Kose Gümnaasium Referaat Triin Aljand Koostaja: Kertu Karner 11A Kose 2009 Triin Aljand · Triin Aljand sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. · Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg. · Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usa-s õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi. · Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis [1] turismi ja hotellindust [2]. · Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. · Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend. Saavutused · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. · Ta osales ka 2004
isikliku rekordiga. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas ta 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha · 2008. aasta lühirajaujumise EMil Horvaatias Rijekas parandas Triin Aljand 50 m liblikujumise Eesti rekordit 1,35 sekundi võrra ning sai ajaga 25,57 finaalis 4. koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku · 2009. aastal Roomas toimuvatel ujumise maailmameistrivõistlustel püstitas Triina Aljand 100 m liblikujumises uue Eesti rerkordi 59,00 ning jäi jagama 23.24. koha ELULUGU (LÜHIDALT): Sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg.
Triin Aljand Märjamaa Gümnaasium 9-B Hanna-Liisa Hannus 2014 Personal information Full nameTriin Aljand Nationality Estonia Born July 8, 1985 (age 29) Tallinn, Estonia Height 1.79 m Weight 68 kg She is a former Estonian swimmer. Triin Aljand hobbies are music, movies and crosswords. She is engaged with Slovenian swimmer Peter Mankoč. Estonian female athlete in 2011 and 2012 Medals She who won a silver medal at the 2012 European Aquatics Championships in 50m butterfly. European short course championships: Silver 2011 Szczecin 50m butterfly Silver 2012 Chartres 50 m freestyle Bronze 2010 Eindhoven 50 m butterfly Bronze 2011 Szczecin 50 m freestyle
Rahulikult püüan olla Ilu ja hirmu piirimail Aga äärmustest olen ma pärit Kuhu põgenen kui kahtlen? Kuhu põgenen Kui eksinud olen ja Jälle teadmata iseendast Ma kahtlen, Et pildil sinust Või kellekski teiseks Mulle selgust võiks tuua Kui kahtlen valgena mustade seas Kes kinnitab mu elujaatuse? Kui kaotad värvide kontrast Ja tunda, et siiski kõik on sama.. Vabadusest ongi saanud minki Millest nagu polekski enam midagi kaotada. Triin tasuja * Vaata, nüüd on nii Ma lõpetasin põhikooli Ühes neist väikestest neetud küladest Ja keegi eksamikomisjonist Ei pannud nii palju näkku Kui ma kartsin (aga siiski piisavalt) Võibolla saan ikkagi keskkooli Pärast neid saoledkolejaloll aastaid Pärast kõiki neid sasöödmeielauataga aastaid Saan ehk töölegi ja Siit lootusetust linnast välja Kuhugi kus ma polegi Linna kõige rohkem omamoodi tüüp Täitsa lõpp noh
1. Täida ära küsimustik oma ökoloogilise jalajälje kohta. Kopeeri oma vastus siia, tekstikasti. * Sinu ökoloogilise jalajälje suurus on 1.04 globaalhektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu Sina, peaks inimeste käsutuses olema 0.5 maakera. 2. Analüüsi oma jalajälje tulemusi, mis on positiivne, mis negatiivne. * Ma arvan, et positiivne on see, et ühe elaniku keskmine ökojalajälg ei tohiks ületada 1,8 globaalhektarit. Minu ökojalajälg on aga 1.04. Ma ei oskaks öelda, et midagi selles negatiivset oleks. 3. Otsi internetist 5 loodussäästlikku tarbeeset/toodet, vastuse kasti kirjuta toote nimetus ja lisa internetiaadress. 1)Taaskasutatud kiust paber CYCLUS .https://www.antalis.ee/business/esileht/keskkond/loodussaastlikud-tooted.html 2)Ökoseebid GoodKaarma www.goodkaarma.net/shop/index.php/et/seebid-info 4. Otsi internetist Sinu arvates 10 parimat ja nutikamat loodussäästlikku nippi. Lisa juurde...
,,ARMASTUS ON JA ARMASTUST POLE" Triin Tasuja Aveli Int MT11 Elulugu Pärit Tamsalust Sündinu 1989 aastal Esimene luulekogu on ,,Provintsiluule", millega ta valiti nädala autorit aastal 2009. Betti Alveri preemia. Looming Armastus on ja Armastust pole Noortepärsed luuletused Triin Tasuja kirjutab veenvalt, kaasahaaravalt ja mõtlemapanevalt noore inimese muredest, ängidest, hirmudest, lootustest, ja meeleheitest; kokkuvõttes elust ja armastusest. Kujundus Kujundaja: Matthias Sildnik Pehmete ja roosate kaantega Kasutatud on taaskasutatavat paberit Pildid mustvalged Meeleolu Masendavad ja sünged salmid Positiivsus puudub Luule Vabavärss Keele kasutus vaba. Palju noorte slänge ja erinevaid roppusi. ,,Saada kahekümneseks tähendab perioodilist maavärinat."
