4 5 1 0,5 2 4 20 L Leida üldine seos toodangumahu ja selle tootmiseks vajalike minimaalsete tootmiskulude vahel. Minimaalsed kulud saame optimaalsete koguste asetamisel samakulujoone võrrandisse cmin 10L 40K . Optimaalsed kogused tagab tingimus L 4K . Et saada kulude sõltuvust toodangumahust, asendame proportsioonist L 4K tootmistehnoloogiat kirjeldavasse tootmisfunktsiooni q K 0,5 L0,5 esmalt nii, et saame kapitali ja toodangumahu optimaalse 2 Sissejuhatus majandusteooriasse MJRI.09.027 q K 0,5 4K , kust 1 K 0,5q . Analoogiliselt asendades K 0, 5
Import on välismaal toodetud kaupade sisseostmine kodumaiseks kasutamiseks. Puhaseksport puhasekspordiks nimetatakse impordi ja ekspordi vahet, on SKP osa. Inflatsioon (Tarbija Hinna Indeks)on hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langus. Tööviljakus ehk tööjõu tootlikkus on toodangu hulk ajaühikus ühe töötaja kohta. Püsikulud fixed costs kulu, mis jääb muutumatuks, sõltumata toodangu mahust. Muutuvkulud variable costs toodangumahust sõltuv kogutulu osa. Mastaabisääst economies of scale, keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärel.
Seega on piimaturul palju pakkujaid, kes valmistavad mingit toodet ja on suutnud sellega turule tulla. Mina kui tarbija valin toote oma maitseeelistuse ja hinna järgi. Kui ühel firmal on 3,5 `% piim 90 senti ja teisel firmal 50 senti, siis ostan odavama piima. 7. Selgita mõistete kogukulu, püsikulu, muutuvkulu, käive, kasum sisu ühe lihtsa näite abil. Minu OÜ ettevõtte kogukulud on 500 000 eurot aastas. Mis jagunevad püsikuluks ja muutuvkuluks. Muutuvkulu sõltub kuust ja toodangumahust. Ühe toote muutuvkulu on sama, kuid muutuvkulude kogusumma kuulõike oleneb sellest kui palju tooteid toodetakse. Püsikulud on igakuiselt samad, sest nende suurus ei sõltu oluliselt toodangumahust. Näiteks peab firma maksma tagasi pangalaenu ning see püsikuluna igakuine kohustus. Firma aastakäive on plussis ning katab kogukulud ja teenib kasumit. Lahutades kogukulud tulust on kasumi väärtuseks 700 000 eurot aastas. 8
Koguprodukt – on kõik kulud või kulutused kokku. Keskmine produkt – on koguprodukti ja selle tootmiseks kasutatud ressursihulga jagatis. Piirprodukt – on täiendav toodang, mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muudu ja kasutatava ressursikoguse muudu jagatisega. Püsikulud – on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Muutuvkulud – toodangumahust sõltuv kogutulu osa. Kogukulud – on firma püsi-ja muutuvkulude summa antud tootmistasemel. Keskmine kogukulu – ehk omahind, mis = kogukulu/ toodangu maht Keskmine püsikulu – on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on kogumuutuvkulu ja toodetud koguse jagatis. Piirkulu - on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. 2) Leia tähised ning arvutusvalem järgnevatele näitajatele: Keskmine koguprodukt (ATP) =
B 13. Mastaabisääst tuleneb A. muutuvkulude kokkuhoiust; B. püsikulude vähenemisest tooteühiku kohta; C. paremate töötajate kasutamisest; D. transpordikulude vähendamisest otstarbeka logistika kasutamise tõttu. A 14. Konveierliini juurutas esimesena A. Henry Ford; B. Adam Smith; C. W. Edwards Deming; D. Joakim Puhk. B 15. Piirkulu on A. kulu, mis lisandub täiendava koguse tootmisel B. kulud, mis ei sõltu toodangumahust C. impordiga tegeleva ettevõtte tollimaksudest tulenev kulu D. kulu, mille juures on kasum maksimaalne 2 Test 9, Tootmine ja tootlikkus Junior Achievementi Arengufond
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Auto värvid, lakid, koostis ja ajalugu. Koostajad: Johanna Valma Egert Laidsalu Sandra Matsalak 14AM1 10.Klass Juhendaja: Mati Otsing Värvid: SIKKNES Veeslahustuvate baasemailide süsteem Autowave - see on toonide täpsus, suurepärane katvus ja remondi kiirus maksimaalselt hoolitseva suhtumisega keskkonna vastu. Sikkens Autobase Plus on kõige uuem orgaanlahustuvate baaskatete süsteem. Oluliselt suurema katteomadusega Autobase Plus süsteem kindlustab olulist ökonoomiat võrreldes traditsiooniliste süsteemidega. Autobase Plus-iga katvus saavutatakse 2 kihiga seejuures minimaalse kihtide vahelise kuivatamisega. Teda eristab...
