Keemia: oksiidid, alused, soolad, happed. 1. Oksiidid Koostis: koosnevad kahest elemendist, üks on hapnik. AlO3; CaO Nimetused: a. metallioksiidide puhul märgitakse esikohale metalli nimi, tesele kohale oksiid, vahele metalli o-a, kui o-a on muutuv. Fe2O3 raud(III)oksiid b. mittemetallide puhul kasutatakse eesliiteid. CO2 süsinikdioksiid, P2O5 difosfor- pentaoksiid. Saamine: 1.lihtainete ühinemine hapnikuga: C + O2 => CO2 2. liitainete põlemine: CH4 + 202 => CO2 + 2H2O 3. liitainete lagunemine: CaCO3 => CaO + CO2 Oksiidide liigid: · Sooleatekitajad (reageerivad hapete ja leelistega, annavad soolad) · Mittesoolatekitajad (inertsed, ei reageeri hapete ja leelistega) NO, CO Soolatekitajad jagunevad: 1. aluselised 2. happelised 3. amforteersed 1. Aluselised oksiidid: Metallioksiidid, kui metalli o-a on 1,2,3, näiteks CuO. Keemilised omadused: 1. Mõned neist moodustavad veega aluse (...
oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine:
Tartu Kutsehariduskeskus Juhendaja: Vaike Vetka Siret Järve MY12 2013 Toiduained jagatakse kahte gruppi: a) aluseline b) happeline Kui happelist toitu palju süüa, siis hakkab see tervisele Tänapäeval on happelise toidu osakaal märkimisväärselt suurem, kui aluselise toidu Näitena võib tuua liha, piimatooted, alkohol jpm. Halva enesetunde taga on sageli liigne hapelisus veres, mis on tingitud happelisest toidust Tervise parandamiseks on aga kasu aluselistest toitudest, mille osakaal vaja menüüs suurendamist Enamik töödeldud toite on happelised Töötlemise käigus (näiteks keetmine või praadimine) hävitatakse vajalikud toitained ehk süüakse tühja kesta
Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH reageerimine alus CaO + H2O Ca(OH)2 veega
liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab
Tuntumatest hapetest kuuluvad tugevate hapete hulka vesinikloriidhape, väävelhape ja lämmastikhape. Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happliste omadustega.Enamik tuntud hapetest on nõrgad happed. Nt süsihape, divesinikulfiidhape, fosforhape, ränihape, äädikhape e. etaanhape. ' Hapete saamisvõimalusi · Happe saamine gaasilise vesinikühendi lahustamisel vees · Happe saamine happelise oksiidi reageerimisel veega nt. P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 · Happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis. Nt: Na2SiO3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2SiO3 Alused Alus on aine, mis annab vesilahuses hüdroksiidioone.Väheaktiivsete metallide hüdroksiidid lahustuvad vees halvasti. Enamik hüdroksiide laguneb kuumutamisel vastava metalli oksiidiks ja veeks. Näide: Ca(OH)2 = CaO + H2O 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O Aluste saamisvõimalusi
NEED HAPPED ON SÖÖVITAVA TOIMEGA! NÕRGAD HAPPED - oluliselt nõrgemate happeliste omadustega. Tuntumad on süsihape(H2CO3), divesiniksulfiidhape(H2S), fosforhape(H3PO4) jpt. Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vettel. Anorgaanilised happed - mineraalhapped Hapete saamine: Gaasilise vesinikühendi lahustamisel vees HCl(gaas) ---+h2O--> HCL(lahus Vesinikkloriid(gaas) --> vesinikkloriidhape Happelise oksiidi reageerimisel veega P4O10(t) + 6H2O(v) --> 4H3PO4(l) Happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis Neid hapnikhappeid, millele vastav happeline oksiid veega ei reageeri(nt SiO2), saadakse kaudselt. NaSiO3(l) + H2SO4(l) ---> Na2SO4(l) + H2SiO3(t) (nool alla) ALUS - Aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone HÜDROKSIID - mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab jagunemisel
mõju b. aeglasest jahtumisest tulenevad sisepinged c. habraste karastusstruktuuride moodustumine liiga suure soojussisestuse tõttu ja keevituspingete mõju d. õmbluse kujuteguri vale väärtus ja sellest tulenevad sisepinged Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige vähem vesinikku satub õmblusesse keevitades Vali üks: a. rutiilkattega elektroodiga b. aluselise kattega elektroodiga c. happelise katega elektroodiga d. tsellulooskatega elektroodiga Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keevisliite termomõju tsooni (vööndi) all mõeldakse: Vali üks: a. keevisõmbluse kõrgust b. ainult keevisõmbluse c. metalli terve detaili pikkust d. keevisõmbluse kõrvalala, kus erinesid mikrostruktuuri muutused põhimetallis Küsimus 4 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat... Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid; Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid ning CuOH vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool
