Defoe esimene märkimisväärt kirjatöö oli „An Essay upon Projects“ („Esse projektidest“, 1697), kus oli toodud rida abinõusid sotsiaalse ja majandusliku olukorra parandamiseks. Oma kuulsaimas poeemis „The True-Born Englishman“ („Puhastverd inglane“) pilkas ta mõningate ringkondade püüdu rahvuslikule verepuhtusele. 1702 kirjutas ta oma kurikuulsa pamfleti „The Shortest Way With the Dissenters“ („Lühim viis käsitseda lahkusulisi“), millega naeruvääristas tooride (Tories) verejanulist püüdu puritaanlust välja juurida Ta tegutses agaralt ajakirjanikuna mitmete varjunimede all, saades tuntuks oma hoolimatu ja õela kirjutamisviisiga. Ta varjunimedest kummalisim oli Heliostapolis, Kuu Keisri Sekretär. Laialt loetud autorina tekitas ta omale hulga vaenlasi Hispaania Pärilussõja ajal asutas ta perioodilise väljaande „A Review of the Affairs of France and of All Europe“ („Ülevaade Prantsusmaa ja kogu Euroopa asjadest“),
sellegi esinduskogu laialisaatmisega 1642- algas kodusõda, Charles I põgenes Londonist 1649- Charles I hukati 1660- troonile astus hukatud kuninga poeg Charles II, Stuartite dünastia taastamine 1679- avaldati isikuvabaduste akt ,,Habeas Corpus Act", keelas Ing. kodaniku kohtuotsuseta vahistada ja vangis pidada 1688- saabusid Willem ja Mary vägede saatel Londonisse 1689- avaldati deklaratsioon ,,Õiguste bill", Ing. põhiseaduslik alusdokument Millistel asjaoludel kujunes tooride ja viigide poliitiline liikumine? Restauratsiooniga taastati parlamendi ülemkoda. Parlamendi moodustasid kaks rivaalitsevat rühmitust: toorid (toetasid kuninga ja anglikaani kiriku tugevdamist) ja viigid (usuline tolerantsus ja vastu seis kuninglikule omavolile). kavalerid- kuninga toetajad, pikajuukselised ümarpead- parlamendi toetajad, lühikese soenguga, puritaanid independendid- äärmuslikud puritaanid, Cromwelli sõjavägi, parlamendi pool
1649 Commonwealthi juhiks saab Cromwell. Tema ajal saab Inglismaast sünge, morn paik- keelati igasugu meelelahutus (teatrid), värvilised riided jms. 1660. kutsuti troonile tagasi hukatud kuninga poeg Charles II- Stuartide restauratsioon. 1679- Habes Corpus Act- inimvabaduse akt, millega pöörati kuninga kohtuvõimu. Ilma kohtu nõusolekuta ei tohtinud inimest arreteerida ega kinni hoida üle 24 tunni ilma süüdistust esitamata. Tooride ja viigide parteid: Toorid- pooldasid kuningavõimu (pärineb jumalast) Viigid- kuningas sai võimu rahvalt ja rahvas võib ta ka võimult kõrvaldada. Charles II surma järel läheb võim tema vennale James II. Kes üritab taastada Inglismaal katoliiklust. Toorid ja viigid lepivad seepale kokku, et kõrvaldavad James II troonilt. KUULUS REVULUTSIOON Troonile kutsuti Oranje hertsogi James II õemees Wilhelm, kes sai kuningaks William III nime all. Võimuvahetus toimus veretult.
A. Bramtot, 1891 Poliitiliste parteide sünd Demokraatia laienemisega kaasnes kodanike poliitiliste organisatsioonide teke. Ühesuguste poliitiliste vaadetega inimesed koondusid parteideks, et oma seisukohti ühiskonnale tutvustada, valimistel ühtse programmiga esineda ja selle eest võidelda. USA- s tekkisid esimesed poliitilised parteid juba 1790. aastatel. Euroopas loodi esimesed parteid 1832. aasta parlamendireformi järel Inglismaal: maa aadlit esindanud tooride poliitilistest klubidest moodustus konservatiivide partei, kodanlasi ühendanud viigide klubidest aga liberaalide partei. Aitäh kuulamast!
