Testi võimalikke küsimusi ja vastuseid Tootmistehnika alused 1 Question1 Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Termiline b. Mehaaniline c. Elektrooniline d. Keemiline Question2 Milleks kasutatakse kammlõikamist? Vali üks või enam vastust. a. Välispindade töötlemiseks b. Erineva kujuga sisepindade töötlemiseks c. Liistusoonte valmistamiseks Question3 Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Detailid lihvimiseks
Vali üks või enam: a. Silinderfrees b. Pikifrees c. Otsfrees d. Sõrmfrees Küsimus 2 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milleks kasutatakse abrasiivtöötlust? Vali üks või enam: a. Detaili mõõtmete täpsuse suurendamiseks b. Detailide kuju muutmiseks c. Pindade kvaliteedi parandamiseks Küsimus 3 Osaliselt õige Hinne 2,67 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milline neist on pealiikumine? Vali üks või enam: a. Siirde ettevalmistusliikumine b. Tooriku pöörlemine c. Ettenihkeliikumine d. Lõikeriista pöörlemine Küsimus 4 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millised neist on pinnakaredust iseloomustavad suurused? Vali üks või enam: a. Rz b. Rw c. Ra d. Rt Küsimus 5 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millest koosneb treilõikur? Vali üks: a
automaatpingis kinnitab tööline käsitsi tooriku pinki, edasi töötab pink automaatselt d. automaatpingis ja poolautomaatpingis on töötsükkel täielikult automatiseeritud, sh. tooriku kinnitamine ja valmis detaili eemaldamine pingist Küsimus 21 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kammlõikamist iseloomustab keerulise kujuga välispindade saamisel võrreldes nt. freesimisega: Vali üks: a. lõikeliikumine e. pealiikumine antakse lõikeriistale- lõikekammile, ettenihkeliikumine detailile b. väiksem mõõtmete täpsus ja protsessi tootlikus c. kõrge mõõtmete täpsus, tootlikkus,lõikeliikumine antakse lõikekammile d. kõrge mõõtmete täpsus, madal lõikeriistade hind, soovitavalt kasutada üksiktootmises Küsimus 22 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst
Vali üks: a. ümarlihvimisel lubatud, tasalihvimisel välditav b. lubatud elektererosioonitöötlemisel, elektrokeemilisel töötlemisel välistatud c. koorival töötlemisel lubatud, puhastöötlemisel välditav d. lubatud puhastöötlemisel, välditav koorival töötlemisel Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Liikumised puurimisel on järgmised: Vali üks: a. pealiikumine - detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine käia pöörlev liikumine b. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine c. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas d. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
a. säng, alus, raam b. kiiruste kast c. suport d. ettenihete kast Question 2 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kammlõikamist iseloomustab keerulise kujuga välispindade saamisel võrreldes nt. freesimisega: Select one: a. kõrge mõõtmete täpsus, tootlikkus,lõikeliikumine antakse lõikekammile b. kõrge mõõtmete täpsus, madal lõikeriistade hind, soovitavalt kasutada üksiktootmises c. lõikeliikumine e. pealiikumine antakse lõikeriistale- lõikekammile, ettenihkeliikumine detailile d. väiksem mõõtmete täpsus ja protsessi tootlikus Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Elekrtrokeemiline töötlemismeetod põhineb järgmistel nähtustel ja teda kasutatakse: Select one: a. materjali purustamiseks elektrisädelahenduste toimel, puidu töötlemiseks b. töödeldava pinna elektrokemilisel lahustamisel, kasutatakse elektrit juhtivate
Metallide lõiketöötlus seisneb eelnevalt töötlemisviisidel saadud toorikult laastu eraldamises vajaliku kuju, mõõtmete ja pinnakvaliteedi saamiseks. Kuna suurema osa masinaosi saab oma lõpliku kuju ja täpsed mõõtmed tooriku lõiketöötlemisel, siis moodustab selle töömaht 45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks.
