Nii sai raudteeühenduse Pärnu Valgaga, Mõisaküla Viljandi ja Tallinnaga ning Türi ja Paide Tamsaluga.Seega oli 20. sajandi algul kõigil Eesti linnadel raudteeühendus. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus.Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise.1862. aastal elas Eesti linnased kokku 62 000, sajandi lõpul aga juba 181 000 inimest. Seega oli sajandivahetusel pea iga viies Eesti elanik linlane. 20
ümberasumist Siberisse, et vähendada maapuudust. TähtsusVenemaa põllumajandus arenes. 8. Millal rajati esimene raudtee Eestis? nim vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870. a. valmis esimesena Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. 1)Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, Raudteed sidusid tihedamalt Eestit naaberriikidega kui ka sisekubermangudega. 2)Suurenes transiitveoste osakaal. 3)Arenes sisekaubandus. 4) Raudteede olemasolu soodustas uute tööstuettevõtete ja asulate rajamist. 9. Millised olid sinu arvates 3 olulisemat sündmust 1905. a. rev. ajal eestis? põhjenda oma arvamust. 1) 16.okt veretöö - Linna tänavaid täitsid vabrikutööliste hulgad, saadi luba luua ametiühinguoranisatsioonid peale veretööd, näitas valitsuse suhtumist rahvasse. 2)17
2) Maakohad jäid aina rohkem tühjemaks. 3) 15. Millal rajati Eestisse esimene raudtee, milliseid muudatusi tõi kaasa raudtee areng? 1870. aastal valmis Paldiski – Tallinn – Narva – Peterburg Balti raudtee. See ühendas rohkem Eesti ala Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. 16. Nimeta neli teaduskonda, mis olid Tartu Ülikoolis. Usuteaduskond. Arstiteaduskond. Õigusteaduskond. Filosoofiateaduskond (1850. jaotati
kool avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid 4. Manassovi revisiooni eesmärk ja tagajärg : Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, seda kasutati venestamiseks. Baltikumis algasid poliitilised ümberkorraldused, toimus venestamine. 5. Raudteede rajamise tähtsus: *raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga *soodsad võimalused kaubavahetuseks *transiitveoste osakaal suurenes *arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine *soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: *kasutati palgalist tööjõudu *rakendati uusi agrotehnilisi võtteid *tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega *kasutati kunstväetisi *aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: *külades süvenes sotsiaalne kihistumine *viljahindade langus
avati venekeelsena, TÜ viidi venekeelseks Jurjevi kooliks c) usuelu õigeusu levitamine, rajati vene õigeusu kirikuid 4. Manassovi revisjoni eesmärk ja tagajärg : Eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid, seda kasutati venestamiseks. Baltikumis algasid poliitilised ümberkorraldused, toimus venestamine. 5. Raudteede rajamise tähtsus: raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga soodsad võimalused kaubavahetuseks transiitveoste osakaal suurenes arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist 6. Mõisamajandus: kasutati palgalist tööjõudu rakendati uusi agrotehnilisi võtteid tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega kasutati kunstväetisi aretati uusi sorte 7.Talumajapidamiste probleemid: külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 8
Kundas ja Aseris tsemenditehased, üle Eesti rajati väiksemaid tellise- ja lubjatehaseid ning villa-, jahu- ja saeveskeid. 8. Kuidas mõjutas raudteede rajamine Eesti tööstust, kaubandust ja asustust? Raudteevõrgu ehitamine ühendas Eesti ala Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Avardusid kaubavahetuse võimalused. Suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn sai oluliseks sisseveosadamaks, saabusid kaubad Euroopast masinad, keemiatööted. Peamine väljaveosadam oli Pärnu vilja, lina, puitu. Arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ja kaubalis-rahaliste suhete areng tõid kaasa linnastumise. Kui 19. sajandi alguses elas Eesti linnades kokku 62 000 inimest, siis sajandi lõpul juba 181 000 inimest. 20
· Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus kasutati ära koskede vee-energia. · Tekstiilitööstuse kõrval kasvas ka masina- ja metallitööstus, oluliseks sai ka paberi tootmine. RAUDTEE JA KAUBANDUS 1870 - valmis Paldiski-Tallinn-Peterburi raudteeliin. Pärast seda hakati rajama ka teisi raudteid. · Tihendas Venemaa suhteid Eestiga · kiirendas tööstusettevõtete ja asulate rajamist · suurenes transiitveoste tähtsus · avardusid kaubavahetuse võimalused · kiiresti arenes ka sisekaubandus LINNASTUMINE Linnastumise tõi kaasa tööstuse kiire kasv, sotsiaalne kihistumine ja kaubalis-rahaliste suhete areng. 19. sajandi alguses elasid linnas peamiselt sakslased, hiljem peamiselt eestlased. Tsunftisundus püsis kuni 1860. aastani 1877 Vene linnaseadus juhtimine linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte.
See järel rajati uued ühendusteed: Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva. Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahetusel erakapitaliga ka mitu kitsarööpalist raudteeliini. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendus Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn on oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Linnastumine Linnastumise tõid endaga kaasa tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng. 19saj. esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Nemad valisid ka linna juhtorganid: rae, raehärrad ja bürgermeistrid.
