesed polises. Iseloomustage Aristotelese mõistet mimesis! Mimees (vanakreeka keele sõnast mimēsis 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja
mõju inimese hingele. Kunst tekitab näivust ning püüab seda esitada tõe pähe, kuigi on enamasti tõest nii kaugel kui võimalik. Kui kunstiteosed on valmistatud väga imposantselt ja veenvalt, siis inimene satub nende mõju alla ega kasuta asjade tõlgendamisel enam oma mõistust, ning on seega kunsti vahenditega ettearvamatult manipuleeritav. Sestap osutab Platon vajadusele ideaalses riigis kunsti tsenseerida, mille all peab ta eelkõige silmas eepilise luule teoste tegemist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks, õpetlikumaks ning loodab, et sel teel muutuvad vooruslikumaks ka inimesed. Kunstnik tegutseb Platoni järgi entusiasmi või maania mõjuvallas ega oma oma tegevusest arupärast teadmist, vaid ainult kogemust . Kunstnikud pole ise oma teoste head tõlgendajad, vaid loovad need inspiratsiooni ajel ning pigem mõistavad nende teoseid nt filosoofid.
Mitteteadvus F.-i jaoks on individuaalne, ent mitte unikaalne. Mitteteadvus eksist. igala inimesel eraldi, aga see on korduv. (Jung – tema arust mitteteadvus ka kollektiivne.) Protsessid, mis toimuvad nii teadvuses kui mitteteadvuses, on inimestel samasugused. Teadvus – infovahetus maailmaga, mitteteadvus – allasurutud instinktid, tungid, soovid, ihad. Mitteteadvusest väljub pidevalt signaale, ei ole teadvuse kontrolli all. Mitteteadvust üritame alla suruda ja tsenseerida. Mitteteadvus ilmutab end vahel ise, üritame sellega toime tulla. Filosoofilisest aspektist Freudi teooria mitteteadvusest fundamentaalse kaaluga. Descartes ütleb: „kõiges, mis asetseb väljaspool meid, tuleb kahelda“ – ratsionalistlik „Mina olen“ – ei saa kahelda selles, kes kahtleb. „Cogito, ergo sum“ Inimesel privileeg teadvustada iseennast, enda eksistentsi. Hullumeelsus – mõistuse kaotanud inimene. Vastukaaluks Freud: eneseteadvus on väga väike osa teadvusest
igapäevaseid kohustusi ja vanemale vajadust last nende ülesannete eduka täitmise eest tunnustada ( Whitham 2001: 276-277). Ajurünnak See on nii lapsele kui vanematele tore viis peresiseses konfliktis otsusele jõuda. Esiteks tuleb probleem sõnastada. Seejärel käivad kõik asjaosalised kiiresti ja järjest välja kõik pähetulevad ideed probleemi lahenduseks. Üks inimene kirjutab need üles. Kellelgi pole sel ajal lubatud ideid kommenteerida või tsenseerida. Jätkake niikaua, kuni jõuate lahenduseni. Vaadake kirjapandud ideede loetelu üle, tõmmake maha kõik, mis ühelegi osalejale ei meeldi ja tehke ring ümber kõigile, mida igaüks oleks nõus proovima. Valige välja kõige populaarsemad ideed ja leppige kokku, et ühte neist proovitakse kolm kuni viis päeva. Korraldage selle aja möödumisel uus kokkusaamine, et näha, kuidas idee toimis. Kui idee ei andnud soovitud tulemust, proovige mõnda järgmist ( Whitham 2001: 279-280).