1.Lõikamise mõisted Lõikamiseks nim. töödeldava materjali või mingi keha tükeldamist, sellelt mingi osa või kihi eraldamist materjali sisselõike tegemisel. Topoloogiliste tunnuste järgi on lõikamine sidemeid katkestav protsess (topoloogia on matemaatika osa, mis käsitleb geomeetriliste kehade üldisi omadusi). Küberneetiliste tunnuste järgi on lõikamine juhitav protsess 2.Kuidas jaotatakse lõikamise energia või protsesside järgi? 1) mehaaniliseks - lôikamisel rakendatakse mehaanilist energiat, lôikamine toimub mehaanilise deformeerimise tulemusena; 2) termiliseks - lôikamisel kasutatakse soojuslikke protsesse; 3) keemiliseks - lôikamisel kasutatakse keemilisi protsesse. Vôimalik on ka erinevate energialiikide ja keemiliste protsesside kooskasutamine. 3.Kuidas jaguneb mehaaniline lõikamine?
............................ 3 8. Metallilaastu liigid ..................................................................................................................................... 3 9. Lõikuri teriku geomeetria .......................................................................................................................... 4 10. Lõikuri kulumine ja püsivusaeg ............................................................................................................... 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. .............................
1.Freesimisega töödeldavad pinnad ja nende töötlemiseks kasutatavad freesid. Silinderfrees- tasapindade töötlemine. Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte, aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks. Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks. Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine. Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 2.Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasusest.
temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele sulamistemperatuurist. toorikule antakse ruumiline vorm. · Ehk vormimine plastse deformeerimisega · põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, tardunud olekus kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) · Jäätmeid praktiliselt ei teki ruumiliseks õõneskehaks. · Kasutatakse suurt jõudu Liigitus: Külmsurvetöötlemine survetöötlemine temperatuuridel allpool Me-sulamite rekristalliseerumistemperatuuri. Terasel on 500...600°C. Külmsurvetöötlemisega kaasneb kalestumine (deformatsiooni aste on piiratud). Kuumsurvetöötlemine survetöötlemine
1 TREIMISTÖÖDE ALUSED PÕHIANDMED TREIMISTÖÖDEST Masinate, mehhanismide, aparaatide ja teiste toodete detailide mit- mesuguste valmistusviiside hulgas on laialt levinud lõiketöötlus: treimine, puurimine, freesimine, hööveldamine, lihvimine, kaabitsemine jne. Lõiketöötluse olemus seisneb toorikult pindkihi eemaldamises, et saada nõutavate mõõtmete, kuju ja kvaliteediga pindu. Võlle, rihma- ja hammasrattaid ning paljusid teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ).
Kõige laialdasemalt kasutatavaks metallide masintöötlemise viisiks on treimine. Sel teel valmistatakse ligikaudu 60% kõigist masinehituses kasutatavatest detailidest. Metallitreipink (joon. 1) on tunduvalt keerukama ehitusega kui puidutreipink. Treipingi põhiosad on säng, kiiruskast, ettenihkekast, trensel, suport ja tagumine tsenterpukk. Joon. 1 Säng on massiivne malmist valatud raam, mis ühendab ülejäänud osi. Sängi olulised elemendid on juhtpind. Neid mööda liigutatakse suportit ja tagumist tsenterpukki
Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsioonideks - raiumine, viilimine, puurimine jne.
1.Puurimise kasutamise eesmärk. Mis on töötlemise intensiivsust piiravad tegurid avade töötlemisel? Puurimist kasutatakse avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Intensiivsust piiravad tegurid on seotud tõenäoliselt materjalide ning nende töödeldavusega. 2.Kiirlõiketerasest ja kõvasulam lõikeosaga puuride võrdlus nende lõikeomaduste, tootlikkuse ja tugevuse seisukohalt. Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid.