Luulekogus “Armastus on ja armastust pole” korduvateks teemadeks on elu, ilu, armastus ja õnn. Elu teemast kirjeldab autor, kui julm, hukas ja lootusetu võib olla elu. “...kui naine armub määratusest, naine abiellub armastusest, mehega kellest saab joodik, mehega kes on alla andnud nõrk sitakotist joodik, ja läheb oma naisele kallale, oma pojaga kaklema, verepritsmed veel aastaid suure toa tapeedil” Ilu all kirjeldab Triin Tasuja, kuidas naised teevad ennast ilusaks meeste pärast, kuid mehed ei märka seda. Samuti kirjutab ta luuletuses “Kuidas ma muutun kellekski, kes ma veel pole”, kuidas naised kaotavad oma neiupõlve meeste pärast. Meeste tõttu saavad neidudest naised. “...ei näe, kuidas mina kasvan ainult ilusamaks sinu pärast, isegi kui sa absoluutselt kõike mida sa ütlesid valetasid, mul suva, ma muutun aina ilusamaks, sinu pärast ma nukkun..”
Kuressaare Vanalinna Kool Kontserdipäevik Õpilane: Raido Martin Õpetaja: Malle Veske Kuressaare 2011 Sissejuhatus Ma käisin Eesti otsib superstaari Live tuuril, mis toimus 18. juulil 21.00- 23.00. Käisin kontserdil koos kolme sõbraga: Argo, Mikk ja Imre. Seal esinesid Artjom Savitski, Triin Niitoja, Rosanna Lints, Ott Lepland, Lenna Kuurmaa, Liis Lemsalu, Teele Viira, Getter Jaani ja Koit Toome Kontsert ise Kontserdi avas Ott Lepland lühikese kontserdi tutvustusega. Peale teda tuli lavale Artjom Savitski, kes esitas 30 seconds to Mars laulu ,, Closer to the Edge" ja The Rasmuse ,,Shot". Minuarust oli tal kõige parem lauluvalik, võibolla ma arvan sellepärast seda, et ma kuulan ise siukese stiiliga muusikat. Peale Artjomi
KAVAPUNKTID 1.Kristiina jäi nukku vargusega vahele ja ta viidi ülekuulamistele kus talle tuli järgi Triinu ema ,ja viis kristiina koju,kui kristiin aoli kojujõudnud siis märkas ta et ta emal oli kolmepäevapohmell,siis aga tuli triin kristiina ukse taha ja nad läksid parki kus nad kohtasid joodikut ja antsid talle natuke raha. 2.triin kutsus kristiina nädalaks ajaks suvilasse koos triinu vanematega,kristiina küsis ema käest luba ja ema lubas ja andis veel 300 krooni toiduraha ka,hommikul läksid triin ,kristiina ja triinu vanemad koos suvilasse kus triin ja kristiina pidid magama saunas päevadel käisid tüdrukud kalal ja seenel .kui oligi aeg koju minekuks 3.kui kristiina koju jõudis oli emal juba parem ja kristiina rääkis emale oma puhkusest,siis läksid
•Subjektiivne õigus •Siseõigus •Positiivne õigus •Välisõigus •Ülipositiivne õigus •Võlaõigus •Materiaalne õigus •Tööõigus •Formaalne õigus •… •Avalik õigus •Igameheõigus •Eraõigus •Ja-mis-iganes muu õigus •Põhiõigus •… •Inimõigus Triin Roosve, SKA kektor 1 Objektiivne õigus ja subjektiivne õigus. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus. §§§§§§§§§ RIIK Triin Roosve SKA lektor LOOMUÕIGUS JA KEHTIV ÕIGUS • Loomuõigus – üldinimlikud põhimõtted – eksisteerib riigieelsena ja peaks olema aluseks kirjutatud õigusele • Positiivne õigus = objektiivne õigus = kehtiv õigus
(veebilehekülg kirss, 1.12.14) 1.4 Kahjulikud ained kosmeetikas 1.4.1 Dimetikon Niisutamiseks kasutatav silikoon, mis tekitab nahale kihi, mis ei lase nahal hingata ega jääkaineid väljutada. Kui seda ainet sisaldavat toodet liigselt palju kasutada, võib see koguneda maksa ning lümfisõlmedesse ja lõpuks kasvajaid moodustada. Dimetikoni on leitud: näiteks kehaemulsioonides ning kreemides. (Abiline, Triin, Kahjulikud ained kosmeetikas, 1.12.14) 1.4.2 1,4-dioksaan Dioksaan on kantserogeenne aine, mis imendub väga kergesti nahka. Võib ka tekitada silma- ja nahaärritust ning kahjustada närvisüsteemi, näiteks maksa ja neere. Seda ainet on leitud: šampoonides, dušigeelides, niisutavates nahahooldustoodetes, mida on nimetatud looduslikuks. (Abiline, Triin, Kahjulikud ained kosmeetikas, 2.12.14) 1.4.3 Formaldehüüd
(veebilehekülg kirss, 1.12.14) 1.4 Kahjulikud ained kosmeetikas 1.4.1 Dimetikon Niisutamiseks kasutatav silikoon, mis tekitab nahale kihi, mis ei lase nahal hingata ega jääkaineid väljutada. Kui seda ainet sisaldavat toodet liigselt palju kasutada, võib see koguneda maksa ning lümfisõlmedesse ja lõpuks kasvajaid moodustada. Dimetikoni on leitud: näiteks kehaemulsioonides ning kreemides. (Abiline, Triin, Kahjulikud ained kosmeetikas, 1.12.14) 1.4.2 1,4-dioksaan Dioksaan on kantserogeenne aine, mis imendub väga kergesti nahka. Võib ka tekitada silma- ja nahaärritust ning kahjustada närvisüsteemi, näiteks maksa ja neere. Seda ainet on leitud: sampoonides, dusigeelides, niisutavates nahahooldustoodetes, mida on nimetatud looduslikuks. (Abiline, Triin, Kahjulikud ained kosmeetikas, 2.12.14) 1.4.3 Formaldehüüd