Maailma töökoda, pankur ja voorimees- nii iseloomustati Inglismaad. 19. sajandi viimastel aastakümnetel ei suutnud Inglismaa tööstuse arengutempo poolest sammu pidada USA ja Saksamaaga. Konservatiivid ja liberaalid Valimiskorra mõningane demokratiseerimine 1832. aastal parlamendireformi tulemusel ja kodanluse tõus seni valitsetud maa-aristokraatia arvel viisid 1830. aastatel seniste parteide ümberkujunemisele. Senine Tooride Partei muutus Konservatiivseks parteiks, millega rõhutati alalhoidlikkust ja evolutsioonilist arengut. Viigide Partei asemel tuli Liberaalne partei. Kujunes välja kaheparteisüsteem, mis tähendas seda, et valitsuse moodustas see partei, kellel oli partei enamuse toetus . Vähemuses olev partei ehk opositsioonipartei osutas valitseva partei vigadele. Iirimaa vabadusvõitlus 1840. aastatel võtsid iirlased aktiivselt osa tsartistlikest liikumisest. Feargus O'Connor ja ka
andmist · Konservatiivide ideaaliks oli tugev riik ja neile ei meeldinud riigivõimu avalik kritiseerimine · Ilmneb selge soov kaitsta oma maa tootjate ja kauplejate jaoks turgu välismaise konkurentsi eest · 19. Sajandil lõpukümnenditel loobusid paljudest oma jäikadest põhimõtetest, kuna ühiskonnas hakkasid levima liberaalsed ja sotsialistlikud vaated · Konservatism on alguse saanud Inglismaalt · Esimene konservatiivne partei oli tooride partei LIBERALISM · Samuti pärit Inglismaalt, viigide parteist · Igaüks on oma õnne sepp · Tänaseks päevaks on liberalismi eliitmaaks saanud USA MAJANDUSLIK LIBERALISM · Majanduslik liberalism majanduskoolkond, kes usub vaba konkurentsi võimesse paigutada ühiskonna tootlikud ressursid efektiivselt · Adam Smith (1723-1790) majandusliku liberalismi õpetuse looja
Hispaania trooni taotlesid ka Austria Habsburgid. Prantsusmaa peavastaseks aga oli Inglismaa. 1701.a. algas suur sõda, mis läks ajalukku Hispaania pärilussõja nime all. Sõja aögus oli Prantsusmaale edukas, kuis siis sai raha otsa ja Prantsusmaa, kes sõdis koos Hispaaniaga, osutus väljakurnatuks. 1704.a. vallutasid inglased Gibraltari. Prantsusmaad ähvardas sõjaline katastroof. 1710.a. toimus aga Inglismaa poliitikqas muudatus. Võimule tulnud tooride partei pooldas heade suhete loomist Prantsusmaaga. Eriti avaldasid mõju Londonisse jõudnud teated Riia, Pärnu ja Tallinna alistumisest Vene vägedele. Venelaste väljajõudmine Läänemerele kutsus Briti poliitikute seas esile ärevuse. Nad asusid Vene ohule vastu töötama. 1713.a. sõlmitud rahulepinguga tõusis Hispaania troonile küll Louis XIV pojapoeg Philippe, kellelt võeti aga Prantsuse trooni pärimise õigus. Seega pidid Prantsusmaal ja Hispaanias valitsema eri kuningad.
puhtpoliitilised organisatsioonid erakonnad ehk parteid, mille telddmine sai alguse parlamendis võistlevatest rühmitustest. Nende poolehoidjad hakkasid üle kogu riigi moodustama kohalikke ühinguid. Algul tegutsesid need peamiselt valimiste ajal, kuid tasapisi muutusid alaliseks. Mida laiemaks muutus valimisõigus, seda suuremat osa hakkasid erakonnad riigi elus etendama. Näiteks toimus 1830. aastatel Suurbritannias valimisreformi ümber võitlus, mille käigus teldds vanameelsest tooride rühmitusest konservatiivne partei ning vabameelsest viigide rühmitusest Iiberaalne partei. SOTSIALISM Termin tuleneb ladinakeelsest sõnast socialis ühiskondlik. Majandusarengu tulemusena hakkas XIX sajandil linnaelanikkond järsult kasvama. Vabrikutööstuse levides kasvas linnatööliskond, kelle elu ja töötingimused olid rasked. Tööpuuduse, haiguse, tööõnnetuse või vanaduse korral ähvardas paljusid viletsusse sattumine, sest linnades polnud hoolekande
2.Toorid (Tories) = Pooldasid Jamesi õigust troonile (,,seaduslik valitseja") - Esimesed parteid arenesid Inglise parlamendis 1670.-tel - Hiljem 19.saj: Viigid = Liberaalid, Toorid = Konservatiivid 4. James II (valitses 1685-88) - Oli katoliiklane: Indulgents ehk sallivusseadus, mis andis usuvabaduse katoliiklastele ja mitteanglikaanidest protestantidele. - Talle sünnib poeg, aga inglased ei soovi saada endale kat. dünastiat kaotab tooride toetuse. V ,,kuulus revolutsioon" 1688 (Glorious revolution), - Inglise parlament kutsub (,,Prot. religiooni ja vaba parlamendi kaitseks") valitsejaks James II (esimesest abielust) tütre mehe Oranje Wilhelm (Williami) , kes on protestant ja Hollandi riigipea - Wilhelm ja Maria/Mary saabuvad Inglismaale 60 laeva ja 14 000 mehega (PUUDUV!!!) I Hobbesi Leviathan (1651) -Politoloogia alane uurimustöö, kus prooviti ehitada ideaalne riigimudel, mis välistaks anarhia.
