toiduaine valmistamiseks. 8. vesivannil keetmine Keedetakse toite, mis kergesti põhja kõrbevad. Keedunõu koos keedetava toiduaine või toiduga asetatakse keevaveenõusse ja hoitakse nii kaua kuni toit valmib. 9. Praadimine väheses rasvas Rasva 5-10% preatava toiduaine kogusest. Toiduaine pruunistatakse esmalt ühelt ja seejärel teiselt poolt , milleks kulub aega 5-10 min. 10. Praadimine rohkes rasvas Rasva kogus peab pannil olema umbes 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest. 11. Friipraadimine Friipraadimine toimub vastavas seadmes. Rasva võetakse nii palju, et praetav toiduaine selles vabalt ujuks. Rasv kuumutatakse 180c ja sellesse asetatakse metallkorviga praetav toiduaine. 12. Röstimine Toimub kuival panni pinnal või selleks mõeldud seadmes - rösteris. 13. Grillimine On toiduainete töötlemine erinevates grillimisseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardas. Temperatuur grillimisel on 200 - 300c. 14. Küpsetamine On toiduainete töötlemine ahjus
Toiduainete keetmise võtted Keetmine rohkes vedelikus väheses vedelikus Veeaurus Omas mahlas Vesivannil Rõhu all Praadimine Rissolement Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurub vesi toiduaine pinnalt,selle välispind kuivab ja tekkib pruun koorik Praadimisel rasvaine kuumutatakse 160-180 °C Praadida võib kas väheses või rohkes rasvas Toiduaine praadimis võted Paneerimine (pr. Panage) Friipraadimine (pr. Friture) Röstimine Grillimine (pr. Grillage) Kõpsetamine (pr.Cuisson) Hautamine (pr. Braisage) Töötlemine mikrolaineahjus (pr. Four a microondes) Abivõtted Kupatamine Blanseerima Kokkukeetmist e. Redutseerimist Üleküpsetmist e. Gratineerimist Flambeerimist Suitsutamist Tänan kuulamast!
see tagab selle et toit ei ole praetava toiduaine liiga rasvane. kaalust. 8. Praadimine Mõnusa kuldpruuni kooriku Pann,pliit,õli Rasva võetakse kuni 1/3 Kartuleid rohkes rasvas tekkimise eesmärgil toiduaine kaalust. 9. Friipraadimine Toiduaine kiireks Fritüür,õli Rohkes rasvas Kartul,pelmeenid,kala valmistamiseks ning väga praadimine.kus rasva mõnusa kuldpruuni ja maitsva võetakse 3korda koorika saamiseks, isiklikult rohkem,kui praetavat
kuuma rasva sisse ja praetakse kooriku tekkimiseni, seejärel pööratakse ümber. 9. Friipraadimine Toiduaine kiireks · Pott Rasva on nii palju, et · Kartul valmistamiseks ning väga · Pliit toiduaine selles vabalt · Kala mõnusa kuldpruuni ja maitsva · Spets. Friiseade ujuks. Rasv kuumutatakse · Köögiviljad taignas koorika saamiseks, isiklikult 180oC ja sellesse asetatakse
100g kastet või mõnda muud lisandit (makaronid,kartul,riis,jms).Kui köögivilju kasutada lisandina , siis arvestatakse igale sööjale 50-150g köögivilja.Köögivilja toitude puhul on väga tähtsad tükelduskujud.Sobivad näiteks ribad ja mirepoix kuubikud. Ühepajatoitudes kasutatakse koos köögiviljadega ka liha,kala,lihatooteid,seeni,tangaineid ja pastatooteid.Kõiki köögiviljatoite serveeritakse kohe peale valmimist 65 °C juures. On ka olemas friipraadimine, mis tähendab, et friteerimiseks tuleb köögiviljad enne kas paneerida või kasta taignasse.Neid serveeritakse iseseisva roana sulavõiga,hapukoorega või hapukoorekastmega. Köögivilju praetakse toorelt või keedetult väheses või rohkes rasvas.Praadimisel võib rasvainena kasutada ka selitatud võid või õli.Köögiviljad asetatakse ALATI kuumale pannile.Panni ei tohiks rohkem kui 2/3 ulatuses köögiviljadega katta.
Külmutatud toiduainete sulatamine, mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine, köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all.