Õuduste saar Kord ühel suurel ookeanil, seilasid väikese paadiga kolm tüdrukut : Mann, Merlin ja Triin. Nad olid eksinud ega teadnud kuhu minna. Natukese aja pärast märkasid nad ühte saart. Tüdrukud olid rõõmsad ja hakkasid sinna poole sõudma. Jõudes saarele, hakkasid nad endile midagi hamba alla otsima. Nad kolasid seal ringi mõned tunnid ja kõhud said neil täis. Saabus öö ja Mann hakkas pimedust kartma. Nad otsisid endale varjualust ja leidsid ühe koopa. Paar tundi maganud, tõusis Merlin üles ja vaatas, et nad on sinna koopasse lõksu jäänud. Keegi oli
Haldjatants Katrin Reimus Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle sinna järele. 2
Kirjuta referaat teemal "Eesti ujujad Euroopa lühiraja MV 2012" Kus ja millal toimusid? Kes Eesti ujujatest osalesid? Millised olid eestlaste tulemused? Sinu enda arvamus kuidas eestlased esinesid? Tööde esitamise tähtaeg 18.detsember Selle aasta Euroopa MV lühiraja ujumisvõistlused toimusd 8. detsembril Poolas Szczecinis ning kestsid neli päeva. Eesti ujujatest asuvad starti järgmised 9 ujujat : Triin Aljand, Marko Tiidla, , Maria Romanjuk, Karen Vapper, Martti Aljand, Pjotr Degtjarjov, Fred Karu, Andres Olvik ja Filipp Provorkov. Neile toeks ning abiks on treenerid Riho Aljand, Ain Kaasik, Tõnu Meijel ja Tiit-Urmas Reiter ning massöör Marius Unt. Viimasel võistluspäeval , mil võistlused toimusid Chartresis jäi Triin Aljand 50 meetrises vabaujumises teisele kohale pääsedes poolfinaali. Marko Tiidla läbis 50 meetrit liblikat jagades 38.-39.koha. Maria
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool TT-07 Triin Tammik ,,ÜRITUSEPLANEERIMINE" Referaat Juhendaja: Silvi Pihlakas Väimela 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3
Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis;
Triin Pärkma triin[email protected] 15.08.2011 5839 8129 VASTUSKIRI PRETENSIOONILE Austatud Triin Pärkma Kontrollisime Teie tellimust ja vabandame siiralt meie eksimuse pärast. Seoses sellega, et 13.augustil oli meil tööl uus töötaja ja tekkisid arusaamatused. Kompenseerime Teile saamata jäänud toote maksumuse summa 1 eurot ja 60 senti ja kanname summa Teie poolt etteantud arveldusarve numbrile. Loodame, et jääte meie kliendiks ka edaspidi. Lugupidamisega Toomas Lipp Juhataja [email protected] 5028 601
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab
ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur õis, vili, leht ja vars moodustavad võsu taime maapealne osa (tavaliselt) Joonista vihikusse võsu ja kirjuta juurde selle osad! vars, ladvapung, külg- ehk kaenlapungad, lehed, sõlmed, sõlmevahed Mis on pung? võsu alge, millest areneb vars lehtedega või õitega (õiepungad) Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas varreharud ja lehed
ronijuured pika ja nõrga varrega taimedel luuderohi kinnitumiseks ja ronimiseks tõmbejuured talvituva osa mulda tõmbamiseks, et krookus, liilia, nurmenukk, kaitsta pungi külma eest jänesekapsas õhujuured õhust veeauru imamiseks orhideed, monstera Kuidas saavad hakkama juurteta taimed? Näiteks vesihernes juurte ülesandeid täidavad lehed. Triin Marandi (TFG) Võsu Loetle taimeorganid! Taimeorganid: õis, vili, leht, vars, juur õis, vili, leht ja vars moodustavad võsu taime maapealne osa (tavaliselt) Joonista vihikusse võsu ja kirjuta juurde selle osad! vars, ladvapung, külg- ehk kaenlapungad, lehed, sõlmed, sõlmevahed Mis on pung? võsu alge, millest areneb vars lehtedega või õitega (õiepungad) Täida tabel pungade kohta! külgpung lehe kaenlas varreharud ja lehed
Triin Vaino Tartumaa, Vara vald, Undi küla 60424 Telefon 55597742 Pr. Külli Kütt OÜ Kauplus Seene 34 24.september 2013 123465 TARTU Lugupeetud juhataja
VILLA THERESA Pr Triin Samra OÜ Karu Koogid Pargi 2-5 44107 KUNDA Teie 30.10.2012 nr 1 / 96 Hinnapakkumine koolituse korraldamiseks Meie 2.11.2012 nr 1 / 314 Lugupeetud Triin Samra Täname Teid, et soovite viia 2-päevase koolituse läbi meie hotellis. Kirja lisas leiate meie hinnapakkumise. Meeldivale koostööle lootma jäädes Aune Põldma Lisa: 1 lehel Liisa Mets 385 4678 [email protected] Tammiku 9 Telefon 322 3669 Arvelduskonto 101046756 13412 RAKVERE E-post: [email protected] Registrikood 12067339