divesinikfosfaat, Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat... Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 – raud(III)kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; Cu(OH)2 – vask(II)hüdroksiid ning CuOH – vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4
Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on sool ja vesi. + 2- SO2 + 2NaOH > Na2SO3 + H2O SO3 + Ba(OH)2 > BaSO4 + H2O 3) Reageerimine aluselise oksiidiga. Saadus on sool
Joonis 9. Tiamiin+PVS+NaOH ja tiamiin+NaOH EEM spekter 3.6 Kvalitatiivne („sõrmejälje“) analüüs EEM spektrit kasutades Töö käik: 1) Degaseerida toonik ultrahelivannis. 2) Mõõta ettevalmistatud hiniini lahuse (0,1 mg/mL) EEM spekter. 3) Mõõta kahe tundmatu proovi EEM spektrid. 4) Mõõta kahe proovi pH, pH indikaatorpaberit kasutades, ning vastavalt tulemusele lisada hiniinile kas hapet või alust. 5) Mõõta happelise/aluselise hiniini EEM spekter. Aine Konts. Ergastus, Emissioon, Intensiivsus mg/ml nm nm (max) 1. Hiniin 0,1 mg/ 235,0 380,0 11413,6 mL 2. Hiniin + sidrunhape 0,05 mg/ 250,0 455,0 10351,3 mL 3
Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku kekkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus-Riigikogu poolt 2004.a. vastu võetud seadus, mille põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisue säilitamine. Eroisioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuulm õhutemp. Suuremad kõikumised. Happevihm-happelise reaktsiooniga sademed , mis tekivad kütuste põletamisel atmosfääri sattunud happelise oksiidide(So2So3,No,No2) ühinemisel veeauruga. Kaitseala- maa-ala, millele rakenduvad looduskaitselasedpiirangud,jaotatakse rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Kaitsealune liik-haruldaane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendadtakse looduskaitsemeetmeid, eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate kekkonnaministri määrustega.
Maailma aktiivsemaid, 33 purset aastast 1843, viimane suurem purse 1984 aastal Esim. laavavoolud 1Ma, vee alt väljas 400 tuh. a. tagasi 1 Ookeanipõhja vulkaanid on kõik basaltsed 1.b Stratovulkaanid: gaasiderikka kilpvulkaanid ja "toituvad" astenosfäärist (keskmise, happelise) magma purskestruktuurid ·Järsunõlvalise vulkaanikoonuse loovad eelkõige püroklastika kihid (tuhk, liiv, pommid jne segus paakunud laavakildudega) ·Lühikesed laavavoolud või kraatrisisesed laavakuplid
puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele
AINF.KLASSIDE VAHELISF.D REAKTSIOONID Aluselise ja l. alus hape sool NaOH HCI NaCl + HIC) happelise aine vesi 2 3 H2S04 6 E-120 reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape Mgo + 2HCl MgC12 + alati sool. sool vesi Na20 + H2SOå* Na2S04 + 1-120 3. happcline oksiid + alus —i COZ CaC03 + H20 (Happelise oksiidi sool 4 vesi reageerimisel tekib 2 NaOH + — Nazso, + HIC) oksiidile happe 4. happelinc Okiid aluseline cao + c02 — CaC03 oksiid 6 Nazo moo — 4 Nan, Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na20 + H20 2 NaOH reageerimine alus reageerivad vaid ja al CaO Ca-st oksiidid
lahustub vees hästi. 2Sc(s) + 6HCl(l) 2ScCl3 (s) + 3H2 (g) Skandium (III) fluoriid, SCF3On iooniline ühend, mis lahustub vees halvasti. Sc2O3 + NH4HF2 2ScF3 + 6NH4F + 3H2 Skandium (III) oksiid, Sc2O3 on kõrge sulamistemperatuuriga nõrgalt happeline valge tahke aine, mida kasutatakse kõrge temperatuuriga süsteemides, elektroonilises keraamikas ja klaasi koostises (kui abistaja materjal). Sc2O3 + 6 HCl 2 ScCl3 + 3 H2O hüdroksiid Sc (OH)3 on amfoteerne oksiid (oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt.) Veega see ei reageeri. 2) Leidumine looduses Seda leidub väikeses kontsentratsioonis rohkem kui 800 mineraalis Skandiumil on üsna madal arvukus maapõues (0,0003%). Haruldased mineraalid Skandinaavias ja Madagaskaskaril nagu thortveitite, euxenite ja Gadoliniit on ainukesed tuntud kontsentreeritud allikad sellel elemendil. Skandium esineb sagedamini päikesel ja teatud tähtedel kui Maal. Skandium on 50-s kõige
