Tingimuseks oli see, et Achilleus annab oma imekauni autasu neiu Briseis`i asemele. Nii toimuski. Kuid Achilleus solvus sellest hingepõhjani. "Nii Zeusi tahtel see sündis, sest ajast peale, kui vihavaenuga üksühest lahku läksid hulkade juht Agamemnon ja hiilgav Achilleus" Nii on kirjas Homerose "Iliase" esimeses laulus. Öösel ilmus Achilleuse juurde tema ema merenümf Thetis. Ta soovitas Achilleusel loobuda võitlusest troojalaste vastu. Ja tõttas ise Olümposele, et Zeusilt paluda troojalastele abi. Seega saaks kreeklased oma karistuse selle eest, et võtsid ära tema pojalt imeilusa Briseisi ja andsid selle Agamemnonile.Zeusile ei meeldinud Thethise palve. Kuid oma naiseliku kavalusega sai ta siiski Zeusi nõusse ja kreeklasi hakkas saatma ebaõnn. Troojalaste juht Hektor, kuningas Priamose poeg ja Parise vend lõi ahhailaste väed põgenema, jõudis nende laevade juurde. Seda oli Hektoril kerge teha, sest kreeklaste kõige vapram ja haavamatum Achilleus tusatses
Aenease lühike ümberjutustus. Pärast Trooja hukkumist on teel Itaaliasse tabanud Aenease laevastikku troojalastele vaenuliku Iuno saadetud torm, mis paiskab laevariismed koos Aeneasega Aafrika rannikule, Kartaago lähedusse. Kartaagot valitseb kuninganna Dido, kes Aenease koos tema kaaslastega külalislahkelt vastu võtab. Nende auks korraldatud peol jutustab Aeneas Dido palvel Trooja hävimisest, oma põgenemisest põlevast linnast, isa Anchisese surmast ja sellele järgnenud sündmustest. Dido armub sangarisse,
Olulised tegelased Kreeklased: (väärtus - ei lase ennast ennustustest hirmutada, orjus on hullem kui surm, au ja kuulsus on tähtsam kui elu) Agamennon kes?: Kreeklaste väejuht, Menelose vend tegevused: Omastas Achilleuse orjatari ja pidi ta tagastama. Acilleus kes?: Sangar tegevused: vihastab, ei lähe Trooja sõtta, annab sõbrale Potrokosele oma varustuse, et sõber võitleks tema eest sõjas. Sõbra surma järel kandub tema viha troojalastele. Ta tapab Hektori ja mõnitab tolle laipa. missugune?: julm, kindlameelne, kättemaksu himuline, metsik, verejanuline, halastamatu, raevukas. Potroklos kes?: Achilleuse sõber tegevused: võitleb Achilleuse varustuses, mis jääb Hektorile saagiks ja ennustab Hektori hukku. missugune: ennastohverdav, osav võitleja, kindlameelne , kartmatu. Nestor kes?: väejuht tegevused: otsib olukorrast väljapääsu missugune: tark Troojalased: ( väärtus – lahkunud tuleb väärikalt matta) Hektor kes
Oidipuse kompleks- on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Trooja hobune Trooja hobune oli puuhobune, mille ka danaoslasteks nimetatud kreeklased Odysessuse nõuandel ehitasid, et kavalusega Troojat vallutada. Hiiglasliku hobuse sisse peitsid end kõige vapramad ja julgemad kreeka sõjamehed. Kreeklastest jäi maha veenev kõnemees Sinon, kes vaikset laagrit uudistama tulnud troojalastele seletas, et teda taheti ohverdada Athenale, ent tal õnnestus öösel põgeneda ja laevade lahkumist oodata. Ta ei unustanud ka teist osa oma legendist, mille kohaselt mõõtmetelt tohutu suur puuhobune oli pühendatud Athenale, kelle viha alla peaks troojalased sattuma, kui nad kuju lõhuksid. Linna müüride vahel aga muutuks hobune troojalastele õnne ja kreeklastele õnnetust toovaks. Puuhobune lükati läbi värava ja veeti künkale. Sõja lõppemisest joovastunud