"Haldjatants" õpetab, et maailmas saab hakkama ka siis, kui sa ei ole ilus, tark ega edukas. Otsekui sümboolselt jõuab raamatu tegevus õnneliku lõpuni just jõulude ajal. Tegelased... *Kristiina Kristiina oli lahke, abivalmis, hoolitsev, lõbus ja erakordselt tugev. Ta oli kõigeks valmis, et ta väike õde Jannu tänavale ei sattuks. Samas oleks ta pidanud oma probleeme oma sõpradega jagama, sest jagatud mure on pool muret. *Triin Triin oli Kristiinale õe eest. Nad tundsid üksteist esimesest klassist peale. Koolis hoidsid teised temast eemale, sest tal oli alati õpitud. Ta arvates oli õppimine huvitav. Triinule meeldis luuletusi kirjutada ja ta kuulus ka õpilasomavalitsusse. Triin hoolis teistest ja oli valmis nende eest välja astuma. *Argo Argo oli väikest kasvu, kiitsakas, tedretähnilise näoga, punaste lühikeste juustega ning sageli pilkuvate silmadega. Ta oli arukas sell, vähemalt reaalainetes
"Haldjatants" õpetab, et maailmas saab hakkama ka siis, kui sa ei ole ilus, tark ega edukas. Otsekui sümboolselt jõuab raamatu tegevus õnneliku lõpuni just jõulude ajal. Tegelased... *Kristiina Kristiina oli lahke, abivalmis, hoolitsev, lõbus ja erakordselt tugev. Ta oli kõigeks valmis, et ta väike õde Jannu tänavale ei sattuks. Samas oleks ta pidanud oma probleeme oma sõpradega jagama, sest jagatud mure on pool muret. *Triin Triin oli Kristiinale õe eest. Nad tundsid üksteist esimesest klassist peale. Koolis hoidsid teised temast eemale, sest tal oli alati õpitud. Ta arvates oli õppimine huvitav. Triinule meeldis luuletusi kirjutada ja ta kuulus ka õpilasomavalitsusse. Triin hoolis teistest ja oli valmis nende eest välja astuma. *Argo Argo oli väikest kasvu, kiitsakas, tedretähnilise näoga, punaste lühikeste juustega ning sageli pilkuvate silmadega. Ta oli arukas sell, vähemalt reaalainetes
6) Korrelatsioonanalüüs a) Küsimuste - Kui vajalikuks pead Exceli õppimist ja kui valmis oled eksamiteks korrelatsioonanalüüs b) =CORREL(D2:D20;F2:F20) c) Tulemus r= -0,044151079 siis tähendab see kahanevat seost tunnuste vahel ja keskmist seost, kuna 0.3< |r| < 0.7 . Iseseisevtöö nr.3 Sisestasime kogutud andmed küsimuse teemal "Mitmes haridusasutuses oled õppinud?". > m=c(5,3,2,3,4,2,2,9,4) andsime tulemustele nimed > names(m)=c("kalle", "Malle", "Triin", "Alex", "Johanna", "Ann", "Liisi", "Miina","Leelo") sisestasime kogutud andmed teemal "Vastaja nimi". >n=c("kalle", "Malle", "Triin", "Alex", "Johanna", "Ann", "Liisi", "Miina","Leelo") Sisestasime kogutud andmed küsimuse teemal "Kui väga ootad jõule skaalal 1-5? (1- ei oota üldse, 5- ootan väga) " > j=c(1,4,5,3,5,2,4,2,4) > j=o Panime tulemused järjekorda ja andsime väärtused > o=sort(o) >o [1] 1 1 2 2 3
Raamatu peategelane teismeline Kristiina jutustab minavormis sellest, kuidas ta jõudis välja varastamiseni mänguasjapoes. Tema elu ei ole sugugi kerge, sest ta peab hoolitsema oma väikese õe Jannu eest, kodu korras hoidma ning pealegi veel koolis tubli olema. Samal ajal on nende ema tihti purjus ning kannatab mitmepäevaste pohmellide all ja isa on kodust lahkunud teise naise pärast. Kristiinal on olemas aga tema arvates maailma parim sõbranna Triin, kes suudab alati rahulikuks ja kannatlikuks jääda olenemata keerulistest vahejuhtumitest klassivendadega, kes ei tundu küll alati kõige arukamad olevat. Triin kuulub ka õpilasomavalitsusse, kus nad korraldasid algklassidele kunstinäituse ja hiljem ka jõuluetenduse Lumivalgekesest ja seitmest pöialpoisist. Kristiina armus ära oma klassivenda Sveni. Kui poiss kogemata tema purjus emaga
,,Tüdruk nimega Maricruz" Tegelased: Mirrit- 12. aastane Tallinna tüdruk kelle perre tuleb elama tema poolhispaanlasest täditütar. Maricruz- 10. aastane poolhispaanlasest tüdruk kes tuleb elama oma tädi perekonda. Lauren- Mirriti sõber enne Maricruzi tulekut Eestisse, kes hiljem osutub vargaks. Raimond- Mirritist kolm aastat vanem vend kes istub pidevalt oma toas. Jaanika- Laureni sõbranna kes aitas hiljem Mirritil Laurenit paljastada. Triin- Laureni teine sõbranna kes aitas Laurenil kuritegu toime panna. Õpetaja Saar- Mirriti klassijuhataja. Ema ja isa- Mirriti vanemad. "Tüdruk nimega Maricruz" peategelane oli 12. aastane Mirrit, kelle perre tuli elama 10.aastane täditütar Maricruz. Mirritil ei olnud koolis paljude oma klassikaaslastega üsna head suhted. Kuid siis sai sõbraks Laureniga ühe väga inetu teo tõttu. Hiljem kui Lauren palus midagi teha, siis ta tegi, kuid pärast hakkas talle asi imelikuna tunduma