siis midagi niisugust ldse kasvava plvkonna harimiseks rakendatakse? See toimub hda sunnil. Platoni jrgi ei ole mistuslik hingejagu kuni 20. eluaastani veel piisavalt kps, et teda saaks tema loomu kohaselt harida. Pealegi ei olegi suurel osal hiskonnast ldse mida harida, st piisavat aprioorset dispositsiooni teadmise omandamisele. Seetttu tuleb kasvavat plvkonda harida kunsti abil, mille vastuvtmiseks ollakse juba varases eas vimelised. Selleks tuleb aga kibelolevat kunstiloomingut tsenseerida, lubades kasvatatavail kokku puutuda ksnes klbeliselt hvelise mjuga. Jrgmine haridustskkel hlmab matemaatilisi distsipliine. Sedalaadi haridust antakse ainult nendele, kel paistab domineerivat mistuslik hingejagu. Tootjate kasvatamine ei ole riigi lesanne, nende erialased teadmised antakse edasi n loomulikul viisil perekonnas isalt poegadele. Matemaatiline petus vastab aruprasele mtlemisele, mtlemise madalamale astmele. See on meldud
Jõu ülesanne ongi purustada, me ei saa jõule üleda, et ära purusta. Übermensch- üleinimene. Tema jaoks on oluline inimese ületamine. Ta ütleb et kõik jumalad on surnud, nüüd elab üleinimene. Üleinimese vastand on kohaneja. Üleinimene ei võida, tema arvates. Tegu loeb, mitte sõna. FREUD- jagab inimpsühhika kahte ossa, teadvus ja mitte teadvus. Kogu inimpsühhika on individuaalne, aga ei ole unikaalne. Psühhoanalüüs. Inimese roll maailmas on tsenseerida. Psühholoogia seisukohalt on Freud aegunud. Kui me paneme Freudi kõrvale Descartese, siis Descartes ütleb et kahtle kõiges, mis on meie ümber ja mis maalimas toimub. Me saame kahelda kõiges mis meie ümber toimub, aga me ei saa kahelda selles kes kahtleb ehk ise endas. Mõtlen järelikult olen. Aga Freud ütleb, et inimese mina ei saa lõpuni endas kindel olla. Inimese mina tõeline tuum jääb meile kättesaamatuks. Me ei saa ise ennast kontrollida lõpuni
See tulevat teha häda sunnil. Platoni järgi ei ole mõistuslik hingejagu kuni 20. eluaastani veel piisavalt küps, et seda saaks tema loomu kohaselt harida. Pealegi ei olegi suurel osal ühiskonnast üldse mida harida, st piisavat aprioorset dispositsiooni teadmise omandamisele. Seetõttu tulevatki kasvavat põlvkonda harida kunsti abil, mille vastuvõtmiseks ollakse juba varases eas võimelised. Selleks tuli aga käibelolevat kunstiloomingut tsenseerida, lubades kasvatatavail kokku puutuda üksnes selliste kunstiteostega, mis on kõlbeliselt hüvelise mõjuga – jumalate auks loodud hümnide ja kangelastegude ülistuseks loodud lauludega. Selline haridus pidi kujundama kasvandikes seda, mida varem sai nimetatud õigeks arvamuseks, orthos doxa. Antud juhul on sellel terminil eelkõige kõlbeline mõte – tsenseeritud kunsti kaudu peaks inimestes kujundatama faktiliselt vooruslik käitumine. Kuid selline kasvatus ei
Tõi toored ilustamata emotsioonid tagasi. Need kes vajavad keelt on nprgad, teod on tugevuse aluseks. Freud. Jagab inimpsüühika teadvuseks ja mitte teadvuseks (alateadvus). Inimpsüühika on individuaalne aga mitte unikaalne (struktuurilt on korduv) Jung-kollektiivne alateadvus. Freudi meelest ei ole kollektiivset alateadvust. Teadvuse kaudu on inimene suhtes maailmaga. Kogu energeetika on seotud alateadvusega (instinktid, tungid jne). Roll maailmas on tsenseerida seda, mis mitte teadvusest tuleb. Reaud uurib inimese vaimu. Psühholoogia seisukohalt on ta aegunud. Descartes. kuidas inimene maailma tunnetab Idee: "kahtle kõiges". Me võime kõigest valesti aru saada. "Mina olen". Me ei saa kahelda iseeneses - selles subjektis kes kahtleb. "Mõtlen, järelikult olen". Freud ütleb midagi muud. Inimese `mina´ ei saa olla enesest täielikult teadlik. Mina täielik tuum jääb meile täielikult kattesaamatuks. Enseteadvus on vaid väike osa teadvusest
