- on virtuoosse mängustiili suurepärased näited Klassikaline orkester Mannheim. Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal, kus sajandi (18. saj.) keskel tegutses Euroopa suurim õukonnaorkester ning heliloojate koolkond, mille peameister oli Johann Stamitz (1717 1757). Mannheimi orkestri nagu hiljem ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Puupillid mängivad tavaliselt kahe kaupa. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved harmooniapillidena kasutusel. Vaskpillirühma hakkas julgelt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Berliin. Mannheimi kõrval oli 18. saj. keskel ka teine tähtis muusikakeskus Preisi kuninga Friedrich Suure õukond Berliinis
Klassitsismiajastul muusikas domineeris muusikas homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli-ja orkestrikoosseosud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelus üldse. Klassitsismiaja olulisemad instrumentaalmuusikazanrid olid sümfoonia, kammersonaat, keelpillikvartett, instrumentaalkontsert. Klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühmI ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena kontrabassid ja tsellod. Suur uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid mist needki tegutsesid kõrgaadli rahalisel toel ja vastasid tema kunstimaitsele. Seega peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed muutused. Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv
oleval pillil mängida. Orkestri liigid on Orkestri liigid on : 1) sümfooniaorkester 2) puhkpilliorkester 3) rahvapilliorkester Barokkorkester Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng. Arenesid keelpillid. Mängiti keelpille, flööte, tsinke ja tromboone. Barokkorkestri põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid. Klassitsismiaja orkester Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites ja õukondades. Ettekanded kestsid 5-6 tundi. See oli periood, kus heliloojad suutsid end elatada, sõltumata õukonnast või kirikust. Euroopa suurim ja alaline orkester oli M a n n h e i m i o r k e s t e r. Romantismiaja orkester Romantismiajal 1830-1910 suurenesid orkestrid veelgi,
korraldatud seoses sellega, et 2011 aastal on Tallinn Euroopa kultuuripealinn ja seetõttu olid õhtujuhid shihtasutuse Tallinn 2011 juhid Mikko Fritze ja Jaanus Rohumaa. Esitusel olid kokku kolm lugu. Estonia kontserdisaal oli suur ja ilus nagu ikka. Meelde jäid pilkupüüdev lagi ja võimsad kristalsed laelambid. Orkestris olid esindatud puupuhkpillidest flöödid, oboed, klarnetid, fagotid, vaskpuhkpillidest metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba,keelpillidest viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid ning timpanid, klaver jne. Tavalisesest sümfooniaorkestri paigutusest erines ehk ainult see, et klaver oli kõige ees keskel, sest esimene teose soolopill oli klaver. Esimesena esitati Rahmaninov Klaverikontsertit nr. 3. Solist klaveril oli Mihkel Poll. Teos meeleolud olid vahelduvad, kuid üldmeeleolu oli siiski pigem kurb. Algas suhteliselt rahulikult, oli mõtlik ja pigem nukker ja sünge. Kuid oli ka lootusrikkamaid emotsioone
Barokiajastu heliloojad: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel. Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul: Klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2. aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo). Sonaaditsüklid: kolme osalised. Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel
Nad laulsid kahehäälselt ning koor koosnes kahest meeslauljast ja kolmest naislauljast. Edasi ilmus lavale orkester ning esimeseks palaks, mida nad esitasid oli M.Glinka teos "Kamarinskaya". Pala sissejuhatus oli tugev ja võimas, kuid natuke hirmuäratav. Siis soleerisid lühikest aega puhkpillid mängides rahulikumat ja rõõmsamat muusikat ja tulid jälle keelpillid sisse. Algas nii öeldes võitlus tsellode ja viiulite vahel viiulid olid õrnemad, rahulikumad, heasüdamlikumad, aga tsellod olid mehelikud, süngemad. Koos tsellodega olid ka mõned puhkpillid. Edasi mängisid viiulid rõõmsalt, kiirelt, hüplevalt ja astusid sisse ka teised instrumendid. Vahepeal muutus muusika jälle rahulikuks, kuid peale flöödi soolot läheb jälle lõbusaks ja kiireks. Muusika hakkab varieeruma, muutudes kas valjuks või tasaseks ja kiireks kuni toimub järsk lõpp. Edasi tuli lavale muusika õpetaja Tatjana Ustinova ja esitas Rimski-Korsakovi teose "Snegurochka" orkestri saatel
