Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tom Sawyer". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
indiaani, huck, potter, doktor, joed, koopas, doktori, polly, varandus, seiklus, sawyer, noaga, paadiga, otsima, huckleberry, finn, harper, seiklused, kohtub, suhtle, kaevama, tunnistab, tulema, kuuleb, koopasse, rahaga, douglas, põnev, twain, pahandusi, karistada, finniga, lapsevanem, salaja, kaklema, potteri, sealsamas, plehku, veenis, tapnud, tapabÜhel päeval oleks Tom peaaegu vitsa saand, nimelt sõi ta moosi, kuid jõudis õigel ajal ära joosta. Järgmisel päeval tegi ta poppi, kuid pärast mõningat küsitlust ei saanud tädi Polly sellest aru. Aga kui Tom näitas, et tema krae on korralikult kinni õmmeldud, mitte lahti rebitud pani Sidney tähele, et tädi õmbles valge niidiga, aga Tomil oli krae õmmeldud musta niidiga. Seejärel jooksis Tom kiiresti õue ja plaanis Sidile kättemaksu. Õues kohtas ta aga uustulnukat, kes oli korralikult riides ja kohe algas käts. Selles võistluses võitis Tom, kuid kui ta koju jõudis nägi tädi missuguses olukorras ta riided olid ning jõudis otsusele,
Tom sawyer Mark Twain Lugu juhtus St.Petersburgi linnas. Kus elas Tom sawyer oma tädi Polly juures. Tomil oli võime sattuda seiklustesse ja pahandustesse. Tal oli sõber Huckelberry Finn keda hüüti Huckiks. Muidugi oli Huck kõikide emade hirm ja kõikide poiste unistus olla selline nagu Huck. Vaatamatta tädi Polly keeldudele sõbrustas Tom ikkagi Huckiga edasi. Nii mõnigi nende seiklus oli lausa eluohtlik. Tom sawyeril oli kihlatu Becky. Becky meeldis Tomile väga. Becky oli tore ja lahke ning ilus tüdruk. Tomil ja Huckil oli ka vaenlane,kelle ks oli kuri ja paha Indiaani Joe. Poolenisti orb Tom kasvab üles oma tädi Polly juures. Ta on paras marakratt, alati vempudeks valmis ja erakordselt nutikas siis, kui on tarvis koolist poppi visata või kirikuskäimise st kõrvale hiilida
8.peatükk Vaprad röövlid Poiss oli kurb. Tom mõtles Beckyst. Võtis puu juurest mullaalt oma männipuukistu, seal oli liiv ja putukas. Poisid mängisid Robin Hoodi. 9.peatükk Mõrtsukatöö surnuaias Mindi kell kümme magama.Tomil oli raske magama jääda, sest kilgid kriiskasid ja palju muud. Ta läks kalmistule koos Huckelberiga. Sinna tuli Muff Potter, Indiaani Joe ja doktor Robinson. Nad kaevasid laiba välja. Indiaani joe tappis doktori. Joe süüdistas Muffi. 10.peatükk Hulkuv koer ulub sünget ettekuulutust Nad kartsid et keegi tuleb ja hiilisid tasa koju. Nad mõtlesid kuidas indiaani Joed süüdistada. (liiga raske tekst oli edasi ei oskanud kokkuvõtet teha). 11.peatükk Südametunnistus teeb Tomile vaeva
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja
Kokkuvõte ,,Huckleberry Finn'' Huckleberry Finn oli poiss, kes otsid seiklusi. Ta nägi välja nagu tavaline poiss. Tal peas oli suur kübar ja ta armastas suitsetada. Ta sõbrutses Tow Sawyeriga. Koos nad leidsid hunniku raha , mille röövlid koopasse peitsid, ning nad said rikkaks. Kumbki sai endale kuus tuhat dollarit. Kohtunik võttis nende raha enda hoolde. Miss Watson oli lese õde, üsna kõhn vanatüdruk prillidega. Ta tuli tema juurde elama ja hakkas Finni õpetama aabitsaga. Ta alati kamandas Finniga: ,,Ära topi oma jalgu sinna Huckleberry,'' ja ,, Ära ole nii küürus, Huckleberry, istu sirgesti''. Ta jutustas alati Finnile kõiksugu asju põrgust. Õhtuti kutsus ta oma neegrid tuppa ja pidasid palvetunni. Tom Sawyer oli seiklushimuline poiss, kes alati tahtis minna riski peale välja. Tom sattus alati pahandustesse. Ta tegi röövlisalga, kes peatab tõldu, tapavad inimesed ära