Hobune viidi linna ning samal ööl Trooja häviski. Valitseja Agamemnon oli kõrk ning keeldus lunatasu andmast. See toob preestri palvete peale kreeklastele katku ning nüüd annab Agamemnon järgi. Hüvituseks tahab tütarlast, kes on Achilleuse sõjasaak ja Achilleus raevub ja on valmis teda mõõgaga läbi torkama. Athena ilmus taevast ning hoidis Achilleust tagasi. Tüli tagajärjel keeldub Achilleus sõdimast, kui samal ajal palub tema ema Thetis Zeusi, et ta kingiks troojalastele sõjaõnne. Püütakse lepitada Achilleust, kuid ta ei anna järele. Troojalased on jõudmas kreeklaste laevade juurde, et neid põlema panna . Nüüd lubab Achilleus oma sõbral Patroklosel oma väega appi minna. Ta kandis Achilleuse sõjavarustust ning troojalased taanduvad, pidades teda Achilleuseks. Lõpuks Hektor tapab Patroklose. Nüüd on Achilleus vihane ning astub troojalaste ja Hektori vastu. Järgneb Achilleuse leppimine kreeklastega ning Agamemnon kahetseb. Achilleuse hobune saab
julged. Kahjuks on neil filmidel tegeliku eluga üsna vähe ühist. Tänapäeva inimesed ei vajagi vist enam kangelasi. Näiteks minu jaoks pole olemas ühtegi kangelast. Ainult lugedes Kreeka mütoloogiat võin leida kellegi, kes võiks olla mu kangelane, kasvõi need kõige kuulsamad: Herakles ja Achilleus. Samas oli kangelase mõiste juba tollel ajal üsna segane - kui Achilleus oli kangelane kreeklastele siis troojalastele polnud ta sugugi kangelane, vaid vaenlane. Samasugune on olukord ka tänapäeval: Osama Bin Laden oli Araabia maades paljude jaoks kangelane, olles samal ajal ameeriklaste suurim vaenlane. Niisiis valisid inimesed vanasti oma kangelased nende hulgast, kes nende endi maailmapildiga kokku sobisid. Ja tänapäevalgi on asjad enam vähem samamoodi. Siiski on praeguse aja inimesed enamasti oma isikliku elu elamisega nii tegevuses, et kangelaste otsimisele enam ei mõeldagi
Poseidon, kes ei suuda kreeklaste langust taluda. Menelaos tapab Peisandrose ning troojalased taganevad. XIV laul. Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks, Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et ta Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. XV laul. Zeus ärkab ja vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole. XVI laul. Patroklos läheb sõtta Achilleuse varustusega. Achilleus palub, et kõik läheks Patroklosega hästi. Patroklos tapab Hektori kutsari ning läheb Trooja linna alla sõtta. Troojalased lüüakse tagasi. Apolloni abiga tapab Hektor Patroklose. XVII laul. Võitlus jätkub Patroklose surnukeha pärast. Zeusi abiga suruvad troojalased kreeklased taas mereni, kuid viimastel õnnestub surnukeha kaasa võtta. XVIII laul.
haavata. Nestor palub, et Patroklos Achilleuse rüüs võitlema läheks. Haavatakse ka Kreeklaste arsti. 12.laul Kreeklastel läheb aina halvemaks, sest Troojalased tungivad kantsi sisse. 13.laul Nüüd käib sõda juba laevade juures. Kui Kreeklaste laevad põlema pannakse, ei saaks nad põgeneda ega toidu ja söögi varusid juurde tuua. 14.laul Zeus lahkub lahinguväljalt. Kreekalastele tuleb appi Poseidon, kelle õhutusel tungivad Kreeklased jälle Troojalastele peale. Aias tabab Hektorit kiviga. 15.laul Zeus tormab tagasi ja aitab Hektori taas jalule. Troojalased suruvad vastase jälle laevade juurde. 16.laul Achilleuse õhutusel juhib Achilleuse rüüs Patroklos mürmidoonlased Troojalaste vastu sõtta. Troojalased lüüakse tagasi. Patroklos peab Hektoriga kahevõitlust. Hektor võidab. Hans Christian Ende 7B 17.laul Hektor ehib ennast Achilleuse rakmetega
Peisandrose ning troojalased taganevad. XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi.. Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja linna alla sõtta. XVIII laulus - Achilleus on Patroklose surma pärast meeleheitel ning tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uued rakmed ja relvad.