Võrdle baroki- ja klassitsismiajastu instrumentaalkoosseis. Millised on erinevused? Mida uut t6i selles osas klassitsism? Eesikohale tõusis instrumentaalmuusika.Kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis ehk sümfooniaorkester,mis on kasutuses täna-seni.Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad,lähtudes õukonnamuusikutest,kuid klassikalises orkestris on kindlad,proportsionaalsed pillirühmad.Kõige suurema rühma moodustavad keelpillid:viiulid,vioolad ning bassihäälena tsellod ja kontrabassid.Oluliselt täienes puupuhkpilliderühm:flööt,oboe,klarnet ja fagott.Vaskpuhkpillidest on klassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid.Barokile nii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia.Muudatused toimusd ka teistes instrumentaalkoosseisudes.Kujunes välja klassikalinekeelpillikvartett,milles mängivad :viiul,vioolajatsello.Samuti olid levinud koosseisud,kus põhipilliks on klaver.Näiteks klaveritrio,milles
kontrastsed) töötlusmuudab pea või kõrval teemat repriis peat. ja kõrvalt. koodae. saba sonaat(soolopill 34 osaline) trio(viiul,klaver tsello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert(soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline) Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid 1ja2 viiul vioolad tsellod ja kontrabassid puhkpillidflööt oboe klarnet fagott vsakpillid trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli koolitataud ka ooperilauljaid HELILOOJAD: Christoph Willibald Gluck tegi tõsiseid oopereid "orpheus ja eurydike". Tegevus: muutis
,,Sinfonia da requiem". Teos on kirjutatud 26-aastase helilooja paariaastase Põhja-Ameerikas elamise ajal aastatel 1939-1940. Benjamin Britten oli ise veendunud patsifist ja otsustas selle teosega väljendada isiklikku suhtumist sõtta ning nimetas selle teose reekviemiks surnutemissaks. ,,Sinfoonia da requiem" on kirjutatud Jaapani valitsuse tellimusel. Teose domineerivaks istrumendiks ollid alguse poole trummid ja timbanid, lõpupoole domineerisid tsellod domineerivamad. Trummidega toodi väga hästi esile kogu tragöödia, mis kaasneb sõjaga. Trummid ning kiire tsello mäng manasid silme ette pildi lähenevatest vägedest. Läbi kontserdi püsis kiire tempo ning mind pani imestama, kui mitmekülgne pill tsello tegelikult on. Kontserdi teine teos, tsellokontsert nr1 C-duur, on loodud ajal, mil Jospeh Haydn (1732-1809) oli vürst Esterhazy õukonnas kapellmeister ning
Instrumentaalkontsert sonaaditsüklil põhinev 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile Keelpilli kavartett 4-osaline teos keelpillikvartetile(1,2 viiul,altviiul ja tsello) KLASSIKALINE SÜMFOONIAORKESTER Tekkis Mannheimi koolkonnas Saksamaal Orkestri kõla tugeneb keelpillidel : I viiulid mängivad meloodiadt, II viiulid "peavad dealoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega, Vioolad mängivad harmooniatäidet, Tsellod koos kontabassigdega moodustavad põhja, Uutmoodi kasutati aga puhkpille: Puhkpillide (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. Vaskpuhkpillid( metsarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris pidulikke fanfaarseid käike, mida teoetasid ainukesed löökpillid timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid. Joseph Haydn(1732-1809) Esimene klassitsismi suurmeister
5.sümfoonias oskab ta esile tuua kõige õrnema tundlikkuse ja purskuva temperamendi koosluse. Anu Tali ehitab sümfoonia veenvalt ja järjekindlalt üles. Tema zestid on täpsed, väljendusrikkad ja mõjusad. Küpsele orkestrikõlale lisandub rütmiline erksus, mis annab tervikule säravad kontuurid. Sümfoonias kõlasid kaunid erinevad teemad ja meloodiad. See ei olnud üldse sünge ega igav. Põhiliselt esitasid ilusaid meelodiaid keelpillid viiulid, tsellod ja kontrabassid. Tellod ja kontrabassid mängisid mängisid sügavamaid ja kohati natuke süngemaid teemasid. Puhkpillid kõlasid võimsalt ja sageli rõõmsameelselt. Ma ei olnud kunagi näinud mängimas metsasarve, selles sümfoonias oli metsasarvel pikem soolo, mida ei esinevat eriti sageli. Ilmselt oli see väga professionaalne, kuid kui kuuled esimest korda sümfooniat, siis ei oska seda hinnata. Tegelikult oli see sümfoonia palju ilusam, kui ma arvasin, kaunite
sajandi teisel poolel. Sel ajal kees Euroopa suuremates linnades vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika lõlas õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimesel poolel hakati Euroopas korraldama esimesi avalikke kontserte. Klassikaline orkestrikoosseis kujunes välja Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. See põhines domineerival keelpillide kõlal (I, II viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid) ja soleerivail puhkpillidel, mida haakti kahepaupa rühmitama (2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve). Hiljem lisandusid trompetid, tromboon ja timpanid. 18. sajandil kujunesid välja kaks sümfoonilise muusika enam levinud zanri: sümfoonia ja instrumentaalkontsert. Sümfoonia on tavaliselt 4- osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on üles ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel.