Tappa laulurästast. H.Lee Esimene osa. 1.peatükk. Raamatut alustatakse perekonna tutvustusega. Raamat on üles ehitatud Jean Louise Finch (Nirksilm) ja on kirjutatud MA vormis. Esimeses peatükis tuletab Jean oma elu Maycombis meelde, tutvustades meile lugejaid Dilliga, poisiga kes veedab järjest 2 suve oma tädi juures. Jean jutustab ka Koll Radley (Arthur Radley) legend. Jem (Jeani vanemvend Jeremy), Dill ja Jean teevad plaane Kolli välja meelitamiseks. 2.peatükk. Jean läheb esimesse klassi. Juba esimesel päeval saab Nirksilm karistada selle eest, et oskab lugeda ja kirjutada. Kokkuvõttes kulgeb Jeani esimene koolipäev lõunani halvasti, ta sai isegi nuhelda. 3.peatükk. Vahetunni ajal kakleb Jean ja Walter. Jem sekkub ja kutsub Walteri lõunale. Ka lõuna ei kulge Jeani jaoks hästi. Selles peatükis saame teada missugused need Ewellid on. Jean ei taha enam koolis käia. Sõnum: Igal ühel
I. McEwan „Tsementaed“ Ülesanne 1 1. Valitud teos on „Tsementaed“, autor on Ian McEwan ning žanr on romaan. 2. Romaani jutustajaks on 15-aastane noormees Jack, kellel on vanem õde Julie, noorem õde Sue ja noorem vend Tom. Tegevus toimub suvel enne ning pärast koolivaheaja algust. Koos oma vanematega elavad nad suures, kuid vanas, majas, mis asub tänaval, kus kõik teised majad on kas maha lammutatud või maha jäetud. Neil ei käi kunagi külalisi ning teistest isoleeritud olles, on lapsed väga lähedasteks saanud. Jacki isa armastab väga aiandust ning oma aia korrashoidmist, kuid pärast südamerabandust ei jõua ta seda enam korras hoida. Ta otsustab katta maja esise ja taguse tsemendiga, et oleks ilusam vaadata. Jack ja isa alustavad tsementraja tegemisega, kuid isa sureb enne südamerabandusse, kui jõuab töö lõpule viia. Pärast seda jääb ka Jacki ema aina haigemaks
Sissejuhatus Stephen King on tänapäeva üks populaarsemaid ja paremini müüvaid autoreid kogu maailmas. King kombineerib oma lugudes psühholoogilise trilleri elemente, ulmekirjandust, paranormaalseid nähtusi ja detektiivi teemasid. Olles sõltuvuses loetletud elementidest, segab ta sisse eredaid igapäevaseid seiku. Stephen King, kes on peamiselt tuntud oma romaanide järgi, laiendab oma silmapiiri kirjutades filmidele käsikirju, mitteilukirjandust, autobiograafiaid, lasteraamatuid ja lühijutte. Kuigi King on tuntud oma romaanide "The Stand" ja "IT" järgi, on tema parimateks töödeks just lühijutud nagu "The Body" ja "Quitters Inc." Kingi teosed on nii võimsad, sest ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi igapäevaelust. Kingi elulugu Stephen Edwin King sündis 21. septembril 1947ndal aastal Portlandis, Mainis. Stephen, ta ema Nellie ning adopteeritud vend David pidid enda eest ise hoolitsema, k
