Külmtöötlemise töövõtted on 1. Külmutatud toiduainete sulatamine 2. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine 3. Madala toiteväärtuseda osade eraldamine 4.Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine 5. Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad nende maitset. 6. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Kuumtöötlemise põhivõtted on 1. Keetmine 2. Praadimine Seleta mõisted: 1. Keetmine Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Keetmine toimub tavaliselt 95- 97c juures, kuid temperatuur võib ulatuda kuni 100c. 2. Praadimine On toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel vesi aurustub toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja pruunistub. 3. Hautamine
Süsivesikud peavad andma 55-65% vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas ja puuviljas. 5. Mis on karask? Eesti rahvustoit.(Enamasti valmistatakse odrajahust ja kergitatakse kas söögisooda või pärmiga.) Odrajahukakk. 6. Kohupiimatooted. Kohuke, kohupiimakreem, kohupiimapasta, kohupiimakook, kohupiimavorm, kohupiimaklimbid, kohupiimapallid. 7. Hautamine. Ahjus või pliidil tasasel tulel kaaneall kuumutamine. 8. Praadimine. On erinevaid praadimisi: · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkesrasvas e. Friteerimine. · Praadimine ilma rasvata e. Röstimine. 9. Iseloomusta valkusid. Valkude ülesanne on varustada orgaismi aminohapetega. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. Valke sisaldavad: Liha, kala, muna, piim ja piimatooted. 10. Biskviittaigen. Munad, jahu ja suhkur. Muna kollane ja muna valge vahustatakse eraldi. Siis
pastatoodetest saab valmistada ka magustoite. 9.Kirjelda juustu kasutamist toiduvalmistamisel?-juustu kasutamist kulinaarias sobib nii soojade ja külmade roogade valmistamiseks. Juustu kasutatakse nii roogade põhitoorainena kui ka roogade maitsestamiseks. Juustud võivad olla ka hapukad,soolased,kirbed. Pehmed, magusad, hapukad juustud sobivad pirukate, salatite vormiroogade, suppide valmistamiseks. 10. hautamine?- toiduained pruunistatakse seejärel keedetakse väheses rasvas. 11.praadimine?-röstimine, tavaline praadimine,rohkes õlis praadimine. 12. Liha keetmine?- keetmiseks sobib veiseliha,lambaliha,kanaliha.Liha keedetakse suure tükina(1,5-2kg). Vajaduse korral lihad vormitatakse. Liha pannakse keema kuuma magedasse vette. 1kg kohta võetakse 1-1,5l vett. Liha kuumutatakse keema ja keedetakse nõrgal keemisel 90-97 kraadini. Liha on valmis siis, kui nõel läbib teda kergelt. 13.iseloomusta valkusid?- Piimas,lihas,munades,kalas. On luudele kasulik. 14.Biskviiditaigen
Nimi 1.Sisukord 2.Toiduainete eeltöötlemine 3.Toiduainete kulinaarse töötlemise võtted 4.Külmtöötlemise võtted 5.Kuumtöötlemine: Keetmine 6.Keetmise võtted 7.Kuumtöötlemine: Praadimine 8.Praadimise võtted 9.Kasutatud materjalid 10.Kasutatud materjalid vol2 Toiduainete eeltöötlemiseks nimetatakse toiduainete kulinaarset töötlemist. Toiduainete kulinaarse töötlemise viise on kaks: 1. Külmtöötlemine- Toiduainete külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemine on näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning erinevate asjade hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Toiduainete kuumtöötlemisel
Õppeülesanne 2 Täitke tabel: Pooltoote Jaotustükk paneeritud Joonista Kuumtöötlemisvõte nimetus veiselihast, või pooltoote (praadimine, hautamine) millest paneerimata kuju valmistatakse Välisfilee Paneeritud Ovaalne Praadimine Romsteek Välisfilee Naturaalne Ovaalne Hautamine Klops praetükk (pruunistamine+keetmine (kints), väheses vedelikus tasasel seljatükk tulel) Sisefilee peaosa Paneerimata 1,5-2 cm Praadimine Biifsteek (naturaalne) kõrge,
Pooltoodete tabel Nimetus Lihaliik, Kuju, suurus, kaal, Kuumtöötlemine Serveerimine, jaotustükk suure-, portsjon- või eripära väiketükiline, paneerimine Rostbiif Veiseliha, sise- ja Tervelt(1-2kg Praadimine, 3 valmidusastet(rare, välisfilee tükkidena), seotakse küpsetamine medium, well done) Portsjoneeritakse 1- Praetud 1,5 paksusteks liharoogadele viiludeks, 2-3viilu sobivad lisandid portsjonis
