1. Üldine info Nimi: Maria Vanus: 35 Üldine majanduslik olukord: keskmisest halvem Perekonnaseis: lahutatud Usulised veendumused: puuduvad 2. Probleemi olemus ja selle lahendamise katsed Klient tuli murega, et ta vajab abi lastega toimetulemisel. Ta rääkis, et tema peres kasvab kaks last, kellest vanem on nelja- aastane ja noorem pooleteiseaastane. Mure on vanema lapse pärast. Laps on 4-aastane, tal puudub eakohane kõne, on kohati agressiivne (ta lööb ja hammustab teisi lapsi). Teiste lastega koos mängida ei soovi, samuti puudub tal eneseväljendamise oskus. Maria rääkis, et õpetaja sõnul ei huvitu laps ka lasteaias läbiviidavatest õppetegevustest. WC- toimingutes vajab laps alati abi
...............4 1.1 Haigusest tulenevad käitumishäired.............................................................................4 1.2 Haigusega kaasnevad isiksuse muutused.....................................................................4 2.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATE OMASTEGA................................................6 2.1 Raskused tekkinud olukorrast arusaamisel...................................................................6 2.2 Raskused tekkinud olukorraga toimetulemisel.............................................................6 3.ARUTELU..........................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................10 SISSEJUHATUS Antud teema sai valitud autori enda töökogemuse tõttu dementsete patsientidega üldhaigla õendusabi osakonnas
lahusolekust. Sarnastes tingimustes elanud inimesed peavad seda pereelu surmaks. Kuid nad peavad nentima, et elus läbilöömiseks tuleb ohvreid tuua ja elada see periood üle. Praeguseks on üks kolmandik välismaal tööl käinutest leidnud töö isamaal ning on sellega igati rahul. Seega pole inimestele raha alati kõige olulisem ning lepitakse ka siinsete pakkumistega, kuid endiselt on soov kogeda erinevaid võimalusi elus toimetulemisel. Leidub ka perekondasid, kes terve koosseisuga on asunud välismaale elama, lootes sealt leida oma õnne. Theodore Dreiseri teoses ,,Õde Carrie" läks peategelane samuti kodust kaugele, et end tõestada ja saavutada soovitud edu. Hoopis teistsuguses ühiskonnas on täiesti loomulik, et asjaolud võivad võtta ootamatu pöörde ning muutuda vastupidiseks. Täpselt nii sai vaesest tüdrukustrikas ja tunnustatud näitleja ning jõukas Hurstwoodist allakäinud looder, kes kaotas kõik oma vara.
nägema. On tõsi, et naistel on seoses lastesaamisega palju enam takistusi üksnes ärimaailmale pühendumiseks - rasedus, sünnitamine ja imetamisperiood tähendab enamike jaoks vähemalt aastast aktiivsest ärielust eemalolekut ühe lapse kohta. Kuid arvestades naiste keskmist eluiga on see siiski väga lühike periood naise elust, kus ta ilmselgelt meestest nõrgemal positsioonil on ,,karmi ärimaailmaga" toimetulemisel. Teisalt elame maailmas, kus muutuste tempo üha kiireneb. ,,Naiste maailmale" aga ongi olnud omane pidev muutumine ja katkestatus (lapsed kasvavad, nende vajadused muutuvad pidevalt; tuleb teha mitut asja korraga toidutegemine, imiku hooldamine, koristamine, talutööd). Tänases tööelus on väga ebatõenäoline, et avaneks võimalus kusagil ,,filosoofi tornikeses" jäägitult ühele asjale keskenduda ja pühenduda. Seega on naised võibolla