Pehmejoodisjootmise korral kasutatakse tina, Sn-Zn, Cd-Zn või Al-Zn. Kõvajoodiseid kasutatakse Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodiseid, erijuhtudel kasutatakse metallide baasil joodiseid. Lõiketöötlemine 51. Millised on lõikereziimi elemendid? Lõikekiirus, ettenihe, lõikesügavus, (masinaaeg) 52. Milline on lõikeliikumiste - pealiikumise ja ettenihkeliikumise - põhierinevused ja -ülesanded? Pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldamise kiiruse. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. 53. Milline laast tekib plastsete metallide lõiketöötlemisel? Plastsete metallide laast on kihilise ehitusega. Suurel kiirusel lõikamisel laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. 54. Milline laast tekib habraste metallide lõiketöötlemisel? Korrapärast laastu ei teki, lõigatav kiht
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond MTK16 Andre Maisväli Treimine ja lihvimine Iseseisev töö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2017 Sisukord Table of Contents Mis on treimine?..................................................................................................... 3 Ajaloost................................................................................................................... 4 Treipingi osad......................................................................................................... 5 Puidu treipeitlid ja nende jagunemine.................................................................... 6 Tegurid, mis mõjutavad treimist........
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Kraadisoon koosneb kahest osast – kraadisoone sild ja kraadisoone salv. Kraadisoon projekteeritakse selliselt, et kõigepealt täituks metalliga stantsivagu ja alles seejärel algaks üleliigse metalli voolamine kraadisoonde. Hiljem kraat eemaldatakse eraldi äralõikestantsis ehk kraadilõikestantsis. Joonis 11. Kraadisoonega vasarastants 23. Sügavtõmbamine Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmmatav toorik läbimõõduga D saadakse plekist väljalõikamisega. Sügavtõmbamisel tõmma- takse toorik matriitsi avasse templiga Joonis 12. Sügavtõmbamine 17 24. Väljalõikestants Stantsi alusplaat kinnitatakse poltidega pressi lauale. Alusplaadi külge kinnitatakse matriitsihoidja abil matriits. Stantsi ülemine plaat kinnitatakse saba abil pressi liuguri külge.
Puidu Käsitsiöötlemise tehnoloogia . Teemad. Tisleri kutsekirjeldus Materjalide valik ja ettevalmistamine tööks Töökoha ettevalmistamine Toote joonise ja deatilide spetsifikatsiooni koostamine v Puidu käsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid Puidu raiumine Saagimine Hööveldamine Peiteldamine Puurimine Puidu pinna silumine Lihvimine Tisleri kutsekirjeldus . Puidu töötlemisega seotud ametinimetused Läbi aegade on puutööga seotud töömeeste kohta kasutatud erinevaid ametinimetusi : Puusepp (lihtsamad puutööd ehitusel, tarbeesemete valmistaja) Laudsepp Tisler (nõudlikumad tööd, näit. Mööbli valmistamine) Kaasajal kasutatakse ettevõtetes puidu töötlemisega seotud tööliste kohta järgmisi ametinimetusi :
1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise a