c) keemilisi ühendeid 4) Igal ainel on vaid üks keemiline valem, sest a) molekul on aine väikseim osake b) aine koostis on püsiv c) aine koosneb molekulidest või aatomitest 5) Mittelahustunud osakeste sadestamist nimetatakse a) destilleerimiseks b) filtreerimiseks c) setitamiseks 6) Indikaatorite abil ei saa kindlaks määrata a) lahjendatud happeid b) leeliseid c) lahustumatuid aluseid 7) Happelise keskkonna kindlakstegemiseks kasutatakse a) maitsmist b) fenoolftaleiini c) lakmust 8) Aineid, mis liidavad endaga hapnikku, nimetatakse a) katalüsaatoriks b) redutseerijaks c) indikaatoriks 9) Happelises keskkonnas on pH väärtused a) väiksemad kui 7 b) võrdsed 7-ga c) suuremad kui 7 10) Tugeva happe ja nõrga aluse sool annab vesilahuses a) happelise keskkonna b) neutraalse keskkonna c) aluselise keskkonna
esine.ja aluseid loetakse tugevateks, milliseid nõrkadeks Nõrgad happed jagunevad vaid osaliselt.? 2. Mis on a) neutralisatsioon, b) soolade hüdrolüüs -ehk.soolade reageerimine veega,mille käigus tekib sool ja hape. 3. Millise iseloomuga (happeline, aluseline või neutraalne) on hapete, aluste, soolade vesilahused? 4. Milline keskkond tekib, kui vette lisada oksiidi, metalli? 5. Milline ioon põhjustab happelise keskkonna teket ja milline aluselist keskkonda? 6. Mida näitab pH?-näitab lahuste happelkisust või aluselisust. Milline on aluselise-ph >7, happelise- pH<7 ja neutraalse lahuse pH=7 7. Mida näitab lahuse molaarne kontsentratsioon?näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses. Milline on valem selle suuruse arvutamiseks? c=N/V 8. Mida näitab keemilise reaktsiooni kiirus? -näitab aine konsentratsiooni muutust aja ühikus.Milline on valem selle arvutamiseks? 9
puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline depositsioon alguses positiivse mõjuga. Alles siis, kui toiteelemendid depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele
H+ + OH H2O HCl + NaOH H2O + NaCl Na OH + H Cl H OH + Na Cl Punase kapsa mahl Neutralisatsioonireaktsiooni võrrandi koostamine · Koostame lähteainete valemid, kasutades ioonilaenguid · Kirjutame välja saadused soola ja vee · Koostame soola valemi, kasutades ioonilaenguid · Tasakaalustame võrrandi Neutralisatsioonireaktsiooni tähtsus · Soolade valmistamine · Happeliste muldade ja veekogude neutraliseerimine lubjaga · Happelise või aluselise keemiareostuse likvideerimine · Esmaabi hapete või leeliste sattumisel nahale, riietele · Maomahla ülehappesuse neutraliseerimine
ÕHU SAASTAMINE 8.kl Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Õhku saastavad ained Väävliühendid, eriti S02; Lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); Süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; Aerosool ehk tahked osakesed. Kasvuhooneefekti tekitavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2
süsihappegaasi lendumise tõttu • Ca2+ + 2HCO3-- = CaCO3 + CO2 + H2O Tähtsus • Leidub fossiile(teod, karbid) • Teatud liikide rohkus võib viidata järvevee keemilise koostise eripärale või kunagisele veetemperatuurile. • Maavarana(suurim karjäär Lääne- Virumaal Pikevere külas Varangu mõisa Tähtsus • Tsemenditöösuses • Söödakriidi nime all loomasöödana • Lubjavärvide valmistamisel • Pahtlite tootmisel • Happelise mulla lupjamiseks Kus leidub Eestis? • Varangu • Äntu Sinijärv, Rohelise järv, Valgejärv ja Linaleojärv • Lubjarikkaid veekogusid on meil aga teisigi ITÄH KUULAMAST
CH3COOH; 2,46 Värvusetu Roosa 5 Hape 0,1M NaCl; 0,01M 5,42 Värvusetu Värvusetu 8 Sool HCl; 0,01 1,61 Värvusetu Roosa 2 Hape 1 TÖÖ 10: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 2A/B, KATSE 4 Sama d Erinev ad Fenolftaleiini lahus (ff), muudab lahuse roosaks kui ph > 8,2 aluselises keskonnas, ja värvituks kui, kui ph < 8,2. Metüülpunase lahus (mp), muudab happelise lahuse, ph < 4,4, roosaks, ja lahuse, mille ph > 6,2, kollaseks. Töö eesmärk: Lahuse happesuse või aluselisuse määramine Katse vahendid: TAP analüüsi plaadid, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, pH meeter, HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, CH3COOH, NH3*H2O, NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3, dest. Vesi, vesi, glükoosi lahus Töö käik: Loetletud reaktiivid kanda pipeti abil tilkanalüüs plaadi (TAP) kehte pessa 4-5 tilka.