TOIDUAINETE KUUMTÖÖTLUSVIISID 10.KLASS KUUMTÖÖTLEMISVIISID Kuumtöötlemisviisid võib jagada põhi- ja abiviisideks. Põhiviisid on keetmine ja praadimine ning kombinatsioonid nendest, abiviisid on kupatamine, blanšeerimine ja lühiajaline kuumutamine rasvas. KEETMINE • Keetmisel pehmeneb toiduaine kuumas vedelikus või veeaurus. Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE
ettevalmistamine kas söömiseks või kuumtöötlemiseks. Külmtöötlsmis viisid Sulatamine Sorteerimine,pesemine,koorimine Kontide, kõhrede eemaldamine Pooltoote kuju andmine (tükeldamine, vormimine) Toiduainete leotamine, marineerimine vahustamine, paneerimine hakkmassi valmistamine Jne. Kuidas tükeldada Tükeldamine http://www.youtube.com/watch?v=y-iG_Vxu1JM&feature= Toiduainete kuumtöötlemine Kuumtöötlemise põhiviisid on keetmine ja praadimine . Keetmine -Cuisson Keetmiseks nim. toiduainete kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskonnas. +95-97 ° C seda nim. "Keedetakse tasasel tulel " Soola lisamisel veele t ° võib tõusta 101 °C juurde Ning rõhu tõstmisel 1atm. 119 °C juurde Enamike toiduainete keetmisel peab keedunõu olema keetmise ajal kaanega kaetud Toiduainete keetmise võtted Keetmine rohkes vedelikus väheses vedelikus Veeaurus Omas mahlas Vesivannil Rõhu all Praadimine Rissolement
Ülesanne: Koostada kahekäigulise lõunasöögimenüü nädalaks Nimi Rena Fedotov Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Pearoa põhitooraine Kanakintsuliha Seahakkliha Veisehakkliha Lõhefilee Sealiha valmistamismeetod Hautamine Praadimine Praadimine Aurutamine ahjus Hautamine Põhilisand Riis Tatar Pasta Kartul Riis (tärkliseline) vähemalt Kapsas Kurk Peet Värske kapsas Kaalikas 2 köögivilja Porgand Tomat Hiinakapsas Kurk Redis
Toitumisviisid Talvel toimus see rehetoa ahju kolde/lee kohal rippuvas pajas, suvel aga õueköögis või kojas. Praadimine tekkis seose pliitide ehitamisega 1890ndatest aastatest. Ahjus ja kerisel küpsetatud liha asemel hakati liha ahjus pannil küpsetama ja pliidil pannil praadima. Toiduvalmistamisel olid abiks kolmjalad, millele asetati pajad ja pannid. Päevane toidu hulk ning selle jaotus söögikordadeks olenes mitmest asjaolust: toiduainete varudest ning aastaajast. Sõltuvalt päeva ning sellega seoses ka tööpäeva pikkusest. Nii argi- kui pühapäeval söödi söögikorras alati üks toit.
Käsitöö 8. klass ( 70 tundi aastas) Tööliigid : 1) õmblemine varrukatega ja kraega pluus. 2) silmuskudumine kampsun, vest või boolero. 3) heegeldamine 4) tikkimine riseljöö tikand 5) toitlustamine küpsetamine, praadimine. Pluusi õmblemine Kangasteks sobivad õpilastele linased, lavsaaniga (vähekortsuv) ja puuvillased kangad. Müügilolevate kangaste laiused on 80cm, 90cm, 110cm, 130cm(täissiid ja siidisegud)ja 140cm. 80cm, 90cm, 110cm, 120cm ja 130cm laiu kangaid nimetatakse KITSASTEKS kangasteks. 140cm ja laiemaid kangaid nimetatakse LAIADEKS(mõnikord ka topeltlaiadek)kangasteks. Pluusi õmblemiseks peame mõõtma pluusi pikkuse ja varruka pikkuse.
Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamedam ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad väikesed.Noored latiakd on hallikashõbedased, vanemad pronksjad. Eestis on levinud enamikes suuremates järvedes.
Hautamine- on esmalt toiduaine praadimine pruuni kooriku tekkimiseni ja siis keedetakse väheses vedelikus. Praadimine- on väheses või rohkes rasvas kuumtöötlemine. Väheses rasvas praetakse liha, pannkooke, kotlette, keedetud kartuleid. Pruunistatakse alguses ühelt poolt ja pärast teiselt poolt. Rohkes rasvas praetakse linnuliha ja tooreid kartuleid. Grillimine on toiduainete töötlemine erinevates grillseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardal. Grillitakse loomade, lindude liha ning kala. Grillitakse 200- 300 kraadi juures.
1) Kirjelda külmtöötlemismeetodeid Külmutatud toiduainete sulatamine, mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine, köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all.