Kupatamine- toiduaine keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. Eesmärk on soolase, kibeda või hapu maitse vähendamine. Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga. · Praadimine- toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Kasutatakse rasvaaineid. Väheses rasvas Paneerimine Rohkes rasvas Friipraadimine- fritüüri kasutatakse Röstimine- kuival pinnal · Grillimine- toiduainete töötlemine erinevates grillseadmetes, süte kohal, ahjus restil või vardas. · Küpsetamine- toiduainete töötlemine ahjus. · Hautamine- Toiduained esmalt praetakse pruuni kooriku tekkimiseni, seejärel keedetakse väheses vedelikus. · Töötlemine mikrolaineahjus 3
Kasutatakse tooreid või eelnevalt kuum töödeldud köögivilju Küpsetatakse praeahjus temperatuuril 250-280º C Praetud köögiviljatoidud Kv praetakse toorelt või keedetult väheses või rohkes rasvaines Väheses rasvaines 150-160ºC Rohkes rasvaines 175-180ºC Lauale antakse: Iseseisva roana Lisandiks Väheses rasvas kuuma rasva sisse ja aeglaselt segades pruunistumiseni, kui pole valmis, siis praeahjus pehmeks Friipraadimine toorelt, tahendatud, väikeste partiidena kuldkollaseks, nõrutada ja maitsestada. Kiirgaval kuumusel - süte kohal, seadmetes. Köögiviljakotletid 1. Porgand ribad-hautada peaaegu pehmeks manna kuumutatakse pehmeks Kapsas tükeldatud hautada poolpehmeks õun ja manna kuumutada pehmeks Peet koorega keedetud või küpsetatud püreerida kuumutada rasvainega püree läbi lisada manna; kuumutada, kuni paisunud 2
Blanšeerimine (tuleneb prantsusekeelsest sõnast blanchir -valgendama) on toiduainete lühiajaline aktiivne kuumutamine vees või aurus. Selle eesmärgiks on kas toiduainete osaline pehmendamine enne serveerimist või edasist töötlemist, kasutatakse ka koore eemaldamise lihtsustamiseks (näiteks tomatil). Pärast lühikest kuumutamist jahutatakse toiduained külma vee all, et vältida järelpehmenemist. Enamasti kasutatakse köögiviljade puhul, mõnikord ka kala puhul. Friteerimine Friipraadimine (pr. keeles friture) on toiduainete praadimine rohkes rasvas. Tuntakse ka nime all friteerimine, frittimine. Tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset seadet, kuid selle puudumisel võib kasutada tavalist keedunõud. Õli kallatakse potti ning kuumutatakse keemiseni. Rasva võetakse niipalju, et praetav toiduaine hõljuks vabalt rasva pinnal. Praadimiseks kasutatav temperatuur on 160-180 kraadi. Madala temperatuuri puhul imab toiduaine endasse liialt palju
1.Kirjelda külmtöötlemismeetodeid · Tükeldamine' · Pikkimine · Fileerimine · Püreestamine · Tootele vormi andmine · Paneerimine · Vahustamine · Leotamine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid · Flambeerimine · Aurutamine · Barbeque · Keetmine · Hautamine · Pruunistamine · Röstimine · Praadimine · Küpsetamine · Gartineerimine ehk üleküpsetamine · Friteerimine ehk friipraadimine · Grillimine 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral Gluteenik + mais, riis, tatar, hirss - nisu, oder, kaer, rukis Laktoosik +laktoosivabad tooted HYLA, taimsete rasvadega tooted - piimatooted Diabeetik + spetsiaalsed tooted, suhkru asendajad - suhkur, süsivesikud 4. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud toite Liha eelnevalt pruunistatakse, seejärel hautatakse Kooreklops, guljass, stroganov 5
koorida, jne. 2. Kas toiduainete külmtöötlemine ja eeltöötlemine on analoogilised mõisted? Ei ole kuna eeltöötlemisel võib kasutada kuumtöötlemist. 3. Millised on toiduainete kuumtöötlemise viisid? Toiduaine keetmine(rohkes vedelikus, väheses vedelikus, veeaurus keetmine, omas mahlas, vesivannil, rõhu all, kupatamine, blanseerimine-lühiajaline töötlemine kuuma veega või auruga) Toiduaine praadimine(väheses rasvas, rohkes rasvas, friipraadimine, röstimine, grillimine, küpsetamine, hautamine, töötlemine mikrolaineahjus) 4. Mis on toiduainete keetmine? Keetmine on toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. 100 kraadi soolaga, 95-97 kraadi juures tavaliselt. 5. Nimeta ja kirjelda erinevaid keetmisviise. 1. Rohkes vedelikus- keedetakse tangained 2. Väheses vedelikus- keedetakse kala, liha, köögivilju jne. 3
o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool o Linnuliha,toored kartulid · Friipraadimine o Spetsiaalses seadmes e fritüüris või pliidil potis o Toiduaine ujub rasvas vabalt o Rasva temperatuur 180 kraadi(NB! Isesüttimine) o Kuldkollane koorik o Rasv nõretatakse(köögipaberil) o Kartul,köögivili taingas ja kala · Röstimine o Kuival pannil,pliidil või ahjus TOIDUVALMISTAMISE ALUSED o Rösteris o Röstitav toiduaine on kokkupuutes kuuma pinnaga o Leib,sai, pähklid · Grillimine
blanseerimine toiduainete lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine kuuma vee või auruga. (lillkapsas, aedoad jne.) heleda värvuse säilitamiseks (ka mõningaid kalaliike) · Praadimine praadimine väheses (pannkoogid, kotletid, köögiviljad) rohkes rasvas (linnuliha, tooreid kartulid friipraadimine (kartulid, pirukad) nõrutatakse pärast röstimine (leib, sai) grillimine (looma-, linnuliha või kala) küpsetamine (liha, kala, pirukad, kartuleid) töötlemine mikrolaine ahjus 3. Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral · Laktoositalumatus Laktoositalumatus on haigus tänu millele ei suuda
annaabi.ee 