Sellise publiku ees saab end maksma panna vaid orginaalne ja ere väljenduslaad. Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis ja pillirühmade funktsioonid: Orkestri kõla põhineb keelpillidel: · I viiulid mängivad meloodiat. · II viiulid ,,peavad dialoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega. · Vioolad e. altviiulid mängivad harmooniatäidet. · Tsellod koos kontrabassidega moodustavad põhja. Uutmoodi kasutati aga puhkpille: · Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. · Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. · Vaskpuhkpillid (metsasarv, trompet) mängisid mugavas keskregistris fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid.
Peterburis ja partituut Tartus. Eller on lausunud, et "Olen sellesse helitöösse põiminud kogu oma armastuse looduse vastu. See armastus ulatub tagasi juba poisikeseoülve, on õieti kõigi minu teoste sisuks" Koitu hinnatakse Elleri üheks kaunimaks teoseks. Enne esimese noodi kõlamist oli õhkkond saalis kuidagi elegantne ja vaoshoitud nagu ühele kontsertisaalile omane. Teose alguses kõlas oboesoolo ning edasi liitusid ka teised pillid nagu viiulid, timpanid, oboed, fagotid, tsellod, flöödid ja klarnetid. Iseloomustaksin teost sõnadega kõrges registris, harmooniline ja huvitav. Tempo kiirus oli vahelduv ning helikõlad muutusid tihti. Dirigendi liikumine oli sujuv, kuid samas pigem jõulisem. Pala oli pigem keskmises registris, kuid see vaheldus. Teos tekitas minus kohati külmavärinaid, kuid kiirgas positiivset emotsiooni, seda oli põnev kuulata ning vaimusilma tekkis kujutuspilt.
Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni V sümf.). 2.osa on rahustava iseloomuga. 3. osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere-kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. IV SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid ja tsellod arpedzeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Finaali teemaks on puhkpillide koraal. Sümfoonia lõppeb traagilise lahtipõimimisega. Vaatamata kõigele ei ole hing murtud ja võitlus jätkub. Brahmsil on 7 vokaal-orkestrilist teost ning kõige olulisem neist on "SAKSA REEKVIEM" sopranile, baritonile, koorile ja orkestrile. Mõtiskles selle üle 10 aastat. Alul kujutles seda 3-osalise kantaadina
4-osalist Sümfoonia nr 94 ,,Üllatussümfoonia" G-duuris Hob 1/94 (1791). Kõiki palasid esitas orkester- Tallinna kammerorkester. Dirigent oli Risto Joost, kelle repertuaar ulatub barokist kaasaegsete heliloojate teosteni. Mozarti loomingust esitatud teise ning neljanda teose juures laulis solist Kädy Plaas, Haydni Tromperikontserdi juures trompetil solist Indrek Vau. Orkestrist tundsin ära järgmised pillid: timpanid, viiulid, tsellod, flöödid, metsasarved ja kontrabassid. Tean, et pillirühmad jagunevad ka omavahel näiteks 1.viiul 2.viiul ja 3.viiul- mängitakse küll sama pala, kuid erinevaid häälerühmi. Olen ise orkestris nii teist kui ka kolmandat viiulit mänginud. Kontserdist jäi igati positiivne mulje, mul oli seda huvitav kuulata, sest ma polnud pikka aega klassikalist muusikat kuulanud ning esitajad tõid teosed korrektselt vaatajateni. Mulle