vabatahtliku tehingu käigus ühelt omanikult teisele üleantavad. TÄITMISELE PÖÖRATAVUS omandiõigused peavad olema kaitstud mittevabatahtliku ülevõtmise eest. Sellisel juhul on omanik huvitatud ressurssi efektiivsest kasutamisest; kui omandiõigusi ressursile vahetatakse (tehakse tehing), suurendab see efektiivsust. TOOTJA HINNAVARU, KASUMI JA DEFITSIITSUSLISANDI SEOSED: LÜHIAJALISELT- teatud kulud (kapitalikulud) on fikseeritud, st kogukulud = toodangumahust sõltuvad muutuvkulud + toodangumahust sõltumatud fikseeritud kulud; kasum = kogutulu kogukulud; tootja hinnavaru (kogutulu muutuvkulud) = kasum + fikseeritud kulud. PIKAAJALISELT- kõik kulud on muudetavad; tootja hinnavaru = kasum = 0 hästitoimiva konkurentsiga turul, kus firmad saavad harusse vabalt siseneda ja väljuda. DEFITSIITSUSLISAND- tootja saadav tulu napi ressursi omamisest; esineb enamikus loodusressurssidel põhinevates harudes; sel juhul on hästitoimiva konkurentsi korral ka pikaajaliselt
Iga optimaalse tegurikomplekti korral tegurihindade summa peaks võrduma tegurite piirtootlikkuse suhtega ehk kummagi teguri ühe ühiku lisamisel lisanduvad toodangu mahtude suhtega. Piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatist nim. Rahaühiku piirtoodanguks. Iga tootmismahu tootmiseks on võimalik leida minimaalsed kulutused. Seos c= f(q) näitab ratsionaalselt tegutseva ettevõtte kulutuste ja toodangukoguste seost. Seda seost nim. Kulufunktsiooniks. Toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangumahu kasvades. Selliseid toodangumahu muutudes muutuvaid kulusid nim. Muutuvkuludeks. Samas on ka kulutusi, mis säilivad isegi siis kui toodetakse 0 toodet nim. Püsikuluks. Piirkulu on ühe tooteühiku juurdetootmisellisandunud kulu rahaühikutes. Keskmine kulu- näitab kulu tooteühiku kohta ja
kulupõhine hinnakujundus. Ettevõtte kulud jagunevad muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulude summa sõltub sellest, kui suures koguses toodet toodetakse. Üldjuhul peaks muutuvkulud tooteühiku kohta jääma samaks. Muutuvkulude hulka arvatakse kulud toormaterjalile, pakendile, lisanditele ning ka tööjõule, kui töötaja töötasu on otseselt sellega seotud, kui palju ta toodet toodab. Püsikulud on need, mille suurus ei sõltu oluliselt toodangumahust. Kuid kui toodangu maht kasvab kordades, siis suurenevad ka püsikulud. Püsikulude hulka arvatakse tavaliselt ettevõtte juhtimise kulud, turunduskulud, transpordikulud. Kogukulu saadakse, kui arvestatakse kokku kõik muutuvkulud ja püsikulud. Oluline oleks teada ka tootmise piirkulu kui palju kogukulud muutuvad, kui toota üks ühik lisaks. Selleks, et teada, kui palju peab tootma, et kulusid katta, tuleb arvutada kasumilävepunkt.
samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang – mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon – ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu – kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu – ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu – kulu tooteühiku kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum – tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine – kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver – kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver –
ettevõte midagi ei tooda. Näiteid: tehased, püsiseadmed, kontorihooned, milles ettevõte tegutseb, püsitöötajad (kontoris), kindlustusmaksed, laenuintressid jmt. Ehitusfirmadel on üldiselt üsna madalad püsikulud. 3 17.02.2014 MUUTUVKULUD Muutuvkulud (variable cost, VC) on sellised kulud, mis sõltuvad toodangumahust. Muutuvkulud näitavad erinevust püsi- ja kogukulude vahel. Kui midagi ei toodeta, on ka muutuvkulud võrdsed nulliga, toodangumahu kasvades hakkavad suurenema. Näiteid: tööliste töötasu, kulud materjalidele, ehitusmasinatele jne. Ehitusfirmadel on üldiselt üsna suured muutuvkulud. Püsikulusid püütakse hoida võimalikult madalal; ehituses on laialdane alltöövõtu kasutamine. LÜHIPERIOODI KULUD Kulutüüp Näiteid
füüsilistes ühikutes. Keskmine kogutoodang on kogutoodangu ja selle valmistamiseks kulunud tootmisteguri hulga jagatis. Piirtoodang on täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava muutma tootmisteguri kasutamisel. Tootmiskulud Kõik ettevõtte poolt tootmiseks tehtavad kulud ehk kogukulud jagunevad muutuvkuludeks ja püsikuludeks. Suur osa firma kuludest sõltub sellest, kui palju toodetakse. Toodangumahust sõltub vajadus tooraine, tööjõu jne järele. Seega ka kulutused neile tootmisteguritele kasvavad toodangumahu kasvades. Selliseid toodangumahu muutudes muutuvaid kulusid nimetatakse muutuvkuludeks. Samas on ka kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. Selliseid kulusid nimetatakse püsikuludeks. Need on näiteks kulud ruumide rendile, mingi osa elektrikuludest jne. 5. Turustruktuurid
tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisem eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke ei vaadelda. 24. Nimetage peamised tootmistegurid ja nende hindu mõjutavad tegurid? Tööjõud, kapital ja maa (loodusressurssid) 25. Millised on ettevõtte peamised kululiigid? Mille poolest erinevad püsikulud ja muutuvkulud? Muutuvkulu ja püsikulu. Püsikulu ei sõltu toodangumahust. Muutuvkulu aga sõltub.Püsikulu näitab kulutusi toorainele ja tootmisteguritele. Kui ei toodeta, ei ole ka kulutusi toorainele ja tootmisteguritele- muutuvkulu. Püsikulu puhul on kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. 26. Mida näitab graafilises analüüsis samakulujoon? Millest sõltub samakulujoone tõus? Tootmisvõimaluste hulka. Samakulujoone tõus näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma
tootmisotsustele ehk teiste sõnadega, lähtudes nn. tootmishorisondist ehk otsustamishorisondist. Sellest tulenevalt jaotatakse eetevõtte juhtkonna otsused: Lühiajalised, pikaajalised ja ülipikaajalised Oletame, et siis, kui firma toodab 10 ühikut, tema AVC = 32, AFC =10 ja MC = 50. Seega: Firma kogukulud TC =420 (TC = 10x22 + 10x5 = 420) ATC = 42 Muutuvkuludeks nimetatakse ettevõtte kulusid Mis muutuvad sõltuvalt toodangumahust nii lühi- kui pikal perioodil Kui on teada, et firma püsikulud kasvavad aasta jooksul 100 000 võrra (ceteris paribus), siis: Suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kogukulu Kahanevate tulude seadus väljendab fakti, et: ühest momendist alates hakkavad ettevõtte tulud kahanema Kui firma toodab null ühikut, siis On firma muutuvkulud samuti võrdsed nulliga Pikal perioodil: pole firmal mingeid püsikulusid