Uus huvitav kogemus Minu ooperi külastus oli 18.märtsil 2017. aastal Jõhvi kontserdimajas.Vaatamas käisinkontserdisarja ,,Kuldne klassika. Beethoven", mille esitajad olid Triin Ruubel, kes mängis viiulit,Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning dirigent Mihhail Gerts. Ettekandele tuli Beethoveni ,,Prometheuse lapsed" millele järgnes Elgari viiulikontsert h-moll op.61 ja viimaks Beethoveni sümfoonia c- moll nr 5 op. 67. Avamänguks esitatud ,,Prometheuse lapsed" on loodud 1800-1801 aastail. Teose tellis itaalia tantsija ning koreograaf Salvatore Vigano. Kavas kirjeldatud beethovenlik väljenduslaad
MAFF Triin Engmann Whitehall palace 8 Mullbery Crescent London SW2 Hayes Middlesex UB4 OQA 26.02.2010 Dear Sir or Madam, I am writing to draw your attention to problems concerning threats that are connected with fishing
Lgp. Anne Evert Nimi: Triin Martinson Telefon: 53 466 068 E-post: triin[email protected] ''Raamatupidaja'' Praktikaavaldus 08.11.2016 Soovin tulla Teie ettevõttesse raamatupidamis praktikale. Sain infot Teie kodulehelt 04.11.2016 kuupäevaga. Õpin Tallinna Majanduskoolis I kursusel raamatupidamist ( 5. taseme kutseõppes). Praktika alguseks on õppekavast läbitud finantsarvestus, majandusmatemaatika, majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine, äriõigus ja võlaõigus, tekstitöötlus ja tabelarvutus, karjääri
Aitäh õpetamast! IX klass Diplom Merike K. Maja koguaeg soe kui vaja, hoiab isegi vihma ja äikest ära kui vaja. Aitäh! IX klass Diplom Merike N. Niidukil on pöörded laes, Hekiringi jälle saeb. Töö tal koguaeg on käsil, Iial sellest ta ei väsi. Aitäh! IX klass Diplom õpetajale Triin Meie koolis väike Triin, temaga koos olla ei ole piin. Teab kõike lastest, jagab beati tordist. Aitäh õpetamast! IX klass
Töövägivald Tiina Vaht Triin Voolaid Triin Jaks TAAB11 1 Töövägivalla mõiste ja jagunemine Töövägivald on iga vääriti kohtlemine, ähvardus või kallaletung, mis on seotud tööga. Töövägivald jaguneb füüsiliseks ja psüühiliseks vägivallaks Kui kõnealuse probleemi uurimise algusaegadel tegeldi eelkõige selle füüsilise vormiga, siis tänapäeval on tähelepanu köitnud hoopis psüühiline vägivald. TAAB11 2
3. Tippsportlane on see inimene, kes tegeleb ühe kindla spordialaga ja saavutab omal ala vabariigis või maailmas väga häid tagajärgi. 4. Profisprotlane on see inimene, kes saab võistlemise eest raha, muud tööd ta peale spordi enamasti ei tee, tema sportlikud tulemused ei küündi maailma paremate hulka. 5. Tugitoolisportlane on see inimene, kes jälgib spordivõistlusi. LEMMIKSPORTLANE Meie lemmiksportlane on Gerd Kanter ja Triin Aljand. Triin Aljand on eestlane ujuja. Ta sai Gerd Kanter on eestlane Poolas Szczecinis toimunud kergejõustiklane. lühirajaujumise Euroopa Ta võitis 2011. aastal Daegu meistrivõistlustel naiste 50 m MM-lt kettaheites liblikujumise distantsil hõbemedali, tulemusega 66.95 samuti võitis ta 50 meetri
Lapsepõlv Juhaniga" 2008 Ene Mihkelson "Katkuhaud" 2007 Kaalu Kirme "Kolm paradiisi" 2006 Erik Tohvri "Kaldaliiva" Aasta Rosina auhind: 2009 Piret Raud "Härra Linnu lugu" 2008 muinasjutukogumik "Elas kord..." 2007 "Kui Arno isaga koolimajja jõudis..." (Oskar Lutsu "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne), koostanud Aili Kalavus ja Mare Müürsepp 2006 Maarja ja Kirke Kangro "Puuviljadraakon" B.Alveri kirjandusauhind 2009 Sandra Jõgeva "Draamapunkt", Triin Tasuja "Provintsiluule" 2008 Urmo Mets "Toimumata tulvade toimik " 2007 Lemming Nagel "Tahtetuse triumf" 2006 Tiit Aleksejev "Valge kuningriik" 2005 Mart Kangur, Ivar Ravi ja Jaak Rand "Jaak Rand ja teisi jutte" E.Vilde nim kirjandusauhind 2009 Rein Raud "Vend" 2008 Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" 2007 Jan Kaus "Tema" 2006 Eia Uus "Kuu külm kuma" J.Liivi luuleauhind: 2009 Triin Soomets "Surm ei möödu meist" 2008 Eha Lättemäe "Kui talvekuu on paratamatu..