Põhitegelased: Kokk (John Silver): Ülimalt salakaval ning kahepalgeline mees, kes ei kartnud mitte kedagi ega mitte midagi. Ta suutis oma jutuga ära rääkida ükskõik kelle ning tema mesijutt viis paljud mehed hauda. Ta ei hoolinud kellestki peale enda, ta tegi kõik oma heaolu nimel ning tal oli täiesti suva, mis teistega juhtub. Omakasupüüdlik valetaja, kellest ei saadud loo lõpuni lahti. Jim Hawkins: Väga vapper 17-aastane poiss, kellel oli oma osa selle loo alguses ning tema oli üks neist, kelle pärast üldse merele mindi. Ta elas oma vanematega ,,Admiral Benbowis" ning ta töötas seal baarimehena. Isa suri tal halva tervise tõttu ning seetõttu olid tal ja ta emal käed tööd täis. Tema leidis ka Billy asjade seast kaardi ning sellest ka see lugu alguse sai. Skvaier (mr. Trelawney): Tema käis Bristolis laeva ning sellele meeskonda otsimas. Ta oli lobiseja ja lobises välja Bristolis saladuse aarde kohta ning tänu sellele tahtis ka seal tööd ,,laevakokk" (Joh
Harry Potter ja tulepeeker SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
Lühilugu Elas kord tüdruk nimega Maria, kel oli oma poiss. Tema nimi oli Priit. Neile mõlemale meeldis väga surfata. Neil oli suvevaheaeg ja tüdruk elas oma vanaisa juures, kes tegi surfi laudasid. Ühel päeval tuli tüdrukule külla tema tädi Anne. Tüdruk oli lubanud oma emale, et kui too suureks saab läheb ta ülikooli. See oli see päev mil ta pidi asjad kokku pakkima ja ära sõitma, jättes kõige kallimad inimesed maha, vanaisa ja Priidu. Nad mõlemad olid väga kurvad. Järgmisel päeval olid mitme meetrised lained ja seda juhtub ainult iga kolmekümne aasta tagant ning Maria teadis, et ei saa lahkuda kui ta ei ole veel viimast korda surfanud. Kõik vaatasid pingeliselt kuidas teised meres surfasid. Varsti saadi aru, et tekkimas oli torm. Anti häire signaali, et kõik tuleksid veest välja aga Maria ei tahtnud veel lõpetada ja läks viimasele suurele lainele vastu kuid laine mattis ta maha. Priit oli samal ajal rannas ja jooksis
Harry Potter ja segavereline prints" on Harry Potteri romaanisarja 6. raamat, mis avaldati 2005. aastal. J. K. Rowling kirjeldab Harry Potteri seiklusi kuuendal kooliaastal võrratute üksikasjade ja huumoriga, tegevus on tempokas ja hoogne, sundides lugejat hingetult selle keerdkäike jälgima. SisuHarry Potter peab jällekord veetma suvevaheaja Dursleyde juures. Tal on aga küllalt mõtlemisainet -- armastatud ristiisa Sirius Blacki surm, hirmutav surmasööjate eest põgenemine võlukunstiministeeriumis ning pingeline professor Dumbledore'i ja Lord Voldemorti kahevõitlus, mille tunnistajaks ta oli. Nüüd ootab ta oma magamistoas Dursleyde majas närviliselt koolidirektori külaskäiku. Harry ei oska aimata, miks tahab Dumbledore nüüd talle külla tulla. Mis on see küsimus, millega ei anna
``Lugu lendavate taldrikutega`` Eno Raud I OSA-``Päris kriminaalne lugu`` Meelik,Jürnas ja Kaur olid suured sõbrad.Jürnas oli väga hea hiilija,Meelik kirjutas raamatut ja Kaur oli pärit pikaealiste suguvõsast.Nad olid mures,et nende suvi on untsus,sest Jürna juurde pidi suveks tulema võõras tüdruk Kärt.Poisid uurisid erinevaid mänge ja tegevusi,millega tüdrukud aega sisustavad.Nad uurisid oma kooliõe Marju käest ja tõid raamatukogust ka raamatu,kus tüdrukute hobidest kirjutati.Seal oli öeldud,et tüdrukutele meeldivad väikesed lapsed ja fotograafia.Nad maksid oma kollivennale Peetrile,et saaksid tema väikese venna Madise oma hoole alla-nii oleks neil olemas laps,kellega Kärdi aega sisustada.Juhtus aga nii,et Jürnas jäi Madisega aeda üksi.Ta oli hooletu,ega märganudki,kuidas Peeter koos sõbra Rihoga väikese Madise ära meelitasid.Nad viisid lapse maale Peetri tädi juurde ja otsustasid teeselda,et laps on ikka kadunud ja poisid pidid neile ikka lapse