Lubi o Lubi võib esineda 2 erineva keemilise ainena: · kaltsiumoksiid (CaO) · kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2) o Keemilised omaduse Reageerib veega. Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid ja ta reageerib happega ja happelise oksiidiga. Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. o Levik Katab 10% Maa pinnast. Leidub suures osas maailma riikides. Enamasti võib leida Euroopas ja Põhja-Ameerikas. o Lisa Lubja kasutamine ehituses oli tuntud juba Mesopotaamias, Vana-Egiptuses, Vana-Kreekas jm. Egiptuse püramiidid on ehitatud lubjakivist. On väidetud, et lubja tootmisel ja kasutamisel toimuvad keemilised reaktsioonid olid üldse esimesed inimkonna poolt
Liisa-Lotte Pehter & Grete Anete Karpov · Valged õied · Tugevasti lõhnavad ja rohke nektarilised · 20-30 õit · Varre läbimõõt on 1,5 cm · Roostepruunid näärmekarvad · Pikkus 25-120 cm · 5 valge kroonlehega · Püstine ja tugev vars · Taim on mürgine · Harjunud liigniiske ja happelise mullaga · Kasvab:Alaskal,Põhja-ja Kesk-Euroopas,Venemaal · Sookail asetseb tundras,soometsades ja samblasoodes. · Eelkõige elab ta rabades. · Teda on kasutatud köha ja teiste hingamisteede haigustel · Ravimiks tuleb sookailu ülemisi varretippe koguda suve lõpul ja sügisel. · Taime mürgisust kasutatakse kahjurite võitlemiseks. · Sookail on kääbuspõõsas · Taimest tehakse ka õlut. · Sookael, sookaer, sookikas, päävalurohi, kaljud. · http://bio.edu
HAPPEVIHMAD TEKE: Happevihmade teke on tingitud inimtegevusest. Kütuste põlemisel satub atmosfääri happelised oksiidid, mis reageerivad veeauruga ja tekib happelise reaktsiooniga sademed. (Keskkonna saastumine happeliste oksiididega: äike, vulkaanipursked, põlengud) Oksiidid, mis põhjustavad happevihmasid: vääveloksiidid (SO2 ja SO3) Lämmastikoksiidid (NO ja NO2) Süsihappegaas (CO2) TAGAJÄRJED: · Happesademed muudavad mullastiku keemilist koostist. Mulla hapestumisega mõnede anorgaaniliste ühendite lahustuvus paranab. Esialgu soodustab taime kasvu, kuid edasisel hapestumisel areng seiskub.
munajad, tömbi tipuga; leheroog väga lühike. Niiskena muutub vars tumepunaseks. Harilik palusammal paljuneb eostega. Eoses moodustub eelniit, milles kasvavad suguorganitega taimed. Viljastunud munarakust areneb eoskupar ja selles valmivad eosed, mille abil taim levib. Kasvukoht on okas- ja segametsades maapinnal samblarindes harvem kividel. Kasvab palu-, loo-, ja nõmmemetsas, harvem laane-, raba-, ja soometsas. Eelistab kuivemaid ja valgusküllasemaid kasvukohti happelise ja huumusrikka mullaga. Harilik palusammal ei talu puude võralt langevat uhtvett. Palusammal on pohla, mustika ja kanarbiku kaaslane. Teda võib pidada meie kõige tavalisemaks samblaks.
OKSIIDIDE REAGEERIMINE VEEGA NB! Lõpeta näidete eeskujul punktides I. ja II reaktsioonivõrrandid. I. aluseline oksiid + vesi alus Veega reageerivad ainult IA ja IIA metallide al Ca-st oksiidid, tekib tugev alus ehk leelis. (Meenutame: olid ju leelised IA ja IIA al Ca-st metallide hüdroksiidid.) Na2O + H2O 2 NaOH CaO + H2O K2O + H2O Fe2O3 + H2O II. Happeline oksiid + vesi hape Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib oksiidile vastav hape. (Meenutame: oksiidide ja hapete vastavused on põhikoolis pähe õpitud, tuleb korrata!) Oksiid Hape CO2 H2CO3 SO2 H2SO3 SO3 H2SO4 SiO2 H2SiO3 N2O5 HNO3 P4O10 H3PO4 H2O + CO2 H2CO3 SO2 + H2O P4O10 + H2O SO3 + H2O SiO2 + H2O on erandlik ja ei toimu, kuigi vastav hape on olemas! (liiv ei reageeri ju veega!) III. Neutraalsed ega amfoteersed oksiidid veega ei reageeri!