Kontserdi raames tähistatakse Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva, mille raames käib orkester musitseerimas ka mujal maailmas väljaspool Eestit. Esitati orkestrimuusikat. Esimesena kõlas kodumaa helilooja Heino Elleri (1887- 1970) "Kodumaine viis" tsüklist "Viis pala keelpilliorkestrile". Peale Elleri loomingut tuli lavale puhkpilli koosseis suure aplausi saatel. Järgmisena esitati Saksa helilooja Felix Mendelssohn- Bartholdy (1809-1847) loomingust Viiulikontsert, solistiks Triin Ruubel. Tegu oli väga meeldiva loominguga, mis pani minu kui orkestrimuusikat vähehindava inimese suhtuma klassikalisse muusikasse varasemast hoopis teisiti. Soome komponisti Jean Sibeliuse (1865-1957) loomingust esitati Sümfoonia nr.3, Triin Ruubel viiulil. Tema oli ka kontserdi eestvedajaid. Orkestridirigendiks oli tunnustatud endine Rahvuooper Estonia ning praeguse Itaalias asetseva Bolzano ja Trento Haydni okestri peadirigent Arvo Volmer. Kontsertmeistri rollis oli Arvo
Triin Mets TU12 Tarbijate hinnatundlikkus Tuntud Ameerika turundusspetsialist Philip Kotler defineerib turundust järgmisena: turundus on kõik see, mida firma võtab ette leidmaks ja säilitamaks tarbijaid. Tarbijate püsivateks klientideks muutmiseks, kasutatakse erinevaid osategevusi, mis moodustavadki turunduse. Põhifunktsioonide
U M I Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu N on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame - vereringet, aitab ennetada ainevahetushaigusi ja taastuda vigastustest. Naised vedasid Eesti ujumiskoondise võidule Puhta töö tegid Eesti naisujujad, kes kaotasid 15 alast vaid ühe. Koos teateujumistega väljus Triin Aljand liblikasprindi. Võistlus kestab vaid neli veest võidukalt kuuel ja Natalja päeva, pean keskenduma oma tugevatele Hissamutdinova viiel korral. Üldvõidu distantsidele.”Martti Aljand imestas, et tagamiseks piisas kõigest neljast jõudis juba praegu rekordini. Temagi ei meeste esikohast, need tõid Martin valmistunud tugeva treeningutsükli vahel Viilep selili- ja Aleksandr Baldin eriti võistluseks
Triin-Eliis Süld Tiina Adamson VHK 2012 Kliimavööde: lähistroopiline, põhjas troopikavööde Loodusvööndid: pampa, mis läänes ja lõunas läheb üle poolkõrbeks, põhjas savanniks ja sooks. Mullad on ühed maailma viljakaimad. Pampades on põllukultuuride jaoks väga hea kliima. Vaid lõunas, Patagonias vajab pinnas kunstlikku niisutust. Peamised: nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Argentiina on maailma 5-s veinitootja, suurimad viinamarjaistandused asuvad Mendozas. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (Paraguai tee) Köögiviljad ja troopilised puuviljad: banaan, ananass, mango. Argentiina on rohkem spetsialiseerunud loomakasvatusele kui põllukultuuridele. Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja veis...