1649 Commonwealthi juhiks saab Cromwell. Tema ajal saab Inglismaast sünge, morn paik- keelati igasugu meelelahutus (teatrid), värvilised riided jms. 1660. kutsuti troonile tagasi hukatud kuninga poeg Charles II- Stuartide restauratsioon. 1679- Habes Corpus Act- inimvabaduse akt, millega pöörati kuninga kohtuvõimu. Ilma kohtu nõusolekuta ei tohtinud inimest arreteerida ega kinni hoida üle 24 tunni ilma süüdistust esitamata. Tooride ja viigide parteid: Toorid- pooldasid kuningavõimu (pärineb jumalast). Viigid- kuningas sai võimu rahvalt ja rahvas võib ta ka võimult kõrvaldada. Charles II surma järel läheb võim tema vennale James II. Kes üritab taastada Inglismaal katoliiklust. Toorid ja viigid lepivad seepale kokku, et kõrvaldavad James II troonilt. KUULUS REVULUTSIOON Troonile kutsuti Oranje hertsogi James II õemees Wilhelm, kes sai kuningaks William III nime all. Võimuvahetus toimus veretult.
Sel noorel poliitikul puudusid filosoofilised vaatete süsteemid. Siiski olid tal endal mõned oma arust head ideed. Winstonis pulbitsesid auahnus, energia, teotahe ja soov tungida sündmuste südamesse. Aastal 1901 astus ta esimest korda alamkotta. Ta suutis kuulajaid emotsionaalselt endale alluma panna. W. Churchill oli oma poliitilise tee alguses, kui toimusid väga tihedad uuesti valimised väga populaarsed nii tooride kui ka konservatiivide hulgas. Läks ta siiski valimistele sõltumatu konstitutsioonina, kuid siiski hääletasid tema poolt väga paljud toorid. Churchill osales kolmekümne neljas valimiskomitees millede kõigis eesotsas olid konservatiivid. Ja selle tulemusena sai ta lüüa ainultneljakümne kolme häälega rohkem kui kahekümnest tuhandest antud häälte kogustest. Võitjaks tuli ta ikka konstitsionalistina, sest ta ei suutnud aktsepteerida ennast kui konservatiivi
Burke kritiseeris valgustajaid, kuna need olid püüdnud ühiskonda reformida puhta mõistuse ja väljamõeldud ideede abil. Burke’i järgi pidi iga rahva areng lähtuma tema ajaloolisest omapärast ja toimuma evolutsiooniliselt, seaduslikkuse ja korra raamides. Ühiskonna arengus rõhutasid konservatiivid tugeva riigi ja usu (Joseph de Maistre) tähtsust (vt. õpik III, lk.178). Poliitiliseks parteiks kujunesid konservatiivid Inglismaal 1830.aastal tooride erakonna põhjal. Silmapaistvaim poliitik 19.sajandil Benjamin Disraeli, briti riigimees kuninganna Victoria ajal. ebavõrdsus on loomulik eitavad üldist valimisõigust ideaal tugev riik majanduspoliitikas omamaise tootja kaitsemine Konservatiividele on suurt mõju avaldanud Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831), eriti tema ajaloofilosoofia. Hegeli järgi on kogu olemise alus ehk ülim olemus maailmavaim. Ajalooprotsess on
traditsioonid. Parlament oli kokku tulnud esmakordselt 1265.a. Parlament koosnes kahest kojast: Alamkoda, mille valis piiratud hulk valimisõiguslikke mehi ja Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid. Inglise parlament on olnud eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem kogu maailmale (riigivõimu korraldus, parlamendi nimetuse muutumine üldnimeks). 17.sajandil tekkisid Inglismaal viigide partei, mis hiljem sai nimetuse liberaalide partei ja tooride partei hilisem konservatiivide partei. 18.sajandil kujunes Inglismaa välja tava, et valitsuse moodustab see partei, millel on parlamendis enamus. 6 PÕHJA-AMEERIKA ASUMAAD JA AMEERIKA ÜHENDRIIGID. Pärast suuri maadeavastusi hakkas Ameerikasse ümber asuma kõigepealt hispaanlasi ja portugallasi, seejärel läksid inglased, prantslased, hollandlased, rootslased ja paljud teised rahvad. Euroopast väljarändamise põhjused olid mitmesugused