Olek: Tahke. Omadused: · Kaltsiumoksiid on sööbiv. · Valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. · Kristalne aine. · Lahustub hästi vees. · Ei lendu ning on lõhnatu. · Sulamistemperatuur on 2572 °C. · Keemistemperatuur on 2850 °C. · Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kaltsiumhüdroksiid: CaO + H2O Ca(OH)2 · Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 · Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Koostas: Liis Ilves 8. klass
sademetega seotud temaatika ülemaailmselt alles 1972. aastal (eeskätt Rootsi uurijate väljaannetes), Skandinaavia järvede ja metsade hapestumise hüpoteesina. Pärast seda on happeliste sademete arvele pandud metsa- ja veeökosüsteemide kahjustused USA-s, Kanadas ja paljudel aladel Euroopas. Juba aastal 1661 toestas inglane Evelyn, et õhku paisatud väävel põhjustab Londonis ebamugavustunnet ja tervisehäireid.1920. aastatel tunti happelise sadestumise (depositsiooni) kahjulikku mõju nõrga puhverdusvõimega muldadele, pinnaveele ja kaladele. Skandinaavias teostati esimesed happelise depositsiooni mõõtmised 1940. ja 1950. aastatel, millega üritati selgitada happeliste sademete mõju. Esimesed tervet maailmajagu hõlmavad mõõtmisvõrgustikud sellesuunaliseks seireks rajati 1950. aastatel Euroopas ja 1960. aastatel Põhja-Ameerikas. Pärast seda on hapestumist puudutavat teavet
Kamakad, rähk, klibu, tolm, veeris, liiv, kruus, ibe. 6.Jaota mullad lõimise järgi 3 rühma. Kirjuta juurde lühendid. Kerged: Keskmise raskusega: Rasked: liivmullad l, kergeliivsavi ls1, raske liivsavi ls3, saviliivmullad sl. keskmine liivsavi ls2. Savimullad s. 7.Mida näitab mulla reaktsioon? Milline on pH näitaja aluselise, happelise ja neutraalse reaktsiooni korral? Mulla reaktsioon näitab lubjasisaldust ja happesust. Tugevalt happeline kuni 4,5 mõõdukalt happeline 4,6...5,5 nõrgalt happeline 5,6...6,5 neutraalne 6,6...7,2 leeliseline üle 7,2 8.Kuidas hinnatakse mulla happesust? Enamik kultuurtaimi eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist mulda,mille puhul on head tingimused toitainete omastamiseks taimejuurte abil 9.Joonista sõmeralise struktuuriga muld 10.Mis on sõrmeproov?
leelilises pH's. See membraan võib anda väärtusliku süsteemi, tulevikus uuritavale membraanile, mis omakorda võimaldab parandada karmi keskkonna pinget.See bakter on inimesele kasulik kuna tulevikus võib just see bakter päästa sadu inimesti stressist ja üleüldisest keskkonna pingest. Thermoplasma acidophila on väga hea bakter stabiilsuse uurimiseks tugevalt happelises keskkonnas.Kuna membraan asub otse kontaktis happelise ja kuuma keskkonnaga. Membaari uuringuks külmutatakse rakk, ja peale seda lüüakse tükkideks, ning uuritakse neid osi pikupidi Membraan on kahekihiline ning tänu tugevatele iooni sidemetel on väga vastupidav. On vastupidav kuni 100 kraadisele kuumenemiseni Marta Babenjuk 12A
Keemil. om. · Valge fosfor on aktiivsem kui punane. · Reag.metallidega 3Zn +2P=Zn3P2 · Erinevate mittemetallidega: 4P+3O2=2P2O3 või 4P+5O2=2P2O5 2P+3S=2P2S3 või 2P+5S=2P2S5 2P+3Cl2=2PCl3 või 2P+5Cl2=2PCl5 vesinikuga otse ei reageeri Fosfaan PH3 Saadakse kaudselt fosfiididest: Mg3P2+6HCl=3MgCl2+2PH3 Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise oksiidina reag. veega annab happe: P2O5+H2O= 2HPO3 (metafosforhape) P2O5+2H2O= H4P2O7 (pürofosforhape) P2O5+3H2O= 2H3PO4 (ortofosforhape) Fosfaadid · Ca(H2PO4)2 , CaHPO4 , Ca3(PO4)2 · Kõik divesinikfosfaadid lahustuvad vees · Fosfaatidest ja vesinikfosfaatidest lahustuvad vees vaid leelismetallide ja ammooniumsoolad · Fosforväetised superfosfaadi saam. fosforiidist: · Ca3(PO4)2+2H2SO4= Ca(H2PO4)2+2CaSO4
Lahustes on kõige rohkem I astme osakesi!!!!! Mitteelektrolüüdid Ei esine lahustes ioonidena, vaid lahuses on molekulid või aatomid. Oksiidid, lihtained, enamus orgaanilisi aineid. Hüdrolüüs ainete reagreerimine veega, tekib happeline, aluseline või neutraalne keskkond. Lahuse keskkond 1) Oksiidid aluseline (IA ja II alates Ca) Na2O+H2O --> 2NaOH Happeline(mittemetallioksiidid, v.a. SiO2) N2O5+H2O--> 2HNO3 2) Happed lahustuvad vees ja annavad happelise keskkonna 3) Alused leelised lahustuvad vees ja annavad aluselise keskkonna. Rasklahustuvad alused ei lahustu vees ja annavad neutraalse keskkonna 4) Soolad Na2CO3 NaOH H2CO3 Tugev alus nõrk hape Aluseline keskkond Orgaanilises keemias Aluseline amiinid(NH2) Happeline orgaanilised happed (COOH), alkoholid(OH) lahus neutraalne
Oksiid - on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. 1) aluselised oks. - reageerib happelise oksiidi ja hapetega, veega tugevalt aluseline. 2) happelised oks. - reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus.