120oC'ni. lüheneb. 6. Keetmine omas Keedetakse rohkesti vett Pott,pliit,vesi Alguses võib lisada aedviljad mahlas sisaldavaid toiduaineid, kõrbemise vältimiseks millest eralduvast vedelikust veidi vett(kõrvits,tomat) piisab toiduaine valmimiseks. 7. Praadimine Toiduaine vailmistamine Pann,pliit,õli Liha.pannkoogid,köögiviljad väheses rasvas võimalikult väheses rasvas, Rasava võetakse 5-10% see tagab selle et toit ei ole praetava toiduaine liiga rasvane. kaalust. 8
Maks Iseloomustus Siseelunditest on kõige vitamiinirikkam, selles leidub 15 vitamiini võib sisaldada ka kahjulikke aineid, kuna maks on organ kus tehakse kahjutuks organismi saabunud toksilisi aineid, mistõttu on oluline nõuetekohane kuumtöötlemine maks rikneb tunduvalt kiiremini kui liha, kuna sinna jääb suur kogus verd Eeltöötlusvõtted Kelmete ja seda katva kile eemaldamine Piimas leotamine Praadimine Hautamine Grillimine Erinevused loomade puhul Veis Siga Hani Kana Küülik Lammas Kalkun Vutt Seamaks Broilerimaks Veisemaks Hanemaks Küülikumaks Kalkunimaks Lambamaks Kasutamine toiduvalmistamisel Tehakse pasteete Kastmed(maksastrogonov) Foie gras Pirukates ja vormiroogades Maksavorst Kasutatud materjal Kulinaaria õpik http://en.wikipedia
Makroelemendid organismide koostises kõige enam Esinevad keemilised elemendid(C,O,H). MikroelemenDid-organismide normaalskes elutegevuseks vajalikud Keemilised elemendid(Fe.Cu,Si) .Vesi-suure soojusMahtuvusega, hoiab ära ülekuumenemise,kindlustab Organismide ringeelundkondade töö,ksitsefunktsioon(pisarad).DNA- päriliku info säilitamine ja edastamine tütarrakkudele.RNA-päriliku info realiseerimine.Denaturatsioon-hävita takse valgu kõrgemat järku struk tuur:muna vahustamine,praadimine, lokkimine. Re-naturatsioon:kõrgemat järku struktuurid taastuvad: juuste struktuuri taastumine peale lokki .TRNA-RNA molekuliga ribosoom idesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine .Rasvad.e.lipiidid on hüdrofoobsed ained,mis ei lahustu vees.koosnevad alkost ja rasvhappe jäägist. Sahhariidid koosnevad süsinikust,vesinikust ja O .Valk-aminohapetest moodustunud biopolpümeer.IRNA-toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika.
6. Keetmine omas Keedetakse rohkesti vett · Pott Paned poti tulele vee sisse · Noored värsked mahlas sisaldavaid toiduaineid, millest · Pliit ning lisad valitud aedviljad ja kalad eralduvast vedelikust piisab · Vesi toiduained ja keedad neid toiduaine valmimiseks. kuniks need vamis on. 7. Praadimine Toiduaine vailmistamine · Pann Asetatakse toiduaine · Liha väheses rasvas võimalikult väheses rasvas, see · Pliit kuumale pannile kuuma · Keedetud kartul tagab selle et toit ei ole liiga · Õli rasva sisse. Rasva võetakse · Pannkook rasvane. 5-10% praetava toiduaine
Wok-pannid KEN HOM on kuulus Hiina kokk, kes soovitab kiiret, kerget ja tervislikku toiduvalmistamist. Hiina kööki peetakse üheks tervislikumaks köögiks terves maailmas. Traditsioonilisi hiina sööke valmistatakse spetsiaalsel pannil wokil. Wok-panni eriline kuju ja tükeldatud toiduainete praadimine vähese õliga kõrgel temperatuuril aitab säilitada vajalikud toitained, mineraalid ning vitamiinid. KenHom kaubamärgiga wok pannid jagunevad: - standard seeria (lihtsamad pannid) - TAO seeria (kvaliteetsemad tooted) Standard seeria wokid jagunevad süsinikterasest ja tefloniga kaetud pannideks. TAO toodete seerias on esindatud nii roostevabast terasest kui süsinikterasest wok pannid. TAO roostevabast terasest wokid on vastupidavad ja töökindlad. Nende sisepind on kaetud
Haug Kilu Koha Lest Series 1 Ahven Heeeringas Räim Forell Lõhe 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50 2010. aasta Kala säilitamine o Temperatuur 0-2°C o Niiskus ja hapnik o Vältida ristsaastumist o Kasutatakse soola o Küpsetamine- Suitsetamine, praadimine, keetmine o Kala lõhn! Kala on eelkõige hea südame haigusi põdevatele inimestele Vajalik meie aju normaalseks tööks Sobib dieeti pidavatele inimestele Mereriikides ja rannas elavatel inimestel on vähem südame haigusi! Tänan kuulamast!
Mesilaskärjed Loomadel varurasv Kehavormide kujundaja Kehavorme kujundab nahaalune rasvkude Lahusti Rasvas või talletuda hüdrofoobseid kehavõõraid aineid Rasvlahustuvad vitamiinid kehas Asendamatud rasvhapped Koehormoonide süntees Peame toiduga saama Linoolhape ja alfalinoneelhape Selleks on vaja seleeni, sest see eitab hoida kudede elastsust Peamiselt saame seda mereandidest Toidu keetmine ja praadimine kõrvaldab seleeni Vee tekitamine organismis Viimaseks lipiidide funktsiooniks inimorganismis on metaboolse vee tekitamine. Lipiidide lõplikul lõhustamisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Kilo lipiide annab lõhustudes ligikaudu 1,1 kg vett. Inimesel tekib metaboolset vett organismis 0,3...0,35 l ööpäevas. Omane ka kõrbeloomadele Sapi süntees Rasvad stimuleerivad sapi väljutamist peensoolde
POOLTOOD MILLISEST KAS TOODE ON PANEERITU JOOONISTA KUUMTÖÖTLEMISVÕTE E LIHALIIGIST/JAOTUST SUURE-,VÄIKE- D? GE (Praadimine,hautamine,grillimi ÜKIST VÕI POOLTOODE ne) VALMISTATAKSE? PORTSJONITÜKIL PANEERIMA VÕI INE? TA TÜKELDUSK - UJU Romsteek Veise välisfilee 2 cm paksused Paneeritud Praetakse
Seadmeid oli köögis väga palju. Tükeldusmasin, suur ahi, supi keetmis pada, hakklihamasin jne. Seadmed olid alati töökorras ja oli võimalik neid kasutada. Kui lähebki midagi sedamedest katki, kutsutakse spetsialist, kes teeb korda, sest nad ise ei hakka korda tegema, muidu äkki läheb hullemaks. Millised olid sinu tööülesanded? Minu peamised tööülesanded olid: koka abistamine, tükkeldamine, supi tegemine jne. Eeltöötlemine oli ka hakkimine, porgandite ja sibula praadimine. Võisaiade tegemine, nõudepesemine, laudade katmine, nõude vastuvõtt, laudade puhastamine. Sain veel teha erinevaid suppe: rassolnik, nuudlisupp, kartuli-lihasupp. Mida õppisid praktikal juurde? Ma õppisin kõige rohkem juurde koostööd meeskonnaga, et pead teistega arvestama. Erinevate söökide valmistamist. Iseseisvatöö oskust, et ise hakkama saada. Uute toitude valmistamist: hakklihakastme, rassolniku, nuudlisupi valmistamist. Mida muudaksid selles ettevõttes kus praktikal olid?