Väiksemad erakonnad, keda võib toetada koguni kuni kümnendik valijaist, saavad majoritaarses süsteemis väga vähe kohti. Teiseks probleemiks lihthäälteenamuse puhul on kaotsiläinud hääled. Kujutlegem, et Suurbritannias osutub ühest ringkonnast valituks konservatiivide partei kandidaat. Nende valijate hääled, kes eelistasid teiste erakondade kandidaate, lähevad aga „raisku”, neid ei kanta kellelegi üle ega võeta mingil muul kombel arvesse. Kas aga tooride partei liige hakkab saadikuna seisma ka leiboristidest valijate huvide eest, sõltub tema isiklikest tõekspidamistest. Niisiis ei peegelda lihthäälteenamuse printsiibil valitud parlament päris täpselt valijaskonna eelistusi. 9 Kodanikud, huvid ja demokraatia 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem Proportsionaalne valimissüsteem on laialt levinud. Seda peetakse õiglasemaks, kuid kahjuks
riigiametites. 1679 sõlmitakse habes corpus act, millega rõhutatakse vanu väärtusi. Peale Charles II-t kardeti, et võimule saab katoliiklane James II. Tekivad parteid: toorid ja viigid. Toorid pooldavad James'i, kuid James'ile on vastu viigid, kes pooldavad Charles II vallaslapsi. Viigide hulgas domineerivad puritaanid, toorid on enamasti anglikaanid. 1685 pärib trooni James II. James II pahandas aga anglikaane ning kaotas tooride poolehoiu, kuna ilmutas oma katoliiklust. 1688 toimub "kuulus revolutsioon". James II tütar esimeses abielust Mary oli abiellunud Hollandi Oranje Willemiga (William III). Mary ja William tulid koos sõjalaevastikuga ning veretu revolutsiooniga võeti võim üle. Kuulus revolutsioon tähistab parlamendi võitu ning kinnitatakse konstituts monarhia (1689) ("Bill of Rights"). Kinnitati jällegi vanad seadused eelkõige magna charta'ga.
kord, kus monarh ja valitsus võistlevad võimu eest riigis. Parlamentaarne konstitutsionalism, kus on selge, et parlamendil on kõrgem sõnaõigus riigis Inglismaa. SB puudub kinnitatud konstitutsioon tänapäevalgi. Inglismaal tekkis kaubanduse näol liberalism. Tory fraktsiooni kuulus Lord Liverpool (1812-1827), kes on Inglismaal kõige kauem peaminister olnud. Oli võimul, kui Napoleon vahistati. Oli läbinisti konservatist, ning kujundas tooride armeele konservatiivse näo, toore hakati 1934 nimetama konservatiivseks parteiks. Sir Robert Peel - inglise peaminister. Whigs (viigid) hakkasid üha enam tooridest eemalduma ning võtsid endale liberaalse suuna. 1830ndatel hakati viige nimetama üha enam liberaalideks, kuni nad nibetati ümber liberaalseks parteiks. 1832. a parlamendireformini oli inglismaa endiselt 17. saj aktide juures kinni (bill of rights). Earl Grey diplomaat, tee looja Twiningsi teesalongi tee. Earl Grey oli
isiklik pingutus. Usuvasakpoosed aga väidavad, et riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks tööturul nõutava hariduse, kontrollima palgapoliitikat. ERAKONNAD 19. sajandil tekkisid esimesed üleriiklikud puhtpoliitilised organisatsioonid erakonnad e parteid. Nende tähtsus suurenes põhiseadusliku korra leviku, lihtrahva poliitilise ärkamise ja valimisõiguse laienemisega. Nt 1830. aastatel tekkis Suurbritannias vanameelsete tooride rühmitusest konservatiivne partei ja vabameelsest viigide rühmitusest liberaalne partei. Parteide eesmärk on saada võimule ja viia selle kaudu ellu oma programmis sõnastatud taotlusi. Keelatud on erakonnad, mille tegevus on suunatud põhiseadusliku riigikorra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele. Erakonnaseaduse järgi on eesmärkide saavutamise vahenditeks kandidaatide esitamine ja valimiskampaania Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel;