ETENDUSE ANALÜÜS ,,TAPPA LAULURÄSTAST" URMAS LENNUK VANEMUISE SADAMATEATER ,,Tappa laulurästast" on lugu lapsepõlvest, inimeste headusest, õigete tegude tegemisest ja eluga maadlemisest. Lavastus räägib laste kasvatamisest, sõprusest, perekonnasisestest suhetest ja inimeste õigustest. See on lavastus, kus loo kõrval tõusevad väga tugevalt esile ka mängu võtted. Etendused on rõhutatult naiivsed, mängulised ja neis leiab palju tinglikku. Kuna tegu on lastega, on lavastuses palju mänge, mis nõuavad rollivahetust ning seetõttu on tõsisemate juhtude puhul näha, kuidas lapsed mängivad rolle, millega nad tegelikult seotud ei peaks olema (näiteks lintsijat). Vanemuise Sadamateatri black-box'is istet võttes näeb vaataja üsna tagasihoidlikult kujundatud kahetasandilist ruumi, mille esimese korruse tagumises seinas on kulunud muljega kartoteegikapp. Teise korruse tagumisse seina on tõmmatud suur paber. Lava kummaski
Liina väidab, et selle viis üks kratt ära, kellele ta veepangedega tuppa tulles peale sattus - äbrite tôttu ei saanud vastu maad ka lüüa (kui kolm korda vasaku jala kannaga vastu maad lüüa, sureb kratt ära ja kaup, mida ta pole jôudnud veel oma peremehele viia, tuleb koju tagasi). Vaimud asutavad ennast sauna minema, kuid satuvad kokku Imbi ja Ärniga (kellel oli nagu alati igaks juhuks tühi kartulikott kaasas), kes üritavad välja nuhkida, kuhu Räägu-pere varandus maetud on. Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud,
seetõttu, et paljud nn täiskasvanud, kellega Holden kohtub, ainult reeglitest kinni peavadki ning on muidu seesmiselt tühjad ja pahelised. Pencey kooli vana ajalooõpetaja vihjab ühiskonnas kehtivatele reeglitele sõnadega: ,,Elu on t õ e s t i mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." Holden aga keeldub ühiskonda sobitumast. Ühiskonnast väljaspool seisvat Holden Caulfieldi võib võrrelda Mark Twaini loodud Huck Finni tegelaskujuga, aga nende võõrandumise põhjused on erinevad. Huck Finn on sunnitud ekslema, ent ta teab, et saab ükskord ühiskonna liikmeks. Holdeni kohta on William H. Faulkner aga tähendanud, et ta ei saa sobituda, sest sellist ühiskonda või inimkonda, kuhu Holden võiks kuuluda, ei ole olemas. Hucki ahistavad reeglid, Holdenit aga tühjus nende reeglite taga. Holden Caulfieldi otsingute eesmärk
Liina väidab, et selle viis üks kratt ära, kellele ta veepangedega tuppa tulles peale sattus - äbrite tôttu ei saanud vastu maad ka lüüa (kui kolm korda vasaku jala kannaga vastu maad lüüa, sureb kratt ära ja kaup, mida ta pole jôudnud veel oma peremehele viia, tuleb koju tagasi). Vaimud asutavad ennast sauna minema, kuid satuvad kokku Imbi ja Ärniga (kellel oli nagu alati igaks juhuks tühi kartulikott kaasas), kes üritavad välja nuhkida, kuhu Räägu-pere varandus maetud on. Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka
"Elu nullpunkt" Peet Vallak Puusepp Reos Lugu räägib puusepp Villem Reosest, kes armastab Ellu, kuid naine abiellub hoopis kingsepp Veskega. Villem nägi, et Ell ei ole õnnelik ja lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, sest tema ju armastas Ellu üle kõige. Puusepp parandas oma maja ja külas räägiti, et ta teeb seda seepärast, et kavatseb naise võtta. Ann, kes oli naabertalu teenijatüdruk, käis iga päev Villemi juures. Ann armastas puuseppa, kuid viimane oli Anne vastu väga tõrges. Villem pidas plaane Liinaga, aga kuna kogu küla rääkis, et Villem võtab Anne endale naiseks, jäi puusepp Liinast ilma. Peale seda hakkas ta mõtlema, et võiks siis ikkagi Annega naituda, mis sest, et Ann vanuse poolest ta tütar võiks olla. Kuid oli juba liiga hilja. Ühel õhtul tuli Ann jällegi Villemi juurde ja teatas, et leidis endale omavanuse noormehe, kellega abiellub. Nii jäi puusepp kõigist naisekandidaatidest ilma
" Olin kohkunud, kui vastust ei kuulnud. Siis aga tuli mulle kõik meelde ja ma tegin silmad lahti, et vaadata, mis niimoodi lõhnab. "Issand jumal! Kus me oleme? Miina! Miina! Ärka ülesse! Kiiresti!!!" olin väga ehmunud. "Mis, mis??! Mis juhtus? ... Issand, kus me oleme? Ma ei mõista! Me olime ju jõe ääres maas lamamas, või kuidas?" oli ka Miina ehmunud. Meie ümber seisis õlgedest ja okstest punutud püstkoda, mille keskel istus vana indiaani naine ja küpsetas midagi tulel. "Te olete "kauuri" indiaani külas. Olge rahulikult. Muidu teete endale viga. Ma just lõpetasin ravitsemise!" ütles vana naine. "Minu nimi on Selgesilm. Ma teadsin ette, et teie lennuk kukub alla ja meie mehed teid jõe ääres leiavad," lausus naine. "Minu nimi on Jasmiin Saarest või Jasmiin Kiibet. Tema nimi on Miina." "Miina Kustauloots," lisas Miina, kuna mina ta perekonnanime ei teadnud.
Charles Dickens ,,Oliver Twist" Tegelased: · Oliver Twist vaene orb, kellele tundub olevat määratud veetma elu täis viletsuses ja kuritegusid. · Härra Bumble ahne ametnik, kes juhib vaestemaja, kus Oliver üles kasvas. · Proua Corney vaestemaja perenaine, kes saab teada Oliveri päritolu saladuse · Härra Sowerberry surnumatja, kes võtab Oliveri õpipoisiks · Noah Claypole surnumatja abiline, kes muudab Oliveri elu põrguks · Fagin röövlite ja murdvaraste jõugu juht · Osavnäpp (mõnes trükis Vigurvänt) ja Charley Bates Fagini jõugu vargapoisid · Bill Sikes varas ja mõrvar, Fagini partner · Nancy tüdruk Fagini jõugust, kes püüab Oliveri aidata · Härra Brownlow lahke vanahärra, kes saab Oliveriga sõbraks kja püüab välja selgitada tema päritolu · Proua Bedwin härra Brownlowi ustav majapidajanna · Härra Grimwig härra Brownlowi sõber, kes kahtleb Oliveri ustavuses · Monk
Charles Dickens ,,Oliver Twist" Tegelased: · Oliver Twist vaene orb, kellele tundub olevat määratud veetma elu täis viletsuses ja kuritegusid. · Härra Bumble ahne ametnik, kes juhib vaestemaja, kus Oliver üles kasvas. · Proua Corney vaestemaja perenaine, kes saab teada Oliveri päritolu saladuse · Härra Sowerberry surnumatja, kes võtab Oliveri õpipoisiks · Noah Claypole surnumatja abiline, kes muudab Oliveri elu põrguks · Fagin röövlite ja murdvaraste jõugu juht · Osavnäpp (mõnes trükis Vigurvänt) ja Charley Bates Fagini jõugu vargapoisid · Bill Sikes varas ja mõrvar, Fagini partner · Nancy tüdruk Fagini jõugust, kes püüab Oliveri aidata · Härra Brownlow lahke vanahärra, kes saab Oliveriga sõbraks kja püüab välja selgitada tema päritolu · Proua Bedwin härra Brownlowi ustav majapidajanna · Härra Grimwig härra Brownlowi sõber, kes kahtleb Oliveri ustavuses · Monks saladusli