tarku inimesi, aga paraku ka neid, kes paha peal väljas. Viimaste hulka kuuluvad nii tavalised häkkerid-huligaanitsejad, rämpspostitajad, petturid, isikuandmete vargad, parooliõngitsejad, pahavaralevitajad, botnetipidajad kui ka pedofiilid. Kogu seda issanda loomaaeda ning nende poolt kasutatavaid võtteid siinkohal kirjeldada ei jõua, selleks on välja mõeldud politseikroonika. Lisaks ussidelel, viirustele ja troojalastele tuleb last hoiatada ka pealetükkivate vestluskaaslaste eest nii foorumites, suhtluskeskkondades kui ka MSN-is (viimases on eeldatavasti tundmatute kontaktide lisamine blokeeritud). Kui keegi ikka kiusama hakkab, on alati olemas sulgemis- või kustutamisnupp! Isikuandmed Kodulehekülgede ja eriti blogide pidamine on tore ja kasulik meelelahutus, arendab eneseväljendamisoskust ja kunstimeelt, kuid jällegi tuleb meeles pidada, et kõik,
Kas nii tasud sa mulle nüüd?" Kohkunud vaikuses jätkab Achilleus. ,,Pea meeles, Agamemnon, kui sa võtad minu käest Briseise, ei hakka ma enam võitlema. Lähen oma laevade ja sõduritega tagasi Kreekasse!" ,,Mine kui kardad! Võitleme ka ilma sinuta!" Hetkeks näib, et Achilleus ja Agamemnon on teineteisele turja kargamas, aga neid vaigistab kõige vanem ja targem Kreeka vanematest, Nestor. ,,Rahunege!" hüüab ta. ,,Kas te ei taipa, et teie tülist on kasu ainult troojalastele? Agamemnon, jäta Briseis. Achilleus, austa oma juhti!" Nördinult lahkub Achilleus koosolekult ja läheb oma laagrisse. Mõne aja pärast ilmub sinna kaks Agamemnoni saadikut Briseist ära viima. Achilleus ei hakka vastupanu osutama. ,,Patroklos," käsib ta oma kõige kallimat ja truumat sõpra, ,,vii tüdruk välja." Ta on otsustanud kuuletuda. Kaamel ilmel vaatab ta nuttes eemalduvale Briseisele järele. Mõne päeva pärast ilmub Chrysa sadamasse kreeklaste laev. Sellelt astub maha Ithaka
Petlemmas. 22. Tüliõun - Trooja kuningapoeg Paris andis kuldse õuna kolmest jumalannast kõige ilusamale, Aphrodite lubas Parisele kauneima naise (Sparta kuninga abikaasa Helena) Lahkheli põhjus 23. Achilleuse kand - nõrk koht. Achilleuse ema, nümf, kastis Achilleuse Igavese jõe voogudesse, hoides kinni tema kannast. Paris lasi noole Achilleuse kanda ja too suri. 24. Trooja hobune - kingitud, mis on saajale ohtlik. Odüsseus mõtles välja puuhobuse, mis oli troojalastele kingituseks, aga seal sees olid sõjamehed, kes tulid öösel, kui hobune oli juba linnaväravatest sisse viidud ja troojalased magasid, välja ning hävitasid Trooja linna. 25. Penelope kangakudumine - Penelope oli Odüsseuse abikaasa. Ta lubas võtta kosilase vastu kui kangakudumine on lõpule jõudnud, aga salaja öösiti harutas seda üles. Käibeväljendina tähendab lõputut tööd. 26. Ariadne lõngakera - vahend, mis tagab väljapääsu keerukast olukorrast.
