Keemiline evolutsioon Greetel Kala Gerli-Maigret Kuhi Stella Toomsoo Big Bang: Big Bang: ● maailm venis/laienes ● ei allunud füüsikalistele seadustele ● jahtumine ● tahkete materjalide teke Keemiline evolutsioon: ● Gaasiline evolutsioon ● Tähtete nukleonsüntees ● Molekulaarne evolutsioon ● Hapniku evolutsioon Gaasiline evolutsioon: ● Happe põhine reaktsioon ● Topelt asendus reaktsioonid ● Mürgised ● Plahvatus ohtlikud Tähtede nukleonsüntees: ● Tuumasünteesi reaktsioonid ● Temperatuuri
Millest maailm koosneb? Stella Toomsoo 10.klass Vaadates enda ümber ringi, siis näeme erinevaid inimesi, loomi ning asju. Igapäeva elus ei tule me selle pealegi, et mõelda, millest miski koosneb. Laiemalt arutledes peaks leidma vastuse enne küsimusele, kuidas meie maailm üldse tekkis ja millest? Maailma tekkimisest on erinevaid versioone. Üks väide sellest on see, et tekkis Suurest Paugust. Mis see oli
Arvuti abiline või ajaraiskaja? Stella Toomsoo Tänapäeval kasutab enamik inimesi arvutit. See on info- ja teabevahend, mida on lihtne tarvitada ning hea võimalus materjali otsida. Saab tuua välja erinevaid põhjusi raali headest ja halbadest kasutamistest. Kas arvuti on siis abiline või ajaraiskaja? Kindlasti on see teabevahendina väga kasulik. Seda kaasa võtta tööle või kooli on lihtne ning muudab tegeva töö mugavamaks. Arvutis on sellist infot, mida pole isegi teabekirjanduses
body. It doesn't get you bigger muscle or burn more fat. The other thing that people might do is that they start at early age which might stop you from growing taller. I think that every people should train every day for their own good. You are more healthy and you feel better about yourself. You just have to adjust it, so you don't go over the line and hurt yourself or your body. Stella Toomsoo 10.klass
KATAPULT Priit Toomsoo Alar Pastik Laura Pirbe Mihkel Parkja Luunja keskkool 2010 MIS ON KATAPULT? · Katapult on suur masin ,mis talletab energiat ,et see hiljem väljastada visatavasse esemesse. · Osa katapulte kasutab maa külgetõmbejõudu või kiigeefekti, et visata asju. Teised kasutavad vedrusid et energiat väljastada · Kõik katapuldid viskavad midagi. · Katapult on ammu järeltulija . · Esimesed nähtused katapuldist olid 3-4 sajand enne kristust selle aja katapuldid olid lihtsalt hästi suured ammud. BALLISTA · Ballista ehitus oli sarnane suure ammuga ja see töötas pinge abil. · Ballistad olid mõeldud suurte puust või rauast noolte lennutamiseks. · Jõu sai masin venitatud nööridest või vedrudest. Ballistad lennutasid raskeid polte viskenooli ja odasi sirgel trajektooril. · Ballista oli leiutatud Kreekas ja nimetus tuleb kreeka keelest ja tähendab viskamist MANGONEL · Mangonelid lasid suuri kive k...
Aristoteles Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi 10. klass Tema elust Ta elas 384322 e.m.a Oli Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Tema isa Nicomachus oli Makedoonia kuninga Amyntase doktor. 18. eluaastal läks Aristoteles õppima Plaatoni akadeemiasse. Aristoteles lahkus sealt väidetavalt enne Platoni surma ja läks Lesbose saarele botaanikat ja zooloogiat uurima. Need uuringud tegid temast zooloogia teerajaja 343. aastal eKr kutsuti ta Makedooniasse tagasi, et õpetada kuninga poega Aleksander Suurt. Aristotelese õpetused Aristotelese arvates võib iga asja (nt laua, inimese, maja jne) puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat (materjali) ja olemust. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu: tegelikkusena ja võimalikkusena. Aristoteles leidis, et miski ei saa sündida mittemillestki. Tema arvates mõni asi tekib ise, mõni mitte. 1. Loomulikud on need asjad, milles end...
August Kitzbergi nimeline gümnaasium Stella Toomsoo Suur Pauk Referaat Karksi-Nuia 2012 Sissejuhatus Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb peale Suure Paugu ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku.
giptuse kunst Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi Sander Karbus 10. klass KAIRO Giza püramiidid. Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Püramiidid pärinevad aastatest 25512471eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. Hufu(Cheopsi) püramiid Püramiidi ehitas Hufu järeltulija Dzedefra. Ta püstitas selle Gizast põhja poole. Hufu muumiat ei ole seni leitud. Kogu Cheopsi püramiidist on leitud vaid ühest kõrvalkambrist tema nime tähistav hieroglüüf. Hafra(Chephreni) püramiid Asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui 10 minutiga. Chephreni hauamonumendi Click to edit Master text styles esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit Second level (praegu 136,5 meetrit). ...
Austraalia Stella Toomsoo 10. klass 1. Iseloomustage riigi rahvaarvu a) Austraalias elab 22,262,501 inimest. (July 2013 est.) b) Riikide reastuses rahvaarvu alusel on Austraalia 56. c) Enam-vähem sama palju inimese elab näiteks Rumeenias (21,790,479), Cote d'Ivoire (22,400,835), Süürias (22,457,336) ja Madagaskaril (22,599,098).