Tertsiaarstruktuur Seotud vesiniksidemetega. Gloobul Ensüümid, antikehad, vereplasma valgud Fibrill Verehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Verehüübimisvalk fibrinogeen Kvaternaarstruktuur Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutus Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel Kõrge temperatuuriga Keemilisel teel Kiirguse toimel Renaturatsioon Kõrgemat järku struktuurid taastuvad. Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutumine. Valkude ülesanded Ensümaatiline Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. Valkude ülesanded Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad,
Menüü koosneb erinevatest vene köögi rahvussöökidest, seal hulgas on ka pelmeenid, vareenikud ning pannkoogid. Hinnad on odavad võrreldes konkurentidega. Tööperiood ettevõttes: 16.05.2011 14.06.2011. Praktika maht: 200 tundi. Praktika peamisteks ülesanneteks oli igapäevane köögi töö: tooraine ettevalmistamine, tükeldamine, päevaprae, suupistete ja puuvilja valikute valmistamine, menüü koostamine, kuupäeva kleepsude vahetamine, koristamine, praadimine jm. Kui antud töö lõpetasin ja kohe uut tööd mulle ei antud siis võisin vahepeal käija ka viieminutilistel kohvipausidel ning ettenähtud oli ka pooletunnine lõunapaus. Köögis oli tavaliselt minuga kokku 2 kokka, ma sain kõigiga hästi läbi, konflikte ei tekkinud nelja nädala jooksul mitte ühtegi arvan, et põhjus oli ka selles, et kõik kokad olid väga abivalmis, seltsivad ja sõbralikud inimesed, aitasid kohe kui midagi küsisin ja suhtlesid ka palju.
1. Kirjelda külmtöötlemis meetodeid. · Külmutatud toiduainete sulatamine · Mittesöödavate ja saastanud osade eemaldamine · Erineva toiteväärtusega osade eraldamine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine · Võtted mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset · Võtted mis muudavad toiduainete kvaliteeti 2. Kirjelda kuumtöötlemis meetodeid. · Toiduaine keetmine · Toiduaine praadimine · Hautamine · Suitsutamine · Küpsetamine madalal temperatuuril · Kupatamine · Blanseerimine toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga värvi säilitamiseks 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja nimeta toitumist nende korral. · Laktoositalumatus - haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Loobuma peaks piimast ja piimatoodetest ja tarbima soja tooteid.
tervisele Tänapäeval on happelise toidu osakaal märkimisväärselt suurem, kui aluselise toidu Näitena võib tuua liha, piimatooted, alkohol jpm. Halva enesetunde taga on sageli liigne hapelisus veres, mis on tingitud happelisest toidust Tervise parandamiseks on aga kasu aluselistest toitudest, mille osakaal vaja menüüs suurendamist Enamik töödeldud toite on happelised Töötlemise käigus (näiteks keetmine või praadimine) hävitatakse vajalikud toitained ehk süüakse tühja kesta Keetmine teeb toidu happeliseks ning selle põhjuseks on vee temperatuuri tõus üle 45 kraadi, mis hakkab toitu tapma Aluselise reaktsiooni annavad kõik mahlad ja salatid, olenemata hapust maitsest Mitmekülgselt toitudes tasakaalustame happelised ja aluselised toidud ning erilist suhet ei oleks vaja arvestada, s.t. praadide juurde tuleks süüa salateid.