surid. (katk) Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Achilleus teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda, ja Agamemnon tuli samuti alla anda. Kui Agam nõudis Ach teist autasu, neid Briseist. Ach tõotas, et Agamemnon peab selle teo eest maksma. Ach ema, merenümf Thetis läks Zeusilt troojalastele abi paluma, kuid Z keeldus. Niikuinii olid jumalad kahes eri leeris. Aphrodite, Ares, Artemis, Apollon troojalaste poolel, Hera, Athena, Poseidon kreeklaste poolel. Zeusile meeldisid troojalased rohkem, kuid tahtis olla erapooletu, sest Hera oleks ta peale siis pahane. Lõpuks Z nõustus tr aitama. Ta saatis Agam unenäo, mis rünnakupuhul tagaks kr võidu. Agam jt läksidki lahingusse, Ach ei teatatud ning ta magas oma telgis. Lahingu käigus jäid vastamisi Paris ja Menelaos
Siis aga oli kreeklaste hulgas tüli. See oli Agamemnoni ja Achilleuse vahel, põhjuseks oli Trooja preestri tütar Chryseis. Preester tuli tütart tagasi paluma, aga Agamemnon käitus temaga julmalt. Siis palvetas preester Apolloni poole ja too lasi kreeklaste hulgas lahti katku. Neiul lasti minna, et Apollonit lepitada, kuid siis võttis Agamemnon ära Briseise, Achilleuse silmarõõmu. Achilleus oli vihane ja ei tahtnud kreeklaste eest võidelda. Tema ema, Thetis, palus Zeusilt Troojalastele edu. Zeus ei tahtnud Hera vastu astuda, aga siiski täitis soovi. Zeus saatis Agamemnonile unenäo, et rünnaku puhul tuleb võit. Achilleus ei võidelnud. Oli verine lahing. Siis see lakkas, jättes võitlema Menelaose ja Parise. Nooruke Paris ei olnud võidelnud, Menelaos aga oli kogenud. Paris oli hädas, kui Aprodithe saabus ja ta minema viis. Agamemnon ütles, et Menelaos võitis, kuid Athena segas vahele, sest ta soovis Trooja langemist. Athena mõjutas
hakkas kanduma kreeklaste poolele · Zeus ärkas ja oli Hera peale vihane kreeklastel hakkas jälle halvasti minema · Patroklos palus Achilleust, et Patroklos võib ise Achilleuse asemel sõtta minna · Achilleus lubas · Patroklosel(seljas Achi. rüü) läks alguses hästi, kuid Hektori oda tappis ta varsti · Hektor võttis Achilleuse soomusrüü endale ja pani selga · Achi. ootas Patroklost tagasi, teatati tema langusest · Achi. on õnnetu ja leinas, haub kättemaksu troojalastele ja eriti Hektorile · Achi. ema Thetis hoidis meest hommikuni tagasi, enne kui see Hektorile kallale tormab · Hephaistos tegi uued relvad ja rüü · Achi. tunnistas, et telgis istumine oli mõtetu · lahingust olla osa võtnud isegi suur Trooja jõgi · Achi. lähenes uues rüüs Troojale, tema kõrval oli Athena(Achi. oli tema kaitse all) · Hektor oli üksi(ilma Apollonita) · jooksid korduvalt ümber Trooja(Hektor ees, Achi. taga)
päris veenvana tema ütlus, et ta oli hädavaevu kreeklaste käest pääsenud, kui need hirmsa Odysseuse nõuandel tahtnud teda ohverdada, et pälvida kojusõidul jumalate soosingut. Puuhobusega olevat kreeklased tahtnud lepitada Athenat, kes oli vihane pallaadioni varastamise pärast Troojast, ja olid teinud selle nii suureks, et ta Trooja linna väravatest läbi ei mahuks. Nimelt olevat ennustatud, et kui puuhobune Trooja linnusesse viiakse, toob ta troojalastele õnne tulevastel sõjaretkedel kreeklaste vastu. See kaval petujutt veenis troojalasi, seda enam, et nad nägid, kuidas Poseidoni saadetud meremaod lämmatasid hoiataja Lakooni ja tema pojad: ilmselt oli see jumalate tahe, et troojalased hobuse oma linna viiksid. Ja nii hakkasidki nad kohe linnamüüri läbi murdma, et hobune sisse mahuks. Kui hobune oli üles linnusesse veetud, tänasid troojalased jumalaid soosingu eest ja hakkasid ülevoolavat võidupüha pidama
