TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut MATERJALIÕPETUS Kodutöö nr 1 Teostas : MATB-34 ****61 Tallinn 2004 1. Faasidiagramm Fe-Fe3C alaeutek- eutek- üleeutek- alaeutektsed eutektsed üleeutektsed toidsed toidsed toidsed 2. Struktuurivormid: Faasilised (tardfaasid) ferriit (F), Austeniit (A), Tsementiit (T) Faasilised A+L, L+T, A+T, F+A, F+T Mehaanilised segud: Ledeburiit (Le): C-4,3%, t=1147...727 kraadi C, Le= A+T; t=...727 kraadi C, Le=F+T Perliit(P): C-0,8%, aeglasel jahtumisel, alla 727 kraadi C, jäme struktuur, A->P, P=F+T Beiniit(B)=F+T, t= 400-500 kraadi C, peen struktuur Martensiit(M), üleküllastunud FeC. 2 3.Jahtumiskõver
· Faas ja null on omavahel seotud läbi tarviti. · Faas ja maandus on omavahel seotud läbi tarviti. Maandus on ühendatud tarviti külge, et inimene ei saaks elektrit. · Null ja maandus- mõlemal puudub pinge maa suhtes. 4. Kirjelda kolmefaasilist voolu ja tema kasutust. Kolmefaasiliseks vooluks on tööstusvool. enamus el. energiast toodetakse kolmefaasilise vahelduvvooluna. Süsteemi eelised: energia saab kuue juhtme asemel ülekanda nelja juhtmega, 3-faasilised voolud võimaldavad luua pööravaid ja kulgevaid magnetvälju, 3-faasilised mootorid /trafod on kõige odavamad ja töökindlamad Tarbijate ühendamine 3-faaslise võrku a) tähtühendus- kui kõik faasid on võrdsed ja sama liiki tarbijatega koormatud, siis neutraalis voolu pole, aga ebasümmeetriliselt tekib neutraalis vool. b) kolmnurkühendus- kasutatakse harva. 5. Takistused vahelduvvooluahelas. 1) Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks
Pingelangud hakkavad kondensaatoril ja poolil kasvama ning Liigitus: võivad ületada toitepinge U mitmeid kordi. 1)k põhjal võib liigitada pinget tõstjateks, pinget alandavateks Jadaühenduses võib lõppeda läbilöögiga kondensaatoris. Ohustab inimesi. Rööpahelas tekib 2)faaside põhjal: 1-faasilised, 3--faasilised vooluresonants, kus haruvoolud IC ja IL võivad koguvoolus I olla palju kordi suuremad. Pool võib 3) jahutusviiside põhjal: õhkjahutus, õlijahutus, kombineeritud jahutus läbipõleda. (joonis) 4) südamiku kuju järgi: sammastrafo, manteltrafo
Arenes raadioside üle maailma TV 1883- Paul von Nipkov konstrueeris Nipkovi ketta, millega sai optilist kujutist elektrosignaalideks muuta. 1923- leiutati ikkonoskoop- telekaamera 1929- esimesed katselised telesaated BBC poolt Raadioside algaastatel kasutati amplituud modulatsiooni. Kolmefaasiline vahelduvvool enamus el. energiast toodetakse kolmefaasilise vahelduvvooluna. Selle patendeeris M. Dolvo- Dobrovolski. Süsteemi eelised: energia saab kuue juhtme asemel ülekanda nelja juhtmega, 3- faasilised voolud võimaldavad luua pööravaid ja kulgevaid magnetvälju, 3-faasilised mootorid /trafod on kõige odavamad ja töökindlamad Tarbijate ühendamine 3-faaslise võrku a) tähtühendus- kui kõik faasid on võrdsed ja sama liiki tarbijatega koormatud, siis neutraalis voolu pole, aga ebasümmeetriliselt tekib neutraalis vool. b) kolmnurkühendus- kasutatakse harva 1888- leiutas M.D-D 3-faasilise vahelduvvoolu 1890- asünkroonmootor
........................... 2 Töötamispõhimõte .............................................................................................................................. 3 Konstruktsioon .................................................................................................................................... 4 Staatorimähised .................................................................................................................................. 6 1 ja 2- faasilised staatorimähised ........................................................................................................ 9 Elektromotoorjõud .............................................................................................................................. 9 Pöördmagnetvälja saamine ............................................................................................................... 11 Ankrureaktsioon ...........................................................