Christl Cranz Saksamaa 12 3 0 15 Marielle Goitschel Prantsusmaa 7 4 0 11 Anja Pärson Rootsi 7 1 2 10 Annemarie Moser- Austria 5 2 2 9 Pröll Hanni Wenzel Liechtenstein 4 3 2 9 Lisa Resch Saksamaa 1 4 3 8 Eesti mäesusatajad · Tiiu Nurmberg · Martin Olev Connor O'Brien · Tõnis Luik · Deyvid Oprja · Warren Cummings Smith · Triin Tobi · Lise Anette Vaher Tiiu Nurmberg Mäesuusakeskused · Ansomägi · Kohtla - Nõmme Talvekeskus · Kuutsemäe Puhkekeskus · Kütioru Mäesuusakeskus · Mustamäe Suusahüppebaas · Tallinna Lauluväljaku talvepark · Väike - Munamäe Mäesuusakeskus Mäesuusad Mäesuuski võib liigitada klassikalisteks laia ninaosaga mäesuuskadeks - näiteks Rossignol Cut, carving-suuskadeks (Rossignol Viper), ja moodsateks free-skiing suuskadeks - näiteks
Soome 0 1 4 5 Eesti 0 1 0 1 Kasahstan 0 1 0 1 5 Eesti koondis Murdmaasuusatamine: Laskesuusatamine: Kein Einaste Sirli Hanni Kaspar Kokk Martten Kaldvee Algo Kärp Kauri Kõiv Peeter Kümmel Kadri Lehtla Jaak Mae Roland Lessing Tatjana Mannima Eveli Saue Triin Ojaste Indrek Tobreluts Aivar Rehemaa Kristel Viigipuu Anti Saarepuu Priit Viks Timo Simonlatser Iluuisutamine: Kristina Smigun-Vähi Ilja Glebov Kaarel Tammjärv Jelena Glebova Kaija Udras Taavi Rand Andrus Veerpalu Maria Sergejeva Mäesuusatamine:
koht 100 m kompleksujumises (2006) Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha. Aastal 2006 Shanghais toimunud ujumise lühiraja maailmameistrivõitlustel saavutas Martti Aljand 200 m kompleksujumises 9. koha. 2006. aastal Helsingis toimunud lühiraja Euroopa meistrivõitlustel ujumises saavutas ta 8. koha 100 m kompleksujumises. Tulemused: 100 m rinnuliujumise 45. koht, 200 m rinnuliujumise 46. koht TRIIN ALJAND Naiste 50 m ja 100 m vabaltujumine, 100 m liblikujumine 50 m vabaltujumine 25,29 (21. koht) 100 m vabaltujumine 56,10 (33. koht) 100 m liblikujumine 59,43 Eesti rekord (32. koht) Sünniaeg ja koht: 8. juuli 1985, Tallinn Mõõdud: 179 cm, 68 kg Klubi: Keila Swimclub Treener:Riho Aljand (isa) Hobid: muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. Õppeasutus või amet: Texas A&M University, tudeng Saavutused: 2003
vanem ei tule koju, ta ei oska midagi arvate ega teha. Asja uurides saab ta teada, et ema on läinud Kreetale. Ja isale firmasse helistades öeldakse, et isa ülemus on Kreetal. Ta saab aru, et Puravaik ja ta ema läksid koos Kreetale, kuna nüüd tagantjärele mõeldes leiab ta ema ja isa suhtes küll imelike asju. Ta saab oma sõbrannalt Triinult teate, et kas ta tuleks teda haiglasse vaatama. Selgub, et Triinu kasuisa oli pedofiil ja kasutas teda ära. Triin ei julgenud sellest kellelegi rääkida ega keegi ei saanud ka ise aru, et midagi valesti oli. Viimane kord, kui isa teda ahistas lõi Triin teda lillevaasiga ja läks ennast veenidest läbi lõikama. Samal ajal oli naabritädi suure kisa peale politsei kutsunud, ta oli ka varem kisa kuulnud, aga ta ei arvanud, et midagi sellist seal korteris toimub. Järgmine päev tuleb Pille- Riinuga rääkima ema kauaaegne sõbranna Meeli. Meeli teadis, et ema tõmbas ringi ja otsis isast paremat
on alati huvitanud hirmu emotsioon. Mulle on alati tundunud, et argus ja hirm on sama tähendusega. Arg olla tähendab nõrkust, mittetoimetulekut oma eluga. Miks inimesed tunnevad hirmu? Milleks on selle emotsiooni tundmine vajalik? Kuidas kujuneks elu ilma hirmu tundmata? Evolutsiooni otstarbekuse kohaselt on hirm kujunenud välja ohu vältimiseks ja enesekaitseks (,,Motivatsioon ja emotsioonid" Triin Hannusti loenguslaidid). Kuna läbi inimkonna ajaloo on inimestel tulnud kokku puutuda erinevate ohuolukordadega ja ennast kaitsta nende eest, siis minu arvates ongi just hirm olnud selleks motiveerivaks emotsiooniks, mis paneb inimesed tegutsema. Kas asuda võitlusesse oma elu eest või põgeneda ohu eest. Hollandi teadlaste Batja Mesquita ja Nico Frijda teooria kohaselt saab emotsionaalses käitumises eristada seitset koostisosa. Nende sõnul on füsioloogiline reaktsioon kui
Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu. Murdmaasuusatamises: Kristina Smigun-Vähi, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Kein Einaste, Kaija Udras, Triin Ojaste, Algo Kärp, Kaspar Kokk, Timo Simonlatser, Karel Tammjärv ja Tatjana Mannima. EESTLASTE SAAVUTUSED Iluuisutamine: Naiste üksiksõit: Jelena Glebova 21 koht Paarissõit: Maria Sergejeva - Ilja Glebov 19 koht Jäätants: Irina Stork - Taavi Rand 23 koht Laskesuusatamine: MEHED 10 km sprint 31. Indrek Tobreluts 48. Kauri Kõiv 62. Roland Lessing 74. Martten Kaldvee 12,5 km jälitussõit 48. Indrek Tobreluts 50. Kauri Kõiv 20 km eraldistart 20. Priit Viks 44