väärtuste teemas käsitletakse eetilisi küsimusi esteetikas, näiteks kunsti moraalne mõju publikule või roll moraalikasvatuses. paarisuhtesse. Just nagu me paigutame karantiini inimesed, kes võivad teisi inimesi nakatada nt mingi haigusega, tuleks ka pornograafia tarastada – tsenseerida ja illegaalseks tunnistada). 35. Milles seisneb E- hoiaku moraalne roll (konsekventsiaalses mõttes). Idee üldiselt: E-hoiaku (sagedasel) sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed! E-hoiak teeb meistmoraalselt paremad Põhjustab kahju naistele (Sageli väidetakse, et sunnitakse tegema igasuguseid asju. Paljud (sh feministid) on väitnud, et naised ja lapsed on kannatanud pornograafiat tarbinud meeste vägivalla all). inimesed (vt Newman 1980)
topeltmõtlemine jms.) nimetatud perioodi uurija oma töös rakendab (Annuk 2003: 14–15,18–26, 29– 30). Teatri ja ühiskonna vahekorraga seoses aktualiseerub kas või vastupanu mõiste. Pole põhjust kahelda väites teatrist kui omalaadsest vastupanuliikumise vormist: teatrilavastused ja laulupeod toimisid tõepoolest pea ainsate rahvast vabatahtlikult ühendavate, vahetut ühistunnet tekitavate foorumitena (Tormis 1995: 289) ning neid kunstiavaldusi oli võimudel palju keerukam tsenseerida kui näiteks kirjasõna, kuna lavatekst ei realiseeru „mitte mingis ainsas lõplikult antud vormis, vaid vahetult andmata invariandi ümber kujunevate variatsioonide summana” (Lotman 1990: 205– 206). Teisalt pole põhjust vastupanu mõistet kultuurinähtustele liiga kategooriliselt ega üheselt üldistada; nii mõnigi loovisik on küsimärgi alla seadnud oma loomingu 25 (retrospektiivse) ületõlgendamise poliitilises võtmes (vt. Paul-Eerik Rummo
Jäljendatavaid asju kaunina kujutades ahvatleb kunst inimesi näilikku jäljendust pidama tõelisuseks. Miks siis noores eas kasutatakse haridusprotsessis siiski kunstipetust inimhingede kujundamisel? Häda sunnil, sest laste mõistus, mõistuslik hingeosa ei ole siis veel piisavalt küps, et seda loomu kohaselt harida. Veelgi enam, suurel osal õppijaist pole eeldusigi nii tõsisteks õpinguteks. Laste kriitilise meele nõrkuse tõttu tuleb aga kunstiõpetuse sisu tsenseerida; tsenseeritud kunsti kaudu kujundatakse noortes tegelikku vooruslikku käitumist ja iseloomu. Miks aga vooruslik käitumine on hea, selleks on vaja õppida vooruste ideede teadmist. Matemaatika treenib arupärast mõtlemist, Platoni kavades on see mõeldud eelkõige ettevalmistusena viimasele etapile, milleks on ideedeõpetus ja dialektika, s.o filosoofia. Kolmekümneaastased teevad veel rangemaid katseid kui kümme aastat varem