"Läänerindel muutusteta" (Erich Maria Remarque) Tegelased: Paul Bäumer (P) peategelane * Pauli kaaslased: Albert Kropp (A) * Müller V (M) * Leer (L) * * = kõik olid 19 aastat vanad (raamatu alguses) ning ühest ja samast klassist sõtta läinud. Tjaden (T) Haie Westhus (H) Stanislaus Katczinsky e. Kat (K) Kemmerich (KE) Heinrich (HE) - kokk Himmelstos (HI) allohvitser, jaoülem Sisu: Tegevus toimub I maailmasõja ajal läänerindel. Tegelased on sakslased. I Kuna lahingus said paljud mehed surma ning paljud viidi laatsaretti, siis on toitu üle. Kuna varustajad ei teadnud juhtunust, siis oli toitu ja tubakat tellitud kõigile 150-le meehele, kuid tagasi tuli ainult 90. Kokk Heinrich aga keeldus kogu toitu välja jagamast ja väitis, et jagab ainult 90 portsjonit (nii palju, kui on mehi). See tekitas meestes suurt meelepaha. Siis tuli kompaniiülem ja käskis kõik portsjonid meeste rõõmuks välja jagada. See vihastas HE-d. T ja M lasid suure pesuka
Diana Leesalu „Mahajäetud maja“ Analüüs Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool 7.a 1 Tallinn 2015 Teose valikust Kui me algklassides raamatukogus käisime, tutvustati meile seda raamatut ja ma tahtsin seda kohe lugeda. Ostsin raamatu ja lugesin sellest umbes 150 lehekülge. Ma ei tea, miks ma lõpetasin, aga mulle jäi meelde, et see on väga huvitav raamat. See aasta, kui sain teada, et võime ise endale kohustusliku kirjanduse raamatu valida, tuli see mulle esimesena meelde. Soovisin raamatu lõpetada. 2 Diana Leesalu Diana Leesalu on sündinud 1. novembril 1982 Põlvas. 2012. aastal lõpetas D. Leesalu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXV lennu dramaturgi erialal. Samast aastast töötab ta lavastaja- dramaturgina Tallinna Linnateatris. Tema romaanid „2 grammi hämaruseni“ ja „Mängud on päriselt“ on populaarsed pal
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
Ometi on tal sel juubeliõhtul pärast külaliste lahkumist hinges tusk ja tühjus. See kõik pole see, ta pole seda kõike tahtnud, olud on ta lihtsalt selleni viinud. 5. "Jumalat ei ole kodus" (1971, trükiarv 32 000) Lugu algab sellega, et menukas kirjanik Sander Tümmeleht sõidutatakse tema naise Ingeborgi initsiatiivil psühhiaatriahaiglasse viinaravile. Tümmeleht on sapine ja maailma peale tige. Doktor esitab tavapärase küsimuse: Kuidas see algas? Vastust sellele küsimusele hakkabki Tümmeleht otsima, taustaks psühhiaatriahaigla värvikas tegelaskond. Andeka ja populaarse vaimuinimese allakäigulugu. Viimaseks leheküljeks on minategelane jõudnud äratundmisele, et "jumalad peavad olema, ja nad peavad kodus olema, alati kodus olema." 6. "Ja kõik on kuhugi teel" (1974, trükiarv 32 000)