Kuid hiljem üliagar laenamine maksis valusalt kätte. Tekkis lõhe tarbekaupade hulgityootmise ning elanikonna ostuvõime vahel. Ehk kaupa oli rohkem kui inimesed suutsid osta ning siin ei aidanud reklaam ega kaupade järelmaksuga müümine. Kuna USA oli majanduskriisis, siis ei ostnus USA enam Euroopast kaupa sisse ning nii jõudis ka majanduskriis ka Euroopasse. 10. Milliseid viise kasutasid erinevad riigid majanduskriisist väljumiseks (too näiteid)? Mille poolest oli majanduskriisiga toimetulemisel oluline USA president F. D. Roosevelt? F. D. koostas selleks, et majanduskriisist v'lja tulla New Deal'i. Seda järgides hakaksid Ameerika Ühendriigid majanduslangusest üle saama. Prantsusmaal nõudis kriisist jagu saamine rohkem aega, kuna seal hakati New Deal'iga sarnaseid seadusi rakendama. Kehtestati näiteks kontroll panganduse üle: suleti kõik pangad va elujõulised pangad ning keelas neid vastava loata taasavada. Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest
Unevajadused on ikkagi kõigest abstraksed näitajad. Tegelik küsimus kõlab: kas teie saate piisavalt magada, et tunneksite oma heaolu? Keegi ei tea ju tegelikult, kui suur on teie unevajadus, sest see varieerub isikuti. Oluline on enesetunne ning viletsast unest või magamatusest johtuvad ilmingud (kui neid tekib). Nimetagem neist väsimustunnet, reflekside aeglustumist, olukordade väärthindamist, loidsust, halba tuju või raskusi kesvate ja korduvate ülesannetega toimetulemisel. Mõistagi on need ainult üldtunnused, mis võivad tekkida ka hoopis muudel põhjustel. Inimese heaolule on alati palju kriteeriumeid: Tundma rõõmu ka pisikestest asjadest Olema iseendaga rahul Inimene peab olema stressi, depressiooni ja pingevaba Uni ja inimese heaolu käib kokku. Sest see on oluline, et inimene oleks pingevaba. Kui inimene magab halvasti võib tema päev ja enesetunne kui heaolu olla häiritud. Selleks, et
...............................................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................................8 Sissejuhatus Vestibulaarsüsteem, mis kontrollib meie tasakaalu ja ruumilist orientatsiooni, on sensoorne süsteem, mis annab pidevat infot liikumise ja tasakaalu säilitamise kohta. Tasakaalu on vahest ka mainitud kui meie kuuendat meelt ja häired tasakaalu elundites põhjustavad küllaldaselt probleeme igapäevaeluga toimetulemisel. Üks sagedamatest vestibulaaraparaadi häiretest on peapöörituse ehk vertigo esinemine, millel võib olla mitmeid põhjuseid. Kõige sagedasem põhjus peapöörituse tekkel on healoomuline parüksomaalne asendivertigo, millest antud referaat ka lähemalt tutvustab Vestibulaarne süsteem Vestibulaarne süsteem kontrollib meie tasakaalu ja ruumilist orientatsiooni, mille sensoorne osa annab pidevat informatsiooni liikumise ja asendite kohta. Koos kuulmissüsteemiga
madalagi keeleoskustaseme saavutamiseks väga palju vaeva nägema. On tõsi, et naistel on seoses lastesaamisega palju enam takistusi üksnes ärimaailmale pühendumiseks - rasedus, sünnitamine ja imetamisperiood tähendab enamike jaoks vähemalt aastast aktiivsest ärielust eemalolekut ühe lapse kohta. Kuid arvestades naiste keskmist eluiga on see siiski väga lühike periood naise elust, kus ta ilmselgelt meestest nõrgemal positsioonil on „karmi ärimaailmaga“ toimetulemisel. Mis tänapäeval üldse eristab soorolle? Rohkem kui kunagi varem saab soorolle valida, vastavalt sellele, kuidas kaks omavahel kokku saanud inimest seda soovivad. Naiste sunnitult eelkõige koduga seotud rolli hoidis pikemat aega üleval valiku puudumine seoses rasestumisega (rasestumisvastaste vahendite puudumine), sellele lisandusid tihti religioossed arusaamad, mis naisele tema koha mehe teenijana kätte näitasid.