Riisivein Ingver Riisiäädikas Koriander Seesamiseemned Liiliapungad Seesamiõli Sojaidud Sichuani pipar ehk fagara Sojakaste Toitude valmistamine Riisi toiduks valmistamine on Hiinas suur kunst Riis keedetakse enamasti aurus, et see jääks läikiv ja sõmer Lihapalad tavaliselt marineeritakse, keetmisel ei tohi liha laguneda Valmistusviisid on samasugused nagu meilgi keetmine, hautamine, aurus keetmine, praadimine, küpsetamine ja grillimine Leib ja teraviljatooted Riisi ja nisu kasutatakse aurutatud leibade ja klimpide valmistamiseks Eelistatud on pikateraline riis Nisust valmistatakse nuudleid Nisu ja riisi ei sööda kunagi samal söögikorral Rasvained Tavalisemad on maapähkliõli, maisiõli, sojaõli ja rapsiõli Ei kasutata võid Seesamiseemneõli kasutatakse väikestes kogustes põhiliselt maitsestamiseks, eriti köögiviljaroogade puhul
*küpsetised Köömen Till *hapukapsad *salatid *hautised *supid *hautised *kalatoidud Roogade maitsestamine Toiduainete eeltöötlemine sorteerimine, pesemine, koorimine, tükelduskujude lõikamine, vormimine, sidumine, pikkimine, paneerimine, vahustamine; toiduainete kuumtöötlemine. Toiduainete kuumtöötlemisviisid - keetmine, hautamine, praadimine, küpsetamine, röstmine, grillimine, suitsutamine, flambeerimine. Roogade maitsestamine. Toiduainete säilitusviisid marineerimine, soolamine, külmutamine, vakumeerimine, kuivatamine. Põhilised füüsikalised ja keemilised muutused toiduvalmistamisprotsessis. Restorani roogade valmistamine - puljongite ( selged puljongid, konsomeed, aspik) keetmine ja nende edasine kasutamine, puljongite lisandid. Rahvuslikud supid, püreesupid, veloute- ja
soomused) *kolmandat järku struktuur e.tertsiaarstruktuur-moodustub valgu kokku keerdumisel gloobuliks või fibrilliks.nt( gloobulid)-ensüümid,antikehad,vereplasma valgud (fibrillid)-verehüübimisvalgud,lihastöös osalevad valgud. *neljandat järku struktuur e.kvaternaarstruktuur-tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel,nt hemoglobiin Valkude struktuuri muutmine: 1.DENATURATSIOON-hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.nt juuste lokkimine,muna vahustamine/praadimine 2.RENATURATSIOON-kõrgemat järku struktuurid taastuvad nt juuste struktuuri taastumine peale lokki,vahustatud munavalge vedelaks muutumine. Valkude ülesanded: 1.ensümaatiline-ensüümid kiirendavad reaktsioone,nt valk amülaas lagundab suus tärklist 2.transport-hemoglobiin transpordib hapnikku,membraanides valgulised transportijad 3.regulatoorne-hormoonid,histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis 4.retseptoorne-rakumembraani pinnaretseptorid annavad edasi välissignaale 5
Ungari köök on mõjutusi saanud Itaalia, Türgi ja slaavi köökidest. Traditsiooniline on Ungari köögile paprika, hapukoor, searasv ja punanesibul. Ungari rahvustoit: Hautatud liha ja köögivili, mis on maitsestatud tomatipüree, paprika ning vürtsidega. Argipäeval serveeritakse köögiviljasuppe lisanditega ja nädalavahetustel ning pidupäevadel puljongit või lihasuppe Kõige vanem Ungari kokakunsti tehnoloogia on liha praadimine : 3-4 cm suurusteks lõigatud lihakuubikud pruunistatakse sulatatud searasvas, milles on eelnevalt praetud punane sibul. Paprika sattus ungari kööki pooljuhuslikult kreeklaste ja türklaste vahendusel. Kuni 16.-18. sajandini maitsestati toite vürtsidega näiteks: pipra, tüümiani, muskaadi, safrani, majoraani, basiiliku, ingveriga. Paprika oli talupoegade maitseaineks. Üldlevinud maitseaineks sai paprika alles 19. sajandi esimesel poolel.
Küpset mine amine rohkes rasvas Praadim ine Grillim Frittim ine ine Röstim ine Praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel tekib toiduaine pinnale pruun koorik. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid. Kohased on need rasvad, mis sisaldavad vähe vett: 80% rasvasisaldusega toiduõlid, margariinid, sea- ja taimerasv. Rasvaga praadimiseks kuumutatakse rasv 160–180 °C- 6 ni ja asetatakse sellesse praetav toiduaine. Toiduaineid praetakse kuni
· Nisutangud: saadakse kooritud või lihvitud viljateradest purustamise teel Nisuja · Bulgur: kooritud nisutera töödeldakse mõne tuhande aasta vanuse Lähis-Idast hu pärit meetodi järgi. Poolpehmeks aurutatud terad kuivatatakse ning purustatakse.Saadakse pähklimaitseline, kiiresti valmiv, kergelt läbipaitsev tang. · Nisuhelbed: saadakse lihvitud nisuteradest, mida keedetakse suhkrusiirupis, kuhu on lisatud soola. Järgneb kuivatamine, pressimine ja praadimine. Bulgur · Manna: jahvatatakse tera keskosast ehk tuumast. Kõrge toiteväärtusega mannat valmistatakse väga küpsetest teradest · Kuskuss - kõvanisust jahvatatud manna segatakse jahuga, piserdatakse külma soolase veega, seejärel pressitakse või rullitakse segu väikesteks peeneteks Manna terakesteks. · Nisukliid: kasulikud oma suure kiudainete sisalduse tõttu Kuskuss