vette ! Karboksüülhapete e orgaaniliste hapete üldvalem on RCOOH. HCOOH METAANHAPE. Igapäevased toidus kasutame: äädikh, sidrunh, õunhapet. Olekud: Vedelikud väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape. Tahked ained sidrunhape, bensoehape, oblikhape. Vesilahustes süsihape ( H2CO3) väävlishape ( H2SO3). Hapete saamisvõimalusi : * Happe saamine gaasilise vesiniühendi lahustamisel vees. HCl +H2O» HCl. H2S + H2O » H2S. * Happe saamine happelise oksiidi reageerimisel veega. P4O10 + 6 H2O » 4H3PO4 . CO2 + H2O » < H2CO3. * Happe kaudne saamine soola ja tugeva happe vahelises reaktsioonis. Na2SiO3 + H2SO4 » Na2SO4 + H2SiO3
kalapüügi,kalade töötlemise,püügivahendite valmistamise ja hooldamise,kalavarude kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. 10.Akvakultuur-kalde jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. 11.Majandusvöönd-väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,kus riik võib arendada majandustegevust. 12.Territoriaalveed-kaldaga rööbiti kulgev kindla laiusega merevöönd,millele rannariigil on suveäärnne õigus. 13.Happesademed-happelise reaktsiooniga sademed,mis tekivad peamiselt gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel atmosfääriniiskusega. 14.Mahepõllundus-taime- ja loomakasvatus,mille puhul ei kasutata keemilislt töödeldud,konsentreeritud v muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendid. 15.Degratsioon-muldade kahjustamine ja mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mulla arenguks tähtsate ainete eemaldumise tagajärjel
paljundusmasinatest. Nende masinatega võib seetõttu töötada vaid väga hea ventilatsiooniga ruumides. See hävitab hingamisteid, põhjustades hingamisteede vähkkasvajaid. Taolist osooni on igal pool õhus natuke, kuid see inimest ei kahjusta. Happevihmade teke on otseselt tingitud inimtegevusest. Kütuste (kivisüsi, põlevkivi ja turvas) põletamisel heitgaaside ja tolmutuhana (aerosoolina) atmosfääri sattuvad happelised oksiidid ühinevad veeauruga ning selle tulemuseks ongi happelise reaktsiooniga sademed. Oksiididest on happevihmade tekkes esikohal väävel- (SO2 ja SO3) ja lämmastikoksiidid (NO ja NO2). Vähemal määral soodustab happevihmade teket ka atmosfääri kogunev ülemäärane CO2. Happelise reaktsiooniga sademed muudavad mulla keemilist koostist. Koos mulla hapestumisega paraneb mõnede anorgaaniliste ühendite lahustuvus. See esialgu isegi soodustab taimede kasvu, kuid mulla edasisel hapestumisel nende areng seiskub. Taimede kasvu pidurdumine
Füüsikalised omadused: vedelikud, õlised, hüdrofoobsed, lahustab vaiku, rasvu, vähepolaarseid aineid, narkootiline toime Kasutamine:lõhkeaine, meditsiinis, tooraine orgaan. Sünteesis, valuvaigistites, Fenoolid alkohol ehk hüdroksüareen. Kuulub alkoholidega ühisesse aineklassi, kuid tal on olulisi erinevusi tänu OH ja aromaatse tuuma vastastikmõjule. C6H5OH Keemilised omadused: 1) Vesilahused happelise reaktsiooniga, seega reageerivad leelistega C6H5OH + NaOH -> C6H5ONa + H2O Na-fenolaat 2) OH rühma tõttu on benseeni tuumas H kergesti asendatav Br'iga + 3Br2 -> + HBr2 Füüsikalised omadused: värvuseta, kristallsed, hügroskoopsed(imavad õhust niiskust), etanoolis, kuumas vees lahustub hästi, mürgine Kasutamine: polümeeride valmistamiseks, värvained, ravimid, parfümeerias,
Kurgi-õuna-sellerismuuti 1. Koori kurk ja lõika väiksemaks. 2. Koori õun, eemalda südamik ja lõika väiksemaks. 3. Lõika ka seller väiksemaks. 4. Aseta kõik komponendid kannmikserisse ja püreesta ühtlaseks massiks. 5. Maitsesta kergelt musta pipraga ja serveeri koheselt. SOOVITUS: * Jogurti asemel võid lisada hoopis mahla, nt õuna- või viimarjamahla, sest need ei riku värvi ja on mõnusalt happelise maitsega. * Serveeri koheselt, sest seistes võib jook hakata kihistuma ja vajab segamist. * Maitse enne lisamist kurki, et see mõru ei oleks. Kurki tasub aga koorida põhjusel, et nii saad mahlakama ja pehmema maitsega tulemuse. Vaja läheb: Koostis Koostis- ja maitseained 1 tk Kurk 1 tk Õun 2 vart Varsseller 1 peotäis Spinat 1 dl Maitsestamata jogurt Natuke Must pipar Kamasmuuti marjadega 1
