Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised Annemai Harak 12. klass Antsla Gümnaasium Ala valiku põhimõtted ● Sport on midagi enamat kui seos inimese füüsilise tervisega. See aitab ka arendada meeskonnatööd, tõsta enesekindlust ja tunnetada oma keha. Mõnele sobivad meeskonna- ning teisele individuaalsed alad. Ühed kehatüübid sobivad rohkem ühe spordialaga, teised teisega. Kuidas valida õige spordiala? ● Uurida ja tutvuda kodupiirkonnas harrastatavate spordialadega. ● Kui on kiirust, jõudu, osavust, vaimset tugevust ja töötahet, ollakse võimeline osalema igal spordialal. ● Üksikalad õpetavad püsivust, pühendumust ja tõstavad lapse enesehinnangut. Kuigi spordiala harrastatakse üksi, siis on palju võimalusi sotsialiseerumiseks ja teistega võistlemiseks, mis annab samad eelised kui võistkon...
Grit Sadeiko Grit Sadeiko on Eesti tuntuim naismitmevõistleja. Ta on sündinud 29. juulil 1989. aastal Sakus. Oma kergejõustiklase karjääri alustas ta 1998. asstal Leonhard Soomi juhendamisel. Alates 2006. aastast, ajast, kus läbisaamine eelmise treeneriga muutus halvaks, on ta treener Anne Mägi. A.Mägi iseloomustab Griti kui head ja lahket inimest, kes on eluaeg nooremate õdede eest hoolitsenud. Ta kardab, et kui Gritil Gretega tõeline konkurents tekib, laseb ta Gretel lihtsalt võita - on harjunud tegema nii, et teistel parem oleks. Grit lõpetas 2008. aastal Tartu Kivilinna Gümnaasiumi ning alustas õppimist Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonnas. Alates 2005. aastast kuulub ta Eesti koondisesse
NÄIDE! Mina ise olen kunagi teinud suure vea. Ma ei soovi kedagi solvata, aga kaks või kolm aastat tagasi ütles mulle sõbranna, et enamus sportlasi ei ole väga targad ning sama kehtib ka modellide kohta ka. Ta ütles seda sellpärast, et mina soovisin kunagi saada tippsportlaseks ja nii see jutt tuligi. See teema jäi mind kummitama ja ma olin kindel, et nii see ongi. Kuni ühel päeval sain tuttavaks eesti ühe parima karteklubi treeneriga ja sportlasega. Nendega suheldes säin vaimustusse, sest nad teadsin nii palju erinevaid asju erinevatest valdkondadest. Natukene hiljem tutvusin ka iluuisutajaga, kes oli samuti väga tark neiu. Siit kohast sain aru, et ei tohi teisi inimesi arvamuse kohta uskuda, kuna igal inimesel on oma kindel kogemus, mida ta ka teistega jagab. Mulle tundub, et tänapäeval on seda teemat väga palju kästiletud ning kaasaegsed inimesed on tolerantsemaks läinud
seisund,väsimusaste.Tugevaüldväsimusekorral on organismil puuduserinevatest ainetest,konkreetsehaigusevõi vigastusepuhul aitavadtaaskindladained.Kui hai- gestumesageli, peameabi otsimaimmuunsüsteemitugevdajatestvõi antioksüdantidest. Sügisesepööripäevaeelseltja kevadväsimuseennetamisekson abiks vitamiinid. Seega,ükski toidulisandei ole imevahend,kasutamineolenebeelkõigekonkreetsetest vajadustest.Alati tuleksnõupidadaarstiga,treeneriga,toitumisspetsialistidega. Erinevaid spordijooke: Keskmine toitaine sisaldus 100 ml: Energia 255 kJ / 60 kcal