Klassitsismiajastu tõi muusikassemitmeid muutusi. Esikohale tõusis instrumentaalmuusika. Kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis ehk sümfooniaorkester, mis on kasutuses täna-seni. Varem olid orkestikoosseisud üsna erinevad, lähtudes õukonna muusikutest, kuidklassikalises orkestris on kindlad, proportsionaalsed pillirühmad. Kõige suurema rühmamoodustavad keelpillid: I ja II viiulid, vioolad ning bassihäälena tsellod ja kontrabassid.Oluliselt täienes puupuhkpillide rühm: flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpuhkpillidest onklassikalises orkestris ainult metsasarved ja trompetid ning löökpillidest timpanid. Barokilenii iseloomulikku klavessiini enam orkestrist ei leia. Muudatused toimusid ka teistes instrumentaalkoosseisudes. Kujunes välja klassikaline keelpillikvartett, milles mängivad I ja II viiul, vioola ja tsello. Samuti olid levinudkoosseisud, kus põhipilliks oli klaver
Sageli esineb klaver koos viiuli ja tselloga (klaveritrio) või keelpillikvartetiga (klaverikvintett). Teine levinum koosseis on keelpillikvartett (kaks viiulit, viol a tsello). Klassikaline orkester kujuned 18. sajandi keskel ja selle väga oluliseks eelkäijaks võib pidada Mannheimi õukonnaorkestrit Edela- Saksamaal. Nii selle kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved, need mängivad peamiselt vaid harmooniat. Vaskpillirühma hakkas julgemalt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Uued suunad ooperis Nii nagu barokiajastu muusikastiil avaldus kõige iseloomulikumalt ooperizanris, andsid ka
instrumendile. Sonaadi esimene osa on kaalukaim ja kirjutatud sonaadivormis. Kujunes välja 18.sajandil, enne seda tähendas sonaat (sonare) suvalist instrumentaalteost, vastandiks kantaat (cantare) kui vokaalteos. sümfoonia sonaaditsükli vormis teos sümfooniaorkestrile sümfooniaorkester suurim ja täiuslikem orkestriliik, kujunes välja 18.sajandil. Koosseisu kuuluvad: keelpillid: I viiulid, II viiulid, altviiulid e. vioolad, tsellod, kontrabassid; puupuhkpillid: flöödid (sh. pikoloflööt), oboed (sh. inglissarv), klarnetid (sh. bassklarnet), fagotid (sh. kontrafagott); vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba löökpillid (sh. timpanid). Vastavalt vajadusele lisatakse ka teisi pille (harf, orel, klaver). tutu (loe: tuutuu) baleriini mitmekihilisest tüllist kostüüm, mis võib olla väga lühike (klassikaline) või ulatuda üle põlve (romantiline)
Instrumentaalmuusikas kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis, mis on kasutusel tänaseni. Aluse pani Mannheimi koolkonna meister Johann Stamitz. Seal asus ka Euroopa suurim õukonnaorkester. Klassikalise sümfooniaorkestri kõla tugineb keelpillidele, väikese koosseisu asemel sai orkestri aluseks suur 4-häälne keelpillirühm: I, II viiulid - I viiulid mängivad meloodiat, II viiulid "peavad dialoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega, vioolad mängivad harmooniatäidet, tsellod ja kontrabassid moodustavad bassihäälena põhja Uutmoodi kasutati aga puhkpille. Puupuhkpillid (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. Uue pillina tuli orkestrisse klarnet. Vaskpuhkpillid (metsasarv ja trompet) mängisid mugavas keskregistris pidulikke fanfaarseid käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. Beethoven lisas orkestrisse tromboonid.