öhureostust. Välisöhu kvaliteedil on suur möju suurlinnades elavate inimeste tervisele. Sealtsetele igapäevaselt toimetavate inimeste tervist kahjustav öhusaaste ärritab silmi, ülemisi hingamisteid ja kopse. Sudu Kahte liiki sudu on olemas. Londoni-tüüpi sudu Fotokeemiline sudu Londoni-tüüpi sudu korral on tegemist peamiselt kivisöe pöletamise tagajärgedega, kus tahm, väävli oksiidid ja vesi kombineeruvad nähtust halvendavaks ja tervist kahjustava happelise reaktsiooniga pilve ehk sudu. Fotokeemiline sudu tekib päikesevalgusega. Tegemist on nähtust halvendava vinega, mis tekib lämmastiku oksiidide ja lenduvate orgaaniliste ühendite vahelisel reaktsioonil. Saadusteks on aerosoolid ja osoon, tekib suurlinnades. Autod on järjest enam kättesaadavamad ja see suurendab linnade öhusaastet ja mürataset. Autode heitgaaside kahjulikkuse peamiseks pöhjuseks on see, et pölemisprotsess kestab auto silindris
oleks enam kaitsekilpi. Inimesed loomulikult arvaravasti leiaksid mooduse, kuidas ellu jääda - kasutusele tuleksid erinevad kaitseriietused, Maa oleks täis igasuguseid katmikehitisi, kus vähesed ellujäänud inimesed kasvataksid endale toitu). Metsikust ja vabast loodusest ei saaks siis enam rääkida. pH tähendus tavaelus Happesuse näitaja pH tähendusest: Kui pH on 1 4,5, siis on uuritav aine väga happelise reaktsiooniga Kui pH on 4,6 5,5, siis on uuritav aine mõõdukalt happelise reaktsiooniga Kui pH on 5,6 6,5, siis on uuritav aine nõrgalt happelise reaktsiooniga Kui pH on 6,6 - 7,2, siis on uuritav aine neutraalse reaktsiooniga Kui pH väärtus on üle 7,2, siis on uuritav aine aluselise (leeliselise reaktsiooniga) (pH 7,3 lahus väga nõrgalt aluseline ja pH 14 tegu on tugevalt aluselise lahusega) Happevihm
Keskkonnaprobleem - Happesademed Martin.Kristerson Happesademeid on väga erinevaid - happelumesajud,-vihmad,-rahed,-udud jne.Mägisematel aladel on ka happekaste. Happesademed on sademed,mille pH on võrreldes looduslike sademetega(norm.pH 5,5) madalam ehk siis väiksem kui pH5. Happevihmad on happelise reaktsiooniga sellepärast,et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe tekitabki vette vesinikioone,mis muudavad sademed happelisemaks. Happevihmad tekivad põhiliselt kivisõe,põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel tekkinud väävli-ja lämmastikuühenditest mis siis auravad veearunuda üles ja siis langevad sademetena maapinnale.Happevihmad võivad kanduda oma tekkekohast väga kaugele tänu tuulele
Soolade lagunemisel CaCO3 CaO + CO2 5. Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oksiidid- enamus metalli oksiide Jagunevad: Tugevalt aluselised IA rühma metalli oksiidid ja IIA rühma metalli oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega sool + vesi Veega leelis Nõrgalt aluselised oksiidid Ei reageeri veega! Reageerivad: happega Happelise oksiidiga sool Li2O + SO2 Li2SO3 · Happelised oksiidid- Enamus mittemetallioksiide. Happelised on ka metallioksiidid, milles metallil on kõrgeim o.a Nt CrO3 Enamik neist on molekulaarsed ained. Erandid: CrO3 ja SiO2 Reageerivad: alusega sool + H2O Veega hape ( Veega ei reag SiO2) Aluselise oksiidiga sool SO2+ Li2O Li2SO3 CO2 H2CO3