minutilist ringi (töö tsüklit), mille vahel kasutatakse minutilisi aktiivsuse taastamise perioode (puhkustsükleid). Igas ringis lisatakse üks-kaks uut asja, eesmärgiga muutmaks rutiini tihedamaks. Erinevad võimalused löögi-treeningu käigus on peaaegu piiritlemata. Peale 5-7 ringi peaks osaleja saama värksendavalt puhata ja taastuda. Viimane treeninguetapp on eesmärgiga aeglustada südame rütmi normaalse suunas, samas võib seda ka kasutada konsulteerimaks treeneriga. Kokkuvõte Fitness-poksimine on ideaalne võimalus treenida, sest seda on lihtne omandada ning temast on kasu ka enesekaitsel, oluliselt ei määra treenimise tulemusi ega raskusastet ei sinu suurus, vanus ega ka füüsiline konditsioon. Selle käigus õpitakse erinevaid liikumistehnika aluseid, jõuga löömist ning samas välditakse ise pihta saamist. Poksimine laseb sul treenida füüsiliselt
Tõhus treeningmeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Jalgade töö crosstraineril tugevdab esmajoones jala-, tuhara- ja puusalihaseid, samaaegne ülakeha treening omakorda käsi, õlavöödet, rindkeret ja selga. Harjutamisel crosstraineril tuleb kindlasti järgida õiget tehnikat, et mitte hoopis terviseprobleeme tekitada. Sõudeergomeeter Hea toime südame-vereringele, tugevdades samaaegselt ka ülajäseme ja alajäseme lihaseid ning rindkere. Algajal on siiski soovitatav enne treeneriga nõu pidada, sest vale tehnika korral võib ta ülemääraselt koormata põlveliigeiseid ja selga. Veloergomeeter Tugev positiivne mõju südamele ja vereringele. Tugevdab jala- ja tuharalihaseid, kuid ei põhjusta ülekoormust põlveliigestele. Sobiv pöörete arv on 80-100 pööret/min. Kui pöörete arv on madalam, on ka koormus põlveliigestele suurem. Spinning Harjutamine spinningul tugevdab vasupidavust ning koormab peamiselt jalalihaseid ja selga
närvilistele inimestele (vesi rahustab) Veest ei välju keegi paha tujuga! veesõpradele (vahelduseks ujumisele) üldhaigestumused või infektsioonihaigused rasked südamehaigused väga kõikuv vererõhk 5 neeruhaigused soole ja põie funktsiooni haigused raseduse lõppfaas erirühmad Millal ei tohi minna vesiaeroobikasse? Kui oled haige, siis ravi end välja, vajadusel konsulteeri oma arsti ja treeneriga Kokkuvõteks võib öelda, et vesiaeroobika on tõepoolest üks väga huvitav spordiala mis sobib pea kõigile. Isegi nendele inimestele, kes ei viitsi oma jalgu kõhu alt välja tõmmata ja raskemat füüsilist treeningut ette võtta, võib vesiaeroobikaga tutvumise järel see lausa lemmikajaviiteks saada. Samuti olen korra ka ise võtnud osa ühest vesiaeroobika seanssist, mis tundus väga mõnus, eriti hea oli see, et sai kaasata ka oma oma parimad sõbrannad.Tänu aktiivsele
1.7. Probleemsed kohad protsessis Kliendil võtab reaalselt palju suuremat ajakulu, kui minna kohale spordihoonesse, et registreerida end teatud treeneri juurde treeningusse. 7 1.8.Probleemid protsessis Registreerimisprotsessis on järgmised probleemid: Probleem: Kliendil võtab registreerimine palju aega. Kirjeldus: Treeningutele registreerimine on protsessis kõige suurema ajakuluga, selleks peab kohale minema ja kokkuleppima treeneriga oma treeningutunnid ja aja graafikud . Probleem: Treenerid ei ole alati kättesaadavad ja kohapeal, et leppida kokku ja registreerida uusi inimesi treening tundidesse. Kirjeldus: Spordiasutuse töötaja peab sisestama arvutisse kõigi isikute andmed, mis võtavad aega ja võib esineda sisestusvigu. 1.9.Protsessi parandamise eesmärgid Spordiasutuse infosüsteemi eesmärgid on: Eesmärk: Saada ülevaade treeningtundidest ja registreerimistest treenerile.