10. Raudteede ehitamine Balti raudtee. Raudteede ehitamise tähtsus. TV. lk. 45 ül. 3 Raudtee rajamine Eestisse mõjutas tööstuse arengut: kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa kubermangudega ning Läti aladega. Raudtee rajamine Eestisse mõjutas kaubanduse arengut: avardusid kaubavahetuse võimalused, suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. (Suurenes sisekaubandus ja ka väliskaubandus Venemaaga). Raudtee rajamine Eestisse mõjutas asustuse kujunemist: kasvasid tööstusettevõtete ja ka väliskaubanduse juurde ja raudteede ümber kujunenud alevid ja alevikud nt Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ja Otepää. 11. Tartu ülikooli taasavamine: Õpik lk. 146-147; TV lk. 45-46 ül. 1. a) avamise põhjus 1796. aastal keisriks saanud Paul I otsustas riigipiirid
· 20.saj. alguseks oli Tallinnast saanud peamine tööstuslinn. · Eestist kujunes tähtis paberitootmiskeskus, 70% Vene impeeriumi paberist toodeti siin. · Tööstusettevõtteid hakati rajama ka väikestesse linnadesse. Transport: · Hakati rajama raudteesid. 1870.a valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. · 20.saj. alguseks oli kõigil Eesti linnadel raudteeühendus. · Avardusid kaubavahetuse võimalused ning suurenes transiitveoste tähtsus. · Tallinn oli oluliseks siseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Pärnust veeti välja lina, puitu ja vilja. Linnastumine: · 1862.a elas linnades 62 000 inimest, sajandi lõpuks juba 181 000 inimest, iga viies oli linlane. · 20.saj alguseks 12 linna. · 19.saj esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased. · 1877.a hakkas Baltikumis kehtima Vene linnaseadus. · Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea.
9. Raudteede ehitamine, nende ehitamise tähtsus. lk 144 1870. a avati Balti raudtee, mis kulges Paldiskist Peterburgi. 20. saj. alguses oli kõigil Eesti linnadel (v.a. Kuressaarel) raudteeühendus. Kuidas mõjutas raudteede rajamine: 1) tööstuse arengut 2) kaubanduse arengut 3) asustuse kujunemist? 1) Raudteed olid ühenduses ka välismaa linnadega; kiirendas uute tööstusettevõtete rajamist, sai toorainet vedada. 2) Avardusid kaubanduse võimalused maailma turgudega, saabuvate transiitveoste tähtsus suurenes. 3) (Linnadesse tuli juurde uusi inimesi). Tekkisid uued asulad raudtee lähedale, arenesid linnadeks: Tapa, Jõgeva, Mõisaküla, Antsla, Elva. 10. Tartu ülikooli taasavamine: a) avamise põhjus, dateering; b) teaduskonnad; c) silmapaistvamad õppejõud, ülikooli rektor; d) tähtsamad ülikooli hooned; e) Professorite Instituut. N. Pirogov. Tartu Ülikooli taasavamine 1802 lk 146-147
Seejärel rajati ühendusteed: Tapa-Tartu-Valga-Riia ja Valga-Võru-Pihkva. Raudteede ehitamisel oli suur mõju mitmete valdkondade arengule: 1. Tööstusareng: Raudteevõrgu väljaehitamine kiirendas uute tööstusettevõtete rajamist. Sai toorainet ja valmis toodangut transportida. 2. Kaubandusareng: avardusid kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Sisekaubandus arenes kiiresti, sai vedada kaupa Venemaa erinevatesse paikadesse. 3. Asustuse kujunemine: kiirendas asulate rajamist, neist kujunesid linnad (nt Tapa, Antsla, Elva, Jõgeva, Mõisaküla). 10. Tartu ülikooli taasavamine: avamise põhjus, dateering; teaduskonnad; silmapaistvamad õppejõud, ülikooli rektor; tähtsamad ülikooli hooned; Professorite Instituut. N. Pirogov. 1796
tõendava dokumendi suurendas nende liikumisvabadust soodustas väljarändamist Venemaale Teoorjuse Kaotamine(1868) Läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades. Raudteede rajamise tähtsus raudteed sidusid Eestit Venemaa ja Lätiga soodsad võimalused kaubavahetuseks transiitveoste osakaal suurenes arenes sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist Mõisamajandus kasutati palgalist tööjõudu rakendati uusi agrotehnilisi võtteid tegeldi piimakarjanduse ja loomakasvatusega kasutati kunstväetisi aretati uusi sorte Talumajapidamiste probleemid külades süvenes sotsiaalne kihistumine viljahindade langus pankrotid maapuudus 1905 aasta revolutsioon