lepingu sõlmimist (min risk), mis võistupakkumise ulatuses, mis vimldavad Tellijal ja teistel asjast juures annab ka madalaima hinna; 3)ühikhinna huvitatud pooltel taotleda / anda vajalikud leping võimaldab hästi arvesse võtta kõiki töömahte koosklastused, korraldada ehitustöövtt. ja võimalikke muutusi projektis; 4)tellija min 123. Faasilised juhtimisfunktsioonid kaasamine ehitusprotsessi; 5)peatöövõtja võtab -eesmärgi püstitamine, -prognoosimine, mõlema poole riskid enda peale; 6)pakkumise ajaks -plaanimine(tulevikku suunatud tegevus ressursside on joonised valmis, edasine arendus on lihtne. ümberjaotamiseks ajas, selleks et saavutada Puudused tellija poolt vaadatuna: 1)ehitusfirma püstitatud eesmärki), -reguleerimine (kasutatakse
Keelab mittevastavate materjalide kasutamise 9. Kontrollib ettenähtud testimiste läbiviimist (kvaliteediplaan) 10. Kontrollib ladustamiseeskirjade täitmist 11. Tagab täitedokumentatsiooni vormistamise 12. Kontrollib inspektorite ettekirjutiste täitmist 13. Osaleb tellija koosolekutel 14. Tõendab kaetud tööde vastavust 15. Annab makseloa tehtud tööde osas 16. Osaleb vastuvõtukomisjoni töös V.2 1. Loetle faasilised juhtimisfunktsioonid - eesmärgi püstitamine - prognoosimine - plaanimine - reguleerimine 2. Milleks on vajalik ehituskulude liigitamise standard? - jagada kulud omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel - võrrelda kuluarvutuste tulemusi - luua eeldused projekti ja selle osade efektiivseks maksumuskontrolliks kõigi projektis osalejate jaoks. - hoida kokku tööjõukulu projekti plaanimisel ja kulude kontrollimisel ning lühendada projekti kogukestust 3
Tarbija liitumispunkt on kinnistu piiril ja vaialik peakaitse sättevool on min 3x16 A . Elektrienergia saamiseks tuleb kinnistu omanikul sõlmida võrguühendusleping ja tasuda liitumistasu. Ühendus Eesti Energia liitumiskapi ja eramu peajaotuskeskuse vahel teostatakse maakaabliga (AXMK 4x16S või MCMK 3x6+6S) torus vastavalt detailplaneeringule. Elamu projekteeritud peajaotuskeskus asub I korrusel garderoobis. Jaotuskeskustesse paigaldatakse kaitselahutuslüliti, 1- ja 3-faasilised kaitselülitid (kaitsevad tarvitiliine lühise ja ülekoormuse eest) ning rikkevoolulülitid. Viimased tuleb ette näha pesemisruumide el.paigaldiste ( näit.mullivannide ja pesuruumides asuvate 0,23kV pistikupesade), õue el.tarvitite ühendamise jaoks ettenähtud 0,23kV ja/või 0,4kV pistikupesade grupiliinidele ja pesumasina grupiliinile. Peajaotuskeskusesse on soovitav paigaldada liigpingelahendid V 25-B+C/3+NPE