võrkpalli mängida või käia võistlustel, kus võib ka võitu saavutada. Mina soovitaksin võrkpalli trenni minna nendel, kellel on piisavalt jõudu ja tahtmist trennis käimiseks, sest ülelaskmine ei õpeta paremini mängima ja samuti kui ei ole varem pallimängudega kokku puutunud, siis kohe võrkpalli trenni minemine ei ole väga hea mõte. Kuna võrkpallis on koostöö äärmiselt oluline, on hea luua head suhted tiimikaaslastega ja treeneriga, sest nii saab üksteist mängu ajal paremini aidata ja pinget on ka vähem. Samuti ka just koostöö pärast on võrkpalli koolis halb õpetada, sest on vähe inimesi, kes seda vabast ajast õpiksid. Koolis võib seega vaid lihtsamaid pallimänge mängida, aga minu meelest on võrkpall liiga raske harrastajatele ja seda ei õpita kuu ajaga mängima. Olen rahul sellega, et mina saan õppida võrkpalli mängu ja loodan, et uuest aastast lubab arst
sportijatega arvestamine ning nende austamine) ·sportides ohtlike esemete kandmine (ketid, prillid, sõrmused, kõrvarõngad) ·harjutuse sooritamine vale tehnikaga ·ülekaal ·võistlus- või treeningueelse soojenduse puudulikkus ·venitusharjutuste mittesooritamine 6 Sporditraumade ennetamine nõuab detailset põhjuste uuringut ja neid põhjuseid peaks olema analüüsinud nii sportlane ise, kui teinud seda ka koos arsti ja treeneriga, et edaspidi vältida mõjufaktoreid ja ära hoida tulevikus traumade kordumist. 2.0 OSGOOD-SCHLATTERI HAIGUS Osgood-Schlatteri haigus Morbus Osgood-Schlatteri ( ld.k.) Osgood-Schlatter disease ( ingl.k.) Selgitus Tegemist on põlvekedra kõõluse kinnituskoha (sääreluul) luustumishäirega, mis avaldub valuna põlve eesosas. Ülevaade Haiguse esinemissagedus on väike, sagedamini esineb seda aktiivsetel sportlikel poistel. Tavaliselt on paranemine hea, aharvem on vajalik kirurgiline ravi.
siseruumis hüppamises 2.25 meetrit. Tema ebaõnneks hakkasid teda vaevama erinevad vigastused jalgades ja põlvedes. Ta tahtis vahele jätta suvehooaja, kuid oli valmis aitama Ukraina tiimi Euroopa Noorte Meistrivõistlustel Hengelos kus ta oli võimaline hüppama vaid 2.14 meetrit finaalvõistlustel ja sai sellega 9nda koha. Tulemustest pettununda üritas Bondarenko leida põhjuse oma probleemidele. Ta küsis oma treenerilt teha kokkuvõte ta treeningplaani kohta, kuid pärast mõnda tüli treeneriga tulevikuplaanide kohta, Bohdan kavatses lõpetada koostöö Yevgeniy Nikitiniga ja vahetada treenerit. 2007nda aasta suve lõpus läks ta treenima oma isa alla. Põlvevigasus ei lubanud tal teha elementaarseid tehnilisi harjutusi. Enne 2008nda aasta Maailma Noorte Meistrivõistlusi sai ta väga vähe ettevalmistus treeninguid teha. Sellest olenemata läks ta Bydgoszczi võistlema lootes sealt kaasa võtta ka edal. Ta väitis, et tunned
sügisel oma esimesel kümnevõistluseproovil Tallinnas täitis meistrikandidaadi normi. Terve aasta oli treeningkoormus liiga tugev, ilma järeleandmisteta, teinekord taastumiseta. Üleliidulisel noorte- võistlustel tuli Valteril põlvetrauma, millest paranes õnnelikult, ilma operatsioonita. Sama aasta sügisel sai kaalutud kõik head ja vead, koostati esimene aastaringne plaan. Valter oli alati veendumusel, et plaani peab sportlane alati läbi arutama koos treeneriga. Kui mõlemad pooled jäävad treeningplaaniga rahule siis peaks see ka sobima. Treening pärast vigastust Põlve vigastus saatis Valtrit terve elu, tänu millele jäid paljud tulemused võrreldes ennistega tagasihoidlikuks. Kuid põhirõhk pandi füüsiliste võimete tõstmisele. Tugevad treeningtsüklid, vaheldu- sid nõrgematega: kuu aega tugevat jõutreeningut, kaks nädalat nõrgemat treeningut, ja seda kõike just