nõudepesumasinas, sööbinud mustuse eemaldamiseks eri pindadelt ja vana vaha eemaldamiseks põrandalt. Tuelb hoolikalt jälgida kasutusjuhendit ja pidada kinni antud doseeringust ja toimeajast, tuleb alati loputada ja ksautada kaitsevahendeid. 12. Kuidas eemaldada keraamilistelt plaatidelt roostet või kinnitunud veesetteid? Keraamilised plaadid taluvad happelisi puhastusaineid hästi aga vuugivahed mitte. Selleks tuleb setteid eemaldades enne happelise puhatusaine kasutuslahusega pesemist pind veega niisutada, et seguaine veega ei küllastuks. Pärast pesemist tuleb pind neutraliseerida. 13. Miks ei tohi kasutada koos kloori sisaldavaid ja happelisi puhastusaineid? Happelise aine ja kloori kokkusattumisel tekivad tervisele kahjulikud aurud, mis võivad kahjustada hingamisteid või põhjustada koguni hingamise seiskumise. Kloor mõjub kesknärvisüsteemi hingamiskeskusele. 14
4 sügavamates horisontides. Lõuna-Eestis karbonaatsus väheneb lõuna suunas. Mulla happeline reaktsioon on nõrgalt happeline (pH 5,5- 6,5 piires). MULLAHORISONDID. Mulla profiil, so mulla mineraalosa ülesehitus vertikaalses lõikes kujutab endast mullatekkeprotsessis muundunud mullalähtekivimit. Näivleetunud mulla ülemised horisondid on nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, kuna neid muldasid on Eesti oludes mimeid kordi lubjatud. Profiil koosneb järgmistest horisontidest A-Baf- El(g)-B-C2. Kahkja mulla ülemised horisondid on nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, kuna neid muldasid on Eesti oludes mimeid kordi lubjatud. Seoses madala huumuse- ja kaltsiumisisaldusega ning sageli esineva kerge lõimise tõttu on kahkjate põllumuldade struktuur vähese vastupidavusega. Vihmaga struktuuriagregaadid
Kõrvetised ANETT MARIE ASTOK 9A KLASS TOILA GÜMNAASIUM Mis on kõrvetised? Kõrvetised on rinnakutagune põletav valu, mis kiirgub mööda rinnakut üles kaela ja kurgu suunas. Põhjuseks on happelise maosisaldise tagasivool söögitorru, mille limaskesta ärritusest tekib valuaisting (reflukshaigus). Kõrvetised tekivad enamasti pärast söömist, pikali- või kummargilasendis. Iga päev kogeb kõrvetisi kuni 10% inimestest, korra nädalas kuni 15% ja korra kuus kuni 44%. Reflukshaigus Reflukshaigus on seisund, mida iseloomustavad maosisu tagasiheitest tekkinud tüsistused (söögitorupõletik, astma, kõripõletik jt) või refluksisümptomid, mille
soojendamine; toidumahuti; on pidevas liikumises Peensool seeditakse toit lõplikult Jämesool varustab organismi vajalike vitamiinidega; hoiab tõvestavad võõrorganismid ''kontrolli all'' Pärasool eritab organismile mittevajalikke aineid (seedimata ained) Maks toodab sappi; puhastab verd; muudavad mürgised ühendid kahjutuks; toitainete varjupaik; osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamisel Kõhunääre neutraliseerib happelise toidumassi; lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu Erituselundid: *Neerud reduleerivad ainete sisaldust veres. Eritis on uriin. *Nahk eritab mürkaineid. Higi. *Kops väljahingamisega eritame veeauru 0,3 - 0,4 liitrit. Osa võtavad: Ainevahetuse etapid: *hingamiselundkond *toitumine, seedimine, imendumine *seedeelundkond *ainevahetusprotsessid rakkudes *erituselundkond *jääkainete eritamine *vereringe Reaktsioonid:
Seedimine algab toidu mälumisega suus. Esimesena lagundatakse süsivesikud amülaasi toimel.Seeprotsess alagb suus ja lõpeb soolestikus. Maos toimub valkude lõhustumine pepsiini toimel.Selleks vajaliku happelise keskkonna loob soolhape. Suurim seedenääre on maks, mis toodab rasva lagundamisel oselevat sappi. Paljusid ensüüme toodab kõhunääre, mille nõre lagundab süsivesikuid, valke, rasvad lõplikult. Lagundatud massist imenduvad toitained peensoole kaudu vereringesse. Seedimisel ei lagundata vitamiine ja mineraale. Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e. Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis
annaabi.ee 