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna- Marmeldovi naine Semjon Marmeladov Zahharõts- endine ametnik, joodik. Teos algab juulis. Raskolnikov elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Nälja tõttu ei tööta mõte enam kohati korralikult. Ükskord kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas üks mees rääkis idee: Kas poleks õige
- Leemet ja Hiie jäid kahekesi, nendega liitus peagi Ints ja mindi külla Pirrele ja Räägule, nende täi oli vahepeal targemaks saanud, kuulas sõna, ei püüdnud enam pisikestesse pragudesse pugeda, eriti meeldis täile Hiie, ta lubas tüdrukul enda seljas ratsutada, oli väga ettevaatlik oma koormaga, Hiiele meeldis täi niisamuti, pidas teda armsaks loomaks - Pirre ja Rääk keerasid parajasti kokku mingit löga, millega oma koopa seinale täi pilt maalida, koopas oli palju pisikesi joonistusi, mis näitasid ahvide ajalugu, ahvidega veedeti aega hilisõhtuni, kuulati nende laulmist - seejärel läks igaüks omateed kodu poole, Leemeti teekonna katkestas Pärtel, hommikune tüli oli unustatud, kuid Pärtel tuli kurva uudisega ja teatas, et nende pere kolib külasse, poisid istusid õnnetult, Pärtel ise väga ei tahtnud minna, aga kuna tema ema-isa otsustasid nii, ei
Virve oli hakanud Riksi samuti sinatama (kuigi ta ei teadnud, kas suudlusega vôi mitte). Virve on nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik (annab môlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema juurde ôpikut laenama ja avastab, et Riksil on ka flöödi kohta raamat (tunneb järelikult Virve vastu huvi), kuid ei ütle selle kohta talle midagi ja läheb lihtsalt koju. Härra Wikman sôidab paranemislootuses Viini ja doktor Saar ütleb möödaminnes Jaagule, et Wikmani ellujäämine oleks ime. Poisid räägivad kohvikus oma suveplaanidest ja seal kuuleb Jaak teiste käest, et Virve sôidab oma tädiga ümbermaailmareisile. Kui Jaak helistab, et küsida, miks tema kôige viimasena kuulis, kutsub Virve ta (kuigi vist mitte väga tôsiselt) nendega kaasa, kuid Jaagu isa ei luba minna. Selle eest saadab Virve talle reisilt postkaarte ja toob talle tagasi tulles
TÕMBA UTTU Joonas ja ta sõbrad/klassikaaslased elavad ühes Eesti väikelinnas ja käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad lähevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab välismaale minna. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see Gunnar oli Piilma
sinatama (kuigi ta ei teadnud, kas suudlusega vôi mitte). Virve on nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik (annab môlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema juurde ôpikut laenama ja avastab, et Riksil on ka flöödi kohta raamat (tunneb järelikult Virve vastu huvi), kuid ei ütle selle kohta talle midagi ja läheb lihtsalt koju. Härra Wikman sôidab paranemislootuses Viini ja doktor Saar ütleb möödaminnes Jaagule, et Wikmani ellujäämine oleks ime. Poisid räägivad kohvikus oma suveplaanidest ja seal kuuleb Jaak teiste käest, et Virve sôidab oma tädiga ümbermaailmareisile. Kui Jaak helistab, et küsida, miks tema kôige viimasena kuulis, kutsub Virve ta (kuigi vist mitte väga tôsiselt) nendega kaasa, kuid Jaagu isa ei luba minna. Selle eest saadab Virve talle reisilt postkaarte ja toob talle tagasi tulles kingituseks särgi ja päikeseprillid,
Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt oste
annaabi.ee 