saj.6. saj. pKr) 11. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? ,,Iliase" peateemaks on Achilleuse vihavimm. Agamemnoni nõuab kreeklaste leeri tabanud katku tõttu Achillieuselt hüvituseks tema sõjasaaki. Achilleuse au on riivatud ja ta keeldub Trooja sõjast osa võtmast. Achilleuse tegevusettus viib selleni, et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb. See on Achilleusele liikumapanevaks jõuks, raevunud sõbra surma üle ning tahab troojalastele kätte maksta. Kompositsioon on ajalises järjestuses, eepos algab Trooja sõja 10. aastal, kajastab 49-50 päeva. Eepos koosneb 24. laulust ja ligikaudu 15 700 värsist. 12. Kes olid ,,Iliases" väljapaistvamad tegelased (nii jumalate kui inimeste poolel)? Kuidas ja milliste epiteetidega võib neid iseloomustada? Kreeklaste poolel: (välejalgne) Achilleus; (rahvaste juht) Agamemnon; Menelaos; Odysseus; Nestor. Kreeklasi pooldavad jumalad: (veisesilmine) Hera; (särasilmine neitsi) Athena;
paljud mehed surid (katk). Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Ach teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda, ja Agam tuli samuti alla anda. Kuid Agam nõudis Ach teist autasu, neiu Briseist. Ach tõotas, et Agam peab selle teo eest maksma. Ach ema, merenümf Thetis tahtis, et Ach ei oleks kreeklaste poolel ning läks Zeusilt troojalastele abi paluma, kuid Z keeldus. Niikuinii olid jumalad kahes eri leeris. Aphrodite, Ares, Artemis, Apollon troojalaste poolel, Hera, Athena, Poseidon kreeklaste poolel. Zeusile meeldisid troojalased rohkem, kuid tahtis olla erapooletu, sest Hera oleks ta peale siis pahane. Lõpuks Z nõustus tr aitama. Ta saatis Agam unenäo, mis rünnaku puhul tagaks kr võidu. Agam jt läksidki lahingusse, Ach ei teatatud ning ta magas oma telgis. Lahingu käigus jäid vastamisi Paris ja Menelaos
Achilleus leidis, et tuleb Apolloniga lepitust leida või koju sõita. Ennustaja Kalchas nõudis, et Ach teda kaitseb kui avalikustab tõe, miks jumal neid vihkab. Kalchas ütles, et preestri tütar tuleb tagasi anda, ja Agam tuli samuti alla anda. Kuid Agam nõudis Ach teist autasu, neiu Briseist. Ach tõotas, et Agam peab selle teo eest maksma. Ach ema, merenümf Thetis tahtis, et Ach ei oleks kreeklaste poolel ning läks Zeusilt troojalastele abi paluma, kuid Z keeldus. Niikuinii olid jumalad kahes eri leeris. Aphrodite, Ares, Artemis, Apollon troojalaste poolel, Hera, Athena, Poseidon kreeklaste poolel. Zeusile meeldisid troojalased rohkem, kuid tahtis olla erapooletu, sest Hera oleks ta peale siis pahane. Lõpuks Z nõustus tr aitama. Ta saatis Agam unenäo, mis rünnaku puhul tagaks kr võidu. Agam jt läksidki lahingusse, Ach ei teatatud ning ta magas oma telgis. Lahingu käigus jäid vastamisi Paris ja Menelaos. Menelaosel