läbi siseelundites, lihastes, veresoontes, südames ning mujal organismis paiknevate retseptorite. KNS koosnevad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem on kaitstud ajukelme poolt, mis koosneb kolmekihilisest membraanide süsteemist. 4.Lihaste tüübid selgroogsetel Vöötlihased - toonilised, kontrakteeruvad väga aeglaselt, vajavad mitmekordset stimulatsiooni kontrakteerumiseks. Kasut püsiva kehaasendi hoidmiseks. Sisaldavad rohkesti müoglobiini. faasilised, selgroogsetel veel kiired ja aeglased lihased. Sõltub harjutamisest ja närvidest. Sisaldavad vähem müoglobiini. Kontraktsioon sõltub stimulatsiooni summatsioonist. silelihased – kõik rakud kontakteeruvad samaaegselt. Südamelihased – genereerivad ise närviimpulsse. Putukate lennulihased – vastavalt igale närviimpulsile toimub 1 lihaste kontraktsioon. (sünkroonsed lihased) 1 närviimpulsi mõjus toimub mitu kontraktsiooni, kuni 40 (asünkroonsed lihased) 5. Lihased selgrootutel
. . . . JOONIS 6.1.6 .. . X Y=a+bX r x y = 0 - !,0 Y YYY Y = a + bx . ELEMENT 70 6.4. JUHTIMISFUNKTSIOONID 1) FAASILISED FUNKTSIOONID JUHTIMISOBJEKTILE SUUNATUD - AJAS ÜKSTEISELE JÄRGNEVAD - REGULAARSED (KORDUVAD) 2) ORGANISATSIOONIILISED FUNKTSIOONID - JUHTIMISSUBJEKTIDELE SUUNATUD 3) MAJANDUSMEHANISM SÜSTEEMI ELEMENTE AKTIVEERIVAD FUNKTSIOONID 1) FAASILISED FUNKTSIOONID: · EESMÄRGI PÜSTITAMINE. EESMÄRGI PÜSTITAMINE ALLSÜSTEEMIDELE. EEMÄRGIPUU
suureneb ning peale kontraktsiooni ei taastu lihastoonus otsekohe. Lühenenud lihas võib rühihäiret tekitada. Hoidefunktsiooniga lihased tõmbuvad aeglasemalt kokku ja reageerivad ülekoormusele lihastoonuse tõusu ja lihaste lühenemisega. Võib tekkida nõgusselgsus, põlvekedra kõrgseis ehk “hüppaja põlv” või hüppeliigese liikuvushäire – ahhillodüünia. Dünaamiliste liigutustega seotud ja seetõttu enam kiirete lihaskiududega faasilised lihased reageerivad nõrgenemisega (näiteks kõhulihaste nõrkus). Mitmed kehalised harjutused tekitavad ülemäärase pinge lülisambale, kahjustades lülisid ja sidemeid. Vanasti kasutatud kõhulihaste harjutused ei koormanud mitte kõhulihaseid, vaid niude – nimmelihast, mis kuulub nn. lühenevate lihaste rühma. Selle harjutuse järjepideva praktiseerimise järel, kui selja- ja kõhulihased on liiga nõrgad, nimmelihas lüheneb ja tõmbab selgroo paigast ära (altpoolt liiga kumeraks)
toimumiseks. Sellest lähtuvalt jaotatakse lihased liigutajateks ehk faasilisteks ja stabiliseerivateks ehk toonilisteks. Toonilised ehk stabiliseerivad lihased on peamiselt hoidefunktsiooniga, nad tõmbuvad kokku aeglasemalt, reageerivad ülekoormusele enamasti: · lihastoonuse tõusuga · lihaste lühenemisega. Puusapainutajad nõgusselgsus Säärelihas hüppeliigese liikuvushäire Tooniliste lihaste venitusharjutuste pidevale läbiviimisele tuleb alati tähelepanu pöörata. Faasilised ehk liigutajalihased on vähesel määral stabiliseeriva iseloomuga, kuid enamasti seotud dünaamiliste liigutustega ja seetõttu rohkem kiirete lihaskiududega, reageerivad üldjuhul lihaste nõrgenemisega. Kõhu sirglihas kõhulihaste nõrkus Sisemine reielihas patella liikuvustakistus Lihaste tugevdamisele tuleb regulaarselt tähelepanu pöörata. Ei saa treenida väliseid suuri lihasgruppe, kui sisemised on nõrgad!!!