Tugevalt lipofiilsed antioksüdandid on tokoferoolid, BHT, BHA ja dodetsüülgalaat. Polaarsed antioksüdandid on TBHQ ja propüülgallaat. Antioksüdatiivsuse faktor AF= rasva või õli oksüdatsiooni indutseerimise kestus koos antioksüdandiga /rasva või õli oksüdatsiooni indutseerimise kestus ilma antioksüdandita. Sünergistid suurenavad antioksüdantide aktiivsust. Rasva või õli kuumutamine 1) Praadimine ilma toiduta toimub autooksüdatsioon, isomerisatsioon ja polümerisatsioon 2) Praadimine koos toiduga - toimuvad autooksüdatsioon, isemerisatsioon, polümerisatsioon ning lisaks ka hüdrolüüs. Mitteseebistuvad komponendid -koosnevad süsivesinikest, steroididest, tokoferoolidest ja karotenoididest. Lisaks võib veel leida saasteaineid, rasva või õli lisaaineid (mineraalõlid, plasitifitseerivad ained ja pestitsiidide jäägid) Steroidid
Vesivannil- keedetakse toite, mis kergesti põhja kõrbevad. Rõhu all- Nõud on suletud nii tihedalt, et keetmisel tekkiv veeaur ei pääse välja ning tekitab ülerõhu. Kupatamine- toiduaine keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. Eesmärk on soolase, kibeda või hapu maitse vähendamine. Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga. · Praadimine- toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Kasutatakse rasvaaineid. Väheses rasvas Paneerimine Rohkes rasvas Friipraadimine- fritüüri kasutatakse Röstimine- kuival pinnal · Grillimine- toiduainete töötlemine erinevates grillseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardas.
koodonisse) -initsiaatorkoodon- mRNA nukleotiidne kolmik, millest algab valgu süntees (AUG) -antikoodon- tRNA 3 nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga -stopkoodon- mRNA nukleotiidikolmik, mis lõpetab valgu sünteesi. -polüsoom- mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum -denaturatsioon- hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur(mehaanilisel teel, kõrge temperatuuriga, kiirguse tomiel) nt:muna vahustamine või praadimine -renaturatsioon- valgu kõrgemat järku struktuuride taastumine nt: vahustatud munavalge vedelaks muutumine -peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Valkude ülesanded: 1.ensümaatiline : nt valk amülaas suus lagundab tärklist 2.struktuurne : karvad , küüned, suled, kabjad, sarved jne 3.trantsport ülesanne : hemoglobiin trantspordib hapnikku 4.regulatoorne : Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. 5
sekundaarne struktuur. Tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksisks või kõrvuti asetsevate aheate voltimisel. (juuste ja küünte valgud, siid, ämblikuniit) *Kolmanda e. tretsiaarse järgu struktuur Koosneb mitmest erinevast valgulisest ehitusüksusest, mis moodustavad struktuurse ja talitusliku terviku enamasti kerajas ja kannab nimetust gloobul. Denaturatsioon e. valgustruktuuri muutus. Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. *mehaanilisel teel *kõrge temperatuuriga *keemilisel teel *kiirguse toimel Valkude biofunktsioonid. Ensümaatiline Ensüümid on valgud , mis reguleerivad bioloogiliste reaktsioonide kiirust. Igast bioloogislist reaktsiooni reguleerib kindel ensüüm. Kehtib luku ja võtme prinsiip. Ehituslik e. struktuurne funktsioon. Valgud kuuluvad kõigi rekuorganellide koostisse. Loomorganismides on
Kõige paremini maitseb see äsjakeedetuna ning külma kastme või majoneesiga ülevalatuna. Kammkarbid Kreemikasvalge kammkarp sisaldab tihket liha. Külmadel kuudel on maitse parem. Värsketel ja külmutatud karpidel on tuntav vahe mahlasuses ja tekstuuris. Kammkarbid on eriti head õrnalt praetuna või grillituna. Sobivad carpaccio'na ja ceviche-stiilis, laimimahlaga marineeritult. Kõige lihtsam valmistusviis, pannil lühiajaline võiga praadimine, toob esile kammkarbi pähklisuse. Grillides muutub maitse oluliselt intensiivsemaks. Üleküpsetades kummine. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Austerkarplased http://et.wikipedia.org/wiki/Mereannid http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/kala_ja_mereannid/mer Auster http://www.annaabi.ee/Mereannid-m16997.html http:// eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2008:118:0035:0038:ET:PDF http://toidutare