lemmikpoolt. Iliase sündmustik. 1. laul. Kreeklaste sõjaväelaagrit laastab Apolloni saadetud katk. Põhjus Apolloni preestri Chrysese solvamine, kreeklaste ülemjuhataja Agamemnon keeldus tagastamast Chrysese tütart Chryseist. Apolloni lepitamiseks saadab Agamemnon tüdruk koju, aga võtab kompensatsiooniks endale Achilleuse orjatari, Briseise. Achilleus solvub, ega võta enam sõjategevusest osa. Achilleus ema merenümf Thetis palub peajumal Zeusil troojalastele sõjategevuses edu tagada. 2. laul laevade kataloog 3. laul Menelaose ja Parise kahevõilus 4. laul Agamemnon õhutab kreeklasi võitlema 5. laul Diomedese vägiteod( tal õnnestus haavata Aphrodithet ja Harest) 6. laul Hektori hüvastijätt Andromachega 7. laul Hektori ja Aiase kahevõitlus 8. laul troojalasi saadab edu 9. laul Achilleuse juurde tuleb saatkond kingitustega 10
Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Menelaose ja Parise vaheline kahevõitlus, mis peab sõja lõpu määrama, lõpeb Parise põgenemisega ja sõda jätkub. Hiljem tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste ridadesse, et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus ja Agamemnon leppivad ära. Eepose lõpupoole tapab Achilleus Hektori ning Priamose palvel tagastab tema laiba troojalastele. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamise jaoks. Ehitatakse hiiglaslik puuhobune, kuhu peituvad kreeka sõdurid, ning jäetakse ta linna väravate ette seisma. Ülejäänud kreeklased lähevad laevadele ja lähevad nendega rannikust veidi eemale. Troojalased arvavad, et kreeklased on alla andnud ning veavad hobuse linnamüüride sisse. Öösel ronivad kreeklased hobusest välja ja lasevad kogu sõjaväe sisse. Nõnda Trooja linn häviski. ,,Odüsseia"
taganevad.XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi..Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja linna alla sõtta. XVIII laulus - Achilleus on Patroklose surma pärast meeleheitel ning tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uued rakmed ja relvad
troojalased taganevad.XIV laulus - Agamemnon teeb ettepaneku põgenemiseks. Hera tuleb kreeklastele appi. Hera soovib Unelt, et Uni Zeusi magama paneks, vastutasuks lubab Pasithead, tema armastust. Ning Zeus jääb magama. Aias tabab kivirahnuga Hektorit, kes kukub oimetult maha. Kreeklased kannul, kaotavad troojalased kogu ala, mille nad kalli hinnaga kätte oli võidelnud. XV laulus - Zeus ärkab unest ning vihastab Hera peale. Apollon läheb Zeusi käsul Hektorile ja troojalastele appi. Troojalased liiguvad mere poole, koondudes ümber laevade, mille juurde kreeklased on taganenud viimset vastupanu osutama. XVI laulus - Patroklos läheb Achilleuselt saadud sõjavarustusega sõtta. Achilleus pakub, et kõik läheks Patroklosega hästi..Patroklos tapab Hektori kutsari. Ning läheb Trooja linna alla sõtta. XVIII laulus - Achilleus on Patroklose surma pärast meeleheitel ning tõotab kättemaksu. Hephaistos sepistab Achilleusele uued rakmed ja relvad
Ache obene kukkus aga rääkima, et A sureb varsti. A ei pööranud sellele tähelepanu. Hector langeb lahingus. A seob laiba vankri taha, lohistab mitu päeva ümmer enda kantsi. Priamos tuleb poja keha küsima, sai selle. Tehasse vaherahu ja peetakse matuseid. Sõda ei ole veel läbi, kuid ,,Ilias" sellega lõpeb. Odüsseus mõtleb välla, et kuda sõda kõikse kiiremini lõpetada. Kreeklased peaksid pidulikult lahkuma, et troojalastele jääks mulje , nagu sõda oless lõppenud. Kingituseks ehitati hiigelsuur obene, kus palju meha sees oli. Kreeklased teesklesid oma lahkumist, jätsid laevastiku aga Trooja lähedale. Trooja preester ütles, et obene toob aint halba. Kui troojalased kahtlustama hakkasid, tõusid merest maod ning kägistasid preestri koos ta poegadega. Obene veeretati linna. Öösse tulid mehad välja, avasid laevastikule väravad, Trooja tehti maatasa. See oli