11. FIRMATEOORIA 1.1.1. Firma kulud Firmateooria käsitleb tootmise mahu ja hinnaga seotud probleeme, pidades silmas tootja käitumisotsuseid ja eelistusi täieliku konkurentsi turu tingimustes. Firma tegevuse eesmärgiks on tema kasumi maksimeerimine. Kasum on firma tulude ja kulude vahe. Kulud on raha, mida firma maksab rakendatud ressursside eest ja tulud on raha, mida ta saab oma toodangu müügist. Muutuvkulu (AVC) sõltub toodangumahust, näit. kulu tööliste töötasule, materjalidele, mis läheb ehituskehasse ja ehitusmasinatele. Püsikulu (AFC) ei sõltu lähiperioodil toodangu mahust; kulud hoonetele, firma juhtimiskulud jm. Kogukulu = muutuvkulu + püsikulu Ühikkulu on kogukulu, mis on jagatud tooteühikute arvuga. Piirkulu on kogukulule lisanduv kulu, kui toodangu ühik suureneb ühe ühiku võrra. Traditsiooniline firmateooria eeldab, et ühikkulukõver (AC) on U- kujuline. Joon. 11.1. Ühikkulukõver
samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu kulu tooteühiku kohta; tulu turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver
samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt; rahaühiku piirtoodang – mingi teguri hinna piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatis, näitab toodangumahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastavale tootmistegurile hulga suurendamiseks; kulufunktsioon – ratsionaalselt tegutseva ettevõtte toodetava toodangukoguse vaheline seos; muutuvkulu- -toodangumahu muutudes muutuvad kulud; püsikulu – kulud, mis ei sõltu toodangumahust; piirkulu – ühe lisatoodanguühiku tootmisel lisanduv kulu; keskmine kulu – kulu tooteühiku kohta; tulu –turul kehtiva hinna ja müüdava toodangu koguse korrutis; piirtulu – lisa toodanguühiku müügist saadud lisatulu; kasum – tulu ja kulu vahe; ettevõtte pakkumine – kui palju toodangut on ettevõte nõus tootma ja turul müüma; ettevõtte pakkumiskõver – kirjeldab graafiliselt ettevõtte toodangupakkumist, pika perioodi pakkumiskõver –
Finantskulud – intressikulud jms ei ole kuidagi seostatav müügikäibega ning jääb seetõttu püsikulude hulka. Üldiselt, mida väiksemad on ettevõtte püsikulud ning mida suurem on muutuvkulude osatähtsus, seda riskivabam on ettevõtmine ning kergem kasumi teenimine. Paraku kipub reaalsus olema vastupidine. Vaatleme veel üht praktilist probleemi seoses kulude liigitamisega. Nagu eespool kirjas, püsikulud toodangumahust ei sõltu. Näiteks, pisikeses laudu tootvas firmas võib ühe ajaperioodi jooksul valmistada kümme või viis lauda, aga ka mitte ühtegi lauda – ettevõtte püsikulud jäävad aga vaatamata tootmiskogusele sama suureks. Praktikud kipuvad vastu vaidlema, et selline asi pole võimalik – tegelikkuses võivad ju nt rendipinnaga seotud kulud igakuiselt muutuda (küttekulude tõttu) ja seetõttu tahetakse kommunaalkulusid liigitada pigem muutuv- kui püsikuludeks
Näitab toodangu mahtu, mis lisandub kui täiendav kroon kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Opt komplekti puhul on mõlema teguri viimase ühiku lisandumisel lisandunud toodangumaht rahaühiku kohta sama. Kulufunktsioon näitab ratsionaalselt tegutseva ettevõtte kulutuste ja toodangukoguse seost (iga toodangukoguse tootmiseks kasutatakse olemasolevates tingimustes optimaalset tegurikomplekti) Muutuvkulu toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangukasvades Püsikulu kulutused, mis säilivad ka siis, kui toota null ühikut toodet. Ei sõltu toodangu mahust ehk sellest kui palju toodetakse, näiteks ruumide rent Piirkulu MC on ühe toodanguühiku juurdetootmisel lisandunud kulu rahaühikutes Keskmine kulu AC näitab kulu tooteühiku kohta ja leitakse kogukulu jagamisel
kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Optimaalse tegurikomplekti puhul EI ole vahet kas kulutada raha ühele või teisele tootmistegurile- lisaks saadav toodangumaht on ikka sama suur. TOOTMISKULUD Iga toodangumahu tootmiseks on võimalik leida minimaalsed kulutused. Kulufunktsioon- kulutuste ja toodangukoguse seos. Tootmistehnoloogia ja tegurihinnad määravad. Sõltub tootmisfunktsioonist. Kogukulud TC jagunevad: Muutuvkulu VC – toodangumahust sõltub tooraine ja tööjõu vajadus, seega ka kulutused neile tootmisteguritele, näiteks toorainele, suurenevad toodangu kasvades. Tööjõud, kütus, materjal. Püsikulu FC – kulutused, mis säilivad ka siis, kui toota null ühikut toodet. Ei sõltu toodangu mahust ehk sellest kui palju toodetakse, näiteks ruumide rent, maamaks, elektrikulud. Mida vähem toodetakse, seda väiksem.