Elu tekke etapid 1) Aatomite/molekulide teke e. elementaarosakeste teke (füüsikaline evolutsioon) 2) Keemiline evolutsioon a. Anorgaanilised ühendid (NH3, CO2, CO, H2O, soolad) b. Lihtsad orgaanilised ühendid (süsivesinikud (alkaanid, alkeenid), orgaanilised happed (nt. rasvhapped), süsivesikud ja lämmastikalused) c. Polümeerid, polüsahhariidid, polünukleotiidid, polüpeptiidid ** Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. 2-faasilised süsteemid (kate+sisu) - Oparin: koatservaat (valmiskujul ühendid) - Fox: mikrokerad (kasutas eksperimentaalsetes uuringutes saadud ühendeid) - Woese: ürgtilgad (vesifaasis) 2-faasiliste süsteemide puhul 3 küsimust: 1) Energia: a. Ultraviolettkiirgus b. Radioaktiivne kiirgus c. Soojusenergia (leebem soojusenergia) d. Elektrienergia (äike) 2) Koht: a. Vesikeskkond b. Tahked pinnad: i. Veekogude kuivamise põhjasetted
normaalne töö. Eriti halva toimega süsteemile võivad olla võimsad ühefaasilised alaldid, mille tarbitav vool on mitte sinuseline. Seega võib taoline alaldi muutuda harmooniliste allikaks, mis tekitavad elektrivõrgus häireid. Nimetatud põhjustel ei kasutata ühefaasilisi alaldeid, kui alaldi väljundis tarbitav võimsus on suurem kui 1 Kw (see piir ei pruugi olla range). Nii nagu ühefaasilised alaldid nii ka kolme faasilised alaldid võivad olla pool periood ja täis periood lülituses. Kolmefaasilises poolperiood alaldis jaguneb vool kolmefaasi ja ja dioodi vahel selliselt et korraga juhib vaib see diood mille faasipinge on antud hetkel 0 suhtes kõige positiivsem, kuna antud ajahetkel avaneb just see diood, mille anood on teiste dioodidega kõige positiivsem. Nii näiteks on ajavahemikul t1-t2 kõige positiivsem faas-A ja seetõttu juhib ajavahemikul sellefaasiga ühendatud diood VD1
fed by frequency invefiers. SEW Eurodrive. 1997 ' 59 p' 90 3G3MV Page I of2 : 'rl SYSDRIVE 3G3MV , ģ W Odav ja kompaktne vektorjuhtimisega sagedusmuundur : r& 1-faasilised mudetid 0,1...4,0 kW 3-faasilised mudelid 0,2...7,5 kW w Suur kiiruse ja momendi reguleerimistäpsus IW 16 valitavat (programmeeritavat) kiirust Iffi Sisseehitatu d RS-422t495 port, mis vöimaldab ühendada tsentraalse juhtseadmega kuni 32 muundurit lw PID regulaator w Sisseehitatud potentsiomeeter kiiruse või
generaator).Ergutusviisi järgi eristatakse alalisvoolu elektrimasinaid: 1.Sõltumatu ergutusega-ergutusmähistesse juhitakse alalisvool kõrvaliselt alalisvoolu allikalt. 2.Omaergutus, mida omakorda liigitatakse: A)jadamisi ühendatud ergutusmähised B)rööpergutus C)segaergutus 48.Vahelduvvoolu el. mootori ehitus ja tööpõhimõte.Töökindel ja lihtsa ehitusega rootor töötab staatori sees magnetväljadevahel.On kolme faasilised. 49.Elektrienergia jaotussüsteemid laevas.Laevades esineb põhiliselt 3 el. energia jaotus süsteemi: 1.magistraalsüsteem-siin saavad alajaotuskilbid toidet peajaotuskilbilt läbimagistraali. Süsteemi puuduseks on see, magistraali rivist väljumisel jäävad toiteta kõik selle magistraali tarbijad. Süsteem on lihtne ja odav, kuid mittetöökindel. 2.fiider süsteem-toite saavad tarbijad vahetult peajaotuskilbist, süsteem on täiuslik, kuid kallis palju juhtmeid ja kaableid
sellega löögimahtu. Tulemusena tõuseb vererõhk, tekib tahhükardia. Asfüksia korral on igasugune gaasivahetus katkenud, kuhjub CO2 ja samaaegsel esineb O2 vaegus. Kesknärvisüsteemi talitlus saab häiritud nii reflektoorselt kui ka otseselt hapnikuvaegusest. Esmalt tekib inspiratoorne, siis ekspiratoorne düspnoe. Järgnevad kramplikud hingamisliigutused, mis lõpevad üksikute hingamisliigutustega (hingamist kui sellist ei toimu) ja hingamise seiskumisega. Vereringe organites samuti faasilised muutused verre kuhjunud CO2 põhjustab veresoonte ahenemist, vererõhu tõusu. Vasomotoorsete keskuste halvatuse tekkimisel veresooned laienevad ja vererõhk langeb. Südametalitlus esmalt kiireneb, siis aeglustub ja vahetult enne südametöö lakkamist esineb lühiaegne tahhükardia. Südametalitlus kestab hingamisest mõni minut kauem, eriti noorloomadel. 5. AV blokaad- SÜDAME BLOKAAD Südame blokaadi põhjustavad juhtivuse häired erutusjuhtesüsteemis ja müokardis.