Adam Smith, SBs liberalismi aluseks Adam Smithi ,,The Wealth of Nations" poliitökonoomia rajaja. Smithi arvates oli rikkuse allikaks töö ja tootmine. Riigi ülesanne on kindlustada, et liberaalne vaba turumajandus toimiks, mitte ei sekkuks. Pierre Joseph Proudhon- esimene inimene, kes end anarhistiks kuulutas, anarhismi nö rajaja Lord Liverpool, on Inglismaal kõige kauem peaminister olnud. Oli võimul, kui Napoleon vahistati. Oli läbinisti konservatist, ning kujundas tooride armeele konservatiivse näo, toore hakati 1934 nimetama konservatiivseks parteiks. Sir Robert Peel, inglise peaminister. Whigs (viigid) hakkasid üha enam tooridest eemalduma ning võtsid endale liberaalse suuna. 1830ndatel hakati viige nimetama üha enam liberaalideks, kuni nad nibetati ümber liberaalseks parteiks. Earl Grey Earl Grey diplomaat, tee looja Twiningsi teesalongi tee. Earl Grey oli liberaal, kes viiski
· täielik monopol massikommunikatsiooni vahendite üle; · relvamonopol (sõjavägi allub rangelt parteilisele kontrollile); · tsentraalselt kontrollitud ja juhitud majandus. ERAKONNAD 19. sajandil tekkisid esimesed üleriiklikud puhtpoliitilised organisatsioonid erakonnad e parteid. Nende tähtsus suurenes põhiseadusliku korra leviku, lihtrahva poliitilise ärkamise ja valimisõiguse laienemisega. Nt 1830. aastatel tekkis Suurbritannias vanameelsete tooride rühmitusest konservatiivne partei ja vabameelsest viigide rühmitusest liberaalne partei. Parteide eesmärk on saada võimule ja viia selle kaudu ellu oma programmis sõnastatud taotlusi. Keelatud on erakonnad, mille tegevus on suunatud põhiseadusliku riigikorra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele. Erakonnaseaduse järgi on eesmärkide saavutamise vahenditeks kandidaatide esitamine ja
kirjanikuna, poliitikasse läks ta aastal 1760, mil ta hakkas ühe Inglise poliitiku, Sir William Hamiltoni, sekretäriks. 1765. läks põhimõttekindla inimesena Hamiltoniga konflikti ning temast sai erasekretär Rockinghami markiisile, kes sai ka aastaks Inglise peaministriks. Kuid viigid, kuhu Rockingham kuulus, jäid seejärel opositsiooni pikaks ajaks. Burke oli viigina parlamendiliige aastatel 1766-1794, vanusest 37 kuni 65! Burke oli eluaeg tooride (kuningavõimu pooldajate) kriitik, suurepärane oraator parlamendis. Ta võttis aktiivselt osa paljudest tähtsatest päevapoliitilistest konfliktidest maksustamisega seotud küsimustest, rahvusküsimustest, kolooniaid puudutavatest küsimustest, eriti aga, mis puudutasid kuningavõimu piiramist. Burke oli viigide tugevaim löögirusikas parlamentaarses väitluses. Konservatiiv või liberaal? Burke on konservatismi isa, oma hoiakutelt konservatiivne, samas oli ta oma Prantsuse
Inglise peaminister. Kuid viigid, kuhu Rockingham kuulus, jäid seejärel väga pikaks ajaks opositsiooni. Burke oli viigina parlamendiliige aastatel 1766-1794, st vanusest 37 kuni 65! 40-aastaselt kirjutas oma esimese olulisema poliitilise pamfleti Observations on... The Present State of the Nation. 1769 kirjutab, et Prantsuse riik on majanduslikult (riigivõlgade tõttu) laostumas. Konservatismi isa Burke oli eluaeg tooride (kuningavõimu pooldajate, hilisemate konservatiivide) kriitik ja suurepärane oraator parlamendis. Ta võttis aktiivselt osa paljudest tähtsatest päevapoliitilistest konfliktidest maksustamisega seotud küsimustest, rahvusküsimustest, kolooniaid puudutavatest küsimustest, eriti aga, mis puudutasid kuningavõimu piiramist. Burke oli viigide tugevaim löögirusikas parlamentaarses väitluses. Konservatiiv või liberaal?