peidavad endas ohtlikku sotsiaalset ja isiklikku hukkamõistu. Sellises suhtumises sisaldub eeldus, et haigus on "valesti" mõtlemise tulemus. Seega võib kroonilist haigust võtta isegi kui teenitud karistust, sest inimene on selle endale ise tekitanud. Suuremat ohtu kujutab see siis, kui sellist hoiakut omab haige ise. Vähem kahjulik, kuid siiski ebameeldiv, on lähedaste mittemõistev suhtumine. Positiivne mõtlemine on küll oluline faktor haigusega toimetulemisel, kuid see iseenesest ei lahenda kõiki probleeme. Samuti ei saa haigus olla tingitud ainult mõtlemisest, soodustajateks võivad olla nii geneetilised kui ka keerulised sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid. 3. Lõppsõna Antud ainekursuse üheks panuseks psühholoogia haridusse ongi füsioloogilistest protsessidest üldpildi andmine ja nende häirete teadvustamine. See annab võimaluse tulevikus luua
sõnastatakse eesmärk ja tegevusplaan olukorra parandamiseks kliendil on olemas eelnevalt või kujuneb nõustamise protsessis motivatsioon ja oskused olukorras muutuse elluviimiseks; ja/või klient saavutab nõustamissuhtes iseseisvuse (sõltumatuse). 6. Nõustamise rakendus ja sihtrühmad. Toimetulekut häirivad olmeprobleemid: nt erialavalik; ettekande tegemise hirm; suhtlemisprobleemid; Üldjuhul terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas. Sealhulgas nt Nõustamiskeskustes lapsed, noored, täiskasvanud (individuaalsed, paari- või pereprobleemid, mis võivad laias laastus jaguneda situatiivseteks ja arengulisteks) Noorte nõustamiskeskustes psühholoogiline toetamine seksuaal- ja reproduktiivteemade kontekstis;
Töö teine osa uurib, kuidas on kulgenud kümme aastat töötuskindlustusmakse kehtestamisest. Töötukassa loodi majanduslikult heal perioodil, kuid olles suhteliselt noor organisatsioon, pidi see hakkama saama majanduskriisist tulenevate probleemidega. Töötukassa suureks probleemiks osutus rahapuudujääk, mis tulenes töötute rohkest arvust. Kuna reserve oli liiga vähe, siis pidi võtma kasutusele muid meetmeid, kuidas töötutele hüvitisi maksta ning aidata ühiskonda kriisiga toimetulemisel. Seega teine osa vaatleb lähemalt, kuidas on kasutatud töötuskindlustusmaksetest kogutud vara ning millised muudatused on tehtud töötuskindlustusmaksu määrade suhtes, et tulud ületaksid taas kulud. Piret Jänes 1 Töötuskindlustusmaks ning selle eesmärk Töötuskindlustuse järele tekkis vajadus juba 1992. aastast, mil alustati Eestis töötutele
tunnistamisse kohtusaalis. Siin peaks meedikutele osutama abi sotsiaaltöötaja nii teadlikkuse kui ka kindluse tõstmiseks. Sotsiaaltöö funktsioonid laste väärkohtlemise juhtumitel aktiivravi asutuses on järgmised: · meditsiinipersonali teadlikkuse tõstmine · vähendada tõenäosust, et kuritarvitamise olukord jääb avastamata ja kinnitamata. Viia läbi põhjalik psühhosotsiaalne hindamine, mis lisab kaalu meditsiinilistele leidudele. · anda abi emotsioonidega toimetulemisel nii lapsele kui vanematele. · ette valmistada last ja vanemaid sündmuste jadaks, mis järgnevad kuritarvituse kahtluse puhul · teavitamine ja koostöö laste kaitse personaliga. Boes ja McDermott (2000) protokoll soovitab järgmist hindamist ja sekkumist laste väärkohtlemise juhtumitel: 1. Patsiendi kahtlaste vigastuste visuaalne hindamine, nagu (1) mitut värvi sinikad (näitab eri aegadel kuritarvitamist); (2) verevalumid, mis on kummalise
IDENTIFITSEERIMINE Kogutud info tuleb läbi vaadata, vajaduse korral võib seda teha koos patsiendiga, oluline on identifitseerida kõik antud elamistoiminguga seotud proleemid. Õde peab tuvastama ka potentsiaalsed probleemid ja võib olla on vaja arutada neid patsiendiga, et püstitada mõlemat poolt rahuldavaid realistlikke eesmärke potentsiaalsete probleemide aktuaalseks muutumise takistamiseks, aktuaalsete probleemide leevendamiseks või lahendamiseks ning patsiendi abistamiseks toimetulemisel nende probleemidega, mida pole võimalik lahendada või leevendada. Probleemid on liigitatud tekkimise viisi järgi: · Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutumine · Keskkonna ja harjumuste muutumine · Valu talumine 8.1. Sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutmine · Tunnetusega seotud probleemid · Kõnega seotud probleemid · Kuulmisega seotud probleemid · Nägemisega seotud probleemid · Keha tundlikkusega seotud probleemid