20.Mitut kuumtöötlemise võtet kasutatakse hautamise juures? Kahte, algul praetakse kuni pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 21.Kuna lisatakse puljongile maitseained? Valmimise lõpus, peale maitsestamist keedetakse puljongit veel 30-35 min vahtu koorides. 22. Millise veega pannakse keema liha või kondid supile või puljongile? Külma vette ning kuumutatakse kiirelt keemiseni. 23.Kui suur on rasva kogus väheses rasvas praadimisel, rohkes rasvas praadimisel? Praadimine väheses rasvas rasva võetakse 5-10% praetava toiduaine kogusest. Praadimine rohkes rasvas- rasva kogus peab olema umbes 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest. 24.Milliseid putrusid serveeritakse liharoogade lisandina? Liharoogadele sobivad enm sõmarad pudrud. 25. Millised on liha praadimise kuldreeglid? 2/3 max on pannil kaetud lihaga, praetakse kuni kuldpruuni kooriku tekkimiseni. Praetakse vastaval kuumusel. Tuleb teada kas praadida väheses või rohkes rasvas
4. Valkudel on laeng, seetõttu nad ka liiguvad elektriväljas, laeng tuleb aminohapete radikaalidest. 5. Denaturatsioon - kõrgemat järku struktuuride kadu esmase struktuuri säilumiseni, seda põhjustavad faktorid: a) Organismisisesed - palavik, mao soolhape (valkude kalgendumine) b) Organismivälised - madalad ja kõrged temperatuurid, UV, tugevad happed ja alused, vibratsioon. Enamasti on denaturatsioon pöördumine nt muna praadimine ja keetmine, liha keetmine. Esineb ka pöörduv denaturatsioon st valk taastav algoleku, seda nim renaturatsioon - nt juuste lokkimine, maitsetundlikkuse taastumine Valkude biofunktsioonid 1. Energeetiline a) 1g valkude lõhustumisel vabaneb praktikas 4kcal, teoorias 6kcal. (valkude lagundamine ei lähe lõpuni, organismides peatub kusiaine ehk uurea ehk karbamiidi tekkel ja ka välditakse toksilise NH3 teket)
kõik protsessid see tähendab et ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid nagu ka neid on vaja luustiku koostises 27 Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat Sest glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine Glükoos on organismis pakitud glükogeeniks 28 Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga Muna praadimine kus valk hävineb lõplikult kuumuse toimel Piima keetmine samuti 29 Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku 30 Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused DNAl on monomeeriks desoksüriboos aga RNAl on riboos ja RNAl on tümiini asemel uratsiil Samuti on komplementaarsus erinev neil DNAl on G=C A=T ja RNAl A=U T=A G=C
) Tertsiaalstruktuur: · Seotud vesiniksidemetega · Gloobul ensüümid, antikehad, vereplasma valgud · Fibrill verhüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud Kvarternaarstruktuur: · Mitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin. · Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon ehk valgustruktuuri muutus: · Hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. (juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine, palaik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke) · Mehhaanilisel teel · Kõrge temperatuuriga · Keemilisel teel · Kiirguse toimel Renaturatsioon: · Kõrgemat järku struktuurid taatuvad · Nt juuste struktuuri taastumine peale lokki, vahustatud munavalge vedelaks muutumine. Valkude tähtsus (ainult valkudel)*ensümaatlie- ensüümid kiirendavad reaktsioone(ensüümide tööd
kõhrede, juuste, küünte, karvade valgud, soomuste, ämblikuniidi valgud. TertsiaarstruktuurSeotud vesiniksidemetega. GloobulEnsüümid, antikehad, vereplasma valgud FibrillVerehüübimisvalgud, lihastöös osalevad valgud. KvaternaarstruktuurMitme polüpeptiidi ühinemisel, mitu gloobulit on ühinenud nt hemoglobiin.Ühendatud vesiniksidemetega. Denaturatsioon e.valgustruktuuri muutusHävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur. Juuste lokkimine, muna vahustamine või praadimine. Palavik denaturiseerib inimese kehas haigustekitajaid valke. Mehaanilisel teel Kõrge temperatuuriga Keemilisel teel Kiirguse toimel. · Valkude ülesanded : · Ensümaatiline: Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. · Struktuurne :Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. · Transport :Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad.
Leidub ka B6 ja B12. Lihas leidub ka mõningal määral kaaliumi, naatriumi, fosfori, tsinki ja rauda. Vähesel määral esineb kaltsiumi ja magneesiumi ning teiste mineraalaineid. Kogu maailmas on sedavõrd rohkesti kana valmistamise retsepte ja söömise viise, et isegi igas üksikus riigis võiksime me veeta terve oma eluea, proovides iga päev erinevat valmistamisviisi. Erinevate valmistamisviiside hulka kuuluvad küpsetamine, grillimine, röstimine, keetmine ja praadimine, mille kõigi juures kasutatakse oma erilisi vürtse ja kastmeid. Itaallastele meeldib cacciatore (tomatite ja ürtidega veinikastmes valmistatud liha), prantslased on tuntud oma coq au vin'i poolest (veinis valmistatud liha), Aasia rahvad armastavad kergelt praetud kanaliha juurviljadega ja Ameerikas on moes praetud kana. Parim variant on tõenäoliselt küpsetatud või grillitud liha, ilma nahata, kui inimene rasva pärast nii väga muret tunneb.