Eestlust pooldavad: J. Hurt, V. Reimann. Loodi EÜS, 1884 õnnistati sini-must-valge lipp (suurt kahju sai rahvuslik kirjasõna) 4) Majanduse areng 19. Saj lõpul (raudteed, põllumajandus, tööstus) Areng oli kiire. Majandusellu tõis suuri muudatusi raudteede ehitamine. 1870 – esimene raudtee (Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi) Positiivsed tulemused: Soodsad tingimused kaubavahetuseks Suurenes transiitveoste osakaal Rajati uusi tööstusettevõtteid Tekivad uued asulad (Võhma, Jõgeva) Põllumajanduse areng Domineeris mõisamajandus Uued võtted põllumajanduses Jätkus talude päriseksostmine (+rentimine) Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja peamiseks põllumajandusharuks sai piimakarjakasvatus. Muretseti põllutöömasinaid, võeti kasutusele kunstväetist jne.. Tööstuse areng 19
(27 000) Linnastumine 1870 valmis Paldiski-Peterburi raudtee. 20sajandi algul kõigil Eesti linnadel raudteeühendus v.a Kuresssaare -Laiarööpmeline, kitsarööpmeline Suurenes kaubavahetus- Raudteevõrgu väljaehitamne ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, mis kiirendas uute tööstusettevõttete ja asulate rajamist. Sellega avardusid kaubavahetuse võimalused, suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Laienes ka sisekaubandus, vajati tarbekaupu ja toiduaineid. Vaimuelu Tartu Ülikooli taasavamine -1802.a taasavati Tartu Ülikool -1796 Paul I keeld- sulges riigipiirid, keelas ka vene alamate õppimise lääne euroopa ülikoolides -Aleksander I , toetas eelkõige Saksamaalt ja mujalt väljast tulnud õppejõude nende valgustusideedega(vabameelsete vaadetega keiser) -4 teaduskonda (usu, õigus, arsti ja filosoofia), -õppetöö saksa ja ladina keeles.
15 http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/rahvas/linnakuj.html 02.11.2011 16 Tannberg T. Mäesalu A. Lukas T. Laur M. Pajur A. 2001 Tallinn. Eesti ajalugu. Lk 156 12 Suurt muudatust etendas raudteede rajamine, mis soodustas kaubavahetust, eriti Eesti põllumajandustoodetet saatmist Peterburi turule. Ühtlasi suurenes Paldiski ja Tallinna sadamate kaudu saabuvate transiitveoste osakaal. Raudteede rajamise tõttu tihenes ka Eesti erinevatepiirkondade omavaheline suhtlemine ning arenes ka sisekaubandus. Raudteede rajamine soodustas ka uute asulate rajamist. Siiski oli Eesti põllumajanduslik maa, millega 2/3 elanikkonnast tegelesid. Jätkuvalt domineeris mõisamajandus. Mõisnikele kuulus XX.sajandi algul peaaegu pool põllumajanduslikust maast. Mõisadest kujunesid suurmajandid, mis tootsid turu tarvis ning kasutasid palgalist tööjõudu.
3. Baltisakslust toetav Harry Jannsen (sooviks luua baltisakslastest, eestlastest, lätlastest uus rahvus) 4. Eestlust toetav Jakob Hurt, Villem Reimann Majanduse areng 19. sajandi lõpul (raudteed, põllumajandus, tööstus) 1. Areng oli kiirde, üha rohkem inimesi siirdus maalt linnadesse 2. Majandusellu tõi suuri muudatusi raudteede ehitamine: a)tõi kaasa soodsad tingimused kaubavahetuseks, eriti põllimajandustoodete saatmise Peterburi b) suurenes transiitveoste osakaal (Paldiski, Tallinna sadamad) c) tihenes Eesti erinevate piirkondade omavaheline suhtlemine, peale Kuressaare oli kõigis tolle aegsetes linnades raudteeühendus d) rajati uusi tööstusettevõtteid e) tekivad uued asulad (Võhma, Antsla, Jõgeva jne) 3. Tööstuse areng: a) tekstiilitööstus: 1857. aassta Narva Keenholmi puuvillamanufaktuur, Sindi ja Kärdla tekstiilivabrikud, Balti puuvillamanufaktuur
Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870 aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetus võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis.rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 1862.aastal elas Eestis umbes 62,000 , sajandi lõpuks aga
vaegsuutlikkusest käsitleda masskauba eksporti. Neid asjaolusid toetas Eesti soodne geopoliitilise asend ja meie transpordiinfrastruktuuri ja superstruktuuri konkurentidest kiirem areng, mis oli orienteeritud põhiliselt tooraine (ka teravili, väetised jm) ning energiakandjate (vedelkütused, masuut, kivisüsi) transiidile läbi Eesti. Vene Föderatsiooni jõuline tegutsemine transpordi-ja transiidipoliitiliste eesmärkide saavutamisel on oluliselt mõjutanud transiitveoste mahtu läbi Eesti sadamate. Transiitvedude vana paradigma enam ei tööta, tuleviku stsenaariumite väljatöötamisel pole mõtet kopeerida Soomet ja Lätit, on vaja koostada ida-lääne ja põhja-lõuna suunaliste vedude võimalikud lõimimise mudelid (merevedude ja raudteevedude koostoimemudelid); Konteinerterminali ja konteinervedude aktuaalsus Läänemere logistikasüsteemis. Väljakujunenud konteinervedude skeemide (HUB sadamad ja fiidervedude sadamad) muutmise vajalikkus ja võimalikkus;
annaabi.ee 