Kaitsta äärmusi. 6.1.8 Korrespondentsi puutumatus Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Õigus vabalt ilma segamata teistele informatsiooni edastada. Riigil pole õigust saadetavaid sõnumeid kustutada,moonutada, tsenseerida ja nende sihtkohta jõudmist takistada. Kaitstud on ka e-maili teel ja interneti jututubades vahetatav info. Korrespondentsi puutumatusega on seotud kaks valdkonda: 1)Pealtkuulamine ja muud jälitustoimingud. Nõutav on kuriteokahtluse olemasolu,tegemist peab olema raske kuriteoga. Teiseks, pealtkuulamine ei tohi olla üldise iseloomuga info kogumine,peab olema seotud konkreetse kahtlusega. Kolmandaks,pealtkuulamine peab olema hädavajalik
Suurejoonelisim kirjandusskandaal. Üheltpoolt skandaal selge, aga arenemisloogika on veider. Ta on võtnud 81. aasta siesuga nimekirja ja hakanud kommentaare juurde kirjutama. See ei pruugi asjaosalistele meeldida, aga 2 kirjanikku, Runnel ja Lõhmus väljendavad mittemeeldimist sellega, et kaebavad politseile, et neid on solvatud. Konfiskeerivad lauaarvuti, uurivad seda ja selge, et tekstist lahti ei saada. Selle teksti juhtum on katsekivi uues tekkivas kommunikatsioonisüsteemis, et kuidas tsenseerida internetti. Riiklikul tasemel tuleb midagi täiesti kinni panna. 1996 Nagu härjale punane kärbseseen - kokkuvõte 80-90ndate Kivisildnikust. Peaaegu kõik muu on sees peale nõukogude loo. Pärast skandaali ja pärast seda raamatut tuleb väike paus tema loomingusse. Vaibumine hetkeks küll. Uus tõus alates: 2003 Päike, mida sa õhtul teed - luulekogust alates räägitakse sellest, et KS kirjutab nagu peaaegu normaalne kirjanik. Mingi
mees või naine, kel puudub sobiv väljund oma ihade maandamiseks. On üsna irooniline, et usaldusväärne ja austatud isik, kes maksab korralikult makse, saab kõige vähem vastu. Just tema on see, kes peab olema teadlik oma ,,moraalsetest kohustustest" ja keda mõistetakse hukka oma loomulikele ihadele järeleandmise eest. Satanism peab seda jämedaks ebaõigluseks. Seda, kes täidab oma kohuseid, ei tohiks hukka mõista ega tsenseerida ühiskond, mida ta teenib. Lõpuks ometi on loodud religioon (satanism), mis toetab ja kiidab, mitte ei süüdista neid, kes töötavad selle ühiskonna heaks, kus nad elavad. Igast printsiibist (olgu see religioosne, poliitiline või filosoofiline) võib palju head leida. Ka hitlerliku hulluse mõistetes on selle heaks näiteks üks punkt jõud läbi lõbu! Hitler polnud rumal, kui ta lubas Saksa rahvale isiklikku õnne, et tagada nende lojaalsus ja saada neist
saksa lehtede levitamine ja lugemine. Eestlastest pagulased hakkasid ise laagrilehti välja andma: tegemist oli seinalehtede ja paljundatud bülletäänidega, määravaks said tegelikult paberi saamise võimalused. Kõige teravam paberipuudus oli Briti tsoonis, kus ei arenenudki välja ühtki mahukamat laagrilehte. USA poolel ilmus neid samal ajal mitu. Ka suhtuti mitmeti pagulaste katsetesse oma ajakirjandust luua. Reeglina pidi iga laagrilehe või bülletääni jaoks olema luba, käsk oli tsenseerida kõike, mis laagris levitati või kuulutuste tahvlile pandi. Käsikirju nõuti kontrollimiseks 5-10 päeva enne nende avaldamist. Ometi ilmus pagulaslehti päris ilma loata, kuna neid ei mindudki küsima oli selge, et sellistes tingimustes sõnumid vananevad, tuli riskeerida ja enamasti see kandis vilja. Eesti ajakirjandus paguluses Saksamaa (2) BRITI TSOONI VÄLJAANDED Sõjajärgsel Saksamaal loetakse esimeseks eestlaste ajakirjanduslikuks ürituseks
annaabi.ee 