Toonilised retseptorid adapteeruvad aeglaselt. Saadavad KNS-i signaale nii kaua, kui stiimul kestab. Tavaliselt retseptorid, mis jälgivad parameetreid, mis peavad keha poolt püsivalt kontrollitud olema. Nt mõned proprioretseptorid, rõhutundlikud baroretseptorid. 3 8 Faasilised adapteeruvad kiiresti. Kui stiimul jõuab stabiilse väärtuseni, retseptorid signaali enam ei saada. Nt regio olfactiora retseptorid. kontsentreerumine uuele, organism ignoreerib infot, mis on juba hinnatud ja leitud mitte ohustamas homeoöstaasi või heaolu. Mis juhtub adaptsiooni ajal? Olenevalt retseptori tüübist on erinevaid variante. Mõnel juhul K+ kanalid retseptrori membraanis avanevad ning seeläbi membraan repolariseerub. Mõnel teisel juhul
normaalne töö. Eriti halva toimega süsteemile võivad olla võimsad ühefaasilised alaldid, mille tarbitav vool on mitte siinuseline. Seega võib taoline alaldi muutuda harmooniliste allikaks. Mis tekitavad elektrivõrgus häireid. Joonis 5.2.1 Nimetatud põhjustel ei kasutata ühefaasilisi alaldeid kui alaldi väljundis tarbitav võimsus on suurem kui 1Kw (see piir olla range). Nii nagu ühefaasilised alaldid nii ka kolme faasilised alaldid võivad olla nii poolperiood kui ka täisperiood lülituses. Joonis 5.2.2 Kolmefaasilises poolperiood alaldis jaguneb vool kolmefaasi ja dioodi vahel selliselt, et korraga juhib ainult see diood mille faasipinge on antud hetkel 0 suhtes kõige positiivsem. Kuna antud ajahetkel avaneb just see diood mille anood teiste dioodidega võrreldes kõige positiivsem. Nii näiteks ajavahemikul t1 kuni t2 kõige positiivsem
kemosensorid – tundlikud keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes (haistmis-, maitsmeel, siseelundid) osmosensorid – reageerivad koevedelike osmootse rõhu muutustele (mitmel pool siseelundites, hüpotalamuses) valutundlikud – vabad närvilõpmed Erutuse vähenemist aja jooksul muutumatu tugevusega ärritaja toimel nimetatakse adaptatsiooniks. Sensorid jaotuvad adaptatsiooni kiiruse alusel kiiresti ja aeglaselt adapteeruvateks. Sensori adaptatsioon: toonilised retseptorid ja faasilised retseptorid. 20. Puutetundlikkus. Ärritaja omaduste kodeerimine somatosensoorses süsteemis. Somatosensoorse süsteemi anatoomia. Kaks pôhilist ülenevat somatosensoorset süsteemi. Esmane somatosensoorne koor. Sensoorne homunkulus. Puute- ehk taktiilne tundlikkus on seotud eeskätt naha erinevates kihtides asuvate mehhanosensoritega. Nende hulgas on: aeglaselt adapteeruvad mehhanosensorid Merkeli rakud – kogunenud sensorelundisse. Olulised puudutuse lokaliseerimisel.
*SEADUS "KÕIK VÕI MITTE MIDAGI" Mööda närvi- ja lihaskiu membraani leviva aktsioonipotentsiaali amplituud ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest. Vaatamata sellele, kas on tegemist lävi- või üleläviärritusega, jääb kiudu mööda leviva aktsioonipotensiaali amplituud füsioloogilistes tingimustes konstantseks. Koe erutuvuse muutused erutuslaine levikul.Närvi- ja lihasraku erutunud piirkonnas toimuvad faasilised muutused erutuvuses, s.o võimes vastata ärritussele erutusega. Lokaalse vastuse ajal esineb erutuvuse tõus. Alaläviste ärrituste puhul tekkivate lokaalsete vastuste ajaline ja ruumiline summatsioon põhjustab ktsioonipotentsiaali tekkimise. Aktsioonipotentsiaali depolarisatsiooni faasis koe erutuvus kaob (absoluutne refraktaarsusperiood), s.o kude kaotab mõneks ajaks täielikult võime vastata korduvatele ärritustele erutusega. Absoluutne refraktaarsusperiood (0,5 1 ms motoorses
annaabi.ee 