niisked ja läbikumavad. ¤ Grillahjus küpsetamine: Pane kalatükid, nahk allpool, võitatud ahjupannile. Kalla peale veidi puljongit, NII ET Panni põhi oleks kaetud. Pintselda kalatükid pealt või või õliga. Küpseta eelkuumutatud grillahjus 10-12 cm kaugusel grillelemendist. Kalatükke pole Vaja Ringi keerata, ent Määri pannivedelikuga paar korda küpsetamise ajal. Grilli, kuni kala on läbipaistev Ning seest veel niiske (6-10 minutit). ¤ Pannil praadimine: Prae hailiha väheses kuumas võis või OLIS, keera poole küpsetamise ajal rasvaines Ringi. Prae, kuni kala on kergelt läbikumav ja keskelt veel niiske (4-8 minutit). ¤ Wokis küpsetamine: Lõika haifileed või-lõigud parajateks tükkideks. Veereta maisitärklises Ning prae kiiresti kuumas OLIS pidevalt segades. Seejärel lisa wokitud aedviljadele. ¤ Hautamine: Kuumuta hautamisvedelik (vesi, puljong, ürdid ja vürtsid) tasase keemiseni. Libista
Kala säilitamine 0 2° C juures Hapnik Niiskus Valgus Vältida ristsaastumist Värske kala tunnused Värske kala tunnused Saasteained Mida vanem, suurem ja rasvasem kala, seda suurem on saasteainetega saastumise oht raskemetallid elavhõbe, arseen dioksiinid Parasiidid laiuss: Hävib kui kala külmutada vähemalt 24 tundi või kala küpsetatakse (65° C) Allergeen kalalõhn Kala kasutamine toiduvalmistamisel Keetmine Hautamine Praadimine Suitsutamine Kuivatamine Soolamine Paneerimine http://8371149.la02.neti.ee/kool/maire/video.html Midagi uut Sain teada : kui kasulik on kala inimese tervisele ja milliseid rasvasid see sisaldab. - et, kala aitab jagu saada mitmetest haigustest - kala on olnud juba ammu meditsiinis kasutatud ja palju muud huvitavat. Kasutatud materjal Õpimaterjali jaoks leidsin materjali raamatutest, internetist ning ajakirjadest: www.kalateebhead.ee www.kalateraapia.ee http://uudised
... · Sambukid- marjapüree munavalge+ tarrendaine, lisandid ..... · Serveerimine ...... Kreemid · Muna- piimaseguta kreemid 35% rõõsk koor, Lisandid ...... Maitsestamine ..... Tarrendaine ..... Vormid.. Serveerimine .... Kreemid · Muna- piimaseguga kreemid Muna- piimakaste Vahukoor Tarrendaine Maitsestamine, lisandid Vormid.... Serveerimine... Pannkoogid · Jahu, vedelik, munad, söögisooda, pärm · Maitsestamiseks .... · Praadimine ... · Taigna valmistamine ...... · Lusikapannkoogid · Ülepanni pannkoogid · Täidisega pannnkoogid Magusad pudrud · Manna ja riis- tihked pudrud · Lisandid · Maitsestamine · Serveerimine- soojalt või külmalt · Portsjon 1,5-2 dl Magusad vormiroad · Leib, sai, pudrud, makaronitooted, kohupiim, munad- puuviljad, marjad, keedised, mahlad · Maitsestamine .... · Vormi ettevalmistus · Küpsetamine · Saiavorm · Serveerimine, lisandid
tööd iseseisvalt nt. kastmeid salateid jms. Praktikal olles õppisin väga palju. Alustades tükelduskujudest, seadmete kasutamisest kuni reaalse toiduvalmistamiseni välja. Peamisteks ülesanneteks oli igapäevane kööki töö: tooraine ettevalmistamine, tükeldamine, hommikusöögi väljapanek, salatite ja kastmete valmistamine, kartuli-, riisi-, tatra- ,kruubi ja makaronide aurukapis valmistamine, puuviljakorvide ettevalmistus, suurtes kogustes praadimine, kuupäevade jälgimine ja koristus. Töökorraldus oli köögiti erinev. Minu tegevused erinevates köökides : Kui alustada külmast rootsi lauast, siis seal asetati tooted piklikele kandikutele ja asetati väljastus kappidesse kus nised need ette viisid. Külmas köögis oli 4 kokka, üks kes pani magusat välja, üks kes pani lihatooteid ja juurvilu välja, üks kes tegeles kala ja mereandidega ja vanemkokk kes hoidis silma peal ja ise tegeles külma gourme väljastamisega.
.............................................9 3. Soojusvahetus protsessid.......................................................................11 3.1. Keetmine.....................................................................................12 3.2. Kupatamine ja blanseerimine..............................................................12 3.3. Hautamine....................................................................................12 3.4. Praadimine....................................................................................13 3.5. Küpsetamine..................................................................................13 3.6. Kondenseerimine.............................................................................13 3.7.Kuivatamine..................................................................................14 3.8. Suitsutamine..............................................................
Kala maitsestatakase 1- 2 tundi varem ning tagasihoidlikumalt kui praeahjus. 9. Nimeta keedetud kalale sobivaid lisandeid * keedetud kartulid (tilli, peterselli-, maitsetaimeürdid jne) * kartulipuder ja -püree * keedetud ja hautatud köögiviljad(köögiviljapüreed) * makaronitooted * hollandi kastmed * heledal või valgel põhikastmel valmistatud kastmed * toorsalatid 10. Millised on kalade praadimise võimalused? * praadimine * frittimine * röstimine * küpsetamine 11. Nimeta praetud kalale sobivaid lisandeid * hollandi kastmed * heledal ja valgel põhikastmel valmistatud kastmed * keedetud, hautatud, praetud köögivilju * praetud seened *seenepüreed *keedetud ja küpsetatud kartulid * kartulipüreed *keedetud makaroonitooted * toorsalateid * koorega keedetud mune/munahüübeid 12. Nimeta kalast valmistatavaid hakkmasse ja kuidas neid valmistatakse? 1
annaabi.ee 