25 LK 18 Valga ühtsus lammutas liidritest kubiseva Kalevi 2 26 LK 19 Katsevõistlus jättis küsimärgid õhku 2 27 LK 19 Rajal ja Taimsool kõrged eesmärgid 2 28 LK 19 Komarov: ühe väravaga ei saa võita 2 16 29 LK 20 Eksamilt tulnud Tartu tegi Flora elu raskeks 2 Sergei Pareiko jäi treeneriga tõsise jutuajamise järel 30 LK 20 2 Tomi esinumbriks 31 LK 20 Taaramäe tõusis Cofidise esinumbriks 2 Tabel 3 Mis hakkab silma, on see, et enamus sellesse tabelisse sattunud lugusid puudutab poliitikat, majandust ja sporti. Osalenud märkisid, et seekordses lehes ei olnud spordiuudised lihtsalt neile meelepärased. Muidu loevad nad neid huviga. Kultuurile
8. Reklaamida kiiruisuklubi tegevust ja uisuhalli võimalusi välismaal. 9. Pakkuda võimalust spordilaagrite korraldamiseks nii Eesti kui välismaa sportlastele. 4 10. Arendada ,,uisuturismi" - koostöös Tartu hotellidega töötada välja turismipakett välismaalastele (teabevideo, kiiruisuklubi treening koos treeneriga, vabajää kasutus, saun). 11. Pakkuda ürituste korraldamise võimalust asutustele, soovi korral mängude korraldamisega. 12. Pakkuda meelelahutusvõimalust kõigile soovijatele, kiiruisulaenutust. 13. Pakkuda tegutsemisvõimalust teistele jääspordialadele (iluuisutamine, jäähoki). 14. Pakkuda jooksuradade, kergejõustikuinventari ja jõusaali kasutamisvõimalust soovijatele. 15. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole ühingu eesmärk ja põhitegevus
halvenes ja vanematest said vaesed kolhoosnikud. Ja nad olid pahased, et Virve ei jätnud võidusõitu. Virve veenis oma vanemat õde Õilmet, et ta ka hakkaks motospordiga tegelema. Ja siis sõitsid nad juba mõlemad. Nad võistlesid Venemaal, Lätis ja Gruusias. Nad õega olid kõvad tegijad. Venemaal juhtus neil igasuguseid põnevaid juhtumeid. Varsti sündis Virvel poeg Tõnis. Tema pärast lõpetas ta tegevspordi ja hakkas tööle treenerina. 3. Märtsil 1951.aastal abiellus oma treeneriga Richard Lauriga. Aga nad leppisid kokku, et registreerivad salaja ja tema nimi jääb alles. Mehega asusid tööle spordiklubi ,,Spartak". Nad korraldasid võistluseid. Virve siiski sõitis ja osales võistlustel. Tema ilusaimad aastad möödusid garaazides ja töökodades. Tema võidusõitja karjäär kestis 9 aastat. Alustas 1948 ning lõpetas 1957. Esimese Eesti naismotoorsportlasena omistati mulle 1951. Aastal NSVL- i meistersportlase tiitel
Treeningu muutmine u r u u u Treeningu kustutamine d d rd d d Treeningu sidumine r r r r r treeneriga Ameti loomine c Paketti loomine c 17 2.5 Infosüsteemi ajaline vaade 2.5.1 Broneeringu tegevusdiagramm Klient Otsib
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga. Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest esines raskemaid vigastusi harva. Mängijad olid enamjaolt hästi informeeritud oma vigastustest ning sellest, kuidas neist hoiduda. Uurimistöö kokkuvõtteks võiks öelda, et kaalukama tulemuse saamiseks oleks küsitlejate arv pidanud olema palju suurem ja vanusegruppe rohkem.