motivatsioon ja oskused olukorras muutuse elluviimiseks; ja/või klient saavutab nõustamissuhtes iseseisvuse (sõltumatuse). Nõustamise rakendus: Toimetulekut häirivad olmeprobleemid. Nt erialavalik; ettekande tegemise hirm; suhtlemisprobleemid; organisatsioonis konflikt ülemuse ja alluvate vahel;... Toetav roll psüühikaprobleemide korral. Sihtgrupp: üldjuhul on terved inimesed, kellel on eluga toimetulemisel tekkinud probleemid või raskused, või kes vajavad konsultatsiooni psühholoogia valdkonda kuuluvate küsimuste osas. Sealhulgas nt: Nõustamiskeskustes (sh erapraksised) lapsed, noored, täiskasvanud (individuaalsed, paari-või pereprobleemid, mis võivad laias laastus jaguneda situatiivseteks ja arengulisteks) Noorte nõustamiskeskustes psühholoogiline toetamine seksuaal-ja reproduktiivteemade kontekstis;
(20.saj. algus) on aga olnud seda meelt, et enamus õendusalastest teadmistest ei ole erialased, ehk „õendusalased teadmised“. On arutletud ka selle üle, et õendusalased teadmised on „laenatud teadmised“. Milliseid teadmisi võib nimetada „laenatud teadmisteks“? Õendus kasutab teiste teadusalade teadmisi väga mitmel viisil. Näiteks annab psühholoogia teadus õdedele aluse paremini mõista inimeste käitumist nii stressisituatsioonis kui ka stressiga toimetulemisel. Õed ei loo uut teadmist ega arenda selliseid teadusi nagu füsioloogia, arstiteadus, farmakoloogia ja infektsiooni kontroll, mis ometi on õendusabiga väga tihedalt seotud teadused ja sisalduvad õdede praktilises tegevuses. Õenduse ajalooline areng annab seletuse teadmiste baasi kujunemisele ja „laenatud „ teadmiste kasutamisele. Kaasaegne organiseeritud õendus ei ole kuigi pika ajalooga. Hoolitsemine kui selline mis oli suunatud juba inimeksistentsi algusest vastsündinutele,
käsitlemisel, kuid ei asenda elukvaliteedikäsitlust laiemalt. Vananemisega kogevad inimesed oma elus enamasti mitmeid kaotusi (tervis, elukaaslane, töö, sissetulek, positsioon jne) ning eakate subjektiivne elukvaliteet sõltub suurel määral psühholoogilistest reservidest nende kaotustega toime tulemisel. Nii on üheks eduka vananemise võtmeks oskus rakendada valikulisust, optimeerimist ja asendamist vananemisega kaasnevate väljakutsetega toimetulemisel (Baltes ja Baltes 1990). Materiaalse heaolu poolest on eakad suuresti sõltuvad solidaarsusel põhinevast ühiskonnapoolsest toest, teenuste ja toetuste kättesaadavusest, sest praegustel pensionäridel on olnud vähe võimalusi enesele materiaalsete ressursside kogumiseks. 4 Andmed ja tulemused Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses
isiklike probleemide lahendamisel. Seetõttu ei ole üllatav, et klientidel võib olla keeruline tunnistada probleeme ja oma isiklikku vastutust nende ees seisvate raskuste ületamisel. Vastupanu allikate mõistmine võib olla oluline esimene samm kliendi vastupanuga See ei tähenda, et kliendid peavad alati võtma kogu vastutuse toimunu eest enda peale, toimetulemisel (Vogel, Wester & Larson 2007). Lisaks peab nõustaja endale ka aru andma, sest kahtlemata tuleb ette ebaõiglasi vallandamisi jms. Oluline on, et klient oleks valmis nii kuidas tema oma reaktsioonid võivad mõnel juhul vastupanu tugevdada ja esile kutsuda. iseennast kui ka väliskeskkonda realistlikult hindama.
tuleb leppida olemasoleva teooria sobimatusega ning otsida paremat. Otsingute toeks võiksime reaalteadustest õppida vahetegemist tead- mise ja arvamise vahel ning psühholoogidelt vahetegemist objektiivse ja subjektiivse vahel. Oleme väga kaugel mõttest, nagu võiks siit või mõnest teisest õpikust hankida objektiivset teadmist keele või millegi muu kohta; pigem on rõhk oma arvamuste subjektiivsuse tunnistamisel ja selle ülestunnistusega toimetulemisel. Viimane pole kerge – kui ikka tõsiselt tundub, et lumi on valge, siis on väga keeruline hoiduda lihtsustatud väitest „lumi on valge” ja piirduda mõne teaduslikult paremini kaitstavaga, näiteks „mulle tundub, et lumi on valge”, „kõik mu senised intervjueeritavad on vastanud, et lumi on valge” või „mu senised mõõtmistulemused on näidanud, et lumi on valge” (viimased kaks muidugi eeldusel, et vastavad uuringud on tõepoolest läbi viidud ja selliseid tulemusi
annaabi.ee 