väikse takistuse ja suure kiiruse saavutamiseks tõukavad tippujujad terve keha veest välja, ent see nõuab pikka õppimist. REKORDID: Pikk bassein 50 m Eesti rekord: 26,11 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 24,04 (Liam Tancock, 2009 Rooma) 100 m Eesti rekord: 56,37 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 51,94 (Aaron Piersol, 2009 Indianapolis) 200 m Eesti rekord: 2.02,97 (Andres Olvik, 2009 Rooma); maailmarekord: 1.51,92 (Aaron Piersol, 2009 Rooma) 50 m Eesti rekord: 29,45 (Triin Aljand, 2009 Austin); maailmarekord: 27,06 (Zhao Jing, 2009 Rooma) 100 m Eesti rekord: 1.03,87 (Kätlin Sepp, 2009 Tallinn); maailmarekord: 58,12 (Gemma Spofforth, 2009 Rooma) 200 m Eesti rekord: 2.16,16 (Anna-Liisa Põld, 2009 Mission Viejo); maailmarekord: 2.04,81 (Kirsty Coventry, 2009 Rooma) Lühike bassein 50 m Eesti rekord: 24,53 (Andres Olvik, 2009 Istanbul); maailmarekord: 22,61 (Peter Marshall, 2009 Singapur)
jms. Sisututvustus, põhiprobleemid See raamat räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kritsiinast ja tema elust, mis ei ole sugugi kerge. Tema probleemid saavad alguse sellest kui ta isa läheb teise naise juurde ja jätab Kristiina koos oma väikese õe Janikaga ja ta emaga. Nende ema aga käib tihti kodust väljas joomas ning Kristiina peab õe kasvatamisega ja enda ära elatamisega ise hakkama saama. Kristiinal on ka hea sõber Triin, kellega ta oma probleemidest ei räägi, sest Triinu elu on liiga hea, et Kristiinat mõista. Veel on Kristiinal ka sõber Argo, kellele ta samuti oma probleemidest ei räägi kuna tal on neid endalgi piisavalt. Kristiina poisssõber Sven on Kristiinale suureks toeks, aga peale seda kui Sven nägi Kristiina purjus ema ei tea Kristiina kas Sven tahab joodiku lapsega tegemist teha. Nõnda hakkavad kuhjuma Kristiina mured kuni ta ema satub haiglasse, neil saab raha otsa ja
pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. Ka Eestis on olnud ja on siiani murdmaasuusatajaid- need on järgmised: Meelis Aasmäe, Herbert Abel, Laura Alba, Kein Einaste, Erkki Jallai, Vello Kaaristo, Rando Kaljuvee, Marko Kilp, Kaspar Kokk, Kristiina Kresmer, Algo Kärp, Peeter Kümmel, Karin Laine, Krista Lepik, Jaak Mae, Tatjana Mannima, Priit Narusk, Piret Niglas, Tõnu Odamus, Triin Ojaste, Raul Olle, Aino Paal, Feliks Parre, Triin Peips, Juku Pent, Eveli Peterson, Piret Pormeister, Heidi Raju, Pavo Raudsepp, Aivar Rehemaa, Raido Ränkel, Anti Saarepuu, Siim Sellis, Edgar Siitan, Timo Simonlatser, Kaili Sirge, Silja Suija, Anatoli Smigun, Katrin Smigun, Kristina Smigun-Vähi, Rutt Smigun, Karel Tammjärv, Jaanus Teppan, Vahur Teppan, Cristel Vahtra, Eeri Vahtra, Kaija Vahtra, Andreas Veerpalu, Andrus Veerpalu, Anette Veerpalu ja Urmas Välbe.
Ronan lubas, et tuleb tagasi kohe kui saab, kuid Mirt tundis, et see ei juhtu ilmselt mitte kunagi. Mirt lõpetas peale Ronani lahkumist üksinda kohvikus istudes ja mõeldes: ,,Sa oled läinud. Ma ei tea, kas me enam kohtume." Raamat pidas ka omamoodi moraali. Nimelt oli seal kirjeldatud mitmeid tänapäeva noorte ohte. Näiteks üks peatükk rääkis sellest, kuidas tüdrukud läksid oma kambaga salaja klubisse. Seal läksid nad omavahel laiali ning Mirt ja üks tema sõbranna Triin said tuttavaks kahe noormehega. Noormehed tundusid algul sõbralikud ning tüdrukud jõid nendega koos shampust. Mingil hetkel jäid tüdrukud nii purju, et ei püsinud enam püstigi. Mirt läks kaasa ühe mehega ja Triin teisega. Õnneks, kui Mirt oli just mehega uksest välja astumas peatas Mirdi sõbranna Maria nad kinni ning tõmbas Mirdi mehest eemale. Kui tüdrukud kainenesid ei leidnud nad enam Triinu. Tüdrukud kutsusid Ronani ning teised kutid endale appi. Suure
kultuuriharrastuste toetamist, üldise silmaringi laiendamist ning kutseoskuste omandamise soodustamist. Selleks, et täita need peamised, oligi vaja hakata rahvale kooliharidust andma. Ma arvan, et ka koolihariduse levik oli selle perioodi üks olulisemaid osasid. Tänu korralikule kooliharidusele hakkas rahvas aru saama, kui oluline on oma riigi vabadus. 1 Koostas: Mai Triin Puström Klass: 11. Ki Kool: Jüri Gümnaasium detsember 2012 Eeldusi rahvusliku liikumise edukusele ning siis riigi iseseisvumisele oli palju. Kõige olulisemaks peanma koolihariduse levikut Eestis, kuna alles siis hakati koolis õpetajate poolt rahvuslikke ideid levitama. Tähtsuselt järgmine oli kindlasti rahva endi roll. See, et nad kõike seda kuulda võtsid ja sellega kaasnesid, oli kindlasti väga oluline samm. Haritlaspõlve
annaabi.ee 