näitamiseks on vähim, mis nad teha saavad, "Meeldib" vajutamine. Tänu sellele saab jällegi uusi potentsiaalseid kliente juurde. 1.4 Töös kasutatavad meetodid Käesolevas töös keskendutakse kõigepealt eesmärkide ja nõuete täpsele väljaselgitamisele, mis on käsitletava probleemi mõistmiseks ja lahendamiseks esmavajalikud. Eelnimetatud osa teostamiseks kaasatakse Hessa treener. Autor viib treeneriga läbi küsitluse vajaduste kohta, millist infot ja mis kujul soovib tellija veebisaidil näha. Veebisaidil on 3 erinevat kasutajatüüpi: • veebisaidi haldaja (rakenduse looja) • treener(id) - hetkel on tantsutrupil vaid 1 treener, kuid peab arvestama võimalusega, et see muutub ja treenereid on mitu 9 • kliendid (aktiivseid kliente hetkel u 30)
treening sisaldama ka pikemat järjestikust jooksmist (Kose Gümnaasiumi võimlas järjest jooksmist 20 sek, puhkus, 30 sek, puhkus, 40-50 sek). Peale jooksmise oli rõhk ka jõuharjutustel. Palju harjutusi kerele ja reitele oma keharaskusega ning lisaraskustega (topispall, ketas). Kehalised katsed aprillis 05.04.2016 Uued kehalised katsed 15 3. TULEMUSED Selleks, et teada saada, kuidas sportlase kehalised võimed arenevad, viidi treeneriga läbi 2015 a. sügisel kehalised kontrollkatsed (tabel 2). Sama tehti ka kevadel 2016, et teada saada, kas antud kontrollkatsed täidavad oma eesmärki ning on määrava tähtsusega tulemuste võrdlemisel. Tabel 2. Kehaliste võimete testid oktoober 2015 ja aprill 2016 a. Test Tulemus 2015 oktoober Tulemus 2016 aprill Kuulivise alt ette (3 kg) 9.35 m 10.50 m Kuulivise üle pea taha (3 kg) 9
Uurija töö põhjal arvates oleks võimalik teha harrastajaklassi võistlustel ainult siis, kui neile sobiv harrastajate arv ka võistlema tuleb. Sel juhul on võimalik võistluste juhendisse märkida, et piisava võistlejate arvu mitte tekkimisel korraldatakse ainult avatud klass. Sellisel juhul on tegu harrastajate endi initsiatiiviga ning neil on võimalik oma klass moodustada, kui neid piisavalt palju võistlema tuleb. Samuti on uurija nõus ühe vastanud treeneriga, kes leidis, et harrastaja klassi ei pea igakord võistlustele sisse tooma, kuid et igas raskusastmes võiks parimat harrastajat auhinnaga tunnustada, mis kindlasti annaks harrastajatele motivatsiooni võistlema minna, et olla harrastajatest parim. Harrastajate soovidele on oluline vastu tulla, kuna ka nemad panustavad materiaalselt ratsasporti suurel määral ning aitavad arengule kaasa, on see siis otseselt järelkasvu näol või kaudselt oma osalusega spordis tegevsportlase toetamine.
kus on kirjas kõik laagrist lahkumised. See väldib osavõtjate kadumajäämist, mis talvel on ohtlik. Kadumine selgub tunni lõpprivis või söögilauas. Laagriülem peab viivitamatult selgitama puudumise põhjuse. Kui keegi jäi (eksis, sai vigastada) maastikule, antakse häire ja alustatakse otsimist (mootorsaaniga, suuskadel) puuduja leidmiseni. Ka treeninglaagris tuleb sportlase lahkumine laagti ülema või treeneriga kooskõlastada. V ÜHEPÄEVAMATK Suusamatk on pikem (mitu tundi või pöeva kestev) madala intensiivsusega suusasõit jälgedeta lumes või teedel-radadel. Suusad määritakse nii libisema kui korralikult pidama. Matkatakse tervise tugevdamiseks, vastupidavuse arendamiseks, suusatamisoskuste arendamiseks või vaba aja veetmiseks. Matkagrupi sobilikuks suuruseks on ca 8-15 inimest. Vähema arvu korral on raske rada ajada
aga sport ei põhjusta muutusi atleedi või pealtvaataja isiksuses. Eksperimendid elust enesest: Näide 1. Theberge's uuring, nagu ka mitmed teised, näitavad seda, et spordiga tegelemine on nii sotsiaalne kui ka kehaline kogemus. Sotsialiseerumine leiab aset spordis ja toimub läbi sotsiaalsete suhete. Ta vaatles peamiselt suhteid atleetide endi vahel aga samuti olid olulised suhted ka treeneriga, manageriga, sõpradega, perekonna liikmetega, spordireporteritega ja isegi fännidega. Kui tahame teada, mis spordis aset leiab, siis peame arusaama sellest, mis on toimunud nende omavahelistes suhetes. Suhted määravad mänguväljakul tehtavaid otsuseid ja olenevad sellest, kas nad mängisid suurepäraselt või suurte vigadega. See kehtib 68
annaabi.ee 