halvata. Odysseus läheb meestega sinna saarele, kus mees pesitses. Odysseus saab vibu ja nooled kätte ning meelitab ka kangelast Trooja alla tulema, kus ta ka terveks raviti. Odysseus tappis Parise. Aga Trooja ikka ei lange. Varastatakse ka Troojas asuv Athena kuju ja Trooja ikka ei lange. Odysseus mõtles, et tuleks ehitada hobune, mis on seest tühi ja paigutada sinna üks julge sõjameeste salk. Ülejäänud vägi purjetab minema. Kaldale jääb ainult üks kreeklane, kes valetab troojalastele, et kreeklased said aru, et neil ei õnnestu Troojat vallutada ja et hobune on nii suur, et troojalased ei saa seda linna viia. Troojalased võtavad kohe vedu ja tahavad näidata, et saavad küll selle linna viia. Laokoon julges selles kahelda, ning Poseidon saatis talle meremao, kes kägistas ära nii tema kui ka tema pojad. Troojalased veavad ikkagi hobuse linna. Ööpimeduses tungib kreeka sõjavägi linna ja algab julm tapmine. Võidujoovastuses
Achilleus leppis Agamemnoniga ää ja tormas Hectori vasta. Ach-e obene kukkus aga rääkima, et A sureb varsti. A ei pööranud sellele tähelepanu. Hector langeb lahingus. A seob laiba vankri taha, lohistab mitu päeva ümmer enda kantsi. Priamos tuleb poja keha küsima, sai selle. Tehasse vaherahu ja peetakse matuseid. Sõda ei ole veel läbi, kuid ,,Ilias" sellega lõpeb. Odüsseus mõtleb välla, et kuda sõda kõikse kiiremini lõpetada. Kreeklased peaksid pidulikult lahkuma, et troojalastele jääks mulje , nagu sõda oless lõppenud. Kingituseks ehitati hiigelsuur obene, kus palju meha sees oli. Kreeklased teesklesid oma lahkumist, jätsid laevastiku aga Trooja lähedale. Trooja preester ütles, et obene toob aint halba. Kui troojalased kahtlustama hakkasid, tõusid merest maod ning kägistasid preestri koos ta poegadega. Obene veeretati linna. Öösse tulid mehad välja, avasid laevastikule väravad, Trooja tehti maatasa. See oli kreeklaste formaalne võit
Hectori vastu võitlema. Achilleuse hobune kukkus aga rääkima, et Achilleus sureb varsti. Achilleus ei pööranud sellele tähelepanu. Hector langeb lahingus. Achilleus seob laiba vankri taha, lohistab mitu päeva ümber enda kantsi. Priamos tuleb poja keha küsima, sai selle. Tehakse vaherahu ja peetakse matuseid. Sõda ei ole veel läbi, kuid ,,Ilias" on. Odüsseus mõtleb, kuidas sõda kõige kiiremini lõpetada. Kreeklased peaksid pidulikult lahkuma, et troojalastele jääks mulje, nagu sõda oleks lõppenud. Kingituseks ehitati hiigelsuur hobene, kuhu pugesid osad sõdurid. Kreeklased teesklesid oma lahkumist, jätsid laevastiku aga Trooja lähedale. Trooja preester ütles, et hobune toob ainult halba. Kui troojalased kahtlustama hakkasid, tõusid merest maod ning kägistasid preestri koos ta poegadega. Hobune veeretati linna. Öösse tulid mehed välja, avasid laevastikule väravad, Trooja tehti maatasa. See oli kreeklaste formaalne võit. Koduteel
annaabi.ee 