9. Juhtsüsteemi mälumahu järgi Töömehhanismi liikumise järgi · Täisnurkne juhtimine · Positsioonjuhtimine · Lineaarne juhtimine · Kontuurjuhtimine Täisnurkne juhtimine Liikumine toimub paralleelselt või risti koordinaattelgedega (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga ühe telje suunas). Rakendus: silindriliste pindade treimine, freesimine paralleelselt telgedega. Positsioonjuhtimine Liikumine toimub tasapinnal või ruumis positsioneerimisega igas punktis, lõikeriista liikumise trajektoori ei kontrollita. Rakendus: puurimine, punkkeevitus, lehtmaterjali töötlemiskeskused augustamisel. Lineaarne juhtimine Liikumine toimub mööda sirget (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga kahe telje suunaliselt). Rakendus: kooniliste pindade treimine, sirgete freesimine. Kontuurjuhtimine Liikumine ühest punktist teise punkti toimub täpselt mööda trajektoori, mis vastab kirjeldatud kontuurile. Saab töödelda kujupindasid. Rakendus: kujupindade
a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmiselt kaevandatavad 3
a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis- transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed. 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. .a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid 175-Mis moodustab pinnaste tahke faasi? on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; 177-Mis moodustab pinnaste gaasilise faasi? moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1
0 1 2333 2 7 2333 n= = = 796,2 /" $ 4 56 4 73 Arvutan masinaaja: 9 2A Tm = : = = 0,5 s ; < ; ?B@, Hülss avade tsentreerimine Tsentripuur:MSP0300SB [5] C = 3 mm + = 2 mm fn = 0,1 mm/p Leian pöörete arvu n: 73 2333 n= = 5308 /" $ 4 = Leian arvutusliku lõikekiiruse: 4 5 - 4 = 7=3>
Andemanalüüsi konspekt: Mõisteid küsitakse eksamis: näidete toomise, selgitamise, võrdlemise ja analüüsimise tasandil. Binaarne tunnus- sugu; jah/ei Järjestustunnus- kooli tüüp, 1-väga hea, 2- hea jne(NB!- Õpilaste hinnang koolile), kui suured on klaassid- väga suured, suured jne, milline kooli maine- väga hea, hea jne, millisesse vahemikku jääb arv (0-200, 201-301 jne) oluline oleks, et Display frequence ees oleks linnuke, siis saab teha sagedustabeli Intervalltunnus- 1-väga hea, 2-hea jne (NB!_- Kooli hoolekogu hinnang eelmise õppeaasta tulemustele?/ Kooli hoolekogu hinnang eelmise aasta juhtimisele?) , hulk (n: minu klassi avatakse), vanus (keskmine vanus), kui kaugel asub kool millestki- km-tes, Nimitunnus- millegi nimi, huviringude nimed, kooli nimi jne, kas koolis töötab nõustaja- ei tööta, töötab, mõlemad jne, Kiire ü
maksimaalse kogusega antud tingimustel. Silindrilistel võlldetailidel on MML ülemine piirmõõde ning avadetailidel MML vähimpiirmõõde. Vähima materjali piirväärtused võlldetailidel on MML alumine piirmõõde ning avadetailidel MML ülemine piirmõõde 6 TOLERANTSi väli Min Max = MML Näiteks on avade MML vastav kontrollkaliiber LÄBIV. MML on sobilik kasutamiseks kuivõrd on võimalus tolerantsi ulatuses vajadusel detaili töödelda. Vähima materjali piirväärtus annab võimaluse kasutada vähimat materjali kogust. Piirväärtusi on sobilik kasutada koostepaarides ning annab võimluse kujundada virtuaalse mõõtme, mis tagab paari koostamise ilma detaile kõverdamata ning ilma lõtkuta. 5.2 Sõltumatuse printsiip Paari koostamise vajadus on tolereerimise aluseks
SISSEJUHATUS. Keevitamise olemus. Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide mittelahtivõetavate liidete moodustamist detailiservade kuumutamisega kas sulamiseni või plastse olekuni koos järgneva detailide kokkusurumisega või ilma selleta. Olenevalt energia liigist, mida rakendatakse liite tekitamiseks, liigitatakse kõik keevitusmeetodid kolme klassi: a) termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (elektri-, kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiir-, laserkeevitus- ja muud). b) termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui ka mehaanilist jõudu (elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb