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Merlin-Hans Hiiekivi VÄETUSPLAAN Agrokeemia Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2018 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 2. KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS............................3 3. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM.......................................................................4 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raili Kivisalu MH1 Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2011 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 68145232888 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik: Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, Osatähtsus horisondi ha
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Kerdi Koonik Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: lektor Avo Toomsoo Tartu 2016 SISUKORD Mullakaardi analüüs............................................................................................ 3 Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega........................................................................................................ 3 Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele.............................................4
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Mullakaardi analüüs Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 59955772353 kohta. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga) 2 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 59955772353 mullastik Mulla Lõimis Huumushoris Kivisuse Pindala Osatähtsu
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Evelyn Landing VRI Mullakaardi analüüs Iseseisev töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Tabel 1. Põllumassiivi nr 63353438305 mullastik: Mull Lõimis Huumushorisondi Kivisus Pindala Osatähtsu a tüsedus,cm e s Siffer aste KI k°1ls160- 22-28 - 20,74 ha 78,3% 90/r1ls1 Ko k°1ls155/r1;2ls1 22-28 - 2,94 ha 11,1%
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Aianduse osakond Annely Aben Väetussüsteemi koostamine Kase talule Kursusetöö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2007 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus.......................................................... 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.................4 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine....................................................4 3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine..........................................5 3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine........
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Väetusplaan Leevaku talule Kursusetöö Koostas: Allar Skuin Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2009 Sisukord Sissejuhatus 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.1.1. Orgaaniliste väetiste tootmine 3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine 3.1.3 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil 3.2.2
[5] KOKKUVÕTE Olen kindle, et kuritegevust ja selle levikut on võimalik piirata ja vähendada, kuid seda ei saa hävitada, nagu mõnda viirust. See jääb meiega seniks, kuni me ei õpi ära seda, et kõige tähtsam asi elus ongi elu nautimine ja mitte pidavalt närvitsemine ja kõige pärast muretsemine. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Entsüklopeedia V köide. Tallinn, 1990, lk. 229. 7 2. Toomsoo, A. ,,Täisealiste ja alaealiste kuritegevus". Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1996. 3. Liiv M.-L. ,,Kuritegevus Eestis 2006", Tallinn, Justiitsministeerium, 2007. 4. Hess B. B. ,,Sotsioloogia", Külim, 2000. 5. EV Sotsiaalministeerium. ,,Ohvriabi käsiraamat", Tallinn, 2002. 8
tagada luues turvalise keskkonna, koolitades nende hooldajaid ja pereliikmeid. · Dementse haige hooldus nõuab sageli enam ressursse kui eakate tavahooldus. · Dementse haige hooldusega tegelevad inimesed, nii töötegijad kui pereliikmed vajavad toetust ja supervisiooni. DEMENTSUSTE EESTI RAVI- TEGEVUS- JA DIAGNOSTIKAJUHEND · Ülla Linnamägi, Liina Vahter, Kadri Jaanson, Tiiu Tomberg, Siiri-Merike Lüüs, Katrin Gross-Paju, Andrus Kreis, Toomas Toomsoo · Samuti võetud materjalid internetist www.kliinikum.ee · Inimene.ee · Terviseleht.ee · Alzheimer.ee · Eestikirik.ee · Arst.ee
LISAD 9 Lisa 1. Nime/ aasta viitamine ja selle kajastamine kasutatud kirjanduse loetelus VIITAMINE TEKSTIS KASUTATUD KIRJANDUS ... (Schwartz ja Ellison, 1982) Beth B. Hess, 2000. Sotsioloogia. Külim. ... (Anderson, 1985) Beth B. Hess, 2000. Sotsioloogia. Külim. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Asko Toomsoo, 1996, ,,Täisealiste ja alaealiste kuritegevus", Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus. 2. Beth B. Hess, 2000, ,,Sotsioloogia", Külim. 3. EV Sotsiaalministeerium, 2002, ,,Ohvriabi käsiraamat", Tallinn,. 4. Mari-Liis Liiv, 2007, ,,Kuritegevus Eestis 2006", Tallinn, Justiitsministeerium. 11
EESTI MAAÜLIKOOL Iseseisev töö MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2016 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik Mulla Lõimis Huumushori Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer -sondi aste m² % tüsedus, cm Kr r_2ls_1 20 - 1926.42 1.6 Kr r_3ls_125/k 20 - 15484
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullateaduse ja agrokeemia osakond VÄETUSPLAAN Agrokeemia kursusetöö Juhendaja: Avo Toomsoo Koostaja: Kristina Uuli Tartu 2010 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................... ........................ERROR: REFERENCE SOURCE NOT FOUND 2. KÜLVIKORDADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS................................................
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Väetusplaan Kursuse töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS..............................................4 2.KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM................................................................................7 2.1Lubiväetiste kasutamine.......................................
Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise
väetistarbest. Vaadatud aadressil: http://www.pmk.agri.ee/est/index.php?sid=76&mid=66 19. Nurmekivi, H. Mõistete seletusi. Koost. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 7...8 20. Olausson, I. Kompost. Kirjastus Tänapäev. 2005. 101 lk 21. Põldma, P. Väetamise mõju köögiviljade saagikusele ja saagi kvaliteedile. Katsetöö aruanne. 6 lk 22. Põllumehe käsiraamat. Kemira GrowHow tootekataloog.147 lk 23. Rooma, L., Toomsoo, A. Kultuuride väetamine. Nurmekivi, H. Põllukultuuride väetamine. TÜ Kirjastus. lk. 21...27 24. Sady, W. Effect of different nitrogen fertilization on yield and quality of white head cabbage grown in field conditions. 1999. Vaadatud aadressil: http://www.hri.ac.uk/enveg/potsdam/abstract/sady.htm 25. Sawyer, J. E., Mallarino, A. P. Interpretation of Soil Test Results. Iowa State University 2003. p 26. Interpretation of Soil Test Results. Iowa State University. Vaadatud aadressil: http://www
annaabi.ee 