- sümf.-iga heroilisem. Dramatism avaldub teatud lakoonilisusega (Beethoveni 5. sümf.). 2.-osa on rahustava iseloomuga. 3.-osa on näide Brahmsi tüüpilisest ere-kurvast meeleolust. Osa lõpul on piinav kirglik ohe, mis loob konfliktsituatsiooni finaaliks. Finaali on viidud suhete klaarimine saatusega. 4. SÜMFOONIA (1884-1885) on üks täiuslikum Brahmsi loomingus. Vaimustav algus, nagu varem alustatud hingelise jutuajamise jätk. Südamlik teema keelpillidelt (viiulid oktaavis, aldid ja tsellod arpedzeerides, puupillid imitatsiooni tertsides). See meloodia on tertsis ja sekstis, mis olid Brahmsi lemmikintervallid. Harmoonilise mazoori kasutamine annab heroilisele teemale häiriva noodi. See teema ilmub umbes 10 korda, alati ootamatult ja annab stiimuli muusikalise arengu aktiviseerimiseks. 2.- osa algus on romantiline: mõtlik metsasarvede monoloog früügia laadis. Finaali teemaks on puhkpillide koraal. Teema ise on konfliktne # 4 astmega minooris, mis
kontserte kuulama lähedalt ja kaugelt, oli Austria pealinn Viin. Selles linnas tegutsenud kolme kuulsaimat heliloojat Haydni, Mozartit ja Beethovenit - nimetatakse Viini klassikuteks. Mannheimis sündis klassikaline orkester. Mannhemi kõrval oli teine muusikakeskus Berliinis, Preisi kuninga õukonnas. Valgustatud monarhina ajalukku läinud kuninga õukond oli kuulus oma hiilgava kontserdielu poolest. Mannheimi orkestri aluseks oli suur 4 häälne keelpillirühm(viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid), uuenduseks oli keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm(klarnet, oboe, fagott, flööt). Vaskedel polnud veel bassi häält, vased mängisid ainult tavalist harmooniat(trompetid ja metsasarved). 5. Klassikalise sümfoonia kujunemine. Varaklassitsismist võib muusiks rääkida umbes ajavahemikus 1760-1780. sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid jõudsid selle aja jooksul küpse kunstilise väljenduseni. Näiteks sümfoonia, mis 1750-1760
tempodega kiire-aeglane-kiire; neljaosaline sümfooniatsükkel:kiire-aeglane-menuett/skerto- 5 kiire.(selline esineb ka keelpillikvartetis). Tavalisim koosseis klassikalise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveridou mõne meloodiapilliga. Klassikalise orkestri aluseks oli neljahäälne keelpillirühm (viiulid, vioolad ning ühise bassihäälega tsellod ja kontrabassid). Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud näljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott) Carl Philipp Emanuel Bach(1714-1788)ajastu üks nimekaimaid heliloojaid.Andis väljamuusikaõpiku Ooper jagunes kolme liiki: Opera seria- silmapaistvaim esindaja Händel. Süzeed vältisid rõhutatult seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega, tegelased olid pärit mütoloogiast või kaugest ajaloost. (tõsine, kangelas ooper).
w:val="22"/>
Nirenus Nireno; Cleopatra usaldusalune; bass (Peter Sellarsi videovariandis naisroll, alt!) Koor: Rooma ja Egiptuse ülikud, sõdalased, orjad ja Cleopatra saatjannad (algus- ja lõpukoor) Tegevus toimub 48.-47. a. e. Kr. Egiptuses Aleksandria sõja ajal. Caesar on löönud oma vastase Pompeiuse vägesid ja jõudnud teda jälitades Egiptuse aladele. Orkestri koosseis: 2 flööti, 2 oboed, 2 fagotti, 4 metsasarve, 2 trompetit, harf, viiulid (I ja II), vioolad, tsellod, kontrabassid. Basso continuo: klavessiin, teorb, lauto, viola da gamba. Lavamuusika: oboe, fagott, harf, keelpillid, gambad Esimene vaatus Egiptlased tervitavad Caesarit. Cornelia ja Sextus tulevad Caesarilt lepitust paluma. Caesar nõustub rahuga. Achillas ulatab Caesarile Ptolemaiose läkitatud kingituse - Pompeiuse pea. Kõik on vapustatud, liiatigi on seeläbi tekkinud uus poliitiline probleem. -Cornelia püüab end tappa
annaabi.ee 