freespinkidel töötamisel, mis eelduseks APJ operaatori töös. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Läbitud on moodulid keskkonnaohutus, materjaliõpe, tehniline joonestamine ja mõõtmine. 3. Õppesisu TREIPINKIDE EHITUS, KASUTAMINE JA TÖÖVÕTTED Treipinkide liigitus. Universaaltreipingi ehitus ja kinemaatika. Lõiketeooria alused. Lõikeriistade ja lõikereziimide valik. Mõõteseadmete kasutamine. Töötamine treipinkidel ja nende juhtimine. Välis- ja otspindade töötlemine. Silindriliste avade töötlemine. Keermete lõikamine. RAKISTE , TÖÖRIISTADE JA TOORIKUTE KINNITAMINE TÖÖPINKI. LÕIKERIISTADE TERITAMINE. DETAILIDE BASEERIMINE. Terahoidjad ja vahendid tööriistade ja toorikute kinnitamiseks trei- ja freespinkidel. Lõikeriistade teritamine. Nullpunktid, koordinaatsüsteemid, detailide baseerimine. TÖÖPINGI HOOLDUS. Hoolduse eesmärgid. Jahutusvedelikud ja määrdeained. OHUTUSNÕUDED METALLITÖÖTLEMISPINKIDEGA TÖÖTAMISEL. 4.Hinnatavad õpitulemused
Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 13. Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioon. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust, kahest maakoores enamlevinud elemendist. Silikaadid on peamised koostisosad kivimites, savis, liivas
Liigitakse: 3.1)Keevitamine- metallide ühendamine molekulide- või aatomitevaheliste jüududega. Sulatatakse keevitavad pinnad või surutakse kokku kuumutamisel. On gaaskeevitus, elektrikeevitus, kontaktkeevitus.; 3.2) Jootmine--- sulatatakse madala sulamistemp joodis, mis tahkumisel nihkub joodetavaks metalliks. Jaotus: pehmejoodis, kõvajoodis. Kasutatakse jootmisel räbusteid(lahustavad oksiidid) 4)Detailide valmistamine lõikamisega--- valmistamisviisid: treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. 13.Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioonid. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust. Silikaadid on peamised koostised kivimites, liivas, savis. Silikaatide struktuuri käsitlemisel ei vaadelda mitte niivõrd võre elementaarrakkude ehitust, kuivõrd räni ja hapniku seost. Nimelt on silikaatidele iseloomulik röni ja hapniku tetraeedrte esinemine
Seriini fosforüleerimine ATP poolt kas aktiveerib või passiveerib valku, näit. glükogeeni fosforülaasi. 43.(138) Millist polümeeri struktuuri tasandit määratakse sekveneerimise abil? a) primaar b) sekundaar c) tertsiaar d) kvaternaar 44.(139) Kas joonisel on kujutatud valgu primaar, sekundaar, tertsiaar või kvaternaarstruktuur? (võivad olla erinevad joonised). Vaadake "Valkude struktuur" joonis 7.27 45.(140) Kas peptiidsideme ümber on võimalik polüpeptiidahela vaba pöörlemine? ei ole 46.(141) Joonistage toodud aminohapete baasil dipeptiid trans konfiguratsioonis. (võivad olla erinevad aminohapped). Sarnaselt C=C kaksiksidemele võivad ka peptiidsidemega külgnevad koplanaarsed grupid asetseda teineteise suhtes kas, cis või trans konfiguratsioonis. Peptiidside on oma struktuurilt planaarne ja eelistatud on peptiidsideme trans vorm. Cissamal "pool", Transdiagonaalis erinevatel "pooltel" 47
4. ptk. HAMMASÜLEKANNETE GEOMEETRIA 3 4.1. Hammasülekannete liigitus 4.2. Hambumisteooria alged 4.3. Sirghammastega silinderülekannete geomeetria 4.3.1. Terminoloogia 4.3.2. Ringjoone evolvent 4.3.3. Evolventhambumise kujundamine 4.3.4. Hammaslati hammaste profiil. Lähtekontuur. Töökontuur 4.3.5. Hammaste lõikamine 4.3.6. Hambapinna modifitseerimine 4.3.7. Nihutusega hammasrattad ja ülekanded 4.3.8. Nihutusega hammasrataste põhiparameetrite arvutus 4.3.9. Piirangud hammasülekannete sünteesimisel. Kavaliteedinäitajad 4.3.10. Hamba paksuse kontrollmõõtmed 4.4. Kaldhammastega silindeülekanded 4.4.1. Kaldhammaste külgpinna moodustamine. Hambumise kujunemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