35 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 FC + VC = TC (9) Püsikulude all mõeldakse kulusid, mis ei sõltu toodangu mahust. Kui toodangumaht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. Muutuvkulud sõltuvad toodangumahust. Kui toodangumaht on null, siis firmal muutuvkulusid pole.3 Graafiliselt on kogu-, muutuv- ja püsikulud kujutatud joonisel 17. Joonisel 17 näidatakse, et FC kõver on horisontaalne sirge, mis tähendab, et FC tase toodangumahu muutudes ei muutu. Nii TC kui ka VC kõverad alguses muutuvad järjest laugemaks ning seejärel järsemaks. Põhjuseks spetsialiseerumisest tingitud
piirkuluga, siis seda väljendavad vastavalt üles paremale kulgavad kõverad, mille kohaselt iga järgneva ühikuga seotud kulutused kasvavad. Tehase kulud koosnevad sel juhul kahest osast: kulud sisenditele pluss maks. Ettevõtte kasum on maksimumis toodangumahu Qs puhul, sest siis annavad viimasele ühikule eelnevad ühikud veel kasumit ning viimase tooteühiku puhul on kulud ja tulud võrdsed (s.t. piirtulu on suurem kui piirkulu, kusjuures viimane sisaldab nüüd ka maksu). Sellest toodangumahust edasi hakkab kasum vähenema, kuna piirkulu on suurem kui piirtulu. Maksust laekunud summasid võib kasutada nii kahju kannatajale hüvituse maksmiseks kui teiste keskkonna parandamiseks mõeldud meetmete realiseerimiseks. Samas, oluline on võrrelda ka maksuna kinni peetud summat ja saastekahjude vähenemist maksu kehtestamise tulemusena. Saastekahju vähenemist kirjeldab meile nelinurk saastekahju piirkulu kõvera all. Selle nelinurga,
Kõik firma kulud kokku moodustavad kogukulud (total costs, TC). Lühiperioodil saab kogukulud jagada püsikuludeks (fixed costs, FC) ja muutuvkuludeks (variable costs, VC) ehk teisisõnu on kogukulud muutuvkulude ja püsikulude summa Püsikulude all mõeldakse kulusid, mis ei sõltu toodangu mahust. Kui toodangumaht on null, siis firma kogukulud võrduvad püsikuludega. Muutuvkulud sõltuvad toodangumahust. Kui toodangumaht on null, siis firmal muutuvkulusid pole. FC tase toodangumahu muutudes ei muutu. Nii TC kui ka VC kõverad alguses muutuvad järjest laugemaks ning seejärel järsemaks. Põhjuseks spetsialiseerumisest tingitud kulude kasvu aeglustumine alguses ning hiljem teatud punktist kahanevuse seaduse domineerimine. Piirkulu (marginal cost, MC) on üks olulisemaid mõisteid majandusteaduses üldse.
annaabi.ee 
